FAASISIIRDED (0)

KOOLIFÜÜSIKA:  SOOJUS  3 (kaugõppele)
6. FAASISIIRDED
Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust
teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.
Soojendamisel  vajaminev   soojushulk  arvutatakse  valemist
Q = c m T
∆  ,
kus  c  on aine  erisoojus ,  m  keha mass ja  T
∆  temperatuuri muut.
Sulamiseks vajalik soojushulk
Q = λ m  ,
kus  m  on sulatatava keha mass ja  λ  tema  sulamissoojus . Sulamine toimub
kindlal, igale ainele iseloomulikul  sulamistemperatuuril .
Aurustumiseks vajalik soojushulk
Q = r m  ,
kus  m  on aurustatava vedeliku mass ja  r  aurustamistemperatuurile vastav
aurustumissoojus . Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja tavaliselt antakse
see aine keemistemperatuuri jaoks.
Aine põlemisel eralduv soojushulk
Q = κ m  ,
kus  m  on põletatava aine mass ja κ  aine kütteväärtus.
1
Näidisülesanne 1. Kui suur on 3 kg alumiiniumi soojendamiseks temperatuurilt 20 0 C
temperatuurini 80 0 C vajaminev soojushulk?
Lahendus.
Antud:
Teeme joonise, mis kujutab
t = 20 0C
1
alumiiniumitüki kolme olekut.
t = 80 0C
2
Algul on alumiinium
m = 3 kg
temperatuuril t1, siis teda
c = 890
soojendatakse (antakse juurde
J/(kg·K)
kindel soojushulk Q), mille
Q = ?
tulemusena tekib lõppolek
temperatuuriga t2.
Enne lahendamise juurde asumist paar sõna algandmetest ja nende teisendamisest. Kui
tavaliselt on vaja teisendada temperatuur Kelviniteks, siis soojushulga arvutamisel seda teha
vaja ei ole, sest soojendamisel (jahutamisel) sõltub soojushulk alg- ja lõppoleku temperatuuride
vahest. Kuna nii absoluutse temperatuuriskaala kui ka Celsiuse skaala kraadivahemik on
ühesugune, pole temperatuuriühikuid teisendada vaja. Algandmetesse on paljudel juhtudel
(eriti soojushulkade arvutamisel) vaja lisada antud aine kohta käivaid andmeid. Neid enamasti
ülesande tekstis ei  anta  ja tuleb seega leida tabelist. Antud ülesandes oli  selliseks  alumiiniumi
erisoojus.
Kuna vaadeldavas  temperatuurivahemikus  alumiiniumi  agregaatolek  ei muutu (alumiiniumi
sulamistemperatuur  on 660 0C), siis arvutatakse soojendamiseks vajaminev soojushulk
valemiga
Q = c m T
∆
= c m (t − t )  .
2
1
Asendades  algandmed , saame tulemuseks
Q = ( 890 ⋅ 3 ⋅ 8
( 0 − 20) ) J =  160000  J = 160 kJ.
Vastus: alumiiniumi soojendamiseks vajaminev soojushulk on 160 kJ.
Näidisülesanne 2.  Termoses  olevale poolele liitrile  veele  temperatuuriga 20 0 C lisatakse 200 g
vett temperatuuriga 100 0 C. Milline on vee lõpptemperatuur termoses kui soojuskadusid
termoses pole vaja arvestada?
Lahendus.
Antud:
Kõigepealt paar sõna algandmetest. Soojushulkade arvutamisel
V1 = 0,5 L  →  m1 = 0,5 kg
on vaja teada aine massi. Meil on termoses olev vesi antud tema
t = 20 0C
1
ruumala kaudu. Teatavasti saame ruumala ja tiheduse kaudu
m2 = 200 g = 0,2 kg
leida vee massi termoses, kuid siin me kirjutasime vee algmassi
t = 100 0C
2
kohe välja, sest ühe liitri vee mass on 1 kg, järelikult poole liitri
t = ?
vee mass on 0,5 kg. Lisaks on soojushulga arvutamisel vaja
teada ka erisoojust. Antud ülesandes aga seda vaja ei lähe, sest
segatakse ühte ja sama ainet (antud juhul vett).
2
Selliseid ülesandeid, kus mingile vedelikule kallatakse juurde sama vedelikku, kuid erineva
temperatuuriga, lahendatakse lähtudes lihtsast energeetilisest kaalutlusest. On selge, et kallates
külmemale vedelikule juurde kuumemat vedelikku, temperatuur tõuseb, sest nii palju kui
kuumem vedelik soojust ära annab, saab külmem vedelik seda juurde.
Asume nüüd antud konkreetse ülesande juurde. Oletame, et vee lõpptemperatuur on t.
Termoses olev vesi sai juurde soojushulga (külmema vedeliku lõpptemperatuur on ilmselt alati
kõrgem algtemperatuurist)
Q = c m (t − t )  .
1
1
1
Juurdekallatav vesi aga andis ära soojushulga
Q = c m (t − t)  .
2
2
2
Kuna soojushulk kujutab endast ära antud või juurde saadud energiat, siis energia jäävusest
lähtudes peab saadud soojushulk võrduma äraantud soojushulgaga
Q = Q  .
1
2
Võrdsustades soojushulgad, näeme et erisoojus taandub välja ja saame lõpptemperatuuri
arvutamiseks võrrandi
m (t − t ) = m (t − t)  .
1
1
2
2
Selle võrrandi lahendamiseks viime lõpptemperatuuriga liikmed ühele ja ülejäänud liikmed
teisele poole võrdusmärki. Tulemuseks saame
(m + m )t = m t + m t ,
1
2
1 1
2 2
millest segu lõpptemperatuur arvutatakse valemist
m t + m t
1 1
2 2
t =
 .
m + m
1
2
Arvutamine annab tulemuseks
5
0 ⋅ 20 + ,
0 2 ⋅100
t = (
)  0C = 43 0C
5
0 + ,
0 2
Vastus: vee lõpptemperatuur termoses on 43 0C.
3
Näidisülesanne 3. Kui palju soojust kulub 100 g hõbeda sulatamiseks tema
sulamistemperatuuril?
Lahendus.
Antud:
Hõbeda sulamistemperatuur on 961  0
m = 100 g = 1
0
C . Kuna meid  huvitab  ainult
kg
hõbeda sulatamiseks kuluv soojushulk, siis eeldame, et hõbe on
λ = 105 kJ/kg
kuumutatud  tema sulamistemperatuurini. Sulatamiseks vajaminev
Q = ?
soojushulk arvutatakse valemist
Q = λ m  ,
kus λ on hõbeda sulamissoojus.
Lihtne arvutus annab
Q = ( 105 ⋅ 1
0 ) kJ = 10,5 kJ.
Vastus: 100 g hõbeda sulatamiseks kulub 10,5 kJ soojust.
Näidisülesanne 4. Kui palju soojust kulub 1 L vee täielikuks aurustamiseks normaalrõhul
keetmisel ?
Lahendus.
Antud:
Normaalrõhul  keeb  vesi temperatuuril 100  0
V =
C , sellele vastava
1 L  →  m = 1 kg
aurustumissoojuse saame tabelist. Aurustumissoojus arvutatakse
r = 2260 kJ/kg
valemiga
Q = ?
Q = r m  .
Vee massi saab üldiselt arvutada vee tiheduse ja ruumala kaudu. Kuna aga teame, et ühe liitri
vee mass on 1 kg, siis kirjutame massi kohe algandmetesse.
Arvutame nüüd vee aurustamiseks vajamineva soojushulga
Q = ( 2260 ⋅1 )  kJ ≈  2300  kJ = 2,3 MJ.
Vastus: 1 liitri vee täielikuks aurustumiseks keetmisel kulub 2,3 MJ soojust.
Kommentaar: Energiaühikud. Soojushulga oleme senistes arvutustes andnud džaulides (J). Kui
soojushulgad on suured, siis kasutame selle kordseid ühikuid - kilodžaule (kJ) ja megadžaule
(MJ). See on loogiline, sest J on SI-süsteemi energiaühik ja SI-süsteem on kasutusel
kohustusliku ühikutesüsteemina. 1 J on üpris väike energiaühik, mistõttu tavaelus kasutatakse
tarbitud energia mõõduks  kilovatt -tunde (kW·h), seda nii  elektrienergia  kui ka soojuse korral.
Lihtne arvutus annab, et 
1 kW·h = (1000 W)·( 3600  s) = 3600000 J = 3,6 MJ .
4
Seda seost võib vajadusel kasutada, et hinnata soojushulki tavaelus kasutatavates kilovatt-
tundides .
Omal ajal oli väga levinud soojushulga ühikuks kalor (cal), mis defineeriti kui soojushulk, mis
on vajalik ühe grammi vee soojendamiseks ühe kraadi võrra temperatuurivahemikus 19,5 –
20,5 0C. Kuna kalorit kasutatakse veel tänapäevalgi (eriti toiduainete toiteväärtuse andmisel),
siis anname seose kalori ja džauli vahel
1 cal = 4,187 J .
Näidisülesanne 5. Kui palju soojust kulub 1 kg jää, mille  algtemperatuur  on - 5 0C,
muutmiseks veeauruks temperatuuriga 110 0C ? 
Lahendus.
Antud:
Kõigepealt analüüsime, mis toimub jää muutmisel auruks, sest jää ja
t = − 5  0C
1
aur on kaks erinevat agregaatolekut, soojendamise käigus tekib
t = 110  0C
2
vahepeal  veel kolmas agregaat olek – vesi. Seetõttu toimub antud
m = 1  kg
soojendamise käigus kõigele lisaks kaks faasisiiret – jää muutub  veeks
5
λ = 3
3 4 ⋅10
j
J/kg
ja vesi muutub auruks. Sel põhjusel tuli meil algandmetesse lisada suur
hulk vajaminevaid konstante: jää sulamissoojus, jää erisoojus, vee
c = 2100
j
J/(kg·K)
erisoojus, veeauru erisoojus ja vee aurustumissoojus.
c = 4200 J/(kg·K)
c = 2010
a
 J/(kg·K)
Alustame nüüd algolekust ja vaatame, millised protsessid toimuvad
6
ning leiame neile vastavad soojushulgad. Kogu kulutatud  soojus  on
r = ,
2 26 ⋅10 J/kg
ilmselt nende kõikide summa. Jää sulab (muutub veeks) teatavasti 0 0C
Q = ? 
juures. Selleks, et jää sulama  hakkaks , tuleb teda  soojendada
sulamistemperatuurini, milleks kulub soojushulk
Q = c m(0 − t ) = ( 2100 ⋅1⋅ 5)
1
j
1
 J = 10500 J = 10,5 kJ.
Edasi tuleb jää sulatada. See toimub temperatuuril 0 0C, sulamise tulemusena tekib 1 kg vett
temperatuuriga 0 0C. Jää sulatamiseks vajaminev soojushulk
Q = λ m = ( 3
3 4 ⋅105 ⋅1)
3
3 4 ⋅
5
10
2
j
 J = 
⋅ J = 334 kJ .
Järgnevalt tuleb vesi kuumutada vee keemistemperatuurini 100 0C. Vee soojendamiseks kulub
soojushulk
Q = c m 1
( 00 − 0) = (4 200 ⋅1⋅100)
3
 J = 420 kJ .
Vesi muutub edasisel soojendamisel veeauruks temperatuuriga 100 0C. Vee aurustamiseks
kulub soojushulk
Q = r m = ( ,
2 26 ⋅106 ⋅1)  J = 
6
2 26 ⋅10  J = 2260 kJ .
4
Selleks, et saada veeauru temperatuuriga 110 0C, tuleb veel auru soojendada 10 kraadi võrra,
milleks kulub soojushulk
5
Q = c m 1
( 10 − 10 )
0 = (2010 ⋅1⋅10)
5
a
 J = 20,1 kJ.
Kogu soojushulk, mis on vajalik - 5 0C jää muutmiseks 110 0C veeauruks, on kõikide siin
arvutatud soojushulkade summa
Q = Q + Q + Q + Q + Q = 304 ,
4 6
1
2
3
4
5
 kJ = 3,04 MJ.
Vastus: 1 kilogrammi - 5 0C jää muutmiseks 110 0C veeauruks vajaminev soojushulk on 3,04
MJ. Kui võrrelda üksikuid soojushulki, siis kõige rohkem soojust kulub vee aurustamiseks, vee
soojendamiseks ja jää sulatamiseks kulub vähem soojust, kõige vähem aga jää soojendamiseks
ja auru soojendamiseks. Antud ülesanne illustreerib seda, et juhul kui soojendamisel
agregaatolekud muutuvad, tuleb vajaminevaid soojushulki arvutada järk-järgult, analüüsides
eelnevalt, millised protsessid selles süsteemis toimuvad. Nagu me siin nägime, ei ole see
keeluline, kuid nõuab tähelepanelikkust, ka tuleb ülesande teksti algandmeid vajaminevate
konstantidega ( erisoojused , sulamissoojus, aurustumissoojus, jne) täiendada.
Näidisülesanne 6. Kalorimeetrisse, kus on 87 g vett temperatuuril 295 K, pannakse 27 g
sulamistemperatuuril olevat jääd. Määrata kalorimeetri sisu lõppolek (agregaatolekud,  massid
temperatuur). Kalorimeetri soojusmahtuvuse võib jätta arvestamata.
Lahendus.
Teeme joonise, mille vasak pool näitab seda, et jäätükk
Antud:
0
asetatakse vette.
T = 295 K → t = 22 C
1
1
t = 0 0C
2
2
m = 87 g = ,
8 7 10−
⋅
kg
v
2
m = 27 g = ,
2 7 10−
⋅
j
kg
5
λ = 334 kJ / kg = 3
3 4 ⋅10 J/kg
c = 4200 J/(kg·K)
′
m = ?
v
m′ = ?
j
t = ?
Antud ülesandes sõltub lõppolek suurel määral
algtingimustest. Ilmselt on tegemist jää sulamisega
(algtingimuste kohaselt on jää sulamistemperatuuril 0 0C, vesi on aga temperatuuril 22 0C),
milleks vajalik soojushulk arvutatakse valemiga
Q = λ m ′
j
j  ,
kus  λ  on jää sulamissoojus ja  m ′j  sulatatava jää mass.
Kalorimeetris olev vesi jahtub, äraantav soojushulk aga arvutatakse valemist
Q = c m (t − t)
v
1
 ,
kus  t  on vee lõpptemperatuur.
6
Nagu öeldud, sõltub kalorimeetri sisu lõppolek algtingimustest, teisisõnu sellest, kas kogu jää
sulab ja sellest tekkinud vesi soojeneb või jääb osa jääst sulamata ja vesi jahtub nullkraadini. Et
saada ettekujutust, mis kalorimeetris võib juhtuda, arvutame kogu jää sulatamiseks vajamineva
soojushulga ja maksimaalselt veest saadava soojushulga kui jahutada vett 0 0C-ni.
Kogu jää sulatamiseks vajaminev soojushulk
Q = ( 3
3 4 ⋅105 ⋅ ,
2 7 10 2
−
⋅
j
J = 9020 J ,
veest saadav maksimaalne soojushulk
Q = ( 4200 ⋅ ,
8 7 ⋅10 2
− (22 − 0) ) J = 8040 J.
v
Nende soojushulkade võrdlemisel saame järeldada, et kalorimeetris olev vesi ei ole suuteline
kogu jääd ära sulatama, sulab ainult osa jääst,  kusjuures  vesi jahtub 0 0C-ni.
Lõpptemperatuuriks jääb 0 0C, kusjuures esialgsele veehulgale lisandub jää sulamisel tekkinud
vesi.
Järgnevalt arvutame palju jääd vee maksimaalse soojushulga arvel üles sulab. Võrdusest
Q = λ m ′
v
j
saame
Q
8040
m
v
′ =
= (
) kg = ,
0 024 kg = 24 g
j
 .
3
3 4 ⋅105
Lõppolekus on seega jääd
m′ = m − m ′ = ( 27 − 24 ) g = 3 g
j
j
j
ja vett
m = m + m ′ = ( 87 + 24 ) g = 111 g
v
j
Vastus: kalorimeetri sisu lõppolek on järgmine – kalorimeetris on 111 g vett ja 3 g jääd,
lõpptemperatuur on 0 0 C .
7
Näidisülesanne 7. Kalorimeetrisse, kus on 110 g vett temperatuuril 295 K, pannakse 27 g
sulamistemperatuuril olevat jääd. Määrata kalorimeetri sisu lõppolek (agregaatolekud, massid
temperatuur). Kalorimeetri soojusmahtuvuse võib jätta arvestamata.
Lahendus.
Antud:
0
Antud ülesanne on sarnane eelneva ülesandega, ainult et
T = 295 K → t = 22 C
1
1
vee hulk on suurem. Üldine arutluskäik jääb aga
t = 0  0C
2
samaks, tuleb selgitada, kas kogu kalorimeetrisse
m = 110 g = 1
0 1
v
kg
pandud jää sulab, või mitte.
2
m = 27 g = ,
2 7 10−
⋅
j
kg
Selleks, et teada saada, mis võiks kalorimeetri sisu
5
λ = 334 kJ / kg = 3
3 4 ⋅10 J/kg
lõppolekuks olla, arvutame nii, nagu eelmises ülesandes
c = 4200 J/(kg·K)
kogu jää sulatamiseks vajaliku soojushulga. Kuna jää
′
hulk oli sama, siis saame ka sama tulemuse
m = ?
v
m′ = ?
j
Q = ( 3
3 4 ⋅105 ⋅ ,
2 7 10 2
−
⋅
)  J = 9020 J ≈ 9000 J.
j
t = ?
Arvutame ka veest saadava maksimaalse soojushulga
vee jahutamisel nullkraadini
Q = c m (t − t ) = ( 4200 ⋅ 1
0 1⋅ 22 )
v
1
2
J = 10200 J .
Nende andmete võrdlemisel näeme, et nüüd sulatab kalorimeetris olev vesi ilmselt kogu jäätüki
ja soojendab ka veidi jääst tekkinud 0 0 C  vett. Lõpptemperatuuri leidmiseks kirjutame välja
soojusliku tasakaalu võrrandi, mille vasakul poolel on kalorimeetris oleva vee poolt jahtumisel
lõpptemperatuurini  t  äraantav soojushulk ja paremal poolel jää sulatamiseks vajaminev
soojushulk ja jääst tekkinud nullkraadise vee soojendamiseks lõpptemperatuurini  t  vajaminev
soojushulk
c m (t − t) = λ m + c m (t − t )
v
1
j
j
2
 .
Avaldame siit lõpptemperatuuri  t . Lihtne arvutus annab tulemuseks
c m t + c m t − λ m
v 1
j 2
j
t =
 .
c(m + m )
v
j
Arvestades, et  t
0
= 0 C , saame siit lõpptemperatuuriks
2
Q − Q
v
j
10200 − 9000
t =
= (
) 0C = 2 0C.
c(m + m )
4200 ⋅ 1
0 37
j
Kuna kogu kalorimeetris olev jää sulab, siis lõppolekus jääd ei ole -  m′ = 0
j
Vastus: kalorimeetri sisu lõppolek on järgmine – kalorimeetris on ainult 137 g vett,
lõpptemperatuur on 
0
2 C .
8
Näidisülesanne 8. Matkajad keedavad 0 0 C  lumest  teevett. Kui palju on vaja energiat 2 L
keeva  vee saamiseks? Kui palju kulus bensiini keetjaga, mille kasutegur on 50 % ?
Lahendus.
Antud:
Teeme joonise.
t
0
= 0 C
1
t
0
= 100 C
2
V = 2 L → m = 2  kg
5
λ = 334 kJ / kg = 3
3 4 ⋅10 J/kg
c = 4200 J/(kg·K)
η = 50 % = 5
0
κ = 46  MJ/kg
Q = ?
Antud ülesandes tuleb kõigepealt leida kui palju on vaja
m = ?
b
energiat lumest keeva vee saamiseks, teisisõnu kui palju
me selleks soojust peame kulutama? Kuna kõigepealt on
vaja lumi muuta veeks, siis selleks vajalik soojushulk
arvutatakse valemist
Q = λ m
l
kus  λ  on jää sulamissoojus ja  m  sulatatava jää mass. Arvestame, et lumi on tegelikult
jääkristallide ja õhu segu. Selleks, et saada 2 liitrit keeva vett ehk 2 kg vett, peab  lumes  oleva
jää mass olema samuti 2 kg. Vee soojendamiseks keemiseni vajaminev soojushulk arvutatakse
valemist
Q = c m T
∆
= c m (t − t )
v
2
1
 ,
kus  c  on vee erisoojus.
Keeva vee saamiseks kulutatav energia on võrdne soojushulgaga, mis on vaja lume
muutmiseks veeks ja vee soojendamiseks keemiseni
Q = Q + Q
l
v  .
Selleks, et saada paremat ettekujutust kulutatud energiast, arvutame vajaminevad soojushulgad
eraldi ja siis liidame kokku.
Lume (jää) sulatamiseks veeks vajalik soojushulk
Q = λ m = ( 3
3 4 ⋅105 ⋅ 2 ) J = 
5
6 68 ⋅10  J = 0,67 MJ,
l
vee keemaajamiseks vajalik soojushulk
Q = c m (t − t ) = ( ,
4 2 ⋅103 ⋅ 2 ⋅100 ) J = 
5
8 4 ⋅10  J = 0,84 MJ .
v
2
1
Kogu kulutatav soojushulk
9
Q = Q + Q = ( ,
0 668 +
8
0 4 )
l
v
MJ = 1,5 MJ.
Tulemusest on näha, et lume sulatamiseks vajaminev soojushulk on vee keemaajamiseks
vajalikust soojushulgast ainult veidi väiksem, kogu soojushulgast ca 45% läheb lume
sulatamiseks ja 55% vee keemaajamiseks.
Lõpetuseks arvutame keetja poolt kulutatava bensiini hulga. Kuna keetja kasutegur on 50%,
siis läheb põletatava bensiini poolt saadavast soojushulgas pool lume sulatamiseks ja vee
keemaajamiseks, ülejäänud pool kulub kasutult (väliskeskkonna soojendamiseks): Seetõttu on
bensiini põlemisel saadav soojushulk kasulikult kulutatud soojushulgast kaks korda suurem
Q = 2Q = 3
b
MJ .
Kuna bensiini põlemisel saadav soojushulk  Q = κ m
b
b  , kus  κ  on bensiini kütteväärtus, siis
kulutatud bensiini mass
Q
3
m =
b = (
) kg = 0,065 kg = 65 g .
b
46
Vastus: 0 0C lumest 2 liitri keeva vee saamiseks kulub energiat 1,5 MJ, keetja  kulutab  bensiini
65 g.
10
NB! Valemid, mis on vaja kindlasti meeles pidada.
Soojendamisel vajaminev soojushulk, kui soojendamisel aine agregaatolek ei
muutu, arvutatakse valemist
Q = c m T
∆  ,
kus  c  on aine erisoojus,  m  keha mass ja  T
∆  temperatuuri muut.
Aine sulatamiseks sulamistemperatuuril vajaminev soojushulk
Q = λ m  ,
kus  m  on sulatatava keha mass ja  λ  tema sulamissoojus.
Aine aurustamiseks keemistemperatuuril vajalik soojushulk
Q = r m  ,
kus  m  on aurustatava vedeliku mass ja  r  aurustamistemperatuurile vastav
aurustumissoojus. 
11
Ülesandeid iseseisvaks lahendamiseks
6.1 Kui palju soojust kaotab inimene, kes jääb lumehange magama ja kelle  kehatemperatuur
langeb normaalselt väärtuselt 36,7 0C eluohtliku  kriitilise  temperatuurini 32,0 0C ? Inimese
mass on 80 kg,  inimkeha  erisoojus lugeda võrdseks vee erisoojusega. (1,6 MJ)
6.2 Kui palju tuleb lisada 200 g veele temperatuuril 20 0C keemistemperatuuril olevat vett, et
saada lõpptemperatuuriks 50 0C ? (120 g)
6.3 Kui suur on 2 kg vase soojendamiseks temperatuurilt 20 0C temperatuurini 50 0C vajaminev
soojushulk? (23 kJ)
6.4  Seatina   erisoojuse  leidmiseks kuumutatakse1 kg seatina keevas vees temperatuurini 100 0C
ja asetatakse seejärel termosesse, milles on 2 L jääkülma vett temperatuuriga 0 0C. Leida
seatina erisoojus kui seatina ja vee lõpptemperatuuriks termoses on 2,7 0C. (230 J/(kg·K))
6.5 Termoses olevale 5 L veele temperatuuriga 50 0C lisatakse 1 kg jääd temperatuuriga 0 0C.
Milline on lõpptulemusena tekkinud vee temperatuur ? (28,4 0C)
6.6 Kui palju soojust kulub toatemperatuuril 20 0C oleva 20 g plii sulatamiseks? (1,3 kJ)
6.7 Kui palju soojust kulub 0,5 L toatemperatuuril 20 0C oleva vee täielikuks aurustamiseks?
(1,3 MJ)
6.8 Maja kütteks elektriküttega kulub ühes kuus 2000 kW·h elektrienergiat. Kui palju
kasepuitu kulub ühes kuus sama hoone kütmiseks ahjukütte korral kui selle kasutegur on 40 %,
kuid elektrikütte kasutegur on 75% ? (1000 kg ehk ca 3 ruumimeetrit puitu)
6.9 Täiskasvanud inimene saab toidust ja annab keskkonnale ära  4500  kcal energiat ööpäevas.
Võrdle seda energiat ööpäevaringselt põleva 100-vatise elektrilambi poolt tarbitud energiaga.
(19 MJ, 9 MJ, lambi poolt tarbitud energia on ca poole väiksem)
12