Facebook Like

Füüsika põhivara (18)

5 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

FÜÜSIKA PÕHIVARA
Liikumine
1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul.
2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori).
3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur.
4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked).
5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused.
6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra.
7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub.
8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud.
9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; km/)
10. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab kiiruse muutu ajaühikus. a=(v-v)/ t (m/s2)
11.Ühtlaselt muutuva liikumise põhivõrrandid: s=v•t+(a•t2)/2; s=( v2–v2 )/2a
s - nihe (teepikkus sirgjoonelisel liikumisel) (m) v0- algkiirus (m/s) v - lôppkiirus
a - kiirendus (m/s2) t - aeg (s)
Ringliikumine
12. Ringliikumiseks nim. liikumist, mille trajektooriks on ringjoon.
13. Kôverjoonelise liikumise trajektooriks on kôverjoon, mille üksikuid lôike vôib vaadelda, kui erinevate raadiustega ringjoonte kaari.
14. Kesknurk ehk pöördenurk on ringjoonel liikuva keha alg- ja lôppasukohta tômmatud raadiuste vaheline nurk.
= / r (rad) l - kaare pikkus r - ringjoone raadius
15. Pöördenurk on 1 radiaan, kui temale vastav kaar vôrdub selle ringjoone raadiusega .
16. Nurkkiirus näitab kehani tômmatud raadiuse poolt sooritatud pöördenurka ajaühikus (ehk pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja t suhet). / t (rad/s)
17. Pöörlemissagedus näitab pöörete arvu ajaühikus = N / t (pööret/s) (1/s; p/s)
18. Pöörlemisperiood näitab ühe pöörde tegemiseks kulunud aega. T = 1 / n = t / N (s)
19. Seos eelmiste suuruste vahel : = 2. n = 2/ T = v / r v - (joon)kiirus r - ringjoone raadius
20. Ring- ja kôverjoonelisel liikumisel on kiirus suunatud mööda trajektoori puutujat. Kiirendus on alati risti kiirusega ja ringjoonelisel liikumisel on kiirendus suunatud mööda raadiust ringjoone keskpunkti poole.
21. Kiirendust ringliikumisel arvutatakse : a = v2/ r ; a = 2. r ; a = . v
Dünaamika
22.(25.) Newtoni I seadus :
On olemas taustsüsteeme, mille suhtes kehad säilitavad paigaloleku vôi ühtlase sirgjoonelise liikumise, kui neile
môjuvate jôudude resultant on null. (Selliseid taustsüsteeme nim. inertsiaalseteks)
23. Newtoni II seadus : a = F / m
Kiirendus, mille keha saab on vôrdeline temale môjuva jôuga ja pöördvôrdeline keha massiga.
vôi teine kuju : F = m . a
Kehale môjuv jôud on vôrdne keha massi ja selle jôu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega.
24. Newtoni III seadus : F1 = – F2
Kaks keha môjutavad teineteist moodulilt vôrdsete ühel sirgel môjuvate vastassuunaliste jôududega.
26. Taustsüsteeme, mis liiguvad inertsiaalse taustsüsteemi suhtes kiirendusega nim. mitteinertsiaalseteks.
27. Inertsiks nim. nähtust, kus keha, väliste môjude tasakaalustumisel, säilitab oma liikumisoleku muutumatuna
(seisab vôi liigub ühtlaselt sirgjooneliselt).
28. Inertsus väljendub keha omaduses avaldada vastupanu oma liikumisoleku muutusele.
Inertsuse môôduks on keha mass. Mida suurem on keha mass, seda suurem peab olema jôud vôi seda kauem see peab môjuma, et tema kiirust mingi suuruse vôrra muuta.
29. Jôuks nim. lühidalt ühe keha môju teisele kehale. Jôud on keha kiirenduse ehk kiiruse muutumise pôhjustaja.
30. Jôud on üks njuuton (1N), kui see annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s2. 1N = 1kg . 1m/s2
31. Jôud on vektoriaalne suurus, s. t., et peale arvulise väärtuse on tähtis ka tema suund.
32. Jôud on füüsikaline suurus, sest tal on oma môôtühik (N) ja tähis (F), teda väljendatakse arvudega ning teda saab môôta (dünamomeetriga).
33. Jôude liigitatakse :
1) Elektromagnetilised - paigalolevate ja liikuvate laengute vahel (P;Fh)
2) Gravitatsioonilisteks - (raskusjôud) massist tingitud jôud
3) Nôrga vastasmôju jôud - neutronite vahel
34.(35.) Elastsusjôud tekib kehades nende deformeerimisel ( painutamine , väänamine, nihe, venitus, surve) ja püüab taastada kehade esialgset kuju ning ruumala.
36.(40.) Hooke'i seadus :
1) Elastsetel deformatsioonidel on kehas tekkiv elastsusjôud vôrdeline keha pikkuse muutusega.
Fe _k . x l = x - pikkuse muutus(m) k - keha jäikus (N/m)
2) Elastsuse piirides on mehaaniline pinge vôrdeline suhtelise pikenemisega. = E . (Pa)
E - elastsusmoodul (Pa) Fe( E . S ) / l0|l| - ( l – l0/ l0l / l0suhteline pikenemine ( l - absoluutne pikenemine )l0
L0algpikkus(m) S - keha ristlôikepindala(m2) - mehaaniline pinge
37. Keha jäikus (k) näitab, kui suur elastsusjôud tekib temas, kui venitada teda 1m vôrra pikemaks.k = Fe|x|
38. Elastsusmoodul (E) näitab milline mehaaniline pinge tekib kehas, kui tema suhteline pikenemine on üks ehk pikkus kasvab esialgsega vôrreldes kahekordseks.
39. Mehaaniline pinge ( ) näitab, kui suur elastsusjôud (Fetekib keha sisse iga ristlôike pindala ühiku kohta.
= Fe / S (Pa)
41. Elastsed kehad taastavad oma kuju peale välise jôu môju lakkamist. Plastilised kehad vôtavad kergesti välise jôu môjul uue kuju. Rabedad kehad purunevad juba väikeste välisjôudude môjul.
42. Amorfsed kehad on sellised, mis ei sula kindlal temperatuuril, millede omadused ei sôltu suunast , sest nende
osakeste paigutus sees on korrapäratu. Kristallilised ained sulavad kindlatel temperatuuridel ; nad on anisotroopsed - omadused sôltuvad suunast, nende osakeste paigutus on korrapärane.
43. Kaks keha tômbuvad teineteise poole jôuga, mis on vôrdeline nende masside korrutisega ja pöördvôrdeline
kehade keskpunktidevahelise kauguse ruuduga . F = (G . m1•m2 r2 (N); m1• m2 - massid (kg) r - kaugus(m)
44. G = 6,67 . 10-11 Nm2/r2 on gravitatsioonikonstant , mis näitab, kui tugevasti tômbuvad teineteise poole kaks
1kg massiga keha 1m kaugusel teineteisest.
45. Keha raskusjôud on Maa külgetômbejôud kehale antud kohas (grav. -jôud) F = m . g, kus g = 9,8 m/s2.
46. Keha kaaluks nim. jôudu, millega keha Maa külgetômbe tôttu môjutab alust vôi riputusvahendit.
47. P = m . (g + a) (N) , kus a on kiirendus vertikaalsihis. Ühtlasel liikumisel, paigalseisus vôi horisontaalsihis
kiirendusega liikudes on P = m . g nagu raskusjôud.
48. Hôôrdejôud tekib ühe keha libisemisel vôi veeremisel mööda teise keha pinda ja on tingitud pinnakonaruste
haakumisest ning molekulide vahelisest tômbumisest.
49. Hôôrdejôud on liikumisele vastupidise suunaga ja teda arvutatakse: Fh. N, kus N on rôhumisjôud ehk pinnaga risti môjuv jôud.
50. on ( liuge -)hôôrdetegur, mis näitab kui suure osa rôhumisjôust moodustab hôôrdejôud( = Fh / N ). Horisontaalsel pinnal N = P ja Fh = . m . g.
Staatika
51. Lihtmehhanismid on seadmed , mis lihtsustavad tööd vähendades vôi muutes jôu suunda. Näiteks: plokid, kang, kaldpind, tali , pöör, kruvi, reduktorid ...
52. Liikumatu ploki pöörlimistelg on paigal ja sellega saab muuta vaid jôu suunda. Liikuv plokk tôuseb ja langeb koos koormusega ning temaga saaks jôudu vähendada kaks korda.
53. Mehhanismi kasutegur näitab kasulikuks tööks kulunud ja kogu tööna tehtud energia suhet protsentides.
= Akas./A kogu • 100% = Nkas. /N kogu• 100%
54. Mehaanika "kuldreegel": Ühegi lihtmehhanismiga ei saa vôita töös, sest nii palju kui vôidame jôus,
kaotame teepikkuses.

55. Jôumoment on jôu ja jôuôla korrutis. M = F . l (N . m)
56. Jôuôlg( l ) on lühim kaugus toetuspunktist-O jôu môjusirgeni.
57. Keskelt toetatud kang jääb tasakaalu, kui sellele môjuvad jôud on pöördvôrdelised oma jôuôlgadega.
F 1/F 2 = l 2/l 1 ehk F 1•l 1 = F 2•l 2
58. Paigalpüsiva pöörlemisteljega keha on tasakaalus, kui temale môjuvate jôumomentide summa on null.
59. Rôhk on füüsikaline suurus, mis näitab pinnaühikuga risti môjuvat jôudu. p = F / S (Pa)
60. Rôhk on 1Pa( paskal ), kui 1m2 suurusele pinnale môjub risti jôud 1N.
Jäävusseadused
62. Keha impulsiks(ehk liikumishulgaks ) nim. keha massi ja kiiruse korrutist. p= m . v (kg.m/s)
63. Jôuimpulss on jôu ja selle môjumise aja korrutis. F . t = m . v _ m . v0= p
64. Keha impulsi muut vôrdub jôuimpulsiga.
65. Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende igasugusel vastasmôjul jääv.
m1•v0+ m2• v02= m1• v1+ m2• v2
66. Mehaanilist tööd tehakse, kui kehale môjub jôud ja keha selle jôu môjul edasi liigub.
A = F . s . cos(J), kus = F . s ( E = A = P . t (kWh) elektrienergia ühik) Töö on 1J ( dzaul ), kui 1N suurune jôud nihutab enda môjumise sihis keha 1m vôrra edasi.
67. Energia iseloomustab keha vôimet teha tööd. Sellepärast on tal tööga ühesugune ühik 1J. Mehaanilisel energial on kaks liiki: kineetiline ja potensiaalne.
68. Kehal on kineetiline energia liikumise tôttu. Ek= (m . v2) / 2 (J)
69. Potensiaalne energia on kehal tema enda (raskusjôu(1.)) vôi tema osade (elastsusjôu(2.)) vastastikuse asendi tôttu.
1. Ep= m . g . h (J) 2. Ep= (k . x2) / 2, kus: h - on kôrgus alusest, mille suhtes energiat leitakse; k - on (vedru) jäikus (N/m);
x - keha pikkuse muutus (m); g = 9,8 m/s2
70. Energiat ei teki ega kao, vaid ta muundub ühest liigist teise vôi läheb ühelt kehalt teisele.
Vôimsus näitab, kui suurt tööd suudab masin teha ajaühikus. P = N = A / t (W); N = F . v
Vôimsus on 1W( vatt ), kui ühes sekundis tehakse 1J tööd.
Aine ehitus
MKT pôhiseisukohad:
a) Ained koosnevad molekulidest, aatomitest, ioonidest - väikestest osakestest.
b) Need osakesed on pidevas korrapäratus liikumises.
c) Osakesed môjuvad üksteisele tômbe- ja tôukejôududega.
Iga aine vôib olla kas tahkes, vedelas vôi gaasilises (plasma) olekus.
Aine agregaatolek sôltub tema temperatuurist ja välisrôhust.
Tahkes olekus (pôhiliselt kristallilistes kehades) on molekulide paigutus korrapärane, vahekaugus vôrreldav nende môôtmetega ja molekulid vônguvad vaid oma tasakaaluasendite ümber, vastasmôjud tugevad.
Vedelikes on molekulid korrapäratult, kuid ikka veel hästi lähestikku üksteisele, liiguvad värisedes ja kohti vahetades, vastasmôju molikulide vahel on nôrk.
Gaasides on molekulid laiali, nad liiguvad suurte kiirustega korrapäratult ja vastasmôju molekulide vahel peaaegu puudub (ainult pôrkel esineb).
Teatud molekulidevahelise kauguse korral on tômbe- ja tôukejôud nende vahel vôrdsed ehk tasakaalus. Kauguse vähenedes môlemad jôud suurenevad , kuid tôukejôud kasvab rohkem, mistôttu resultantjôud on tôukejôuga samasuunaline ja viib molekulid uuesti endisele tasakaalulisele kaugusele. Kauguse kasvades môlemad jôud vähenevad, kuid tôukejôud väheneb jälle kiiremini. Seepärast on resultantjôud tômbejôuga samasuunaline.
Molekulide soojusliikumiseks nim. nende korrapäratut liikumist kehas, mis on seotud keha temperatuuriga.
Molekulide liikumisekiirus määrab ära keha temperatuuri, s.t. temperatuur on molekulide korrapäratu liikumise keskmise kineetilise energia môôduks. E = 3/2 k.T k=1,38 . 10-23J/K T= t + 273 (K) temp.
Pascali seadus: anumas olevatele vedelikele vôi gaasidele avaldatav rôhk antakse edasi ilma muutuseta igas suunas.
Gaasi rôhk on tingitud molekulide pôrgetest
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika põhivara #1 Füüsika põhivara #2 Füüsika põhivara #3 Füüsika põhivara #4 Füüsika põhivara #5 Füüsika põhivara #6 Füüsika põhivara #7 Füüsika põhivara #8 Füüsika põhivara #9 Füüsika põhivara #10 Füüsika põhivara #11 Füüsika põhivara #12 Füüsika põhivara #13 Füüsika põhivara #14 Füüsika põhivara #15 Füüsika põhivara #16 Füüsika põhivara #17 Füüsika põhivara #18 Füüsika põhivara #19 Füüsika põhivara #20 Füüsika põhivara #21
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 500 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 18 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor etu90 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (18)

Nukuke93 profiilipilt
Nukuke93: Väga kasulik! Suur aitäh sulle!
16:58 14-03-2009
Apelsin1 profiilipilt
Apelsin1: Hea spikrit koostada nüüd :D
23:49 19-12-2010
genky profiilipilt
genky: Väga, väga hea materjal =)
18:49 20-03-2010


Sarnased materjalid

11
doc
Füüsika eksam
31
doc
Füüsika eksam
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
7
doc
Füüsika valemid
28
pdf
Füüsika põhivara I I
34
pdf
Füüsika põhivara I
29
doc
Põhivara füüsikas
31
rtf
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun