Soojustehnika küsimuste vastused (1)

1.Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus ) 2
2.Termodünaamilise keha termilised ja energeetilised olekuparameetrid (nende mõõteühikud, tähistused) 2
3.Absoluutse rõhu, alarõhu ja ülerõhu mõiste. 3
4.Termodünaamiline tasakaal (tasakaalne süsteem ja protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess) 3
5.Ideaalgaaside mõiste ja ideaalgaaside põhiseadused. 3
6.Ideaalse gaasi termiline olekuvõrrand(a) ( võrrandi kolm kuju N: pv=RT jne ..) (universaalne gaasikonstant ) 4
7.Ideaalgaaside segud (gaasikomponendi, partsiaalrõhk, suhteline osamass , osamaht)( Daltoni seadus) 4
8. Mehaaniline töö e.(mahumuutuse töö), arvutamine (valem) ja kujutamine olekudiagrammil. 5
9.Tehniline töö e.(rõhumuutuse töö), arvutamine (valem) ja kujutamine olekudiagrammil. 5
10. Siseenergia ja soojuse mõiste (kuidas leitakse siseenergia, muutuse määramine protsessis) 5
11.Termodünaamika esimene seadus (sõnastus ja matemaatiline avaldis ) 6
12. Entroopia mõiste ja TS-diagramm 6
13.Soojushulga määramine entroopia abil (Soojushulga kujutamine TS- diagrammil ) 7
14.Ringprotsessi mõiste (kujutamine olekudiagrammidel PV;TS)(Ringprotsessi termiline-kasutegur) 7
15. Carnot ’i - ringprotsess (PV ja TS diagrammid , termiline kasutegur) 8
16. Erisoojuse def 8
17.Soojusmahtuvuse def 8
18.Erisoojuste liigitused ja mõõteühikud 8
19. Isobaarne – isohoorne erisoojus ( Mayer ’i võrrand) 8
20.Keskmine ja tõeline erisoojus (nende määramine, soojushulga arvutuslik määramine erisoojuse abil) 9
21. Entalpia mõiste ja matemaatiline avaldis 9
22.Isohoorne , isobaarne protsess ideaalse gaasiga ( kujutada PV,TS diagrammidel, termiliste olekuparameerite vaheline seos, töö ja soojushulkade leidmine diagrammidelt) 9
23. Isotermne ja adiabaatiline protsess ideaalse gaasiga ( kujutada PV,TS diagrammidel, termiliste olekuparameerita vaheline seos, töö ja soojushulkade leidmine diagrammidelt) 10
24.Polütroopne protsess (def, polütroobi võrrand pV=nk, polüentroopsete protsesside kujutamine PV diagrammil. ) 11
25.Veeaur (veeauru saamine; niiske, kuiv ja ülekuumendatud aur. Def: .Auru kuivusastme mõiste.) 11
26.Veeaur, tabelid ja diagrammid, nende kasutamine. 12
27.Vee aurustumisprotsessi kujutamine PV ja TS diagrammidel. (paisumistöö ja soojushulkade määramine diagrammidelt)(viirutatud osad) 12
28.Kitseneva ja laieneva düüsi mõiste (voolamiskiiruse ja rõhu muutus düüsides ning kus ja milleks neid kasutatakse)(Difuusori mõiste ja kus kasutatakse) 12
29.Otto ringprotsess. (PV, TS diagrammid, mootori surveaste ) 13
30.Gaasiturbiinseadme põhimõtteskeem. 14
31.Gaasiturbiinseadme ringprotsess PV ja TS diagrammidel 15
32.Aurujõuseadme põhimõtteskeem. 15
33.Rankini – ringprotsessi kujutamine TS diagrammil ( termiline kasutegur ja selle suurendamise võimalused) 15
34.Termofikatsioon (Soojuse ja elektri koostootmine ) (soojuskasuteguri mõiste) 16
35.Drosseldamine (teda iseloomustav skeem) . 16
36.Soojustransformatsiooni protsessid ja soojustransformaatorid. 16
37.Aurukompressor-külmutusseadme põhimõtteskeem ja ringprotsess TS diagrammil. 18
38.Soojusülekande liigid ja nende lühike iseloomustus. 18
39. Soojus juhtivus ( temperatuuri väli, gradient ja Fourier ’i seadus ja soojusjuhtivustegur ). 19
40. Soojusjuhtivus ühe ja mitmekihilises seinas. 19
41.Konvektiivne soojusülekanne ( Newtoni valem ja α- määramine) 20
42. Soojuskiirgus ( põhiseadused, mustsusaste, neeldumine , peegeldumistegur, läbitavus tegur) 20
Soojusõpetuse eksami küsimused.

Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus )

Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele.
Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastumõjus.
Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil.
Süsteemide liigitus:
Termodünaamilist süsteemi, millel puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga (ka siis, kui süsteemi temperatuur erineb väliskeskkonna temperatuurist), nimetatakse soojuslikult isoleeritud ehk adiabaatiliseks süsteemiks, soojuse ülekannet tõkestavaid pindu aga adiabaatilisteks pindadeks. Süsteem, mis on väliskeskkonnast eraldatud samaaegselt adiabaatiliste ja mehaaniliselt absoluutselt jäikade pindadega, kannab suletud ehk isoleeritud termodünaamilise süsteemi nime. Isoleeritud termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vahel puudub nii soojuslik kui ka mehaaniline vastasmõju.(puudub aine(massi) vahetus)
Avatud süsteem – mille puhul osa ainet väljub süsteemist