Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

FÜÜSIKA RIIGIEKSAM: MÕISTED (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Mehaanika
Mehaaniline liikumine
ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused .
ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra.
taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem.
teepikkus - Trajektoor , mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul.
nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga.
hetkkiirus – Keha kiirus teatud ajahetkel.
kiirendus – Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus.
liikumise suhtelisus – Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline.
liikumisvõrrand – Võrrand, mis kirjeldab mõnda liikumist iseloomustavat suurust ajas.
Kehade vastastikmõju
mass – 1) Väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada liikumise kiirust.
2) Väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet.
jõud – Ühe keha mõju suurus teisele.
rõhk – Pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhe.
tihedus – Näitab aine massi ruumalaühiku kohta.
raskusjõud – Gravitatsionijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi.
elastsusjõud - Keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib.
hõõrdejõud – Jõud, mis tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuute pinda ning on suunatud liikumisele vastu.
üleslükkejõud – Jõud vedelikes ja gaasides , mis on vastassuunaline raskusjõule.
impulss – kiiruse ja massi korrutis.
Newtoni I seadus – Vastastikmõju puudumisel või nende kompenseerumisel on keha, kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Newtoni II seadus – Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.
Newtoni III seadus – Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need jõud on absoluutväärtuselt võrtsed, kuid vastassuunalised.
gravitatsiooniseadus - Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahekauguse ruuduga.
impulsi jäävuse seadus - suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
põrke liigid – 1)Absoluutselt elastne põrge, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest.
2)Absoluutselt mitteelastne põrge, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi.
mehaaniline töö – Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle mõju abil liigub.
võimsus – Näitab, kui palju tööd teeb keha ühes ajaühikus.
mehaaniline energia – Keha või kehade süsteemi võime teha tööd.
mehaanilise energia jäävuse seadus - Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele.
Perioodiline liikumine
ringliikumine – Punktmassi liiumine mõõda ringjoone kujulist trajektoori.
nurkkiirus – Pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja suhe.
kesktõmbekiirendus - Suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole ja on kiirusvektoriga risti.
joonkiirus – Ringliikumisel läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe.
periood – Ringliikumisel ühe täisringi tegemise aeg.
sagedus – Ühes ajaühikus tehtud täisringide arv.
hälve – Keha kaugus tasakaalu asendist.
amplituud – Maksimaalne keha kaugus tasakaalu asendist.
ristlaine - laine, kus võnkumine toimub levimissihiga risti.
pikilaine – laine, kus võnkumine toimub piki levimissihti.
Soojusõpetus
ideaalne gaas – lihtsaim gaasi mudel.
omadused : a) molekulid on punktmassid.
b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed. ( molekulide kiirus ei muutu)
c) molekulide vahel ei ole vastastikmõju.
molekul – molekulaarfüüsikas nimetatakse molekuliks aineosakest, mis osaleb soojusliikumises.(keemilises mõttes molekulid, ioonid ja aatomid )
siseenergia – kõikide keha koostisosakeste liikumisest (kineetiline
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
FÜÜSIKA RIIGIEKSAM-MÕISTED #1 FÜÜSIKA RIIGIEKSAM-MÕISTED #2 FÜÜSIKA RIIGIEKSAM-MÕISTED #3 FÜÜSIKA RIIGIEKSAM-MÕISTED #4 FÜÜSIKA RIIGIEKSAM-MÕISTED #5 FÜÜSIKA RIIGIEKSAM-MÕISTED #6 FÜÜSIKA RIIGIEKSAM-MÕISTED #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 278 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Demokritos Õppematerjali autor

Lisainfo

Peamised füüsika riigieksam mõisted. Aluseks on võetud 2011 aastal REKKi kodulehel riigieksami programmi märksõnad. Suure tõenäosusega sobib ka järgmistel aastatel füüsika riigi- või koolieksamiks õppimiseks.
riigieksam , riigi , eksam , füüsika , rekk , mehaanika , mehaaniline liikumine , kehade vastastikmõju , perioodiline liikumine , soojusõpetus , ideaalne gaas , termodünaamika , elektromagnetism , elektriväli , alalisvool , magnetväli , elektrodünaamika , optika , laineoptika , kvantoptika , aatomfüüsika , ainestruktuur , tahkiste struktuur , tuumafüüsika , kosmoloogia , astronoomia , ühtlane sirgjooneline liikumine , ühtlaselt muutuv liikumine , taustsüsteem , teepikkus , nihe , hetkkiirus , kiirendus , liikumise suhtelisus , liikumisvõrrand , mass , jõud , rõhk , tihedus , raskusjõud , elastsusjõud , hõõrdejõud , üleslükkejõud , impulss , newtoni i seadus , newtoni ii seadus , newtoni iii seadus , newtoni esimene seadus , newtoni teine seadus , gravitatsiooniseadus , impulsi jäävuse seadus , absoluutselt elastne põrge , absoluutselt mitteelastne põrge , mehaaniline töö , võimsus , mehaaniline energia , mehaanilise energia jäävuse seadus , ringliikumine , nurkkiirus , kesktõmbekiirendus , periood , sagedus , hälve , amplituud , ristlaine , pikilaine , laine , ideaalne gaas , selle olek ja oleku muutumine , molekul , siseenergia , temperatuur , soojushulk , gaasi rõhk , ideaalse gaasi olekuvõrrand , isoprotsessid , termodünaamika esimene seadus , termodünaamika teine seadus , soojusmasin , soojusmasina kasutegur , isotermiline , isohoorne , isobaarne , elektrilaeng , laengu jäävuse seadus , punktlaeng , coulombi seadus , elektrivälja tugevus , töö elektriväljas , pinge , elektrimahtuvus , plaatkondensaator , elektrivool , voolutugevus , elektritakistus , elektrivoolu töö ja võimsus , joule-lenzi seadus , ohmi seadus vooluringi osa kohta , aine eritakistus , takistite jada- ja rööpühendus , vooluring , vooluallikas , vooluallika sisetakistus , elektromotoorjõud , ohmi seadus vooluringi kohta , voltmeeter , ampermeeter , püsimagnet , magnetinduktsioon , jõujoon , amperei seadus , amperei jõud , lorentzi jõud , jõud , elektromagnetilise induktsiooni nähtus , magnetvoog , faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus , eneseinduktsiooni nähtus , pooli induktiivsus , võnkering , thompsoni valem , vahelduvvool , elektromagnetlainete skaala , lainefront , lainepikkus , sagedus , periood , faas , valguse interferents , koherentsus , valguse difraktsioon , valguskiir , valguse sirgjoonelise levimise seadus , murdumine , murdumisnurk , murdumisseadus , suhteline murdumisnäitaja , absoluutne murdumisnäitaja , dispersioon , spekter , footon , footoni energia ja sageduse vaheline seos , fotoefekt , väljumistöö , einsteini valem fotoefekti kohta , fotoefekti punapiir , bohri aatomimudel , peakvantarv , energianivoo , bohri postulaadid , valguse kiirgumine , valguse neeldumine , energiatasemed tahkises , metall , pooljuht , dielektrik , aatomi tuum , neutron , prooton , massiarv , isotoop , radioaktiivsus , poolestusaeg , seoseenergia , massidefekt , tuumareaktsioonid , päike , päikesesüsteem , planeedid , planeetide kaaslased , asteroidid , komeedid , meteoorkehad , maa liikumine , päikesevarjutus , kuuvarjutus , valgusaasta , galaktikad , tähed , evolutsioon , universumi evolutsioon , suur pauk

Mõisted


Kommentaarid (2)

atsas92 profiilipilt
atsas92: Tasub ära, eriti enne riigieksamit!
12:54 11-06-2012
Spazm profiilipilt
Spazm: päris põhjalik.

16:56 10-06-2012


Sarnased materjalid

7
docx
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA
18
doc
Füüsika riigieksami konspekt
18
doc
Füüsika riigieksami konspekt
11
doc
Füüsika eksam
83
doc
Füüsika eksami küsimuste vastused
13
doc
Füüsika valemid mõisted
31
doc
Füüsika eksam
13
doc
Mehhaaniline liikumine





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun