Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil. (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
  • Töö eesmärk
    Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil.
  • Tööks vajalikud vahendid
    1.Elektrilise küttekehaga varustatud läbivoolukalorimeeter.
    2.Kolbkompressor suruõhutorustikuga ja reservuaariga.
  • Manomeeter.
  • Gaasi kulumõõtur.
  • Termopaarid.
  • Potentsiomeeter.
  • Autotransformaator.
  • Vattmeeter.
  • Baromeeter .
  • Elavhõbetermomeeter.
  • Ajamõõtur.
  • Termopaaride gradueerimistabel.
    3.Tööpõhimõtte kirjeldus:
    Töö põhineb katseseadmes eraldunud soojushulga Q mõõtmisel, mis tingib seadet läbinud õhu hulga temperatuuri tõusu t1-lt t2-le. Katseseadme põhiosaks on klaaskalorimeeter. Soojuskadude vähendamiseks on kalorimeeter ereldatud väliskeskkonnast hõbetatud klaasümbrisega. Õhu kuumutamiseks on kalorimeetris küttekeha. Õhk suunatakse kalorimeetrisse läbi gaasikulumõõturi kompressorist. Õhu teperatuuri tõus t leitakse potentsiomeetri abil. Kalorimeetrist väljuva õhu temperatuur mõõdetakse elavhõbetermomeetriga.
    4.Katse tulemused ja arvutused.
    Esimene katse
    Teine katse
    1. t1=t2-t=28-3=25 oC
  • t1=36,4-4,5=31,9 oC
    Tabeliväärtused: c`p=1,293 kJ/m3K ; cp=1,000 kJ/kgK ; cv=0,713 kJ/kgK; c`v=0,922 kJ/m3K
    Järeldus: Võrreldes tabeliväärtustega on kõik saadud erisoojused suuremad. Arvutatud erisoojused on tabeliväärtustele lähedasemad küttekeha suurema võimsuse juures.
    Gaasi erisoojus sõltub nii temperatuurist kui ka rõhust. Olulisem on sõltuvus temperatuurist. Rõhk mõjub märgatavalt tema suurematel väärtustel või küllastuspiirkonna läheduses.
  • Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil #1 Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil #2
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sPINnINC Õppematerjali autor
    Soojus tehnika 3 lab(vana)

    Sarnased õppematerjalid

    Soojustehnika labor nr-4
    5
    doc

    Soojustehnika labor nr. 4

    Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Siim Rätsep 09 MATB-52 093632 Oliver Nuut Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud Esitatud Arvestatud

    Soojustehnika
    ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE
    10
    doc

    ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE

    Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Raimond Vaba 112419 AAAB-31 134882 Andres Raag 164034 Oliver Saare Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud 01.09.2014

    Kategoriseerimata
    ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE
    18
    docx

    ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE

    Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB51 MATB51 MATB51 Töö tehtud: 29.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK

    Soojustehnika
    Labor nr 4-Õhu isobaarse erisoojuse määramine
    6
    doc

    Labor nr 4. Õhu isobaarse erisoojuse määramine

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd õppeaines soojustehnika Töö nr. 4 Töö nimetus: ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB31 Üliõpilane: Matr. nr. Üliõpilane: Matr. nr. Juhendaja: Allan Vrager Töö tehtud: 10.09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga.

    Soojustehnika
    4 Õhu isobaarse erisoojuse määramine
    5
    doc

    4.Õhu isobaarse erisoojuse määramine

    Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2. Läbivoolukalorimeeter 3. Manomeeter 4. Gaasikuluarvesti (gaasikell) 5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid 6. Millivoltmeeter või potensiomeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõbetermomeeter 9. Autotrafo 10. Ajamõõtur(stopper) Töö käik Käivitati ventilaator ja lülitatati sisse kalorimeetri küte

    Soojustehnika
    TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA
    57
    rtf

    TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

    balloonis. Seega on gaasi olekuparameetriks üksnes absoluutnae rõhk, mida kasutatakse termodünaamilistes arvutustes. Üle-ja alarõhk ei ole püsivad suurused, olenedes atmosfääri rõhust. Temperatuur iseloomustab keha kuumenemise astet ja määrab kehadevahelise soojusvoo suuna (alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale). Molekulaar-kineetilise teooria kohaselt on süsteemi temperatuur otseses lineaarses sõltuvuses osakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energiaga. Reaalgaaside puhul on seda energiat arvestada võimatu. Üksnes 1 kilomooli ideaalgaasi puhul on kineetiline energia määratletud temperatuuri kaudu: E = 3/2 RT, kus R ­ universaalne gaasikonstant, 8,31 103 J/kmol K, T ­ temperatuur, K Praktikas on levinumaks temperatuuriskaalaks r a h v u s v a h e l i n e s a j a k r a a d i n e ehk C e l s i u s e s k a a l a (t C). Celsiuse skaalal on nulltemperatuuriks jää

    Termodünaamika
    СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ
    150
    doc

    СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

    504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    Materjalid
    86
    pdf

    Materjalid

    tada selle üle, kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele. Katsetamine löökpaindele seisneb keskelt soonitud ja mõlemast otsast toetatud teimiku purustamises löökpendliga, määrates töö, mis kulub teimiku purustamiseks. Löögitugevuse (löögisitkuse) näitajaks on purustamiseks kulunud töö dzaulides (J). Vastavalt standardile EVS 10045-1 (Metall- materjalid. Löökpaindeteim Charpy meetodil) kasu- Mõõtepikkus tatakse löökpaindeteimil kahe soonekujuga Algmõõte- peale pikkus L0 katkemist L teimikuid: - V-kujuline soon profiilinurgaga 45°, sügavus 2 mm, soone ümardusraadius 0,25 mm, - U-kujuline soon, sügavus 5 mm, soone põhja ümardusraadius 1 mm.

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (1)

    Bosskardo profiilipilt
    Bosskardo: enam-vähem ok
    20:25 12-09-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun