Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

FAASISIIRDED (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju kulus bensiini keetjaga, mille kasutegur on 50 % ?
  • Milline on lõpptulemusena tekkinud vee temperatuur ?
  • Kui palju soojust kulub toatemperatuuril 20 0C oleva 20 g plii sulatamiseks ?
  • Kui palju soojust kulub 0,5 L toatemperatuuril 20 0C oleva vee täielikuks aurustamiseks ?
  • Kuid elektrikütte kasutegur on 75% ?
 
Säutsu twitteris
KOOLIFÜÜSIKA:  SOOJUS  3 (kaugõppele)
6. FAASISIIRDED
Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust
teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.
Soojendamisel  vajaminev   soojushulk  arvutatakse  valemist
c m T
∆  ,
kus   on aine  erisoojus ,   keha mass ja  T
∆  temperatuuri muut.
Sulamiseks vajalik soojushulk
= λ  ,
kus   on sulatatava keha mass ja  λ  tema  sulamissoojus . Sulamine toimub
kindlal, igale ainele iseloomulikul  sulamistemperatuuril .
Aurustumiseks vajalik soojushulk
r m  ,
kus   on aurustatava vedeliku mass ja   aurustamistemperatuurile vastav
aurustumissoojus . Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja tavaliselt antakse
see aine keemistemperatuuri jaoks.
Aine põlemisel eralduv soojushulk
= κ  ,
kus   on põletatava aine mass ja κ  aine kütteväärtus.
1
Näidisülesanne 1. Kui suur on 3 kg alumiiniumi soojendamiseks temperatuurilt 20 0 C
temperatuurini 80 0 C vajaminev soojushulk?
Lahendus.
Antud:
Teeme joonise, mis kujutab
= 20 0C
1
alumiiniumitüki kolme olekut.
= 80 0C
2
Algul on alumiinium
= 3 kg
temperatuuril t1, siis teda
= 890
soojendatakse (antakse juurde
J/(kg·K)
kindel soojushulk Q), mille
= ?
tulemusena tekib lõppolek
temperatuuriga t2.
Enne lahendamise juurde asumist paar sõna algandmetest ja nende teisendamisest. Kui
tavaliselt on vaja teisendada temperatuur Kelviniteks, siis soojushulga arvutamisel seda teha
vaja ei ole, sest soojendamisel (jahutamisel) sõltub soojushulk alg- ja lõppoleku temperatuuride
vahest. Kuna nii absoluutse temperatuuriskaala kui ka Celsiuse skaala kraadivahemik on
ühesugune, pole temperatuuriühikuid teisendada vaja. Algandmetesse on paljudel juhtudel
(eriti soojushulkade arvutamisel) vaja lisada antud aine kohta käivaid andmeid. Neid enamasti
ülesande tekstis ei  anta  ja tuleb seega leida tabelist. Antud ülesandes oli  selliseks  alumiiniumi
erisoojus.
Kuna vaadeldavas  temperatuurivahemikus  alumiiniumi  agregaatolek  ei muutu (alumiiniumi
sulamistemperatuur  on 660 0C), siis arvutatakse soojendamiseks vajaminev soojushulk
valemiga
c m T

c m (− )  .
2
1
Asendades  algandmed , saame tulemuseks
= ( 890 ⋅ 3 ⋅ 8
( 0 − 20) ) J =  160000  J = 160 kJ.
Vastus: alumiiniumi soojendamiseks vajaminev soojushulk on 160 kJ.
Näidisülesanne 2.  Termoses  olevale poolele liitrile  veele  temperatuuriga 20 0 C lisatakse 200 g
vett temperatuuriga 100 0 C. Milline on vee lõpptemperatuur termoses kui soojuskadusid
termoses pole vaja arvestada?
Lahendus.
Antud:
Kõigepealt paar sõna algandmetest. Soojushulkade arvutamisel
V1 = 0,5 L  →  m1 = 0,5 kg
on vaja teada aine massi. Meil on termoses olev vesi antud tema
= 20 0C
1
ruumala kaudu. Teatavasti saame ruumala ja tiheduse kaudu
m2 = 200 g = 0,2 kg
leida vee massi termoses, kuid siin me kirjutasime vee algmassi
= 100 0C
2
kohe välja, sest ühe liitri vee mass on 1 kg, järelikult poole liitri
t = ?
vee mass on 0,5 kg. Lisaks on soojushulga arvutamisel vaja
teada ka erisoojust. Antud ülesandes aga seda vaja ei lähe, sest
segatakse ühte ja sama ainet (antud juhul vett).
2
Selliseid ülesandeid, kus mingile vedelikule kallatakse juurde sama vedelikku, kuid erineva
temperatuuriga, lahendatakse lähtudes lihtsast energeetilisest kaalutlusest. On selge, et kallates
külmemale vedelikule juurde kuumemat vedelikku, temperatuur tõuseb, sest nii palju kui
kuumem vedelik soojust ära annab, saab külmem vedelik seda juurde.
Asume nüüd antud konkreetse ülesande juurde. Oletame, et vee lõpptemperatuur on t.
Termoses olev vesi sai juurde soojushulga (külmema vedeliku lõpptemperatuur on ilmselt alati
kõrgem algtemperatuurist)
c m (− )  .
1
1
1
Juurdekallatav vesi aga andis ära soojushulga
c m (− t)  .
2
2
2
Kuna soojushulk kujutab endast ära antud või juurde saadud energiat, siis energia jäävusest
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
FAASISIIRDED #1 FAASISIIRDED #2 FAASISIIRDED #3 FAASISIIRDED #4 FAASISIIRDED #5 FAASISIIRDED #6 FAASISIIRDED #7 FAASISIIRDED #8 FAASISIIRDED #9 FAASISIIRDED #10 FAASISIIRDED #11 FAASISIIRDED #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siim951 Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

3
docx
Faasisiirded
4
doc
Faasisiirded
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
15
pdf
TERMODÜNAAMIKA ALUSED
18
docx
Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika
90
docx
Keemia alused konspekt
181
doc
A Palu mootorratta raamat
29
doc
Füüsika



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun