Soojuspumbad Konspekt (0)

Tallinna Tehnikaülikool
Soojustehnika Instituut
Soojuspumbad
Õppeaine kood: MSJ0120
Õppejõud:  Andrei Dedov
Sissejuhatus
...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi
otsima  alternatiivseid küttelahendusi...
Soojuspump  on energeetiline seade, mis kasutab soojuse
tootmiseks
ümbritsevasse
keskkonda
salvestunud
soojusenergiat.
12/11/10
MSJ  0120  Soojuspumbad
2
Soojustransformaatorid
Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus:
Soojus  ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale,
st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks
on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
3
Soojustransformaatorid
Soojustransformaatorid
 Soojuspumbad
 Külmutus- (jahutus)  seadmed
 Soojuspump-külmutusseadmed
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
4
Soojustransformaatorid
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
5
Carnot  ringprotsessid
Soojusmootor
Soojustransformaator
l
q
q
q
T
q
q
1
2
1
2
1
2
1
2
1
1
0
q
q
q
T
0
l
l
1
1
1
1
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
6
Soojuspump. Põhimõisted
T
p, 
MPa
B
Tü>T0
Vedelik
Gaas
q2
l
kondenseerumine
q1
aurustumine
T0
A
TA=T0
t, °C
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
7
Soojuspumpade liigitus
Soojuspumbad
 õhk-õhk soojuspumbad
 õhk-vesi soojuspumbad
 vesi-vesi soojuspumbad
  maasoojuspumbad
 ventilatsioonisoojuspumbad
 aurukompressorsoojuspumbad
 absorbtsioonsoojuspumbad
 üheastmelised soojuspumbad
 mitmeastmelised soojuspumbad
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
8
Soojuspumpade levik
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
9
Soojuspumpade levik
2005
2008
26%
37%
63%
74%
õhk-vesi soojuspumbad
õhk-vesi soojuspumbad
maasoojuspumbad
maasoojuspumbad
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
10
Soojuspumpad Eestis
2004
2005
2006
2007
2008
Paigaldatud soojuspumbad, tk
680
1083
2333
5076
Installeeritud väljundvõimsused,
kW
5997
9324
17730
35329
Soojusenergia  tootmine, GWh
11
17,1
32,7
65,5
60
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
11
Soojuspumba kasutegur
Soojuspumba soojuslikku  efektiivsust hinnatakse 
soojusteguriga (COP)
q
q
T
T
2
2
2
ü
0
l
q
q
T
T
T
T
2
1
2
1
ü
a
j0
DT = Tü - Ta
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
12
Soojuspumba  parameetrid
Soojuspumba  soojus - ehk küttevõimsus:
Qk = q2·M, kW
kus
q2 – ringprotsessist eemaldatav  soojushulk , kJ/kg;
М – külmutusagensi kulu, kg/s.
Soojuspumba käitamiseks vajalik teoreetiline võimsus:
Qk
N0
0
Soojuspumba tööks vajalik madalatemperatuuriliselt 
keskkonnalt saadav teoreetiline soojusvõimsus:
1
Q
Q
1
0
k
0
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
13
Soojuspumba parameetrid
Reaalse soojuspumba protsessid on tagastamatud, põhjuseks
on hõõrdumine ja soojus-vahetus. Esinevad ka välised kaod
soojuspumba kompressoris, elektrimootoris jne. Sellest
tulenevalt on soojuspumba tegelik soojustegur väiksem
teoreetilisest, s.t:
+10
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
66
Välisõhk
Kuu keskmise õhutemperatuuri muutus aastas Eesti keskmisena
Härmatis
Õhu kasutamist madalatemperatuurse soojusallikana raskendab peamiselt
väike soojusülekandetegur õhult  soojusvaheti  pinnale. Peale selle, õhuga
kokkupuutuva soojusvaheti pinnatemperatuuril 0 °C ja alla selle, on tõenäoline
härmatise
tekkimine
soojusvaheti
pinnale.
Härmatis
vähendab
veelgi
soojusülekannet õhult pinnale.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
67
Ventilatsiooniõhk
Soojuspumba madalatemperatuurse soojusallikana kasutatakse mõnikord
hoonete (elamud,  laudad  jne.) ventilatsioonisüsteemist väljuvat õhku. Selle
oluliseks  eeliseks  välisõhu ees on  aastaringselt  ühtlane 15…25 °C temperatuur.
Ventilatsiooniõhu
kasutamine
soojuspumba
madalatemperatuurse
soojusallikana
on
üldjoontes
sama,
mis
välisõhu
kasutamine,
kuid
härmatiseprobleeme siin ei esine.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
68
Õhksoojuspumbad
Peamised õhksoojuspumpade tüübid on:
 õhk-õhk soojuspumbad (ÕSP)
 õhk-vesi soojuspumbad (ÕVSP)
 ventilatsioonisoojuspumbad (VSP)
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
69
Õhk-õhksoojuspump
Välisseade
Siseseade
2
5
6
7
1
3
4
8
1.  Ventilaator
2. Aurusti
3.  Kompressor
4. Neli-teeventi l
5. Õhufiltrid
6.  Kondensaator
7. Ventilaator
8. Kaugjuhtimispult
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
70
ÕSP installatsioonilahendused
Õhk-õhk soojuspumba majasiseste ja –väliste elementide installatsiooni-
lahendused on järgmised:
 Seina tervenisti läbiv lahendus – kogu soojuspump asub ühes korpuses, 
mis asetseb läbi maja seina selles ruumis, mida soovitakse soojendada või 
jahutada.
  Split  (eraldatud) lahendus – majaväline element  toidab  ühte majasisest 
elementi;
  Multi -Split lahendus – majaväline element toidab mitut majasisest 
elementi eraldi külmutusagensi  kanalite  kaudu;
 Õhukanalitega lahendus – üks majasisene element, mis on paigaldatud 
kas vahelakke või pööningule toidab õhukanalite kaudu kõiki  ruume  eraldi.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
71
ÕSP siseseadme paigaldamise soovitused
Siseseadmele tuleb valida selline koht, kust soe õhk pääseks
takistamatult liikuma teistesse ruumidesse, kuid ventilaatori heli ei
segaks elanikke. Siseseadmed õhkpumpade korral võivad olla:
Kinnitatud seinale
Laekasett
Põrandal asetsev
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
72
ÕSP kasutamise soovitused
On  soovitav , et köetavad ruumid oleksid avatud planeeringuga. Siis
pääseb soojuspumba sisemoodulist tulev soe õhk takistusteta kõigisse
ruumidesse.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
73
ÕSP kasutamise soovitused
Paigaldamisel  tuleks lähtuda järgmistest soovitustest ja põhimõtetest: 
 soojuse levimiseks peavad uksed olema avatud
 mida avatuma planeeringuga on hoone, seda kasulikum on kasutada ÕSP
 soojus liigub alumiselt korruselt ülemisele küllaltki efektiivselt
 mida parem on soojustus, seda ühtlasem temperatuur  saavutatakse  
 jahutamisel jahe õhk ei liigu teistesse ruumidesse
 kui suvist jahutamist vajatakse ka II korrusel, on vajalik paigaldada        
seade, millel on 1 välisosa ja 2 või isegi enam siseseadet või 2 ja enam 
eraldi  seadet  
 kui hoone pindala ületab 130m², on mõistlik kaaluda kahe siseseadmega 
mudeli paigaldamist
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
74
ÕSP välisseadme paigaldamise soovitused
Välisseadet ei ole soovitav paigaldada liiga kõrge (optimaalne kõrgus 
vahemikus 30 – 60 cm). Paigaldades välisseadme liiga  kõrgele : 
 on seadet hiljem raske  hooldada  
 sulatusvesi hakkab tilkuma seina peale 
 tugevad tuuled halvendavad sulatusprotsessi 
 seadme üle puudub järelvalve 
Paigaldades välisseadme liiga madalale: 
 ei ole sulatusvee äravooluks piisavalt ruumi 
 talvel tuiskab lund täis
Seadet ei ole soovitav paigaldada katusele. Paigaldades välisseadme 
katusele (eriti kaldkatusele): 
 on seadet hiljem raske hooldada 
 seadme üle puudub järelvalve 
 suuremad tuuled halvendavad sulatusprotsessi 
 sulatusveest tekkiv jäämass lõhub katust, lumetõkkeid ja 
vihmaveerenne (jäämass võib kevadeks kaaluda kuni 1 tonn ).
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
75
ÕSP välisseadme paigaldamise soovitused
Kõige paremaks lahenduseks on välisseadme paigaldamine spetsiaalse 
raamiga  maapinnale. See lahendus ei lase tekkival vibratsioonil hoonesse 
edasi kanduda. 
Külmutusagensi transpordikanalid peavad olema võimalikult lühikesed ja 
võimalikult sirgjooneliselt paigaldatud.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
76
ÕSP välisseadme paigaldamise soovitused
Külmutusagensi transpordikanalid peavad olema võimalikult lühikesed ja
võimalikult sirgjooneliselt paigaldatud.
On soovitav külmutusagensi kanalid  isoleerida  vältimaks liigseid
soojuskadusid ja külmutusagensi kondenseerumist.
On soovitatav paigaldada välisseade akendest võimalikult kaugele
vähendamaks segavat ventilaatori müra.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
77
Inverter
ON-OFF tüüpi õhksoojuspumbad töötavad kogu aeg täisvõimsusel
ning seetõttu toimub soovitud temperatuuri saavutamiseks palju sisse-
välja lülitusi, mis lühendab kompressori tööiga.
Inverter muudab  vahelduvpinge  sagedust ja kompressori
töökiirust vastavalt soojusenergia vajadusele ning  sujuvalt .
ON-OFF
Inverter
Väike võimsus
Suur võimsus
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
78
Inverter
Inverter  heat   pump
Desired temperature
peratur °C
 tem
oom
R
On-Off heat pump
Time until desired temperature is reached
Inverterkompressor
tagab
tänu
muutuvale  kiirusele  efektiivselt ja
sujuvalt
ühtlase
ja
mugava
Money
temperatuuri
ning
inverterkompressoriga
varustatud
õhksoojuspumbad
on
Inverter
Energy 
efektiivsemad
ja
vähem
Saving
On-Off
energiakulukad kui ON-OF tüüpi
kompressoriga
varustatud
õhksoojuspumbad.
1  year
Time
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
79
ÕSP töörežiimid
Õhk-õhk soojuspumpadel on kolm töörežiimi, milledeks on:
 kütmisrežiim;
 jahutusrežiim;
 sulatusrežiim.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
80
ÕSP kütmisrežiim
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
81
ÕSP jahutusrežiim
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
82
ÕSP sulatusrežiim
Sulatusrežiimil lülitab soojuspump sisse jahutusrežiimi. Välisseadme puhur
jahutustsüklis ei tööta vähendamaks soojushulka, mida läheb tarvis
sulatuse läbiviimiseks.
Sulatust võib läbi viia ka eraldi küttekehadega.
Sulatusrežiimi läbiviimiseks on kaks põhilist moodust, milledeks on:
 sulatamine nõudluse järgi “ Demand  frost  control ” – soojuspump jälgib
härmatise moodustumist spiraaltorudele õhuvoolusi, külmutusagensi
rõhku, õhu- või spiraaltorude temperatuuri arvesse võttes ning vajaduse
tekkides lülitub sulatusrežiimile;
 sulatamine aja ja temperatuuri järgi “Time-temperature defrost” – aja
ja temperatuuri järgi sulatamisel on soojuspump- seadmel  ette määratud
kindlad  intervallid , millede tagant peab seade lülituma sulatusrežiimile või
on selleks eraldi temperatuuriandur.  Ajavahemik  kahe sulatuse vahel võib
varieeruda 30 – 90 minutini olenevalt süsteemist ja regioonist kus
soojuspumpa kasutatakse.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
83
Õhk-õhk soojuspumba eelised ja puudused
Eelised:
 Väiksemad investeerimiskulud 
 Lihtne paigaldada
 Kõrge efektiivsus
 Reversiivsus Õhk-õhk soojuspumpa saab kasutada ka õhku jahutava 
seadmena ehk õhukonditsioneerina
Puudused:
 Õhk-õhk soojuspumpadega ei saa toota sooja tarbevett. 
 Õhk-õhk soojuspumba töö efektiivsus sõltub otseselt välistemperatuurist
 Kõrge müratase. 
 Sisemine seade puhub sooja õhku hoonesse, tekitades õhu intensiivse 
liikumise, mis võib olla ebameeldiv
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
84
ÕSP puudused
Tasakaalupunktis on õhk-õhk soojuspump veel võimeline  tootma  samas
koguses soojusenergiat, mis on vajalik katmaks hoone soojuskadusid sellel
välisõhu temperatuuril, millele  tasakaalupunkt  vastab.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
85
ÕSP puudused. Müra
1m4m
10m
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
86
Õhk-vesi soojuspump
Õhk-vesi soojuspump  kogub  soojusenergia välisõhust ja annab selle maja
vesiküttesüsteemile (radiaator- või põrandaküte) ning toodab samas ka
sooja tarbevett.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
87
Õhk-vesi soojuspumba põhimõtteskeemid
1. Ventilaator
2. Aurusti
3. Kompressor
4. Kondensaator
5. Drosselventi l
6. Õhk
7. Küttesüsteem
8. Vahesoojuskandja pump
9. Soojusvaheti
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
88
Õhk-vesi soojuspumba põhimõtteskeemid
Topelt  kestaga veeboiler
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
89
Õhk-vesi soojuspumba põhimõtteskeemid
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
90
Õhk-vesi soojuspumba põhimõtteskeemid
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
91
Õhk-vesi soojuspumba eelised ja puudused
Eelised:
 Väiksemad investeerimiskulud 
 Lihtne paigaldada
 Kõrge efektiivsus
 Sooja  tarbevee  tootmise võimalus erinevalt õhk-õhksoojuspumpadest
Puudused:
 Õhk-vesi soojuspumba töö efektiivsus sõltub otseselt välistemperatuurist
 Kõrge müratase
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
92
Ventilatsioonisoojuspumbad
Nii loomuliku kui ka sundventilatsiooni korral eluruumides toimub
majasoojuse väljumine koos ventileeritava õhuga. Ventilatsiooniõhu
soojendamise vajadus moodustab märkimisväärse osa (40–50%) üldisest
soojustarbest.
Kasutades
väljatõmbeõhu
soojuspumpa
ehk
ventilatsioonisoojuspumpa  on võimalik ära kasutada ventileeritavas
õhus olevat soojust. Sellist maja õhuvahetussüsteemi nimetatakse soojuse
taaskasutusega ventilatsioonisüsteemiks (HRC).
Ventilatsioonisoojuspump võtab soojuse maja väljatõmbeõhust ja
annab soojuse tarbe- või kütteveele. Kasutamine eeldab põrandakütte- või
radiaatoritega vesiküttesüsteemi olemasolu. Väljatõmbeõhu soojuspump
tagab  majas  pideva õhuvahetuse ehk ventilatsiooni.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
93
Väljatõmbeventilatsioon
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
94
Väljatõmbe-sissepuhke  ventilatsioon
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
95
Ventilatsioonisoojuspumba põhimõtteskeemid
Väljapuhkeõhk Väljatõmbeõhk
Aurusti
Kompressor
Paisventiil
Elektriline 
küttekeha
Kondensaator
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
96
Ventilatsioonisoojuspumba põhimõtteskeemid
Täiendav soojus
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
97
Pinnas
17% 
Earth
peegeldunud
is a Vast
100%
pilvedest
Solar  Collector
6% 
peegeldunud
pinnasest
19% 
neeldunud  
veeaurus , 
tolmus
4% 
neeldunud
pilvedes
46% 
neeldunud
pinnases
Earth
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
98
Pinnasetemperatuuri aastane muutus Eestis
t, °C
16
12
8
3.2m
4
1.6m
0.8m
0
0.2m
-4
  J
V
M
A
M
J
J
A
S
O
N
D
kuu
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
99
Maakollektorid
Soojusvõtutorustik paigaldatakse maapinda 
horisontaalselt  või vertikaalselt.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
100
Maakollektorid
m
1,8 -
1,2
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
101
Maakollektorid
Soojusvõtutorustik
tagastustoru
pinnasekollektor
jaotustoru
Tiheda paigaldusega soojusvõtutorustik
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
102
Maakollektorid
Kollektori
paigaldamiseks
vajaliku
maapinna
pindala
sõltub
vajaminevast soojushulgast,  kasutatava  soojuspumba võimsusest ja
pinnasetüübist. Torustiku tiheda paigutuse korral on soojusvõtt niiskest
pinnasest 15…30 (35) W/pinnase m2, kuivast pinnasest – 10…25
W/pinnase m2.  Torude  hõredama paigutuse korral soojusvõtt väheneb.
Seega suureneb horisontaalsete kollektorite paigaldamiseks vajalik
maa-ala.
Pinnasekollektori
aladimensioneerimise
vältimiseks
on
soovitav
paigaldamisel järgida reegleid [ABCkliima]:
 1 m2  eramu  köetavat pinda vajab vähemalt 3 m maakollektorit;
 1 m2 eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3,6 m vaba maapinda.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
103
Pinnasesondid
Eesti territooriumil on:
m 
200-
5-6 m
H = 25 m
–
t = 6,6 °C
50
H = 50 m
–
t = 6,9 °C
H = 100 m
–
t = 7,6 °C
H = 200 m
–
t = 9,1 °C
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
104
Pinnasesondide soojusvõtt olenevalt pinnasest
Pinnas
Sondi soojusvõtt W/m
Kuiv liivapinnas (  1 või  ÜT > 1. 
R
R
R
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
112
Soojuspumba energiakasutus

Loodusest võetav taastuv 
Keskkonnamõjud on 
seotud võimalike 
energia
muutustega  

välisõhu soojus
väliskeskkonna 
temperatuurirežiimides

ventilatsiooniõhu soojus

pinnase soojus

vee soojus

Lisaenergia
Keskkonnamõjud on 
seotud lisaenergia 

elekter
tootmise 

soojus
keskkonnamõjudega
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
113
Soojuspumba võrdlus kaugkütte katlamajaga
Energiasäästutegur:
35
0
85
0
0
3
e
eü
235
1
85
0
85
0
km
sv
Järeldus: antud näite korral soojuspumba rakendamisel
vähenevad  primaarenergia  kulu ja vastavad emissioonid
1,235 korda võrreldes kaugküttega.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
114
Pinnase temperatuurid
 
Arvutuslikud temperatuurid 
Šveitsis soojuspuuraugu (BHE) 
ümbruses 1997. aasta talvel.
Häirimatu temperatuur 
puuraugu üla- ja alaosas on 
vastavalt 9°C ja 12°C.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
115
Pikaajaline pinnasetemperatuuri muutuse uuring
30 aastase 
jooksul 10 meetri 
kaugusel 
temperatuuri 
langus on ca 1 °C
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
116
Soojuspumba kasutamise keskkonnamõju sõltub

Soojuspumba tüübist ja külmutusagensi 
keskkonnamõjudest

Elektri (või kõrgpotentsiaalse soojuse) tootmise 
keskkonnamõjudest

COP väärtusest, selle suurenedes väheneb 
kõrgpotentsiaalse energia vajadus ja vastavalt ka 
kõrgpotentsiaalse energia (elekter, soojus) tootmise 
keskkonnamõju väheneb. 

(COP suureneb kui temperatuuride vahe väheneb, st mida 
kõrgem on loodusliku soojusallika temperatuur ja mida 
madalamal temperatuuril soojust vajatakse – järeldus – sobib 
eriti hästi põrandakütte korral)
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
117
SP kasutamise keskkonnamõju. Näide
Soojuspumba rakendusuuring, 2005
Soojuspump: „Lämpöössa 
GOT”
Võimsus: 60 kW
4x9 kW (el.)
Akupaak: 3000 l
Soojusallikas: järvevesi
Aastane COP: 2,47
Endla LKA  Tooma  keskusehoone
Aastane soojuse tarbimine: 185 MWh
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
118
SP kasutamise keskkonnamõju. Näide
Soojuspumba ja teiste soojussaamisviiside atmosfääri  heitmete  võrdlus.
Emisioonide arvutamisel on lähtutud alljärgnevas tabelis toodud eeldustest.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
119
SP kasutamise keskkonnamõju. Näide
Soojusenergia tarbimisest tingitud aastased heitmete kogused, sõltuvalt
energia saamise viisist
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
120
SP kasutamise keskkonnamõju. Näide
Kui eeldada, et Endla LKA soojuspump tarbiks põlevkivi elektrienergiat, siis
süsinikdioksiidi ja väävli osas on nii maagaasist, puidust kui ka kergest
kütteõlist saadaval soojusel atmosfääri  heitmed  suuremad  soojuspumbal .
Soojuspumbal on heitmete kogus väiksem ainult lämmastikoksiidide osas ja
sedagi  ainult kerge kütteõliga võrreldes.
Alljärgnevalt on analüüsitud, mil ine peaks olema suvalise soojuspumba
soojustegur, et ta atmosfääri heitmed oleksid väiksemad, kui sama
soojusenergia saamiseks kateldes, mis kasutaksid kütusena kas puitu,
maagaasi või kerget kütteõli. Arvutustes on lähtutud järgmistest eeldustest
et elektrit toodetakse Narva Elektrijaamades põlevkivist,  kusjuures  2/3
toodetakse vanadest blokkides ja 1/3 uutes  keevkiht  kateldega blokkides.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
121
SP kasutamise keskkonnamõju. Näide
Soojuspumba soojustegur ja süsinikdioksiidi emissioon.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
122
SP kasutamise keskkonnamõju. Näide
Soojuspumba soojustegur ja lämmastikoksiidide emissioon.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
123
SP kasutamise keskkonnamõju. Näide
Soojuspumba soojustegur ja vääveldioksiidi emissioon.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
124
Küttevajadus
25
20
soojuspumbaga
15
10
C
 ,°r
5
u
utar 0
e
p
m
0
100
200
300
400
et -5
u
h
õsi -10
l
vä
-15
elektriga
-20
-25
ööpäevad
Tallinna keskmise aasta välisõhutemperatuuri kestuskõver ja antud 
välisõhutemperatuurist madalamate temperatuuride kestus (päevade arv).
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
125
Küttevõimsus
Välistemperatuuri langedes langeb  proportsionaalselt  ka soojuspumba
võimsus, mistõttu on krõbedate külmade korral hädavajalik täiendavate
kütteallikate kasutamine. Soojuspumpade tootjad annavad reeglina
soojuspumba nimivõimsuse +7°C välistemperatuuril.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
126
Soojustegur ehk COP
5
4,5
4
r
gu 3,5
e
Fujitsu  Plasma  Artic ASYB09LDC
t
1
s
3
uj
2 Fujitsu Nocria Artic AWYZ14LBC
o 2,5
So
2
3 Panasonic E9JKE
1,5
1
-20
-15
-10
-5
0
5
10
Välistemperatuur, °C
Aasta keskmine (sesoonne) soojustegur näitab kogu  hooaja  toodetud
soojuse ja kasutatud  elektrienergia  suhet. Sellist soojustegurit kasutades
arvestatakse sisse kogu seadme tööprotsessiks  vajaminev  elektrikulu, mis
koosneb
kompressori,
ventilaatorite,
sulatuse
ja
küttekaablite
elektrienergiast.
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
127
Soojuspumba valimine

Küttevõimsus

Soojustegur (COP)

Kasutusiga

Aastakulud
Soojuspumba  valikul tuleb leida vastused ka alljärgnevatele 
küsimustele:

Eramu suurus? 

Eramus soojustatus (uus või vanem eramu)?

Eramu  planeering ,  avatus  ja korrused?

Soovitud temperatuur eramus? 

Kas soovitakse ka suvist jahutust?

Kuhu oleks võimalik paigaldada soojuspumba välisosa või 
maakollektorit?
12/11/10
MSJ 0120 Soojuspumbad
128