Konspekt füüsika eksamiks! (2)

5 VÄGA HEA

Sissejuhatus. Mõõtühikud
SI – rahvusvaheline mõõtühikute süsteem
A – põhiühikud
B – tuletatud ühikud
C – täiendavad ühikud
Eesliite nimetus
Kordsus algühiku suhtes
Eesliite tähis
Tera
1012
T
Giga
109
G
Mega
106
M
Kilo
103
K
Hekto
102
h
Deka
10
Da
Detsi
10-1
D
Senti
10-2
C
Milli
10-3
M
Mikro
10-6
µ
Nano
10-9
N
Piko
10-12
P
1 min = 60 s
1 h = 60 min = 3600 s
1○ =
rad (2π = 360○ 1 rad = )
1kWh = 1000W * 3600 s = 3,6 * 106 J

mmHg = 1atm = 101k Pa

Mehaanika

Mehaaniline liikumine
Ühtlane sirgjooneline liikumine – liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused .
Läbitud teepikkus = nihkega
Keskmine kiirus = hetkkiirusega
Teepikkuse ja kiiruse graafikud :
Ühtlaselt muutuv sirgliikumine – liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. (Kiirendus on muutumatu. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega)
Kiirendus on positiivne, kui kiirus kasvab; negatiivne aga siis, kui kiirus väheneb.
Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise graafikud (ülemine kiirenev, alumine aeglustuv ):
Taustsüsteem – taustkeha , sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmisvahend.
Teepikkus – läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. ( l, 1m)
Nihe – suunatud sirglõik (vektor), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Kui on tegemist ühesuunalise sirgega , siis nihe on võrdne teepikkusega.
Hetkkiirus – vektoriaalne suurus, mis näitab kiirust antud ajahetkel. See on kiirus, millega keha liigub, kui ta antud hetkest alates hakkaks liikuma ühtlaselt.
Kiirendus – vektoriaalne suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus.
(, 1 m/s2)
Liikumise suhtelisus – liikumine toimub mingi teise keha (taustkeha) suhtes. Kuna erinevate kehade suhtes on kehade kiirused ja trajektoorid erinevad, siis öeldakse, et liikumine on suhteline.
Liikumise võrrand – seos, mis iseloomustab liikuva keha koordinaatide muutumist ajas.

Ühtlane sirgjooneline liikumine

Ühtlaselt muutuv (kiirenev, aeglustuv) liikumine

Kehade vastastikmõju
Mass – keha inertsuse mõõt. (Kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada, seda nähtust nim. inertsiks ja keha vastavat omadust inertsuseks) Tähis m, ühik 1 kg.
Jõud – vastastikmõju mõõt, mida mõõdetakse kas tuntud massiga kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil. (tähis F, ühik 1N)
1N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2.
1N = 1kg ∙ 1
Rõhk – füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule.
1Pa on rõhk, mida avaldab jõud 1N 1m2 suurusele pinnale.
1653. a. Pascali seadus – Kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi.
Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk avaldub järgmiselt:
Tihedus – füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass.
Raskusjõud – gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Raskusjõudu saab arvutada gravitatsiooniseaduse abil, kus kehadevaheliseks kauguseks võetakse Maa raadius R, millele vajadusel liidetakse keha kaugus maapinnast h.
r = R + h
Maapealsete kehade puhul r = R.
Tavaliselt kasutatakse raskusjõu arvutamisel raskusjõu poolt tekitatud kiirendust g, mille arvväärtuse leidmiseks kas
Elastsusjõud – keha kuju või mõõtmete muutumisel (deformatsioonil) kehas tekkiv jõud.
Hooke ’i seadus – venitusel või survel on elastsusjõud Fe võrdeline keha pikkuse muutusega ∆l.
k – jäikus, näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühe ühiku võrra.
Suund on vastupidine deformatsiooni põhjustavale jõule e. „–„ märk Hooke’i seaduses.
Hõõrdejõud – jõud, mis tekib keha liikumisel mööda pinda, on suunalt vastupidine keha liigutava jõuga.
Keha liikumahakkamist takistab seisuhõõrdejõud.
Liugehõõrdejõud
Hõõrdumise põhjused:

Pindade konarused

Kehade aineosakestevahelised tõmbejõud
Hõõrdumise ületamiseks tehtav töö kulub kehade siseenergia suurendamiseks (kehade soojendamiseks)
Üleslõkkejõud – vedelikku sukeldatud kehale mõjuv jõud, mis on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga.
Archimedese seadus:
(Va (Va = V) – keha heljub
(Va > V) – keha upub
Impulss e liikumishulk – keha massi ja kiiruse korrutis; vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga.
Newtoni I seadus – vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerimisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Taustsüsteeme, milles kehtib Newtoni I seadus nim. inertsiaalseteks taustsüsteemideks (Maaga seotud või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud süsteemid).
Newtoni II seadus – keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga.
(Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis on kiirendus määratud resultantjõuga.)
Newtoni III seadus – kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdes, kuid vastassuunalised.
(Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest mõjuvad erinevatele kehadele.)
Gravitatsiooniseadus – kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga .
Impulsi jäävuse seadus – suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
(Suletud süsteem – süsteem, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel, süsteemiväliste kehade mõju ei arvestata)
Mehaaniline töö – füüsikaline suurus, mis on võrdne kehale mõjuva liikumissuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse või nihke korrutisega.
Kui jõud mõjub mingi nurga all, siis
A on positiivne, kui liikumine on jõuga samasuunaline või
A on negatiivne, kui liikumine on jõuga vastassuunaline või
Raskusjõu töö
h – keha poolt läbitud kõrguste vahe
Hõõrdejõu töö
(Alati negatiivne, sest hõõrdejõud on alati liikumisele vastassuunaline)
Elastsusjõu töö
(Alati negatiivne, sest elastsusjõud on alati liikumisele vastassuunaline)
Võimsus – skalaarne füüsikaline suurus, mis on määratud töö ja selleks kulunud aja jagatisega.
(keskmine võimsus, hetkvõimsus)
Mehaaniline energia – füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade võimet teha tööd. Jaguneb:

Kineetiline energia (võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v)

Potentsiaalne energia (võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks)
Kineetiline ja potentsiaalne energia summat nim mehaaniliseks koguenergiaks.
Energia jäävuse seadus: Suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv.

Perioodiline liikumine
Ringliikumine – liikumine, mille trajektooriks on ringjoon.
Nurkkiirus – suurus, mis võrdub raadiuse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud aja suhtega.
(ühik 1 s-1)
Kesktõmbekiirendus – füüsikaline suurus, mis näitab, kui kiiresti muutub ringliikumises oleva keha kiirusvektori suund.
Joonkiirus – suurus, mis võrdub kaare pikkuse ja selle läbimiseks kulunud aja suhtega.
Joonkiiruse ja nurkkiiruse vaheline seos
Võnkumine – liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel. Liigid:

Vabavõnkumine (omavõnkumine) – süsteemisiseste jõudude toimel.

Sundvõnkumine – välise perioodilise jõu toimel.
Resonants – nähtus, mille korral sundvõnkesagedus on võrdne omavõnkesagedusega (võnkeamplituud kasvab järsult).
Periood – aeg, mille jooksul sooritatakse üks täisvõnge.
(ühik 1s)
Sagedus – ajaühikus sooritatud võngete arv.
(ühik 1Hz)
Hälve – võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist (x)
Amplituud – suurim hälve (xm)
Laine – mehaanilise võnkumise levimine keskkonnas (Laine kannab üle energiat, millega ei kaasne aine ülekandumist)
Ristlaine – osakeste võnkumise siht on laine levimissuunaga risti. Levib kehades , mis säilitavad oma kuju (kujuelastsed keha)
Pikilaine – osakeste võnkumise siht ühtib laine levimise suunaga. Levib kehades, mis säilitavad oma ruumala. (ruumelastsed kehad)
Lainepikkus – teepikkus, mille laine läbib perioodi jooksul.

Soojusõpetus

Ideaalne gaas ja termodünaamika alused
Ideaalne gaas –
Molekulid on punktmassid
Põrgetel anuma seintega kiirus ei muutu
Molekulide vastastikmõju ei arvestata
Kehtib seos
n – molekulaarne kontsentratsioon (1m-3)
k – Bolzmanni konstant (1,38 ∙ 10-23)
T – absoluutne temperatuur (1K)
m – gaasikoguse mass
M – molaarmass ()
- ainehulk (mol)
R – universaalne gaasikonstant (8,31 )
Molekul – aineosake , millel on sellele ainele iseloomulikud omadused
Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa
Temperatuur – füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga (Temperatuurist olenevad ruumala, rõhk, tihedus, eritakistus jne.)

Celsiuse temperatuuri skaala – t (seotud jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuriga)

Absoluutse temperatuuri skaala
T = t +273,15K

Fahrenheiti skaala
tF = 32○F +
Soojushulk – soojusülekandel üleantav energiahulk.
Gaasi rõhk
n – molekulaarne kontsentratsioon
m0 – molekuli mass
- molekuli keskmine kiirus
– molekuli keskmine kineetiline energia
Ideaalse gaasi olekuvõrrand
n – molekulide kontsentratsioon
k – Boltzmanni konstant (1,38*10-23 J/K)
T – gaasi absoluutne temperatuur
Makroparameetrite kaudu:
Isoprotsessid – kui mingi protsessi käigus gaasi koguse mass on jääv ja üks kolmest parameetrist (p, V, T) ei muutu, siis on tegemist isoprotsessiga.

p– const – isobaariline ( isobaarne )
Gay-Lussaci seadus

V-const – isohooriline ( isohoorne )
Charles’i seadus

T-const – isotermiline (isotermne)
Boyle - Mariotte’i seadus
Termodünaamika I seadus – süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu
Q – juurdeantav soojushulk
– siseenergia muut
− välisjõudude vastu tehtav töö
Termodünaamika II printsiip – soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale.
Soojusmasin – siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev seade (koosneb soojendist – siseenergiat andev keha; jahutist – süsteemilt siseenergiat saav keha; töökehast – siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev keha. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q1 muundab masin kasulikuks tööks Akas
Ideaalne soojusmasin – tagab parima soojuse ärakasutamise (suurim kasuteguri). Töötsükkel koosneb kahest isotermilisest ja kahest adiabaatilisest protsessist. (Carnot’ tsükkel)
T1 – soojendi temperatuur
T2 – jahuti temperatuur
Aine agregaatolek

Tahke

Vedel

Gaasiline
Üks ja sama aine võib olla ühes agregaatolekus ka erinevate omadustega. (aine faas)
Faas – ühesuguse keemilise koosseisu ja füüsikaliste omadustega aine olek.
Tahke (juht või ülijuht, ferromagneetiline või paramagneetiline)
Vedel (voolav, ülivoolav)
Gaasilises olekus ei eksisteeri erinevaid faase.
Faasisiire – protsess, mille korral aine läheb ühest faasist teise. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku koha nim. siirdesoojuseks.
Tahke → vedel sulamine
Vedel → tahke tahkestumine (kristalliseerumine)
Vedel → gaas aurustumine
Gaas → vedel kondenseerumine (veeldumine)
Tahke → gaas sublimeerumine
Gaas → tahke härmastumine
Kolmikpunkt – kolme oleku tasakaalule vastava rõhu ja temperatuuri väärtus (normaalrõhul ja 0○ juures vesi ei külmetu ja jää ei sula).

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 127 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

127 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

greenpower Õppematerjali autor

Mõõtühikud, mehaanika, soojusõpetus jne. Põhjalik konspekt füüsika eksami kordamiseks. Sisaldab valemeid, ühikuid, mõisteid, jooniseid jne.

füüsika eksam füüsika eksam üleminekueksam soojusõpetus mehaanika konspekt füüsika konspekt mehaanika soojusõpetus

Sarnased õppematerjalid

docx

Mehaanika ja soojusõpetus

Ühtlane sirgjooneline liikumine: trajektoor on sirge ja keha liigub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt Ühtlaselt muutuv liikumine: keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand: x=x0+v0t+(at2)/2, milles nihe s=v0t+(at2)/2. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v2-v02)/2a. Taustsüsteem: kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m. Nihe: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg-ja lõppasukohta. Tähis , ühik 1m. Hetkkiirus: näitab kiirust antud ajahetkel. Tähis . Ühik 1 m/s. . Kiirendus: näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Tähis a, ühik 1m/s2. . Liikumise suhtelisus: Iga liikumine on suhteline, s.t. toimub mingi teise keha suhtes. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Kui täi

Füüsika

doc

10klassi füüsika

1. · Kinemaatika on mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist ruumis, kusjuures ei ole oluline, mis seda liikumist esile kutsub. · Seda joont, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. · Kulgeval liikumisel on kõikide kehade punktide trajektoorid ühesuguse kujuga. · Pöörleva liikumise korral on keha punktide trajektoorid erinevad. · Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. · Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkuseks nimetatakse füüsi

Füüsika

doc

Füüsika kordamine 10.klass

FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ 10. klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepik

Füüsika

docx

Füüsika mõisted ja valemid

Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirg

Füüsika

doc

Füüsika konspekt

Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Joonkiirus on ri

Füüsika

odt

Füüsika 10. klassi teemad

2 ja 3. peatükk kordamine Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. NIHE- s ; m TEEPIKKUS- l või s ; m KIIRUS- v ; m/s VABA LANGEMISE KIIRENDUS- g ; m/s² ALGKIIRUS- v ; m/s LÕPPKIIRUS- v ; m/s KIIRENDUS- m/s² AEG- t ; s AJAVAHEMIK- ?????? Põhimõisted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge KÕVERJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor pole sirge ÜHTLASELT AEGLUSTUV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus aeglustub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra ÜHTLASELT KIIRENEV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus kiireneb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra TRAJEKTOOR- kujuteldav joon, mida mööda keha liigub KIIRUS- näitab kui pika teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus KIIRENDUS- kiiruse muutumise kiirus Valemid ja nendest tuletamised v=s/t=l/t kiirus v(keskm)= l(kogu)/t(kogu)

Füüsika

docx

Füüsika kordamine 10-nda klassi üleminekueksamiks

Kordamine füüsika eksamiks Mõõtmine- mõõdetava suuruse võrdlemine teise samalaadse suurusega, mis on loetud ühikuks. SI- süsteemi ühikud: · pikkus- l; d; s m · aeg- t; T s · mass- m kg

Bioloogiline füüsika

doc

Füüsika

Füüsika Pärnu Koidula Gümnaasium; Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen 7a./8a./9a/TH/SH. klass 20072012 Sisukord 1.1. Füüsika............................................................................................................................. 5 1.2. Aine erinevates olekutes................................................................................................... 6 1.3. Aine tihedus...................................................................................................................... 7 1.3.1. Aine tiheduse tabel:.............................................................................

Füüsika

Rohkem sarnaseid