Vee reostumine (2)

Jakob Westholmi Gümnaasium
Vee saastumine
Bioloogia referaat
Tallinn 2010
Sisukord

Sissejuhatus 3
Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas 4
Mis on vee reostumine ? 6
Mis reostab vett? 7
Veereostuse tüübid 8
Kuidas puhastada saastunud vett? 12
Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus 15

Sissejuhatus

Veereostus on suur probleem kogu maailmas. On oletatud, et see on juhtiv ülemaailmsete surmade ja haiguste põhjus ja et see on päevas ligi 14 000 inimese surma põhjuseks. Hinnanguliselt puudub 700-l miljonil indialasel juurdepääs korralikule tualetile ja 1000 india last sureb iga päev kõhulahtisuse haigusesse. Umbes 90% Hiina linnadest kannatavad mingil määral veereostuse all ja peaaegu 500-l miljonil inimesel puudub juurdepääs ohutule joogiveele . Lisaks teravatele probleemidele veereostusega arengumaades, võitlevad ka arenenud riigid jätkuvalt reostuse probleemidega. Kõige viimase riikliku aruande järgi vee kvaliteedi kohta USA-s, loeti reostunuks hinnanguliselt 45% oja miilidest, 47% järve aakritest ja 32% lahe ja suudmeala ruutmiilidest./4/
Vesi on tavaliselt loetud saastatuks, kui tema kvaliteet on inimtekkeliste saasteainete tõttu langenud ja teda ei saa inimeste poolt kasutada, näiteks joogiveena serveerida . Loodusnähtused, nagu vulkaanipursked, vetikate õitsemine, tormid ja maavärinad põhjustavad samuti muutusi vee kvaliteedis ja ökoloogilises vee staatuses ./4/

Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas

Vesi on väga oluline aine ja asendamatu kasvõi juba seetõttu, et elamiseks vajame me igapäev puhast vett. Samuti kulub vett paljudeks teisteks vajalikeks toiminguteks ning vesi on elukeskkonnaks erinevatele elukatele siin planeedil. /7/
Vesi ei ole paraku terves maailmas nii kergesti kättesaadav kui me arvame - alla 1% planeedi veevarudest on inimesele kättesaadav ja rohkem kui 1,5 miljardil inimesel s.o. peaaegu ühel viiendikul maailma elanikkonnast, puudub juurdepääs puhtale ja tervisele ohutule joogiveele. /7/ Praegu on kasutusel umbes 16 % olemasolevatest mageveevarudest./3/
Õnneks on Euroopas küllaldaselt vett, kuigi Lõuna- Euroopas, näiteks Hispaanias, on veepuudus ja põud üha sagedasemad. Euroopas ei ole põhiprobleemiks mitte veekogus, vaid selle kvaliteet. Umbes 35% Euroopa veest on pärit pinnaveest , järvedest ja jõgedest, ja 20% sellest on ohustatud saaste tõttu. Ülejäänud 65% tuleb põhjaveest- vihmaveest, mis imbub läbi pinnase ja moodustab maa-alused veehoidlad. /7/
Kraanivesi kõlbab juua peaaegu kõikjal Euroopas, kuid enne kraani jõudmist on seda töödeldud. Puhastusprotsess on kallis ja kulutab palju energiat, kuid samas on see avajalik, et eraldada võimalikud väetised, taimekaitsevahendid , mürgised tööstuskemikaalid ja inim- ja loomsetest jäätmetest pärilt bakterid , mis on vette sattunud. Suurimad saastajad on väetised ja taimekaitsevahendid- kui vihmavesi nendega kokku puutub, kantakse need edasi jõgedesse ja seejärel merre. /7/ Kui joogivett ei puhastata korralikult, kanduvad vees elavad haigust tekitavad organismid inimeseni ning põhjustavad sageli haigusi. Maailma mitmetes piirkondades on tavalised juhtumid , kus inimesed haigestuvad reostunud vee joomisel sooltepõletikku ja kollatõppe./3/
Saaste vähendamine on lisaks joogiveevarude säilitamise huvides oluline ka taimede ja loomade kaitsmiseks, kes elavad meie jõgedes, järvedes ja meredes. Ookeanid ja mered katavad 71% Maa pinnast ning neis elab 90% planeedi elusorganismidest. Euroopas katab merevesi 3 miljoni ruutkilomeetri suuruse pinna- see võrdub Euroopa maismaa pindalaga. Mere ökosüsteemil on palju olulisi ülesandeid, sh võtmeroll kliima- ja ilmastikuolude tekkel ning inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud süsinikdioksiidi neelamisel. Meri on ka oluline toiduallikas, oluline kalanduse ja turismi majandusharu alustugi ning oluline panustaja meie tervisesse ja heaollu. /7/
Eesti on joogiveega üldiselt hästi varustatud ja me joome tervisele ohutut vett. Vee kvaliteet on Eestis eri piirkondades üsna erinev. Mõnes Eesti piirkonnas on puhta veega probleeme. Inimeste hoolimatuse tõttu on pinnas reostunud peamiselt naftasaadustega, aga ka väetiste ja mürkidega. Probleeme puhta veega on ka palju linnade elamurajoonides, kus puudub kanalisatsioon ja olmeveed juhitakse pinnasesse. Sellistes piirkondades suureneb joogivesi eriti tugevasti lämmastiku sisaldus. Hetkel puudub arengumaades puhas joogivesi rohkem, kui pooltel ( 61 % ) maa- ja veerandil ( 26 % ) linnainimestel. Igal aastal sureb üle 5 miljoni inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse. /3/
Puhast vett tuleb kasutada säästlikult
Et ka tulevikus jätkuks piisavalt puhast vett, peaksid kõik inimesed vett arukalt tarbima. Eestis kasutatakse joogi- ja tarbeveeks nii põhjavett kui ka puhastatud järve- ja jõevett. Et säilitada põhjaveevarusid ja ka vähem kulutada vee puhastamisele tuleb vett säästvalt kasutada nii olmes kui ka tööstuses. Üha enam minnakse tööstusettevõtetes üle vee korduvkasutamisele. Kasutatud vett ei lasta loodusesse vaid juhitakse esmalt puhastisse ning sealt uuesti tööstusesse tagasi. /3/

Mis on vee reostumine?

Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt)./1/
Looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis./1/
Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisahapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see võib omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega./1/
Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete – mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt – jõudmine veekokku./1/
Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist./1/
Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. /1/

Mis reostab vett?

Veekogude saasteallikad 

• Erinevad heitveed.
  
• Nafta - põlevkivi-, paberitööstus jne.
  
• Tuumaelektri-jaamade avariidest pärit radioaktiivne aine.
  
• Tööstusest pärit jahutusvesi./2/
  

Vesi on elusorganismidele eluliselt vajalik. Inimeste arvu suurenedes kasvab ka vee tarbimine. Tahkete jäätmete kõrval tekib üha enam vedelaid jääkaineid, millega kaasneb veekeskkonnareostus. Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases majapidamises tekkivat olmevett juhtima veekogudesse , sest nii on mugav. Tänapäeval ei paista veekogudesse ainult olmejäätmeid. Sinna juhitakse ka tööstusettevõtete jääkveed, mis mõnigi kord sisaldavad suurtes kogustes elusorganismidele kahjulikke aineid. Üha rangemad nõudmised ja suurenevad trahvid sunnivad arenenud maades puhastama suurem osa jääk- ja olmeveest. Arengumaades tehakse seda aga küll vähe, sest veepuhastamine on kallis. Toiduahelate kaudu mõjuvad reoveed paljudele organismidele. Võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud , neil võivad tekkida väärarengud./3/
Veekogud - jõed, mered ja ookeanid - on inimene muutnud olulisteks transporditeeks. Laevadega veetakse tohututes kogustes ohtlikke veoseid, nagu näiteks naftat ja mitmesuguseid kemikaale, mis keskkonda sattudes kahjustavad elusorganisme. Tankerlaevadega juhtuvate õnnetuste tagajärjel satub vette suurel hulgal ohtlikke aineid. Eriti ohtlikud on elusorganismidele naftasaadused : kütus, õlid jms. Õhuke naftakiht katab veepinna ega lase vette õhuhapnikku, mida veeorganismid kasutavad. Õlireostus on ohtlik ka veelindudele , sest kokkupuutel õliga kaotab sulestik veekindluse, mistõttu linnud hukkuvad. Arvatakse, et merereostuse tagajärjel hukkub igal aastal tuhandeid vaalu ja miljoneid merelinde. /3/

Veereostuse tüübid

Mürgine aine - toksiline aine on keemiline saasteaine, mis ei ole kehaomane aine veeökosüsteemile. Suurimad mürgised reostusained on herbitsiidid , pestitsiidid ja tööstuskemikaalide ühendid. /6/
Orgaaniline aine - orgaaniline reostus tekib siis, kui ülemäärase orgaanilise aine, näiteks sõnnik või kanalisatsioon, siseneb vette. Kui orgaaniline aine tiigis kasvab, suureneb lagundajate arv. Need lagundajad võivad kiiresti kasvada ja kasutada palju hapnikku nende kasvu jooksul . See viib hapniku puuduseni. Hapnikupuudus võib veeloomadele tappev olla. Kui veeorganismid surevad, lagundatakse nad lagundajate poolt, mis viib edaspidise hapniku taseme langemiseni.
Orgaanilist tüüpi saaste võib tekkida, kui anorgaanilised saasteained nagu lämmastik ja fosfaadid akumuleeruvad vee-ökosüsteemide vahel. Nende toitainete kõrge tase võib põhjustada taimede ja vetikate vohamise. Kui taimed ja vetikad surevad, muutuvad nad orgaaniliseks materjaliks vees. Tohutu suure lagunemise käigus väheneb hapniku tase. Protsessi, milles kiirele taimekasvule järgneb lagundajate suurem aktiivsus ja suurenenud hapniku tarbimise tase, nimetatakse eutrofeerumiseks.
Soojusreostus - soojusreostus võib tekkida, kui vett kasutatakse jahutusvedelikuna elektri- või tööstusettevõttes ja seejärel tagastatakse veekeskkonda kõrgemal temperatuuril, kui see oli algselt. Soojusreostus võib kaasa tuua lahustunud hapniku taseme languse vees ning samal ajal suureneb ka bioloogiliste veeorganismide nõudlus hapniku järele. /6/
Ökoloogiline reostus - Ökoloogiline reostus toimub siis, kui keemiline reostus, orgaaniline reostus või termiline saaste on põhjustatud looduse, mitte inimtegevuse poolt. Näiteks ökoloogiline reostus oleks veekogu mudastumise kasv pärast maalihet, mis suurendaks setete hulka äravoolu vees. Teine näide oleks, kui suur loom, nagu hirv , upuks on üleujutuses ja vette satuks tulemusena suurel hulgal orgaanilist materjali. Suurte geoloogiliste sündmuste, näiteks vulkaani purse võib ka ökoloogilise reostuse allikas olla. /6/
/5/

Kuidas puhastada saastunud vett?

Heiteveepuhastamine
Heiteveepuhastis eraldatakse kõigepealt mehhaaniliselt suurem praht ja liiv, setitakse muda. Seejärel lagundatakse bakterite jt mikroorganismide abil orgaanilised ained, setitakse välja muda ja lastakse puhas vesi veekogusse. /3/
Loodusliku vee puhastamine on enamasti küllaltki lihtne. Näiteks kui kasutada looduslikku vett joogiveena, tuleb kõrvaldada vees hõljuvad tahked osakesed setitamise ja filtrimise teel – rauaühendid sadestuvad välja. /8/
Bakterid kõrvaldatakse joogiveest sageli osooni abil. Erinevalt kloorist ei riku osoonimine vee maitset ning ainsaks lagundussaaduseks on hapnik. Palju rohkem probleeme valmistab igasuguste heitvete puhastamine. Heitvett on peamiselt kahte liiki – tööstuslik ja olmeheitvesi. Mõlemad on tugevasti reostunud, kuigi reostavad ained on kummaski erinevad. Nagu looduslike vete, nii ka heitvete puhastamise esimeseks võtteks on setitamine ja filtrimine. Hõljuvaid lisandeid on heitvetest võimalik kõrvaldada ka vahuga, mis korjab kübemed endasse. Tänapäeval on kasutusel väga peenete pooridega filtrid , mille abil on võimalik eelnevalt puhastatu veest isegi bakterid kinni püüda. Teisest küljest saab mikroorganisme väga efektiivselt kasutada heitvete puhastamisel. Seda tehakse spetsiaalsetes biotiikides, milles vastavad mikroorganismid muundavad looduskeskkonna jaoks väga mürgised ühendid kahjututeks ühenditeks, näiteks karboksüülhappeks. Mikroorganismide elutegevust on võimalik reguleerida nii, et tekivad ka metaan ja teised orgaanilised süsivesinikud. Selline gaasisegu sobib hästi küttegaasiks. /8/
Mõned heitveed puhastatakse kuumutamisega. Paljud lisandidsadestuvad kuumutamisel välja, samuti eralduvad lahustunud gaasid, sest temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus väheneb. On proovitud ka heitvee pihustamist küttegaasidesse. Nii saab kõik orgaanilised reostusained põletada süsihappegaasiks ja veeks./8/
Igasugust heitvett on võimalik nii põhjalikult puhastada, et seda kõlbab kasutada mitte ainult tööstused, vaid isegi joogiveena. Muidugi on loodusliku vee puhastamine joogiveeks palju lihtsam ja odavam./8/

Kokkuvõte

Vett tuleb säästa, et tekiks vähem heitvett. Reovesi on maailmas suureks probleemiks ning seda on väga kallis puhastada. Mõnedes riikides pole piisavalt puhast vett ning seal on puhta vee saamisega suured probleemid. Vee reostumine on loodusele ja inimestele väga kahjulik, ning kui on liiga palju reovett siis võib see elusloodusele laastavalt mõjuda. Kuna reovee tarbimisel võib paljudesse haigustesse haigestuda, peaks alati ettevaatlik olema. Vee reostumine on eriti kahjulik veeloomadele ja sealsele elustikule, sest nad ei saa end kuidagi selle eest kaitsta ja iga aasta hukkub palju loomi, linde ja taimi vee saastumise tagajärjel. Mina ja mu pere kasutame vett suhteliselt säästlikult.

Kasutatud kirjandus

• http://et.wikipedia.org/wiki/Vee_reostumine
  
• http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:AGG_T_Wx_K4J:www.keila.edu.ee/est/download.php/file_id/223/Veekriis%2520ja%2520veekogude%2520reostumine.ppt+%E2%80%A2+Tuumaelektri-jaamade+avariidest+p%C3%A4rit+radioaktiivne+aine.+%E2%80%A2+T%C3%B6%C3%B6stusest+p%C3%A4rit+jahutusvesi.&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a
  
• http://mullajaveesaastuminejajtmeprobleemib.blogspot.com/
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Water_pollution (Tõlkisin eesti keelde)
  
• http://envis.maharashtra.gov.in/envis_data/files/news/Water-pollution.jpg
  
• http://images.carmillebarruga.multiply.multiplycontent.com/attachment/0/SIRWIQoKCrkAACTB0Go1/Types%20of%20Water%20Pollution.doc?nmid=106667542 . (Tõlkisin eesti keelde)
  
• http://www.nip.ee/page/236/12/213
  
• Keemia õpik IX klassile – Lembi Tamm ja Heiki Timotheus , AVITA 2001
  

15