Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil. (1)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Soojustehnika labor nr. 4

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Siim Rätsep 09 MATB-52 093632 Oliver Nuut Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud Esitatud Arvestatud

Soojustehnika

10

doc

ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Raimond Vaba 112419 AAAB-31 134882 Andres Raag 164034 Oliver Saare Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud 01.09.2014

Kategoriseerimata

18

docx

ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE

Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB51 MATB51 MATB51 Töö tehtud: 29.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK

Soojustehnika

6

doc

Labor nr 4. Õhu isobaarse erisoojuse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd õppeaines soojustehnika Töö nr. 4 Töö nimetus: ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB31 Üliõpilane: Matr. nr. Üliõpilane: Matr. nr. Juhendaja: Allan Vrager Töö tehtud: 10.09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud:  1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga.

Soojustehnika

5

doc

4.Õhu isobaarse erisoojuse määramine

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM  Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2. Läbivoolukalorimeeter 3. Manomeeter 4. Gaasikuluarvesti (gaasikell) 5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid 6. Millivoltmeeter või potensiomeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõbetermomeeter 9. Autotrafo 10. Ajamõõtur(stopper) Töö käik Käivitati ventilaator ja lülitatati sisse kalorimeetri küte

Soojustehnika

57

rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

balloonis. Seega on gaasi olekuparameetriks üksnes absoluutnae rõhk, mida kasutatakse termodünaamilistes arvutustes. Üle-ja alarõhk ei ole püsivad suurused, olenedes atmosfääri rõhust. Temperatuur iseloomustab keha kuumenemise astet ja määrab kehadevahelise soojusvoo suuna (alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale). Molekulaar-kineetilise teooria kohaselt on süsteemi temperatuur otseses lineaarses sõltuvuses osakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energiaga. Reaalgaaside puhul on seda energiat arvestada võimatu. Üksnes 1 kilomooli ideaalgaasi puhul on kineetiline energia määratletud temperatuuri kaudu: E = 3/2 RT, kus R ­ universaalne gaasikonstant, 8,31 103 J/kmol K, T ­ temperatuur, K Praktikas on levinumaks temperatuuriskaalaks r a h v u s v a h e l i n e s a j a k r a a d i n e ehk C e l s i u s e s k a a l a (t C). Celsiuse skaalal on nulltemperatuuriks jää

Termodünaamika

150

doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), .  ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

86

pdf

Materjalid

tada selle üle, kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele. Katsetamine löökpaindele seisneb keskelt soonitud ja mõlemast otsast toetatud teimiku purustamises löökpendliga, määrates töö, mis kulub teimiku purustamiseks. Löögitugevuse (löögisitkuse) näitajaks on purustamiseks kulunud töö dzaulides (J). Vastavalt standardile EVS 10045-1 (Metall- materjalid. Löökpaindeteim Charpy meetodil) kasu- Mõõtepikkus tatakse löökpaindeteimil kahe soonekujuga Algmõõte- peale pikkus L0 katkemist L teimikuid: - V-kujuline soon profiilinurgaga 45°, sügavus 2 mm, soone ümardusraadius 0,25 mm, - U-kujuline soon, sügavus 5 mm, soone põhja ümardusraadius 1 mm.

Kategoriseerimata

Kommentaarid (1)