50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 128 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sugi
Õppematerjali autor
........................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.......................................................................................7 Tööpõhimõte...........................................................................................................................8 Inverter ja ON/OFF õhk-vesi soojuspumbad..........................................................................8 Soovitused õhk-vesi soojuspumba paigaldamisel...................................................................9 SOOJUSTEGUR-COP..............................................................................................................11 ÕHK-ÕHK SOOJUPUMP........................................................................................................12 Dimensioneerimine.................................
.................................................................................. 5 3. Soojuspumpadest üldiselt........................................................................................................ 6 4. Soojuspumpade lühiiseloomustus........................................................................................... 7 4.1 Õhk Õhksoojuspumbad................................................................................................... 8 4.2 Õhk vesi soojuspumbad.................................................................................................. 9 4.3 Maasoojuspump .............................................................................................................. 10 5. Kokkuvõte.............................................................................................................................. 11 6. Kasutatud kirjandus....................................................................................................
.. +10°C Jõe- või järvevesi 0 ... +10°C Merevesi +3 ... +8°C Kaljud 0 ... +5°C Maapind 0 ... +10°C Heitvesi +10°C Tööpõhimõtte järgi võib soojuspumpad jagada 3 gruppi: 1. Õhkõhk soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri kuni seda saab kasutada ruumiõhu soojendamiseks. Koosnevad välisseadmest ja siseseadmetest. 2. Õhkvesi soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele kuni seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini. Koosnevad välisseadmest ja siseseadmest, kus soojendatakse vett
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Soojustehnika MSJ0001 1. Nimetada termodünaamika kaks põhiprintsiipi/seadust. • Seadus I: o Energia ei kao ega ei teki juurde, vaid muundub ühest liigist teise. • Seadus II: o Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. o Soojus kandub ainult kuumemalt kehalt külmemale. o Pole olemas protsessi, kus kogu antud soojus muutub tööks. 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika? • Statistiline – tegeleb aine omaduste uurimisega üksikosakeste tasemel ja tulemuste laiendamistega suurtesse süsteemidesse. • Klassikaline – uurib termodünaamilist makrosüsteemi, tegeleb tasakaaluliste süsteemide ja staatiliste protsesside uurimisega.
........................................................................................7 1.3.1 Keskküte.....................................................................................................................7 1.3.2. Kombineeritud küttesüsteemid................................................................................. 8 1.4 Päikeseküte......................................................................................................................10 1.5 Soojuspumbad.................................................................................................................12 1.6.1 Õhksoojuspump....................................................................................................... 13 1.6.2 Maasoojuspump....................................................................................................... 14 1.6.3 Ventilisatsioonisoojuspump....................................................................................
Materiaalselt suletud on balloon, kolviga silinder. Termodünaamiline keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha, mille vahendusel toimuvad termodünaamilised protsessid ning energialiikide vastastikune muundumine, nimetatakse termodünaamiliseks kehaks. Soojusjõuseadmetes on termodünaamiliseks kehaks aine, mis vahendab neis sisalduva või ülekantava energia muundamist tööks. Soojustransformaatorites on termodünaamiliseks kehaks aine, mille kaudu soojus siirdub jahedamalt kehalt kuumemale. Soojusjõuseadmetes ja –transformaatorites termodünaamilise kehana kasutatavat ainet nimetatakse ka töökehaks. Termodünaamiliseks kehaks võib olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline aine. Kolbmootorites on termodünaamiliseks kehaks kütuse põlemisgaas. Aurujõuseadmes on termodünaamiliseks kehaks enamikul juhtudel veeaur. Sõltuvalt parameetritest aurujõuseadmes võib veeaur kui termodünaamiline keha töötsükli jooksul muuta oma agregaatolekut.
KORDAMISÜSIMUSED EKSAMIKS Soojustehnika MSJ0001 1. Nimetada termodünaamika kaks põhiprintsiipi/seadust. 1)Termodünaamika esimene seadus - Termodünaamilisse süsteemi sisestatud soojushulk kulub siseenergia muutmiseks ja tööks 2) Termodünaamika teine seadus - * (igal süsteemil on kaod) Ei ole võimalik teostada protsessi, kus kogu süsteemile antud soojus muutub jäägitult tööks. *(külmemalt soojemale ei saa soojus liikuda) Energia ei saa soojuse kujul iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale * Isoleeritud termodünaamilises süsteemis toimuvate tagastamatute protsesside korral süsteemi entroopia(Süsteemitu oleku mõõt) kasvab 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika? 1) Statistiline termodünaamika - tegeleb aine omaduste uurimisega üksikosakeste tasemel
(S) [J/K] Soojenemisel entroopia ehk korrapäratuse aste suureneb ja jahutamisel väheneb. S =s M dq ds = T 2 dq s = s 2 - s1 = = J / kg * K 1 T Joone alune pinala näitab q-d ehk protsessist osavõtvat soojushulka. Joonis õpik lk 48. 21. Termodünaamika II seaduse tuntumad sõnastused. 1) Kogu soojust ei ole võimalik muundada tööks.(soojuskaod) 2) Soojus ei saa ise minna madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale selleks on vaja tööd teha. 3) Soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale. 22.(23) Termodünaamilised põhiprotsessid ja nende graafiline kujutamine pv- ja Ts-diagrammil. 1)Isohoorne(isohooriline) protsess, mis kulgeb konsantsel mahul (V=const) , näiteks gaasi kuumutamine kinnises anumas. 2) Isobaarne protsess Protsess, mis kulgeb konstantsel rõhul. (p=const)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid