Füüsika täiendõpe (11)

Ühtlane sirgjooneline liikumine – keha suund ja kiirus on jäävad. Võrdsed ajavahemikud ja teepikkused .
Ühtlaselt muutuv liikumine – keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra.
Taustsüsteem – kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda.
Teepikkus – keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2
Nihe – suunatud siglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga.
Hetkkiirus – keha kiirus kindlal ajahetkel, vektoriaalne suurus.
Kiirendus – suurus, mis näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. a=(v-v0)/t a=v2-v02/2s
Liikumisvõrrand – näitab, kuidas keha koordinaat sõltub ajast.
Mass – keha inertsuse mõõt, väljendub vastupanus keha oleku muutumisele väliste jõudude toimel.
Jõud – suurus, mille abil kirjeldatakse kehade vastastikmõju. F=ma
Rõhk – vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta.
Tihedus – suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. p=mv
Raskusjõud – gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg
Hõõrdejõud – jõud, mis mõjub mööda pinda liikuvale kehale ja on liikumisssuunaga vastupidine . F=μFN
Elastsusjõud – keha kuju või mõõtmete muutumisel kehas tekkiv jõud. F=-kΔl
Üleslükkejõud – vedelikus või gaasis asuvale kehale mõjuv jõud, mis on vastassuunaline raskusjõule. F=ρgV
Impulss – liikumishulk – keha massi ja kiiruse korrutis.
Newtoni I seadus – keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle ei mõju jõudusid või kui need jõud tasakaalustuvad.
Newtoni II seadus – keha liikumise kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga.
Newtoni III seadus – kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete kuid vastassuunaliste jõududega.
Gravitatsiooniseadus – kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=Gm1m2/r2
Impulsi jäävuse seadus – suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
Mehaaniline töö – olukord, kui kehale mõjub jõud ja ta selle toimel liigub. A=Fscosα
Võimsus – Töö tegemise kiirus. Tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatis . N=A/t N=Fv
Mehaanilise energia jäävuse seadus – suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv.
Ringliikumine – punktmassi liikumine ringjoonelisel trajektooril.
Nurkkiirus – pöördenurk, mille keha läbib ajaühikus. ω=2πf
Kesktõmbekiirendus – ringliikuva keha kiirendus, mis on suunatud pöörlemispunkti poole. a=v2/r a=ω2r
Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos – v=ωr
Periood – aeg, mille jooksul keha sooritab ühe võnke/täisringi.
Sagedus – keha poolt ajaühikus tehtud võngete/täisringide arv. f=1/T
Hälve – võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist.
Amplituud – võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist.
Ristlaine – laine, mille korral osakesed võnguvad risti laine levimissuunaga. Vee pinnalained .
Pikilaine – laine, mille korral osakesed võnguvad piki laine levimissuunda. Helilained .
Laine levimiskiiruse ja lainepikkuse seos – v=λf
Lainefront –pind, mis eraldab keskkondi, kuhu laine on ja ei ole levinud. Punktid võnguvad samas faasis.
Lainepikkus – laine kahe samas faasis võnkuva lähima punkti vaheline kaugus.
Faas – näitab, millises seisundis võnkuv süsteem või keha hetkel on.
Koherentsus – lained, mille käiguvahe ajas on konstant
interferents – lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist.
difraktsioon – valguslainete paindumine tõkke taha.
Ideaalne gaas , selle olek ja oleku muutumine – gaasi mudel, kus molekule loetakse punktmassideks, molekulide põrkel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub suund, molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata. pV/T= const isohooriline, isobaariline, isotermiline. pV/T=Rm/M R=8,31J/(mol*K)
Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa.
Temperatuur – füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud tema molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. T=273+t
Soojushulk – soojusülekandel üleantav energiahulk. Q=cmΔt
Ideaalse gaasi olekuvõrrand – p=nkT k Boltzmanni konstant n konsentratsioon
Termodünaamika esimene seadus – süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehtakse välisjõudude vastu. ΔU=Q-A
Termodünaamika teine seadus – soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale.
Soojusmasin – Siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev seade. Soojendi, jahuti , töökeha.
Soojusmasina kasutegur – näitab, kui suure osa antud soojusenergiast muundab masin kasulikuks tööks. η=(Q1-Q2)/Q1=A/Q1
Q=Lm=λm L-aurus, ۸-sulamis