Jakob Westholmi Gümnaasium




Vee saastumine
Bioloogia referaat







Tallinn 2010
Sisukord

Sissejuhatus 3
Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas 4
Mis on vee reostumine ? 6
Mis reostab vett? 7
Veereostuse tüübid 8
Kuidas puhastada saastunud vett? 12
Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus 15

Sissejuhatus

Veereostus on suur probleem kogu maailmas. On oletatud, et see on juhtiv ülemaailmsete surmade ja haiguste põhjus ja et see on päevas ligi 14 000 inimese surma põhjuseks. Hinnanguliselt puudub 700-l miljonil indialasel juurdepääs korralikule tualetile ja 1000 india last sureb iga päev kõhulahtisuse haigusesse. Umbes 90% Hiina linnadest kannatavad mingil määral veereostuse all ja peaaegu 500-l miljonil inimesel puudub juurdepääs ohutule joogiveele . Lisaks teravatele probleemidele veereostusega arengumaades, võitlevad ka arenenud riigid jätkuvalt reostuse probleemidega. Kõige viimase riikliku aruande järgi vee kvaliteedi kohta USA-s, loeti reostunuks hinnanguliselt 45% oja miilidest, 47% järve aakritest ja 32% lahe ja suudmeala ruutmiilidest./4/
Vesi on tavaliselt loetud saastatuks, kui tema kvaliteet on inimtekkeliste saasteainete tõttu langenud ja teda ei saa inimeste poolt kasutada, näiteks joogiveena serveerida . Loodusnähtused, nagu vulkaanipursked, vetikate õitsemine, tormid ja maavärinad põhjustavad samuti muutusi vee kvaliteedis ja ökoloogilises vee staatuses ./4/

Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas

Vesi on väga oluline aine ja asendamatu kasvõi juba seetõttu, et elamiseks vajame me igapäev puhast vett. Samuti kulub vett paljudeks teisteks vajalikeks toiminguteks ning vesi on elukeskkonnaks erinevatele elukatele siin planeedil. /7/
Vesi ei ole paraku terves maailmas nii kergesti kättesaadav kui me arvame - alla 1% planeedi veevarudest on inimesele kättesaadav ja rohkem kui 1,5 miljardil inimesel s.o. peaaegu ühel viiendikul maailma elanikkonnast, puudub juurdepääs puhtale ja tervisele ohutule joogiveele. /7/ Praegu on kasutusel umbes 16 % olemasolevatest mageveevarudest./3/
Õnneks on Euroopas küllaldaselt vett, kuigi Lõuna- Euroopas, näiteks Hispaanias, on veepuudus ja põud üha sagedasemad. Euroopas ei ole põhiprobleemiks mitte veekogus, vaid selle kvaliteet. Umbes 35% Euroopa veest on pärit pinnaveest , järvedest ja jõgedest, ja 20% sellest on ohustatud saaste tõttu. Ülejäänud 65% tuleb põhjaveest- vihmaveest, mis imbub läbi pinnase ja moodustab maa-alused veehoidlad. /7/
Kraanivesi kõlbab juua peaaegu kõikjal Euroopas, kuid enne kraani jõudmist on seda töödeldud. Puhastusprotsess on kallis ja kulutab palju energiat, kuid samas on see avajalik, et eraldada võimalikud väetised, taimekaitsevahendid , mürgised tööstuskemikaalid ja inim- ja loomsetest jäätmetest pärilt bakterid , mis on vette sattunud. Suurimad saastajad on väetised ja taimekaitsevahendid- kui vihmavesi nendega kokku puutub, kantakse need edasi jõgedesse ja seejärel merre. /7/ Kui joogivett ei puhastata korralikult, kanduvad vees