Hoone osade Eksam (0)

Küsimuste sisukord 
 
1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD. ............................................ 3 
2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 
3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 
4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 
5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD,  TOLERANTSID . .............. 10 
6. LOODUSLIKUD  EHITUSALUSED . .......................................................................................... 12 
7.  EHITUSALUSTE  UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 
8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED,  VUNDAMENTIDE   KLASSIFIKATSIOON . .............. 15 
9.  MONTEERITAVAD  LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 
10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17 
11.  MONOLIITSED   VUNDAMENDID . ........................................................................................ 17 
12.  POSTVUNDAMENDID . ....................................................................................................... 20 
13. VAIVUNDAMENDID. ......................................................................................................... 20 
14. VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON. ................................................................................ 21 
15. VUNDAMENTIDE TÖÖJOONISED. ....................................................................................... 23 
16.  SEINTELE  ESITATAVAD  NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON. ................................................. 24 
17. MASSIIVTELLISSEINAD  - NENDE EELISED JA PUUDUSED; SEINTE LADUMISEL, 
KASUTATVAD ERINEVAD  SEOTISED  ........................................................................................ 25 
18. MITMEKIHILISED TELLISTEST VÄLISSEINAD ..................................................................... 26 
19. MONTEERITAVAD  RAUDBETOONSILLUSED . ...................................................................... 27 
20. KAAR-,  KIIL - JA KIHTSILLUSED. ....................................................................................... 28 
21.  KIVISEINTE  KARKASSIELEMENDID ( TALADE   TOETAMINE  SEINTELE JA POSTIDELE). ......... 29 
22. KERAMSIITBETOONIST VÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED. .......... 30 
23. BETOONVÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED .................................. 31 
24. GAASBETOONVÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED. ........................ 31 
25. MITMEKIHILISED BETOONIST JA  TERASEST  SEIN: KASUTATAVAD  PANEEL , P  ANKURDAMINE  
JA V ISOLEERIMINE. ................................................................................................................ 33 
26. PUITSÕRESTIKSEINTE KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED. ................................................. 38 
27. PUITPALKSEINAD,  PALKIDE  SIDUMINE, KASUTATAVAD SEOTISED,  AVADE  MOODUST. ...... 42 
28. R/B  KARKASS -SÜSTEEMID, KARKASSIELEMENTIDE  LIITED  ............................................... 45 
29. TERASKARKASSID, KARKASSIELEMENTIDE LIITED ........................................................... 47 
30. PUITSÕRESTIKE SÜSTEEMID, ELEMENTIDE SÕLMED-LIITED .............................................. 48 
31. VAHELAGEDELE JA LAGEDELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON. .................. 49 
32. MONTEERITAVAD  RAUDBETOONVAHELAEELEMENDID JA NENDE VALIK. ........................ 49 
33. ÕÕNESPANEELIDE TOETAMINE, ANKURDAMINE JA VUUKIDE MONOLIITIMINE .................. 50 
34. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED. ......................................................................... 51 
35. PUIDUST  VAHELAED  JA  LAED  (TALADE TOETAMINE JA ANKURDAMINE, TALADE 
VAHETÄIDE JA  VIIMISTLUS ). .................................................................................................. 53 
36. PÕRANDATELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON. .......................................... 58 
37.  PINNASELE  PROJEKTEERITAVATE PÕRANDATE PÕHIELEMENDID, HÜDRO-JA 
SOOJAISOLATSIOON . .............................................................................................................. 59 
38. VAHELAGEDELE PROJEKTEERITAVATE PÕRANDATE PÕHIELEMENDID - SOOJA-, MÜRA- JA 
HÜDROISOLATSIOON. ............................................................................................................. 61 
39. KÜTTEGA PÕRANDATE PÕHIELEMENDID. ......................................................................... 64 
40. MONOLIITPÕRANDAD. ..................................................................................................... 65 
 
1 
41. PÕRANDAD RULLMATERJALIST. ....................................................................................... 66 
42. PÕRANDAD TÜKKMATERJALIDEST. .................................................................................. 68 
43. PUITPÕRANDAD. .............................................................................................................. 70 
44.  VAHESEINAD , NEILE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON. ................................. 76 
45. TELLISKONSTRUKTSIOONIS VAHESEINAD. ....................................................................... 77 
46. PLAATIDEST JA PANEELIDEST VAHESEINAD. .................................................................... 78 
47. SÕRESTIKVAHESEINAD. ................................................................................................... 79 
48. KLAASIST VITRIINVAHESEINAD ....................................................................................... 81 
49. TEISALDATAVAD LÜKAND- JA VOLDIKVAHESEINAD ........................................................ 82 
50. AKNADELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED JA LIIGITUS. AVATÄIDETE KOOSSEIS. .................. 84 
51. PAARIS- JA TOPELTRAAMIDEGA PUITAKNAD. VÕIMALIKUD KONSTRUKTIIVSED LAHE. 
AKENDE   TIHENDAMINE  .......................................................................................................... 85 
52.  PLASTIK - JA METALLRAAMIDEGA AKNAD, VÕIMALIKUD. KONSTRUKTIIVSED LAHE. 
AKENDE TIHENDAMINE .......................................................................................................... 86 
53. AKENDE PAIGALDAMINE JA TIHENDAMINE AVADESSE. .................................................... 87 
54. USTE LIIGITUS, UKSEPLOKI KOOSSEIS. USTELE ESITATAVAD NÕUDED. ............................ 87 
55. VÄLIS- JA  SISEUKSED  - KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED ................................................ 87 
56.  ERIOTSTARBELISED , TULE- JA SUITSUKINDLAD TURVAUKSED. ........................................ 88 
57. KATUSE ÜLESANNE. KATUSE KLASSIFIKATSIOON. KATUSTE MINIMAALKALDED 
SÕLTUVALT KATTEMATERJALIST. .......................................................................................... 89 
58. SARIKATE LIIGITUS, SARIKATE TOETAMINE JA ANKURDAMINE HOONE 
KANDETARINDIDTELE ............................................................................................................ 91 
59. KATUSE ISOLEERIMINE JA TUULUTAMINE KALDKATUSTE  EHITAMISEL  ............................ 94 
60. KATUSED FERMIDEL,  LIIMITUD  TALADEL-RAAMIDEL. ...................................................... 95 
61. KATUSE KAVANDAMINE JA EHITAMINE LAINELISTEST TSEMENTKIUDPLAATIDEST. .......... 95 
62. KIVIKATUSTE KAVANDAMINE JA EHITAMINE. .................................................................. 97 
63.  PLEKK -KATUSTE KAVANDAMINE JA EHITAMINE. ........................................................... 100 
64. KATUSLAGEDE LIIGID JA PÕHIELEMENDID ..................................................................... 108 
65. RUBEROIDKATUSED - ÜHE- JA KAHEKIHILISED SBS- KATTED . ........................................ 109 
66.  KATUSLAE  KONSTRUKTIIVSED SÕLMED: RÄÄSTA JA PARAPETI LAHENDUSED. ............... 109 
67. LÄBIVIIGUD JA  DEFORMATSIOONIVUUGID  LAMEKATUSTEL. .......................................... 112 
68.  RIPPLAGEDE  KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED .............................................................. 113 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2 
1.  Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. 
Põhinõueteks on:  
•  otstarbekus  ehk  funktsionaalsus  tagab  hoone  mugava  ekspluateerimise. 
Loodusesse ,  keskkonda  ehitatud  hoone  peab   sobima ,  harmoneeruma 
ümbruskonnaga.  Ei  tohi  unustada,  et  hoone  jääb  sellesse  keskkonda 
paljudeks aastateks, olles omalaadne  arhitektuurne  skulptuur. 
•   tulekindlus   
•  majanduslikkus  
•  tugevus  ja  püsivus  tugevus  sõltub  tema  konstruktsioonielementide 
paiknemisest, tugevusest ja püsivusest. Igale ehitatavale hoonele nähakse 
ette  teatud  kestvus,  mis  sõltub  suurel  määral   ehitusmaterjalide  
omadustest ja tööde kvaliteedist. Tähtsamad ehitusmaterjalide omadused, 
millest 
sõltub 
hoone 
kestvus, 
on 
tugevus, 
külmakindlus, 
korrosioonikindlus , keemiline püsivus ja tulekindlus. Ehitised, tarindid ja 
ehituses kasutatavad tooted jagatakse kavandatava tööea järgi klassideks 
järgmiselt  (EPN  15.1  „Ehitiste  tööiga“):  C  –  vähemalt  100  a  D  – 
vähemalt  50  a  E  –  vähemalt  20  a  F  –  vähemalt  10  a  G  –  vähemalt  1  a 
Märkus:  klassid  A  ja  B  on  reserveeritud  üle  100  a  kavandatava  tööea 
tarvis. 
•  tervisekaitse  
•  nägusus  
•  kestvus, tööiga   
•   keskkonnakaitse   
 
 
 
 
 
 
3 
Põhiosad: 
Hoonete tarindid jagunevad kande- ja piirdetarinditeks:  
1. hooneosi, mis võtavad vastu  koormusi  ( omakaal , kasulik koormus, tuul, lumi) 
ja  kannavad  need  üle  teistele  hoone  osadele  või  alusele,  nimetatakse 
kandetarinditeks;  
2. hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdetarinditeks.  
 
Kandetarinditeks  on  vundamendid,  seinad,  sambad/ postid ,   talad / fermid , 
laepaneelid,  trepid,  rõdud  ning  piirdetarinditeks  kõik  seinad,  uksed,  aknad, 
vahelaed  ja  laed,  katused.   Eelnevast    selgub ,  et  mõned   hooneosad   võivad  olla 
üheaegselt nii kande- kui ka  piirdetarindid  – seinad. 
 
Välisseinad liigitatakse:  
a) kandvateks, kui nad kannavad lisaks omakaalule ka vahelagedelt ja  katuselt  
tulevaid koormusi ning tuulekoormust;  
b) ennastkandvateks, kui nad võtavad vastu ainult  omakaalu  ja tuulekoormust 
kogu hoone välisseina kõrguses;  
c) mittekandvateks, kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja  tuulest  ainult 
ühe korruse ulatuses;  
 
4 
d) rippuvaiks, kui nad on riputatud hoone kandekarkassi külge.  
Z Kui  hoone   kandvad   seinad  on  asendatud  postide  ja  talade  võrguga,  on 
tegemist karkasshoonega.  
Seinte   materjaliks   kasutatakse  puitu,  looduskivi,   telliseid ,  väikeplokke,  suur-
plokke, suurpaneele.  
Seina  ehitamiseks  kasutatava  detaili/elemendi  materjali  järgi  liigitatakse 
hooned:  
puit-, kivi-, plokk - ja paneelhooned. 
 
Vundament   
Vundamendiks   nimetatakse  hoone  maa-aluseid  tarindeid,  millele  toetuvad 
seinad või postid, ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi 
toetuspinda  nimetatakse  tallaks,  seda  moodustavat  konstruktsiooni  aga 
taldmikuks. Maapinnast väljaulatuvat vundamendiosa nimetatakse sokliks. 
Vahelaed  
Vahelagedeks nimetatakse hoone horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad 
hoone  korrusteks.  Nende  ülesandeks  on  vastu  võtta  koormusi  inimestest, 
mööblist,  seadmetest,  mis  paiknevad  korrusel,  ning  kanda  need  üle  seintele, 
 
5 
postidele.  Keldripealset  vahelage  nimetatakse  keldrivahelaeks,  korrustekohal 
paiknevaid vahelagesid vahelagedeks ning viimase korruse peal paiknevat  lage  
pööninguvahelaeks.  Vahelagi  koosneb kandvast osast ( paneelid , talad) ja selle 
peale ehitatud põrandakonstruktsioonidest.  
 
 
Katus  
Katuse  ülesandeks  on  kaitsta  hoonet  sademete  eest.  Katus  koosneb  kande- 
( sarikad ,  katuslaepaneelid)  ja  kattetarindist  e  katusekattest.  Katuse  alla  jäävat 
hoone  ruumiosa  nimetatakse  pööninguks.  Kui   hoonel   pööningut  ei  ole  ja 
viimase korruse vahelagi on soojustatud ning isoleeritud, siis nimetatakse seda 
katuslaeks.  
Aknad ja uksed  
●  Uksed  on  seinte   avanevad   osad  pääsemaks  hoonesse  ja  liikumiseks  ruumist 
ruumi.  
● Aknad (välisseintes) tagavad hoone siseruumides loomuliku valguse.  
Aknaplokid koosnevad piidast ja aknaraamist.  
Ukseplokid koosnevad piidast ja uksetiivast.  
Vaheseinad  
Vaheseintega  luuakse  hoone sees vajalik ruumiprogramm.  
Trepid ja  liftid   
Trepid ja liftid on vajalikud  hoones  liikumiseks korruselt korrusele.  
Rõdud, ärklid ja lodžad  
Rõdu on hoone põhigabariidist väljaulatuv kaitsepiirdega ümbritsetud  platvorm , 
ärkel  aga  seintega  ümbritsetud.  Lodža  on  põhigabariidi  sisse  jääv,  kuid 
välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. 
 
 
6 
2.  Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos 
analüüsiga). 
•  Kandekonstruktsioonid  peavad  andma  hoonele  tugevuse  ja  püsivuse. 
Põhilisteks  kande-konstruktsioonideks  hoones  on  kandvad  sise-  ja 
välisseinad  või  karkass.  Vastavalt   kandekonstruktsioonide   iseloomule 
ja paiknemisele hoones, liigitatakse hooned järgmiselt:  
•  kandvate pikiseintega hoone (skeem 1)  
•  kandvate põikiseintega hoone (skeem 2)  
•  kandvate piki- ja põikiseintega hoone  
•  mittetäieliku karkassiga hoone (skeemid 3 ja 4)  
•  täiskarkasshoone (skeem 5)  
•  ruumilistest suurelementidest hoone  
 
 
 
7 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
8 
 
 
3.  Hoonete liigitus tulepüsivusklassideks. Millest sõltub hoone 
tulepüsivusklass? 
Hooned jagatakse tulepüsivuse järgi kolme klassi: 1) TP-1 – tulepüsiv 2) TP-
2  –   tuld   takistav  3)  TP-3  –  tuld  kartev  Tulepüsiv  hoone  püstitatakse 
mittepõlevatest  ehitusmaterjalidest,  ainult  katusetarindis,  kui  katus  ei  ole 
kandetarindi  (jäigastav)  osa,  võib  kasutada  B  klassi  kuuluvaid  tarindeid. 
Tarindite  tulepüsivusaeg sõltub hoonesisest põlemiskoormusest  
 
4.  Hoonete liigitus korruselisuse järgi. Kuidas liigitatakse hoone 
korruseid? 
Korruselisuse järgi:  
o vähekorruselised – kuni 3 korrust  
o mitmekorruselised – 4...9 korrust  
o kõrghooned – 10 ja enam korrust  
Korruste hulka loetakse kõik hoone maapealsed korrused. Korruseks loetakse 
ka tehnilised korrused,  mansard - ja katusekorrus ning soklikorrus1), kui selle 
lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt 2 m kõrgusel. 
 
 
9 
 
5.  Ühtne moodulsüsteem (ÜMS) ja mõõtmete kategooriad, tolerantsid. 
Tüpiseerimisel  on  väga  oluline  erimõõtmeliste  hooneosade  arvu  piiramine  ehk 
hoonete 
parameetrite 
unifitseerimine, 
millega 
kaasneb 
eritüübiliste 
konstruktsioonielementide  arvu  vähenemine,  mis  omakorda  viib  alla  hoone 
maksumuse. 
Hoonete 
mõõtmete 
unifitseerimise 
aluseks 
on 
ühtne 
moodulsüsteem.  See  ühtlustab  ehitus-konstruktsioonide  ja  -detailide  mõõtmed, 
lähtudes  põhimoodulist  M,  milleks  on  valitud  100  mm.  Suurte  elementide 
puhul  kasutatakse  kordmoodulit  –  2M,  3M,  6M,  12M,  60M  jne,  väikeste 
elementide  puhul  aga  murdmoodulit  –  M...M/100.  Rahvusvaheliselt 
standardsed  kordmoodulid  on  3M,  6M  ja  12M,  samuti  (15M)  30M  ja  60M, 
millest  15M  ja  30M  sobivad  halvasti  teistesse  mõõtmesarjadesse.  Eriti 
ehitustarindi  dimensioonimisel  on  osutunud  otstarbekaks  12M- kordsed :  24M, 
36M, 48M, 60M, 72M, 84M jne.  
Kordmoodulit  kasutatakse  ka  hoonete  mahulis-plaaniliste  parameetrite 
määramisel  –  see  on  kandvate  seinte  samm,   karkassi   võrk,  ruumide  kõrgused, 
avade laiused jne hoones.  
Hoone elementide  paiknemine  ruumis tuleb  moodul -süsteemis koordineerida nn 
moodultasandite, moodul-joonte ja moodulpunktidega.  
Moodultasandid on risttasandid, mille  vahekaugus  vastab moodulmõõtmetele; 
moodultasandite  lõikejooni  nimetatakse  mooduljoonteks,  mooduljoonte 
lõikepunkte – moodulpunktideks. 
Hoonete  projekteerimisel  seostatakse  kandvate  konstruktsioonielementide 
(seinad,  sambad)   geomeetrilised   teljed  vertikaalsete  moodultasanditega, 
sildavate  konstruktsioonielementide  (vahelaed)  pinnad  aga  horisontaalsete 
moodultasanditega. 
Projekteerimisel kantakse  plaanile  kõigepealt moodulsüsteemis  teljestik  ja alles 
siis  joonestatakse  välja  kandeseinad,  sambad  jne,  ning  seotakse  mõõtmete  abil 
telgedega. Sama tehakse ka hoone lõike konstrueerimisel. 
 
10 
 
Moodulsüsteem näeb ette järgmised mõõtmete kategooriad:  
1)  Sidumismõõde  (ka  nimi-  ehk  nominaalmõõde)  on  telgede  vahekaugus 
projekti  järgi  –  see  on   konstrukt -sioonielemendi   tinglik   mõõde,  millesse  on 
arvatud ka elementidevahelise  vuugi  laius.  
2)  Põhimõõde  (ka  konstruktiivmõõde)  on  konstrukt-sioonielemendi,  toote  või 
seadme  projektmõõde,  mis  erineb  sidumismõõtmest  selle  poolest,  et  sellest  on 
maha arvatud elementidevahelise vuugi laius.  
3) Naturaal- ehk tegelik mõõde on konstrukt-sioonielemendi, toote või seadme 
tegelik  mõõde.  Naturaalmõõtme  erinevus  põhimõõtmest  ei  tohi  ületada 
lubatavate hälvete piire e tolerantse. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
11 
 
6.  Looduslikud ehitusalused. 
Looduslikeks   alusteks   nimetatakse  pinnasekihte,  mis  võtavad  vastu  hoonete  ja 
ehitiste  koormust.  Looduslikud  ehitusalused  peavad  rahuldama  järgmisi 
nõudeid:  
² olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete ühtlase ja vähese 
vajumise;  
² olema vajaliku  tugevusega ;  
² olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad);  
² ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama 
allapoole külmumispiiri;  
² olema püsivad (mittelibisevad).  
Üheks enam pinnase omadusi mõjutavaks  teguriks  on niiskus, mida mõõdetakse 
poorides  oleva  vee  kaalu  ja  skeleti  kaalu  suhtena  ning  väljendatakse 
protsentides 
Pinnasevesi  mõjutab  tunduvalt  pinnase  mehaanilisi  omadusi  ja  struktuuri  ning 
tavaliselt  vähendab  aluse  kandevõimet.  Pinnase  poorides  olev  vesi  külmudes 
paisub ,  sulades  aga  kahaneb,  tekitades   selliselt   ebaühtlasi  deformatsioone  – 
pinnase  kerkeid  –  millega  kaasnevad  ebasoovitavad  ja  ohtlikud   praod  
vundamentides.  Külmunud  pinnase  mahumuutus  sõltub  mitte  ainult  niiskusest, 
vaid ka pinnase terakeste (lõimise) suurusest ja pinnasevee tasemest. Et vältida 
ebasoovitavaid  deformatsioone,  tuleb  hooned  rajada  allapoole  pinnase 
külmumispiiri  –  Eestis  normatiivselt  1,2  m  maapinnast  –  või  kaitsta  hoonet 
ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja 
drenaaži ehitamise teel (joonis 2.1). 
 
12 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
7.  Ehitusaluste uuringud, aruannete dokumentatsiooni sisu. 
Enne  hoone  projekteerimist  tuleb  kindlaks  määrata  aluse  kandevõime.  Selleks 
tehakse ehitusgeoloogilised uurimistööd, mille käigus määratakse kindlaks aluse 
mehaanilised omadused, pinnasevee tase, kihtide  asetus  ja paksus. 
 
13 
 
Joonis  2.2.  Näide  geoloogiliste  uuringute  dokumenteerimisest:  maakoore 
vertikaallõige ja geoloogilise situatsiooni kirjeldus 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
14 
 
 
 
 
8.  Vundamentidele esitatavad nõuded, vundamentide klassifikatsioon. 
Vundamendiks  nimetatakse  hoonete  maa-aluseid  konstruktsioone,  mille 
ülesandeks  on  hoone  koormuse  ülekandmine  alusele.  Vundamendile  mõjuvad 
hoone  konstruktsioonidelt  tulenevad  vertikaalkoormused,  horisontaalne 
pinnasesurve,  pinnasega  edasiantav   vibratsioon ,  pinnasevee  mõju,  perioodiline 
külmumine  ja   sulamine ,  pinnasevee  keemiline  agressiivsus,  sise-  ja 
välistemperatuuri  koosmõju,  keldrite  niiskus  jne.  Vundamendid  peavad  olema 
tugevad, püsivad ja vastupidavad. 
Vundamendid projekteeritakse: monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena 
(monoliitsetena).  Vundamentide  materjalina  kasutatakse:  looduskivi  ( paas , 
raudkivi),  betooni  (nii   kergbetooni   kui  ka  raskbetooni),  kivikbetooni, 
raudbetooni .  
Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid:  
1)  lintvundamendid,  2)  postvundamendid,  3)   plaatvundamendid ,  4) 
vaivundamendid  
 
Lintvundament    
 
 
 
postvundament 
 
15 
 
Plaatv. 
 
 
 
 
 
 
 
vaiv. 
 
 
 
 
 
 
 
9.  Monteeritavad lintvundamendid. 
Monteeritav lintvundament koosneb:  
a) taldmikuplokkidest – raudbetoonist  
b) vundamendiplokkidest – betoonist 
Joonis  2.5.  Monteeritava  lintvundamendi 
plokid :  
a – taldmikuplokid, b – keldriseinaplokid 
 
 
16 
 
 
 
10. Vundamentide rajamissügavus; võtted vähendamaks 
rajamissügavust. 
Vundamentide  rajamissügavus  sõltub  pinnase  külmumissügavusest,  pinnase 
geoloogilistest  ja  hüdrogeoloogilistest  omadustest,  hoone  koormusest, 
vundamendi  liigist,  ehitise  või  hoone  kapitaalsusest  ning  keldrite,  kütuse 
vastuvõtu šahtide jne olemasolust. Hoone vundamendi rajamissügavus sõltub 
samuti  naaberhoonete  vundamentide  rajamissügavusest  (joonis  2.9). 
Siseseinte   vundamendid  võib  rajada  külmumispiirist  kõrgemale,  kui 
arvutustega  on kontrollitud pinnase püsivust. 
 
 
 
 
11. Monoliitsed vundamendid. 
Monoliitsed  lintvundamendid  –  need  on  kohapeal  valatavad  või  laotavad 
vundamendid.  Materjaliks  kasutatakse  betooni,  kivikbetooni  (maaehituses)  või 
paekivi . 
 
17 
paekivivundament 
looduskivimüürid 
Paekivivundamendid  on  väga  töömahukad  ehitada,  kuid  arvestades  sellega,  et 
see on kohalik looduslik materjal ja väga dekoratiivne, võiks see leida julgemat 
kasutamist ka täna-päevaehituses.  
Maaehituses, kus  maakorralduse  ja põldude korrastamisega on tekkinud suured 
tagavarad  põllukividest,  oleks  õige  need  ära  kasutada   monoliitsete  
vundamentide  valamisel  kui  täitematerjal,   hoides   nii  oluliselt  kokku 
maksumuselt  kallist  betooni.  Sellisel  menetlusel  valmistatud  betooni 
nimetatakse  kivikbetooniks.  Kivide   valikul   tuleb  arvestada  nõudega,  et  kivide 
läbimõõt ei ületaks 1/3 vundamendiseina paksust. 
 
18 
kivibetoonist monoliitne lintvundament 
Kergkonstruktsioonis  seinte  madalvundeerimiseks  kasutatakse  väga  laialdaselt 
keramsiitbetoonist väikeplokkidest laotud lintvundamente. 
 
 
 
 
 
 
Vundamendi  taldmik  valatakse kohapeal monoliitse raudbetoonvööna, kus vöö 
laius  sõltub  hoonelt  üle-kanduvast  koormusest  ja  pinnase  kandevõimest. 
Vundamendi  seinaosa  alumine  osa,  mis  ei  vaja  soojusta-mist,  laotakse 
300…350  mm  paksustest  täisplokkidest  –  vundamendi  massiivosa.  Ülemine 
osa,  mis  on   kontaktis   välisõhuga  ja  külmunud  pinnasega  talvel,  laotakse 
 
19 
soojustatuna,  kasutades  selleks  kolmekihilisi  sandwichplokke  või  kasutades 
erineva paksusega plokke, mille vahele paigaldatakse soojustusmaterjal 
 
12. Postvundamendid. 
Kasutatavad postvundamendid võivad samuti olla:  
² monteeritavad – raudbetoonist kannvundamendid  
² monoliitsed – raudbetoonist, betoonist või  paekivist   
 
 
 
 
 
13. Vaivundamendid. 
Valdavalt kasutatakse töötamise printsiibi järgi kahte vaia tüüpi:  
o postvaiad – kandevõime  saavutatakse  toetumisega tugevale pinnasekihile  
o  hõõrdevaiad  –  kandevõime  saavutatakse  tekkiva  hõõrdejõuga  pinnase  ja 
vaia vahel  
 
← Joonis 2.21. Vaiadele toetuvad vundamendid:  
a – hõõrdvaiad keldriga hoonel;  
b – postvaiad keldrita hoonel;  
1 – tihendatud pinnas; 2 – vundament;  
3 – raudbetoonpadi-rostvärk; 4 – liivalus;  
 
20 
5 – raudbetoonvaiad; 6 – nõrk pinnas;  
7 – tugev pinnas; 8 – keldrisein;  
9 – vertikaalne hüdroisolatsioon;  
10 – horisontaalne hüdroisolatsioon  
Vaiade   materjaliks  kasutatakse  raudbetooni  (enim),  betooni,  terast;  varem  on 
kasutatud  ka  puitu.  Tehases  valmistatavate  vaiade  pikkus  4,0...12,0  m,  mida 
ehitusplatsil  vaiatööde  käigus  on  võimalik  ka  jätkata  (nt  on  Stockmanni 
kaubamaja all 40meetrised vaiad. Põikilõikelt võivad vaiad olla ruudukujulised, 
ümara  põikilõikega  või  eriprofiilid  (punnvaiad)  Kui  vaialuse  ehitamiseks 
kasutatakse  puitvaiau,  siis  puidu  mädanemise  vältimiseks  peavad  need  olema 
süvistatud allapoole pinnasevee minimaalset taset.  
Lisaks  nimetatud  tüüpidele  kasutatakse  ka:  kruvivaiu,  kiilvaiu,  punnvaiu, 
kohtvaiu.  
Vundamentide  rajamisel,  allmaatööde  käigus  tuleb  sageli  süvendeid,  kraave 
kaitsta  sissetungiva  vee  eest.  Selleks  kasutatakse  punn-  (sulund-)  vaiu. 
Punnvaiad  moodustavad  veetiheda  tõkkeseina.  Valmistuselt  võivad  nad  olla 
terasest, aga ka näiteks puidust. 
 
14. Vundamendi hüdroisolatsioon. 
Hüdroisolatsioon  kaitseb  hoonet  pinnaseniiskuse,   sademevee   ja  survevee  eest. 
Sellega  välditakse  vee  tungimist  tarindisse  või  sellest  läbi.  Ilma  hoonet 
isoleerimata  võib  niiskus  tõusta  hoone  seintesse,  suurendades  sellega  nende 
soojajuhtivust,  mis  omakorda  muudab  ruumid  rõskemaks  ja  külmemaks  st 
kokkuvõttes  ebatervislikemaks.  Niiske  sein  mureneb  külmudes  ja  sulades 
kiiresti – st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Vundamendi 
ja  keldrikonstruktsioonide  isoleerimiseks  kasutatakse  mittemädanevaid 
materjale.  Hüdroisolatsioon  peab  olema  pidev  ja  tihe.  Pinnases  või  tarindis 
paikneva  hüdroisolatsiooni  tööiga  ei  tohi  olla  ehitise  tööeast  lühem.  Tarindi 
kujundamisel  tuleb  vältida  ka  tema  niiskumist  veeauru  tiheduse  mõjul.  Selle 
 
21 
ohu  vältimiseks  võib  kasutada  kas  auruisolatsiooni  või  tarindi  õhutamist. 
Kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni:  
² rõhulist vett tõkestav  
² rõhuvaba vett tõkestav  
² niiskust tõkestav  
 
Hüdroisolatsioonimaterjalid jagunevad paigalduse  seisukohast  järgmiselt:  
I.  Võõpisolatsioonid:  kummibituumen-emulsioonid  ja  polümeersed  katted 
(Aquaseal Hyprufe, Superflex, Ardex 1-K, Brushcrete, Aqua-stop),  
II. Krohvisolatsioonid: veekindlad krohvisegud (Epasit dp),  
III. Rullmaterjalist membraanid: kummibituumenil baseeruvad  rullmaterjalid  
(SBS-isolatsiooni-materjalid), 
bentoniitmatid 
(Voltex), 
reljeefsed 
kõrgtihedusega polüetüleenkatted (Fondaline, Preprufe, Bituthene jm).  
Paiknemise  ja  asukoha  järgi  liigitatakse  hüdroisolatsioon  horisontaalseks  ja 
vertikaalseks.  
Horisontaalne  hüdroisolatsioon   rajatakse   vundamendi  ja  seina  vahele  ning 
keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale.  
Vertikaalne hüdroisolatsioon kantakse keldri välisseintele kuni maapinnani. 
 
22 
vundamendi 
isoleerimine 
bituumenvõõpisolatsiooniga 
15. Vundamentide tööjoonised. 
 
Vundamentide  tööjoonised  koosnevad  vundamendi  plaanist,  lõigetest  ja 
pinnalaotustest  (monteeritava  vundamendi  korral).  Vundamentide  ehitamiseks 
vajalikke tööjooniseid on esitatud joonistel 2.18.…2.20. 
monteeritava  lintvundamendi  plaani 
fragment 
 
23 
 
 
lõiked ja pinnalaotus  teljel  b 
 
 
 
 
 
 
 
 
16. Seintele esitatavad  nõuded ja klassifikatsioon. 
Seinte valikul hoonete projekteerimisel nii materjali kui ka konstruktsiooni järgi 
tuleb arvestada järgmiste nõuetega:  
² peavad olema tugevad ja püsivad  
² peavad tagama ruumis nõuetekohase  sisekliima   
² peavad olema nõuetekohase helipidavusega  
² peavad vastama hoone kestvusastme nõuetele  
² peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõutele  
 
24 
Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojustehniliste 
arvutustega. Seinad liigitatakse:  
 materjali järgi: a) looduskivist, b) tehiskivist, c) puidust;  
struktuuri järgi: a) massiivseinad, b) kergseinad;  
paigaldatavate detailide suuruse järgi: a)  tellisseinad , b)väikeplokkseinad, c) 
suurplokkseinad, d) paneelseinad;  
öötamise  iseloomu  järgi:  a)  kandvad,  b)  ennastkandvad,  c)  mittekandvad,  d) 
rippuvad;  
asukoha järgi: a) välisseinad, b) siseseinad.  
Paigaldatava detaili suurus ja kasutatav materjal on tähtsamad tunnused hoonete 
liigitamisel, nt: tellishoone, palkmaja , suurplokk- või paneelhoone. 
 
17. Massiivtellisseinad  - nende eelised ja puudused; seinte ladumisel, 
kasutatvad erinevad seotised 
Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad:  
o massiivseinad  
o kergseinad  
Massiivseinad  laotakse  kogu   mahus   vaid  tellistest.   Ladumiseks   kasutatakse 
reeglina silikaattelliseid.  
Kergseinte  pindmised  kihid  laotakse tellistest ning seotakse omavahel või seina 
kandva  osaga  elastsete  sidemetega  (terasvarrastega),  st   vardad   ei  osale  seina 
töös. Seina siseosa täidetakse soojustusmaterjaliga (mineraalvillad, vahtplastid, 
kerged  puistematerjalid ).  
Massiivseinad  on  tugevad,  kuid  suhteliselt  väikese  soojapidavusega. 
4korruselise  hoone  võiks  üles   laduda   1,5-kivi  paksustest  seintest,  kuid  sellise 
seina   soojapidavus   R=0,56  m2K/W,  nõutav  R4  m2K/W.  Kui  projekteeritaks 
massiivseinad vastavalt soojustehnilistele arvutustele, tuleksid nad väga paksud 
ja  rasked  ning  selliselt  koormataks  liialt  alust,  kulutataks  tunduvalt  rohkem 
 
25 
materjali. 
Seetõttu 
ehitatakse 
hoonete 
sisemised 
kandvad 
seinad 
massiivseintena, aga välisseina konstruktsiooniks valitakse liitkonstruktsioon. 
ivide  ladumisel  müüritisse  kasutatakse   kindlaid   laotiste   skeeme ,  mida 
nimetatakse  seotisteks.  Olenevalt  seinale  esitatavatest  tugevusnõuetest, 
kasutatakse  sagedamini  kaht  seotist:  1)  plokkseotist   raskelt    koormatud   seinte 
korral,  
mitmekihilist seotist normaaltingimustes.  
Plokkseotises  
vahelduvad  põiki-  ja  pikikiviread  ning  jälgitakse,  et  naaberridade  püstvuugid 
kuskil kokku ei langeks. 
 
 
 
 
 
 
18. Mitmekihilised tellistest välisseinad 
Mitmekihilises  seotises  langevad  3  või  5  järgneva  kivirea  (olenevalt 
kivipaksusest  88  mm  või  65  mm)  pikipüstvuugid  kokku,  mis  seejärel  seotakse 
põikikiviridadega. 
 
26 
 
Eesti  kliimat  arvestades  ei  ole  otstarbekas  välisseinu  laduda  massiivseintena  – 
oleksid  liialt  rasked  ja  töömahukad.  Kasutatakse  soojustustäidisega  seinu 
(joonis  3.2),  kus  seinakonstruktsiooni  sisemine  kiht  tagab  seina  vajaliku 
tugevuse,  keskel  olev  soojustuskiht  soojapidavuse  ja  väljapoole  jääb  sademete 
ja tuule eest kaitsev voodrikiht. 
 
19. Monteeritavad raudbetoonsillused. 
Tellisseintes kasutatakse tavaliselt monteeritavaid raudbetoonsilluseid. Neid on 
kaht liiki:  tavalised  ja tugevdatud. Tavalised suudavad kanda ainult seina 
omakaalu, tugevdatud  sillused  paigaldatakse vahelaega koormatud seina 
piirkonda.  Silluse  liigi  tunneme  ära markeeringust, kus viimane number näitab 
silluse kandevõimet:  
näiteks markeering 9 PB 25-3 silluse kandevõime 350 kg/m  
silluse pikkus 2490 mm  
10 PB 25-37 silluse kandevõime 3800 kg/m  
silluse  pikkus  2460  mm   Silluste   laius  on  100,  120  või  250  mm,  pikkus 
1290 …2980 mm ja kõrgus on olenevalt sillustala pikkusest ja kandevõimest 90 
või  190  mm.  Tugevdatud  silluse  nõutav  toetuspikkus  on  300  mm,   tavalisel  
sillusel 120 mm. 
 
27 
 
Joonis 3.6. Sillusetüübi valik sõltuvalt seina koormusskeemist: a – ennastkandev 
sein, b – osaliselt koormatud sein, c – täielikult koormatud sein 
 
 
 
 
 
Avad seintes, mille paksused on 250, 380, 510 mm, kaetakse mitme sillustalaga, 
mis  pannakse  seinale  kõrvuti.  Nende  vahele  jäävad  10  mm  õhuvahed,  mis  on 
soojapidavuse  huvides  soodne.  Kui  sein  on  näiteks  aga  300  mm,  jääb  silluste 
vahele  6  cm  vahe.  Vahe  põhja  paigaldatakse  puitlatt,  vahe  täidetakse 
mineraalvillaga.  Kui  valmissilluseid  tehasest  ei  saa,  siis  võib  neid  ka 
ehitusplatsil valmistada. Need valatakse kas polügoonil või vahetult müüril. 
 
 
 
20. Kaar-, kiil- ja kihtsillused. 
Tellisseina avasid võib sillata ka nn kivisillustega. Konstruktiivselt lahenduselt 
on  kivisilluseid  kolme  tüüpi:  kihtsillus,   kiilsillus ,  kaarsillus.  Kihtsilluseks 
loetakse  0,5  m  kõrgust  müüritise  osa  ava  kohal,  mis   toetub   armeeritud  3  cm 
mördivööle. Sarrusvarraste arv sõltub seina paksusest ja valitakse üks  varras  12 
cm kohta. Varda läbimõõduks  piisab  mittekandvas seinas 6 mm, kui ava on kuni 
1,2 m. Kuni 1,5 m ava korral 8 mm, kuni 2 m ava korral 12 mm. Kandvas seinas 
 
28 
on  vastavates   olukordades   varraste  läbimõõdud  10,  12  mm.   Sarrus   peab 
müüritisse  ulatuma  vähemalt  250  mm  ja  vardad  peavad  olema  tehtud 
tagasipööretega.  Silluse  osas  on  müüritis  laotud  tsementmördil.  Kiilsillustes 
paiknevad   kivid   ava  kohal  püstasendis,  kiilukujuliste  vuukidega.  Silluses  on 
alati paaritu arv kive. Ladumist alustatakse silluse  otstest  – nn kannakividest ja 
lõpetatakse  keskmise  nn   lukukivi   paigaldamisega.  Max  lubatav  ava  2  m. 
Kaarsillusega  võib  sillata  ükskõik  kui  suuri  avasid  nii  kandvais  kui  ka 
mittekandvais  seintes.  Minimaalseks  silluse  kõrguseks  on  250  mm,  alates  2  m 
sildest peab kandeseinas kaare ristlõike kõrgus olema 380 mm. 
Joonis  3.7.  Võlv-  ja  talasillused:  a  – 
kiilsilluse  eestvaade,  b  –  võlvsilluse  lõige,  c  –  kiilsillusena  laotud  esiküljega 
talasilluse  lõige,  d  ja  e –  kiil-  ja  võlvsilluste  kivide  kalde  määramine,  e)  f)  f – 
monteeritavatest sillustaladest silluse üldvaade, g – taladest silluse lõige 
 
 
 
 
21. Kiviseinte karkassielemendid (talade toetamine seintele ja postidele). 
Kivihoonetesse  puitvahelae  ehitamisel  peavad  laetalade   otsad ,  mis  toetuvad 
kiviseintele,  olema  anti-septitud  ja  paigaldamise  käigus  tuleb  nad  mähkida 
 
29 
isolatsioonimaterjali, et puittarind ei puutuks kokku kivitarindiga. Pärast talade 
kohale paigaldamist ja isoleerimist tuleb nad ankurdada kandeseinte või - tala -de 
külge. Tala otsa ja väliseina vahele tuleb panna  soojustus  vältimaks külmasilda 
(joonis 5.9). 
 
 
Joonis 5.9. Puittala toetamine ja ankurdamine kiviseinale 
 
 
 
22. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded. 
Keramsiitbetoonist väikeplokkidest (kergplokkidest) seina struktuur on  poorne , 
mille  tõttu  see  isoleerib  hästi  soojust  (betooniga  võrreldes  5kordselt).  Need  on 
vastupidavad  külmale,  neisse   imendub   vähe  vett  ja  need  kuivavad  kiiresti. 
Müüritis on  tulekindel . Kergplokke kasutatakse müüritiste ladumiseks nii peal- 
kui  ka  allpool  maapinda.  Lisaks  välis-  ja  siseseinte  ehitamisele  sobivad  ka 
garaažide, vähekorruseliste hoonete vundamentide ehitamiseks.  
Plokke valmistatakse  kolmes  tugevus-klassis: nõrgemad tugevusega 2 ja 3 MPa 
betooni  tihedusega  600...650  kg/m3  ja  tugevamad  5  MPa  betooni  tihedusega 
900 kg/m3.
 
 
 
30 
 
 
23. Betoonväikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded 
Vähekorruseliste 
hoonete 
projekteerimisel 
ja 
ehitamisel 
kasutatakse 
seinakonstruktsiooni  tüübi  valikul  väga  laialdaselt   erinevast   materjalist 
väikeplokke:  
o mullbetoonväikeplokke (Silbeti plokid)  
o keramsiitbetoonist väikeplokke (Fibo ja Talotiplokk)  
o pressitud betoonkive (Columbia-kivi)  
o autoklaavitud kergbetoonplokke ( Aeroc ,  Siporex )  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
24. Gaasbetoonväikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded. 
 
Teemas käsitletavaid seinaelemente käesoleval ajal Eestis ei toodeta. Eestis 
ehitati suurplokkidest kuni 4korruselisi hooneid. Nende kasutamine võib ette 
tulla vaid vanade tagavarade kasutamise korral. Suurplokke toodeti kahest 
materjalist: gaaskukeroonist ja gaassilikaltsiidist. Mõlemat materjali loetakse 
 
31 
gaasbetooniks. Need on suhteliselt nõrgad, kuid kerged ja küllalt (aga mitte 
piisavalt) soojapidavad. Nende põhiliseks puuduseks on vähene külmakindlus. 
Eelnevast tulenevad konstruktsiooninõuded: gaasbetooni peab kohtades, kus see 
külmuda võib, kaitsma niiskumise eest. Seinte välispinnad tuleb  katta  voodriga 
või kaitsta krohviga.  
Elamuseinaplokkide  põhikõrgus  on  255  cm  (plokid  ulatuvad  5  cm  allapoole 
põrandat ja annavad nii 250 cm kõrguse ruumi), sillusealuste plokkide kõrgus – 
215 cm; silluste kõrgus on 40 cm. Plokkide laius on 90, 120 ja 150 cm. Toodeti 
veel  aknaaluseid  madalaid  115  cm  plokke.  Plokkide  suurus  on  ühtaegu  nii 
eeliseks  kui ka puuduseks. Eeliseks see, et vähem vuuke, vähem tööd ja vähem 
ka  külmasildu.  Puuduseks  aga  see,  et  suur-plokkidest  sein  ei  moodusta 
monoliitset  konstruktsiooni  nagu  tellis-  või  väikeplokkmüür  –  püstvuukide 
täitmine ei seo veel plokke ühtseks tervikuks. 
 
 
 
32 
 
 
 
25. Mitmekihilised betoonist ja terasest seinad: kasutatavad paneelid, 
paneelide  ankurdamine ja vuukide isoleerimine. 
Suurpaneelid on laialt kasutuses nii elamuehituses kui ka ühiskondlike hoonete 
ehitusel. Suurpaneelid võivad olla hoone kandvad  konstruktsioonid , aga samuti 
karkasshoonetele välispiirdekonstruktsioonideks. 3.6.1. Betoonpaneelid: 
jagunevad välis- ja siseseinapaneelideks Konstruktsioonilt kujutavad 
välisseinapaneelid endast mitmekihilisi suurelemente – nn  sandwich -paneele. 
Suurpaneelid võivad olla valmistatud: a – betoonist, b – terasest, c – puidust. 
Raudbetoonist sandwich-välisseinapaneelid on kolmekihiline suurelement, 
mis koosneb raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel paiknevast 
soojustuskihist ( mineraalvill , vahtplast ). Erinevad kihid liidetakse 
 
33 
tervikelemendiks läbi soojustuskihi kulgevate roostevabast terasest sidemetega. 
Sidemete kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele, st väliskoor on 
riputatud konstruktsiooniosa ja muude tarindite riputus selle külge ei ole 
üldjuhul lubatav (seina tüübid 1 ja 2). 
Paneelid võivad olla avadega ja avadeta. Avade  olemasolul   
tuleb arvestada järgmiste nõuetega (vt skeem 3.1):  
o betoonkeha minimaalne laius servast ja avade vahel peab olema vähemalt 300 
mm  
o betoonkeha minimaalne kõrgus ava all ja peal peab olema vähemalt 400 mm  
Välisseinas võib kasutada ka soojustamata raudbetoonpaneele, mis hiljem 
ehituse käigus väljastpoolt soojustatakse ja vooderdatakse (seina tüüp 3). 
 
 
 
 
 
 
 
34 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sõltuvalt ehitise konstruktsioonist võib väliseinapaneelid liigitada kolme 
gruppi:  
o ennastkandvad mittejäigastavad seinad  
o kandvad jäigastavad seinad  
o mittekandvad jäigastavad seinad  
 
Sandwich-välisseina välispinna viimistlusvõimalused on järgmised: sile 
vormipind, harjapind, värvitud pind, pesubetoonpind, klinkerplaatpind, 
tellisplaatpind, lihvitud  mosaiikbetoonpind, klombitud pind ja looduskivipind. 
Elementide maksimaalsed mõõdud on:  
= pikkus 12000 mm  
= kõrgus 3800 mm  
= max paksus 380 mm.  
Paneelide 
paigaldamisel , 
vuukide 
hermetiseerimisel 
tuleb 
tagada 
paneelidesisene 
tuulutus  
ekspluatatsioonis 
tekkiva 
kondensniiskuse 
eemaldamiseks.  Selleks  paigaldatakse  püst-  ja  rõhtvuugi  ristumiskohtadesse 
ning  lisaks  paneelidevahelistesse  horisontaalvuukidesse   sammuga   2000  mm 
plastiktorukesed 10 mm (joonis 3.15). 
 
35 
 
Vuugid  hermetiseeritakse poorkummist tihendiga ja elastse vuugitäitega (joonis 
3.16). 
 
 
Joonis  3.16.  Välisseinapaneelide  omavaheline  ankurdamine  ja  vuugi 
hermetiseerimine 
 
36 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Joonis 3.17. Siseseinapaneelide ankurdamise ja vuukide monoliitmise lahendusi 
 
37 
 
26. Puitsõrestikseinte konstruktiivsed lahendused. 
 
Puitsõrestiksein  on  väikeelamute  kõige  lihtsamini  ehitatav  kandesein.  Sõrestik 
koosneb  vertikaalsetest  postidest  ja  horisontaalsetest  aluspuudest  ning 
vöölaudadest. Ruumiline jäikus antakse kas diagonaalpostidega sõrestikpostide 
vahel  või  jäikade  ehitusplaatidega  (puitlaastplaat,   kipsplaat   vms).  Sõrestiku 
ehitamisel  kasutatavaid  konstruktiivseid  lahendusi  ja  sõrestiku  elemente  vaata 
jooniselt 3.24. 
Joonis  3.24.  a  –  läbi  korruste 
jätkuvate postidega ja vöötaladele toetuvate laetaladega sõrestik; b – sõrestiku 
ehitamine korruste kaupa; c – sõrestiku elemendid 
 
38 
 
 
 
 
 
 
Näiteid puitsõrestikseinte konstruktiivsetest lahendustest: 
 
39 
 
Kihid: Kihid: 1 – tellisvooder 85 mm  
1 – tellisvooder 85 mm  
2 –  tuulutatav  õhkvahe 30 mm  
 
2 – tuulutatav õhkvahe 30 mm  
3 – tuuletõke min.villast 30 mm 
 3 – tuuletõke min.villast 30 mm  
 
 
4  –  sõrestikpostid  50  x  100 
mm 
 4 – sõrestikpostid 50 x 100 mm samm 600 mm,  
vahel min. vill  samm 600 mm, vahel min. vill  
 
 5 – tuuletõkkepaber  
5 – puitkiudplaat 13 mm  
 
 
6  –  rõhtlatid  50  x  50  mm,  samm 
600 mm vahel mineraalvill 
  
 
7 –  kipsplaadid  2 x 13 m 
 
40 
 
Kihid:  
 
 
Kihid:  
 
 
 
Kihid: 
 
 
41 
 
Sõrestikseina  välisviimistluseks  võib  olla:  laudvooder  (nii  rõht-  kui  ka 
vertikaalne  laudvooder),  tellisvooder,  PVC  paneelid.  Sisevoodriks  kasutatakse 
laudvoodrit,  aga  samuti  kipskartongplaate,  puitlaastplaate,  vineeri  jms. 
Soojustuseks kasutatakse enim mineraalvillasid. Võib kasutada ka vahtplaste ja 
puistesoojustusmaterjale. Soojustuskihi paksus peaks olema vähemalt 15 cm, et 
tagada nõuetekohast välispiirde soojapidavust. 
 
27. Puitpalkseinad, palkide sidumine, kasutatavad seotised, avade 
moodustamine. 
Puitseinad võivad olla palkseinad või sõrestikseinad.  
Palkseinad, sõltuvalt palkide asetusest seinas, jagunevad:  
püstpalkseinad – tänapäeval praktiliselt harva kasutatav lahendus. Sein on hea 
kande-võimega,  kuid  ei  ole  piisavalt  tihe  ja  aja  jooksul  võib  tihedus  palkide 
kuivades  veelgi väheneda,  
rõhtpalkseinad – põhiliselt praktikas kasutatav. Aja jooksul vajub taoline sein 
üha tihedamaks.  
Rõhtpalksein 
on 
võrreldes 
sõrestikseinaga  kapitaalsem  ja  vastupidavam,  suurema  soojasalvestusvõimega 
 
42 
(mas-siivsem),  kuid  vähem  soojapidav  ja  palju  töömahukam  ehitada.  Seinte 
ehitamiseks  võib  kasutada  kooritud  tahumata  või  tahutud  palke  või  eelnevalt 
mõõdu- ja vormitäpseks töödeldud freespalke. 
 
Kihid:  
 
 
 
 
Kihid:  
 
 
 
     Kihid
 
 
 
 1 – tahutud  palgid , 180 mm 
 1  –  ümarfreespalgid,  150  mm    1  –  freespalgid 
d=240/2 mm  
 
 
 
 
 
 
 
   2 
– 
tuuletõkkepaber   
 
 
 
 
 
 
 
           3  – 
mineraalvill 100 mm  
 
 
 
 
 
 
 
 
    4 
– tuuletõkkepaber  
 
 
 
 
 
 
   5  –  freespalgid 
d=240/2 mm 
 
 
Looduslikud  palgid  peavad  olema   sirged ,  enam-vähem  ühejämedused  ja 
võimalikult vähe koonilised. Seina asetatakse palgid  vaheldumisi : ühte tüve- ja 
teise ladvaots. Palkide üksteisele sobitamiseks nad varatakse alt õnaraks. 
 
↑ Joonis 3.21. Palkide varamine:  
 
43 
1 –  lahtine  vara; 2 –  kinnine  vara 
 
↑ Joonis 3.22. Palkseina nurgaseotised:  
1 – pikknurk; 2 – lühinurk 
 
 
Joonis  3.23.  Palkide  omavaheline  sidumine  salapulkadega  ja  ava 
moodustamine 
Nurgad  tapitakse  ja  ka  palgid  seotakse  omavahel  salapulkadega  e 
karutappidega.  Avakülgedesse  pannakse  tenderpostid  ja  ava  kaetakse 
kübarpakuga,  mille  alla  tuleb  kindlasti  jätta  vajumisvaru,  mis  arvestatakse 
3...5% ava kõrgusest. 
 
 
44 
Veelgi tänapäevasem lahendus on rõhtpruss-seinad (freespalgid). Neid on väga 
hõlbus  ehitada,  sest  elemendid  on  tehases  täpselt  ette  valmistatud.  Meil 
kasutatakse tavaliselt 8, 10 või 12 cm paksusi ühe-  
või kahekordse sulundiga prusse 
 
 
Rõhtprussidest Kahekordne,                    rõhtprussidest 
                  
 
Kihid:    
 
 
 
Kihid:  
1 – kahekordse sulundiga  
1 - kahekordse sulundiga freespalgid,  
d = 80 mm freespalgid d = 80 mm 
 
 2 - tuuletõkkepaber  
3 - mineraalvill 100 mm  
4 - tuuletõkkepaber  
5  -  kahekordse  sulundiga  freespalgid,  d  =  80 
mm 
 
28. R/b karkass-süsteemid, karkassielementide liited 
Hoonete  ehitamisel  kasutatakse  enim  monteeritavat  raudbetoonkarkassi. 
Ehitamiseks kasutatakse kaht põhimõttelist karkassiskeemi:  
korruspostkarkassi (joonis 4.1a, b)  
     jätkuvpostkarkassi (joonis 4.1c)  
 
45 
 
Joonis  4.1.  Karkassi  põhiskeemid:  a  –  ristkülikukujulise  ristlõikega 
korruspostkarkass, b – ümarristlõikega korruspostkarkass, c – ristkülikukujulise 
ristlõikega jätkuvpostkarkass 
Karkassi  postid  võivad  olla   ruudukujulise -,  ristkülikukujulise-  või 
ümarristlõikega.  Postid  võivad  olla  silepostid  või  konsoolidega.  Nelinurksete 
postide  tüüpristlõiked  on  3Mx3M,  4Mx4M,  5Mx5M,  4Mx3M,  5Mx4M  ja 
6Mx5M.  Maksimaalseks  posti  ristlõike  kõrguseks  võiks  arvestada  12M  ja 
laiuseks 7M. Ümarpostide tüüpläbimõõdud on 3M, 4M, 5M või 6M. 
 
 
 
Joonis 
4.2. 
Raudbetoonkarkasside ehitami-sel kasutatavad konsoolidega postide tüübid:  
a) tööstushoonete postitüüp  
b) avalike hoonete postitüüp  
c) fassaadielemente  kandev  post  
 
46 
Karkassi  riivtalad  kulgevad  kas  piki  või  põiki  hoonet  ja  nende  ülesandeks  on 
vahelagedelt  tuleva  koormuse  ülekandmine  sammastele.  Riivtalad  võivad  olla 
ristküliktalad,  riiulitega  talad või risttalad (vt kõrval). 
Sealjuures  riiulitega  talad  jagunevad  omakorda  ühe-  ja  kahepoolse  astmega 
taladeks.  Ristküliktalade  laius  ulatub  3M  kuni  8M  ja  kõrgus  4M  kuni  8M. 
Riiulitega  talade  astme  kõrgus  on  150  mm.  Kasutada  on  ka  madalaid 
eelpingetalasid  (lõugtalad).  Lõugtalasid  valmistatakse  laiusega  3M,  4M,  5M, 
6M ja 7M ning kõrgusega 5M, 6M, 7M, 8M, 9M, 10M, 11M ja 12M. [ Postide 
ja riivtalade ühendussõlmed Riivtalad võivad toetuda ja kinnituda postiotstele, 
postikonsoolidele  või  peitkonsoolidele.  Posti  otstele  toetudes  tekib 
korruspostkarkass skeem (vt foto).  
Posti  otstest  ulatuvad  välja  ankurdus-poldid,  mis  riivtalade  paigaldamisel 
läbivad tala montaažiava ja pealt kinnitatakse seibi ja  mutriga . 
 
 
 
 
29. Teraskarkassid, karkassielementide liited 
Teraskarkassi  moodustavad  samad  elemendid,  mis  raudbetoonkarkassigi. 
Elementide  valmistamiseks  kasutatakse  erinevaid  terasprofiile  (mõned  näited 
kõrval  esitatuna).  Elementide  ühendussõlmed  võivad  olla   lahendatud   nii  polt- 
kui ka  keevis -liidetena (fotod ülal). Alljärgnevate sõlmedega on toodud näiteid 
terastala  ühendamisest  postiga:  need  võivad  olla  nii  šarniir-  (a)  kui  ka 
jäikühendused (b...d) 
 
47 
 
 
Teraskarkassi  kasutatakse  kõige  sagedamini  just  suureavaliste  hoonete 
ehitamisel: 
laohooned, 
tootmistsehhid, 
aga 
ka 
kaubanduskeskused, 
spordihooned.  
Järgnevate  sõlmedega  on  toodud  näiteid   fermide   toetamisest  ja  kinnitamisest 
teraspostidele.  Terassamba  alaossa  tehakse  taldmik  jõudude  paremaks 
ülekandmiseks ja vundamendile ankurdamiseks. 
Et teras ei ole tulekindel materjal, tuleb teraskarkass pärast ehitust kas värvida 
tulekaitsevärviga või isoleerida  tuldtõkestavate kaitsekihtidega. 
30. Puitsõrestike süsteemid, elementide sõlmed-liited 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
48 
31. Vahelagedele ja lagedele esitatavad nõuded ja klassifikatsioon. 
Vahelaed  on  hoone  osad,  mis  jaotavad  hoone  korrusteks.  Olenevalt  asukohast 
hoones liigitatakse vahelaed:  
Ø keldrivahelagi  
Ø korruse vahelagi  
Ø pööningu vahelagi  
Vahelagede  ülesandeks  on  vastu  võtta  seadmetest,  mööblist  ja  inimestest 
tulevaid  koormusi.  Aga  neil  on  veel  üks  tähtis  ülesanne:  need  on  hoonele 
horisontaalseteks  jäikusdiafragmadeks,  mis  aitavad  hoonel  vastu  võtta  tuulest 
põhjustatud  külgkoormusi.  Selleks  tuleb  vahelaed  ankurdada  hoone  seinte 
külge. Vahelagedele esitatakse järgmisi nõudeid:  
1. o peavad olema tugevad  
o peavad olema jäigad  
o peavad oma tulepüsivuselt vastama hoonele esitatavatele nõuetele  
o  kestvuselt  peavad vastama hoone kestvusastme nõuetele  
o peavad olema helipidavad  
o peavad olema nõutavalt soojapidavad  
o sageli peavad laed olema veetihedad  
Vahelaed oma valmistuselt võivad olla:  
Ø monteeritavad  
Ø kohapeal valmistatavad  
Vahelaed 
ehitatakse: 
raudbetoonist 
,terasest 
,puidust 
,komposiitkonstruktsioonina (teras+ betoon , teras+puit)  
 
32. Monteeritavad  raudbetoonvahelaeelemendid ja nende valik. 
Valdavalt  kasutatakse  hoonete  ehitamisel  raudbetoonvahelagesid.  Need  on 
tugevad,   kestvad   ja  suure  tulekindlusega.  Raudbetoonvahelaed  võivad  olla 
 
49 
monteeritavad  või  kohapeal  valmistatavad  (monoliitsed).  Monteeritavad 
vahelaed ehitatakse paneelidest, mis oma ehituselt jagunevad:  
Ø pikad kitsad õõnespaneelid  
Ø koorikplaadid  
Ø  ribipaneelid  (enam tootmishoonete ehitamisel)  
Ø 
ruumisuurused 
raudbetoonplaadid 
(piki-põikikandvate 
seintega 
paneelhoonetes)  
 
33. Õõnespaneelide toetamine, ankurdamine ja vuukide monoliitimine 
Õõnespaneelid jagunevad eelpingestamata ja -pingestatud paneelideks.  
Eelpingestamata  õõnespaneelide  mõõt-med  on  vastavalt  arvutustele  ette 
määratletud. Nende mõõdud on järgmistes diapasoonides:  
pikkus 3,0 ... 6,3 m  
laius 1,2 ... 2,4 m  
paksus 0,22 m või 0,14 m 
 
 
 
 
 
Paneelid  paigaldatakse  seinale  tsementmördist  tasanduskihile  keskmise 
paksusega  10  mm.  Õõnespaneelid  peavad  tellis-  ja  plokkseintele  toetuma 
vähemalt  12  cm  ja  olema  ankurdatud  kandeseintega.   Raudbetoon -  ja 
 
50 
terastaladele  peavad  paneelid  toetuma  vähemalt  10  cm.  Paneelidevahelised 
vuugid  jäetakse  normikohaselt  10  mm.  Paneelide  mittejagumisel  hoone 
gabariitidesse,  lubatakse  paneelide  vahele  valada  betoontäiteid  maksimaalse 
laiusega  400  mm.  Paneelidevahelised  vuugid  täidetakse  tsementmördiga  või 
peenbetooniga  klass  B15.  Paneelide  ankurdamiseks  nähakse  ette  kasutada  latt-
terast  5x50  mm  või  5x40  mm,  mis  ühest  otsast  keevitatakse  paneeli  tõsteaasa 
külge, teisest otsast aga müüritakse ristlatiga seina sisse (vt joonis 5.1). 
 
Joonis  5.1.  Eelpingestamata  õõnespaneelide 
toetamine ning ankurdamine ja paneelivahede monoliitimine 
 
 
34. Monoliitsed raudbetoonvahelaed. 
Monoliitraudbetoonist lae eeliseks paneelide ees on, et ruumide kuju ja suurus 
ei  sõltu  paneelide  nomenklatuurist.  Samuti  on  monoliitne  lagi  monteeritavast 
jäigem  ja  kapitaalsem.  Kuid  monoliitse  lae  ehitamine  on  tunduvalt 
töömahukam.  
 
51 
Monoliitraudbetoonist lae võib kandma panna kas ühes või kahes suunas. Ühes 
suunas kannab lagi, kui kandekontuuri küljepikkuste suhe on suurem kui 2 ning 
kui  talad  paiknevad  ühes  suunas.  Kõige  lihtsam  on  ehitada  taladeta  –  lihtsalt 
siledat raudbetoonplaati. See tuleb kõne alla kuni 4meetrise sildeni; kui  sille  on 
suurem, siis kujuneb plaadi tarvilik paksus liiga suureks. 
Taladega raudbetoonvahelaed on otstarbekad juba alates 2…3meetrisest sildest 
–  sel  juhul  kulub  betooni  ja  sarrusterast  märksa  vähem,  kuigi  töömahukus  on 
suurem.  Talad  võivad  paikneda   plaadist   kõrgemal  või  madalamal.  Talade 
normaalne vahekaugus on ligikaudu 2 m; sel juhul võib plaat olla 6 cm paksune. 
Kui talade samm on 3 m, peab plaat olema vähemalt 8 cm paksune. Plaat Talad  
Suurem  talade  samm  ei  ole  enam   ratsionaalne .  Sellisel  juhul  on  üheks  lae 
lahenduse  võimaluseks  kessoonlagi  (vt  kõrval),  kus  laeplaati  toetab  risttalastik 
või lahendatakse hoone monoliitse karkassi lahendusena, mida käsitleti eelmises 
peatükis (ribiline või kapiteelidel lagi). 
 
 
 
52 
 
 
 
 
 
Taladega raudbetoonvahelaed on otstarbekad juba alates 2…3meetrisest sildest 
–  sel  juhul  kulub  betooni  ja  sarrusterast  märksa  vähem,  kuigi  töömahukus  on 
suurem.  Talad  võivad  paikneda  plaadist  kõrgemal  või  madalamal.  Talade 
normaalne vahekaugus on ligikaudu 2 m; sel juhul võib plaat olla 6 cm paksune. 
Kui talade samm on 3 m, peab plaat olema vähemalt 8 cm paksune. Plaat Talad  
Suurem  talade  samm  ei  ole  enam  ratsionaalne.  Sellisel  juhul  on  üheks  lae 
lahenduse  võimaluseks  kessoonlagi  (vt  kõrval),  kus  laeplaati  toetab  risttalastik 
või lahendatakse hoone monoliitse karkassi lahendusena, mida käsitleti eelmises 
peatükis (ribiline või kapiteelidel lagi). 
 
35. Puidust vahelaed ja laed (talade toetamine ja ankurdamine, talade 
vahetäide ja viimistlus). 
Puitvahelaed  leiavad  laialdast  kasutamist  vähekorruseliste  puit-  ja  kivihoonete 
ehitamisel  –  eramutes  ja  ridaelamutes.   Vahelae   kandekonstrukt-sioonideks  on 
okaspuidust  (mänd)  talad,  millede  külge  kinnitatakse  kandeliistud  või 
kandelauad (vt all- ja kõrval-olevat joonist) 
 
53 
 
 
 
 
 
Talade  samm  kivihoonetes  valitakse  60...120  cm  puitsõrestik-hoonetes  aga 
võrdne  posti  sammuga.  Talade  pikkus  on  3,0...6,0m  ja  talade  laius  8,10  või 
12cm. Talade vajalik ristlõige, sõltuvalt nende sildest ja sammust, arvestades nii 
nende  tugevust  kui  ka  lubatavat  läbipainet  (1/200  sildest)  on  toodud  järgnevas 
tabelis: 
 
 
 
 
 
 
õhukeste 
Paksude 
cm  
cm  
seinte 
seinte 
vahe-
vahekaugus  
kaugus  
280  
260  
8 x 18  
100  
320  
290  
8 x 20  
100  
360  
330  
8 x 20  
80  
 
54 
360  
330  
8 x 22  
100  
400  
360  
8 x 20  
60  
400  
360  
8 x 22  
80  
440  
400  
8 x 22  
60  
 
Kivihoonetesse  puitvahelae  ehitamisel  peavad  laetalade  otsad,  mis  toetuvad 
kiviseintele,  olema  anti-septitud  ja  paigaldamise  käigus  tuleb  nad  mähkida 
isolatsioonimaterjali, et puittarind ei puutuks kokku kivitarindiga. Pärast talade 
kohale paigaldamist ja isoleerimist tuleb nad ankurdada kandeseinte või -tala-de 
külge. Tala otsa ja väliseina vahele tuleb panna soojustus vältimaks külmasilda 
(joonis 5.9). 
 
Joonis 5.9. Puittala toetamine ja ankurdamine kiviseinale 
 
55 
 
 
 
Joonis 5.10. Puitvahelae lahendusi köetava ruumi kohal 
Pööningulaed  peavad  lisaks  omama  auruisolatsiooni,  mis  paigaldatakse 
soojustuskihi  alla.  Keldrilagedele  ja  läbisõidulagedele  paigaldatakse  aurutõke 
aga  soojustuse  peale. 
 
 
 
56 
 
 
 
 
Otsetrepid  laiusega  üle  100  cm  valmistatakse  kahel  metallkandjal  (foto 
vasakul).  
Otsetrepid  laiusega  alla  100  cm  (foto  1)  koosnevad  moodulitest  ühel 
keskkandjal. Trepiastmed valmistatakse valdavalt liimpuidust.  
Keerdtreppide  läbimõõt  on  vahemikus  130…220  cm.   Keerd - trepp   koosneb 
monteeritavatest  moodulitest  (foto  4).  Ava   laes   võib  olla  ümar  või  nurgeline 
(fotod 4 ja kõrval paremal).  
Trepp kinnitatakse vahelae podesti külge. 
•  Puittreppe  on  lubatud  ehitada  ainult  kuni  2korruselistele  hoonetele. 
Puittrepp  (joonis  6.7)  koosneb  põsk-,  astme-  ja  varvaslaudadest  ning 
trepivõrest.  Põsklauad  peavad  olema  vähemalt  18...22  cm   laiad   ja  7...8 
 
57 
cm  paksud.  Astmelaud  valmistatakse  tavaliselt  4...5  cm  paksused. 
Varvaslauda  kasutatakse   trepi   ehitamisel  juhul,  kui  on  ette  nähtud 
valmistada  umbtrepp.  Varvaslaua  paksus  on  reeglina  25  mm.  Trepi 
valmistamiseks  kasutatakse  hööveldatud  laudu.  Elemendid  ühendatakse 
omavahel tappidega ja kinnitatakse kas naelte või poltidega. 
 
Joonis 6.7. Puittrepp: a – astmelaua  
ja varvaslaua ühendamine põsklauaga;  
b – trepi loge 
 
36. Põrandatele esitatavad nõuded ja klassifikatsioon. 
Põrandatele esitatakse terve rida nõudeid, neist tähtsamad on: 
tasasus -siledad, kuid mitte libedad 
kulumiskindlus  
     löögikindlus 
tugevus, mitte läbipainduvad 
tolmukindlus ekspluatatsioonis 
 müratus 
  soojad  
 veetihedad ja niiskuskindlus 
 
 
 
58 
37. Pinnasele projekteeritavate põrandate põhielemendid, hüdro-ja 
soojaisolatsioon. 
Pinnasele  ehitatavad  põrandad  tuleb  kaitsta  nii  niiskumise  kui  ka  külma  eest. 
Niiskustõkke lahendus sõltub pinnase niiskuse ulatusest - kas on tegemist vaid 
loomuliku niiskusega või surveveega : 
 
Pinnakate  
2.  Raudbetoonplaat  80 mm  
3. Ehituspaber  
4.  Killustik  ≥ 200 mm  
5. Niiskustõke  
6. aluspinnas 
Sageli  tuleb  põrandad  ehitada  soojadena  -kui  oleme  kestvalt  kergetes 
jalanõudes,  kus  tegutsevad  väikesed  lapsed,  ruumid,  kus   liigume -oleme 
paljajalu . 
 
1. Põrandakate1.Põrandakate 
2. Niiskustõke2. Raudbetoonplaat 
3. Kaldekiht3. Niiskustõke 
4. Raudbetoonplaat4. Tasanduskiht 
5. Ehituspaber5. Soojustus –kergkruus 
 
59 
6. Soojustus6. Aluspinnas 
7. Aluspinnas 
 
1. Põrandakate 
2. Raudbetoonplaat 
3. Ehituspaber 
4. Soojustus 
5. Killustik 
6. Niiskustõke 
7. Aluspinnas 
Põranda  soojustamisekskasutatakse  kergbetoone(keramsiitbetooni),vahtplaste, 
mineraalvillasid, aga ka elektrikütet. Soojustust tuleb kaitsta niiskumise eest. Ka 
põrandakütte  korral  on  soojustuskiht  vakalik,  eteralduv   soojus   ei  kanduks 
konstruktsioonist välja  vales  suunas. 
 
60 
 
38. Vahelagedele projekteeritavate põrandate põhielemendid - sooja-, 
müra- ja   tehnoloogiline hüdroisolatsioon. 
 
Vahelagedele ehitatavale põrandale on vaja kindlasti andamürapidavus. 
nHeliisolatsioon saavutatakse elastse vahekihiga põrandakonstruktsiooni ja 
vahelae kandekonstruktsiooni vahel. Isoleerida tuleb ka põranda-ja 
seinakonstruktsioonide kokkupuute kohad, vastasel juhul muutuvad müra 
edasikandjateks seinad.  
Heliisolaatoriks kasutatakse isolatsioonivillasid, puitkiudisolatsiooniplaate; 
isolatsiooni võib tagada aga ka kattematerjal (vaipkatted).  
Heliisolatsioon  võib põrandal olla üleni, lintidena või alustükkidena. 
 
61 
 
1. Põrandakate -PVC,  parkett  vms 
2. Peenbetoon C20/25 60 mm, keskel sarrusvõrk  
3-100 B500K3. Helitõke -jäik mineraalvillplaat 30 mm 
4. Kandetarind –rausbetoon-õõnespaneel või monoliitbetoon 
5. Lae viimistlus 
 
1. Põrandakate -PVC, parkett vms 
2. Ehitusplaadid 13 + 20 mm 
3. Helitõke –jäik mineraalvillplaat 30 mm 
4. Kandetarind –raudbetoon-õõnespaneel või  
monoliitbetoon 
5. Laeviimistlus 
 
62 
 
 
 
 
63 
39. Küttega põrandate põhielemendid. 
 
 
64 
 
40. Monoliitpõrandad. 
 
Monoliitpõrandate alla kuuluvad: 
 betoonpõrandad 
tsementpõrandad 
terratsopõrandad 
asfaltbetoonpõrandad 
Epoksümastikspõrandad 
Nende kõigi ühiseks omaduseks on see, et nad valatakse kohapeal. 
Tehnoloogiliselt  on  nad  suhteliselt  lihtsad  valmistada,  v.a.  terratsopõrandad. 
Monoliitsete  terratsopõrandate  asemel  valmistatakse  enam  plaatidest 
terratsopõrandaid. 
 
 
65 
 
 
41. Põrandad rullmaterjalist. 
Rullmaterjalide suurimaks eeliseks on nende kerge puhastatavus -on 
hügieenilised. Nad on küllalt müratud ja suhteliselt soojad. 
Rullmaterjalist põrandad kaetakse  kaasaegses  ehituses peamiselt PVC- katetega  
(polüvinüülkloriidkatted) ja linoleumkatetega. Kasutusel on ka kummikattega 
rullmaterjale. 
 
 
66 
Rullmaterjalist katte aluspeab olma jäik ja tasane -ebatasasused põhjustavad 
katte kiiret kulumist ebatasasuse kohalt.Rullmaterjalist põrandakatte aluseks 
võivad olla: 
* tsementmördist tasanduskiht 
* keramsiitbetoonist  aluskiht  
* puitlaastplaadid 
* kipskartong- plaadid  
Rullmaterjalid kleebitaksealusele kleepemastiksitega (KESTORYL,KESTOLIN 
jt ). Kuna kaasaegne materjalide  sortiment on väga suur, siis tuleb liimi valikul 
täpselt juhinduda  tootva  tehase ettekirjutistest. 
Rullmaterjalist põrandate alla kuuluvad ka vaipkattega (“ Mistra ”, tafting jmt.) 
põrandad. Vaipkatte valikul tuleb arvestada põranda asukohaga hoones ja  temal  
liikumise intensiivsust: vaipkatted ruumidesse ja koridoridesse. Alustele  
esitatakse samu nõudeid nagu PVC-katetele-absoluutne tasasus. 
Kleepimiseks kasutatakse spetsiaalseid liime ja mastikseid, kuid sageli on nende 
kleepimiseks sobivad samad  liimid  kui PVC-katetele. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
67 
 
 
 
42. Põrandad tükkmaterjalidest. 
Terratsopõrand on betoonpõranda eriliik, kus  pealmine  kiht tehakse 
spetsiaalselt valitud killustikuga betoonist ja lihvitakse, nii et pinnal jäävad 
nähtavale läbilõigatud killustikuterad. 
 
Terratsopõrand on väga nägus, kvaliteetne ja kulumiskindel, kuid tema 
tegemine on töömahukas ja aeganõudev. Põrandale mustri või kujundite  
loomiseks paigaldatakse terratsosegusse alumiiniumist või vasest vaheliistud. 
 
 
Plaatpõrandad.Plaatpõrandate alla kuuluvad: 
* betoonplaatidest põrandad 
* terratsoplaatidest põrandad 
 
68 
* kiviparkettpõrandad 
* keraamilistest plaatidest põrandad 
= tavalistest e. metlahplaatidest põrandad 
= happekindlatest plaatidest põrandad 
= glasuuritud (nii läikivad kui ka matid) plaatidest põrandad 
= kohreeritud plaaplaatidest põrandad 
= väikestest plaatidest nn. Mosaiikpõrandad 
Betoonplaadid on suurusega 400 x 400mm, paksusega 50mm ja betooni 
margiga M300. Plaadid on tugevad, siledad ja piisavalt külmakindlad. Tänu 
sellele võib neid kasutada ka külmades ruumides -masinakuurid, garaažid,aga 
ka väljas kõnniteeplaatidena. 
 
nAluseks betoonplaatidele on 100mm paksune liivalus või killustikust alus, 
millele  laotatakse  plaadid vahedega 10mm, mis täidetaks tsementmördiga. 
Kindlama aluse moodustamiseks tehakse plaatide alla betoonalus paksusega 
50...100mm. Plaadid paigaldatakse kas otse värskele betoonpinnale või 20mm 
paksusele  tsementmördist vahekihile. 
 
Terratsoplaadid on lihvitud pinnaga betoonplaadid, mida kasutatakse kõige 
sagedamini ühiskondlikes hoonetes (kauplused,  bussi -ja raudteejaamad jm.) ja 
elemutes trepikodades, tuulekodades, aga ka tööstusehituses tootmisruumides. 
 
nPlaadid on 400 x 400mm, paksusega  35mm  ja 300 x 300mm, paksusega 25mm 
 
nTerratsoplaadid paigaldatakse tsementmördist 25mm paksusle vahekihile või 
otse värskelt valatud betoonist aluskihile. 
 
Keraamilistest plaatidest põrandad on tugevad, kulumiskindlad ja hästi 
puhastatavad, s.t. hügieenilised.  
 
69 
Neid kasutatakse kõige enam kõrgendatud hügieeninõuetega ruumides, aga 
samuti  niisketes  ruumides ja ruumides, kus põrandale võivad langeda 
agressiivsed  kemikaalid . 
nOlenevalt ruumi otstarbest kasutatakse põrandate ehitamiseks erineva 
viimistlusega ja erineva suurusega ning kujuga keraamilisi  plaate . 
 
 
 
43. Puitpõrandad. 
    Puitpõrandate alla kuuluvad: 
 laudpõrandad 
parkettpõrandad: 
tükkparkettpõrandad 
kilpparkettpõrandad 
laudparkettpõrandad 
Laudpõrandad on suhteliselt soojad (puidu üldomadus), tänu puidusüü 
dekoratiivsusele on lakitud laudpõrandad väga nägusad.  
 
70 
nPuuduseks on suur puidukulu, suhteliselt suured praod  laudade  vahel hilisemas 
ekspluatatsioonis ja laudade mõningane kõmmeldumie, mis muudab põranda 
pinna ebatasaseks ja ebatihedaks.  
 
Laudpõrandad  ehitatakse  täissulund-ehk  täispunnlaudadest:laudade  laius  = 
95...195mmlaudade  paksus  =  18,  21,  28või  33mmLaudis  lüüakse  laagidele, 
milleks  kasutatakse  40...70  mm  paksuseid   latte   või  laudu.  21  mm  paksustel 
laudadel  laagide  on  samm  400  mm,  28  mm  vastavalt  600  mm.  Laagide 
alumine pool peab olema antiseptitud. 
 
 
 
71 
 
 
Põrandalaudis jäetakse  seinast   
ca 10 mm kaugusele võimaldamaks temperatuurist ja niiskusest põhjustatavaid 
mahumuutusi.  
Vuuk kaetakse põrandaliistuga.  
Lauad  kinnitatakse  laagidele  naeltega   punni   kannast  (  vt  joonist)  või  pealt 
süvistatud pesast, mis hiljem kattekorgiga suletakse. 
 
 
72 
 
Parkettpõrandad. 
Olenevalt elemendi suurusest jagunevad: 
* tükkparkett,kilpparkett,  laudparkett  
Tükkparkett. 
Parketilaukesed  on  valmistatud  tamme,  saare,   kase ,  männi,  pöögi  või  mõnest 
muust  väärispuidust. 
Laukeste paksus on 12...19 mm ja pikkus 200...400 mm. Lauakeste profiili järgi 
liigita-takse  parketti : 
* punnparkett ehksulundparkett 
* feederparkett 
Võib esineda ka teisi  profiile , kuid praktikas kasutatakse neid harva. 
Aluseks võib olla: 
* laudalus 
* puitlaastplaatidest alus 
* Cyproc-plaatidest alus  
* tsementmördist aluskiht jm lahendused 
 
Auru läbilaskev pinnatöötlus 
2. Sulundlaud 33 mm 
 3. Õhuvahe3 
4. Laagid 40 x 1oo mm, s. 600  
 
73 
5. Puitklotsid 25x100x200, s. 600  
6. Klotside all bituumenpapp  
7. Raudbetoonplaat 
8. Ehituspaber 
9. Killustikalus ≥200 mm 
10. Niiskustõke 
11. Aluspinnas 
 
1.  Parkettkate 
2.  Ehitusplaat 20 mm  
3.  Õhuvahe3.  
4.   Laagid 50x100 mm, s. 600  
5.  Bituumenpapp laagide all  
6.  Raudbetoonplaat 
7.  Niiskustõke 
8.  Soojustus –vahtpolüstüreen 2x35  
9.   Aluspinnas 
 
1.  Pindkate 
2.  Raudbetoonplaat 80 mm.  
 
74 
3.  Ehituspaber 
4.  Soojustus –kergkruus ≥300 mm  
5.  Niiskustõke  
6.  Aluspinnas 
 
 
Parketilauakesed kas naelutatakse või kleebitakse alusele 
 
a) Naelutatud parkettpõranda ehitus; b) Klebitud parkettpõranda ehitus; 
c) feederparketilauake; d) sulundparketilauake 
Kilp-ja laudparkett 
nKilpparkettpõrand ehitatakse põhimõtteliselt samuti, erinevus on vaid 
üksikelemendi mõõtudes. 
nKilpparketi kilbi mõõdud on 400 x 400 mm või 500 x 500 mm;  
 
 
75 
Kilbid  seotakse omavahel feederliistukestega, alusele kas naelutatakse või 
kleebitakse. 
nLaudparketi elemendi pikkus ulatub 1200...2200 mm ja laius kõige sagedamini 
200...300 mm.  
nLauadparkett ehitatakse ujuvpõrandana. Omavahel on lauad ühendadatud 
sulundliitega. 
 
44. Vaheseinad, neile esitatavad nõuded ja klassifikatsioon. 
Vaheseinteksnimetatakse mittekandvaid seinu, mis  eraldavad  ruume 
üksteisest. 
Vaheseintele esitatakse järgmisi nõudeid: 
peavad olema õhukesed, aga piisavalt tugevad 
peavad olema kerged 
peavad olema helipidavad -vähemalt 40...60dB 
märgade ruumide puhul peavad olema niiskuskindlad 
tulepüsivuselt peavad vastama hoone tulepüsivusklass 
 
76 
Otstarbe  järgi liigitatakse 
vaheseinad eluhoonetes: 
1) tubade vahelised vaheseinad 
2) korterivahelised vaheseinad 
3) abiruumide vahelisedvaheseinad 
Vaheseinad võivad olla: 
1) kohtkindlad 
2) teisaldatavad: 
a) voldikseinad 
b) lükandseinad 
Vaheseinad ehitatakse:a) paneelidest (keramsiitbetoonist)b) tükkmaterjalidest 
–vaheseinaplaatidest,tellistest, väikeplokkidestc) puit-või 
terassõrestikseintena 
 
45. Telliskonstruktsioonis vaheseinad. 
Tellistest vaheseinad laotakse pool-kivi seintena seina paksusega  120mm  
(mõnikord ka 1/4-kivi sein b=88(65)mm). Telliseinad hiljem tavaliselt 
krohvitakse. Koos viimistlus- kihiga  on seina m2 kaal 200...230kg. Kõrge 
omakaal ongi tellistest vaheseinte suurimaks puuduseks. Tänu  suurele   massile  
on nad väga helipidavad -45...46dB. 
 
Vähendamaks tellistest  vaheseina  omakaalu, on otstarbekas vaheseinte 
ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse  lubi -või segamördil 
M25...50. 
 
77 
 
Kuni 3m kõrguste ja 6m pikkuste 1/2-kivi vaheseinte sarrustamist ei nõuta. Kui 
vahesein  on suurem, tuleb igasse  neljandasse  (88mm) või kuuendasse (65mm) 
rõhtvuuki panna Æ2...6mm ümarterassarrus. Sarruse otsad tuleb ankurdada 
hoone põhikonstruktsiooni külge. Sarrustatud vuugid laotakse tsementmördil. 
 
nAvad tellistest vaheseintes kaetakse tavalister/b-sillustega. 
 
 
46. Plaatidest ja paneelidest vaheseinad. 
ACO vaheseinapaneele on sobiv kasutada vannitubade, sanitaarruumide ning 
saunade seinadeks, kuna on vastupidav niiskusele. On sobiv kasutada tubade 
vahelisteks vaheseinteks oma hea helineelavuse pärast. 
ACO vaheseinapaneele kasutatakse samuti bürooruumide ehitamiseks, 
hotellides ja kauplustes tänu oma  heale  vastupidavusele löökidele ja heale 
helipidavusele, aga samuti tänu lihtsale ümberehitamise võimalusele.  
Tänu lihtsale montaažile ja demontaažile ning heale tulepüsivusele (92mm = 
A60) on nad kasutusel ka tööstusehituses. 
viimistlemiselvõib vabalt valida mistahes pinnakattematerjali. ACO pinnal 
püsib nii värv kui ka  tapeet . Seinu võib plaatida ilma mingisuguse 
 
78 
kruntimiseta; niisketes oludes soovitatakse teha niiskusevastane töötlus enne 
pindamist. 
Gaasbetoonist vaheseinapaneelid ja -plaadid 
Vaheseinaplaate (AEROC Element ) valmistatakse tihedusklassiga 450 kg/m3 ja 
normaliseeritud survetugevusega fb=3,5 N/mm2. Vaheseinaplaatide kõrgus on 
400 mm ja pikkus 600 mm. Plaate toodetakse nelja erineva laiusega (150 mm; 
100 mm; 75 mm; 50 mm).  
AEROC vaheseinaplaadid on ette nähtud hoone-siseste vaheseinte ehitamiseks 
nii kuivades kui ka niisketes ruumides . Mitmekihilised AEROC Element 
vaheseinad rahuldavad ka korterite vahelistele seintele esitatavaid 
heliisolatsiooni nõudeid.  
Valmis seinad on lihtsad viimistleda –kohe  plaatimis -ja pahteldusvalmis. 
 
47. Sõrestikvaheseinad. 
 
 
79 
 
 
80 
 
 
48. Klaasist vitriinvaheseinad 
Lisaks vaadeldud vaheseinte tüüpidele kasutatakse ühiskondlikes hoonetes väga 
laialt klaasist vitriinvaheseinu. 
 
81 
 
 
49. Teisaldatavad lükand- ja voldikvaheseinad 
2. Seni vaadeldud vaheseinad olid kõik kohtpaiksed -st. neid ekspluatatsiooni 
käigus ei liigutata.  
Mitte alati ei ole see hoone sisemuse otstarbeka kasutamise seisukohast parim 
tehniline lahendus. Sageli on otstarbekas eemaldada kahe ruumi vaheline sein, 
et saada üks suur ruum: näiteks koosolekute läbiviimiseks, näituste, 
seminaride korraldamiseks jne. Sellisel juhul on otstarbekas projekteerida 
hoonesse teisaldatavad vaheseinad, mis jagunevad: 
 lükandseinteks 
 voldikseinteks 
Lükandseina elemendid-paneelid on üksteise vastu tihedalt sulguvad elemendid, 
mis ripuvad lakke kinnitatud juhttala-siini küljes.  
nNad on suhteliselt kerged -1m2 kaal on sõltuvalt kasutatud materjalist 26-56kg. 
Seina  helipidavus  on 27...45dB vahel. 
 
nPaneelide pinnaviimistluseks on kas  ehtne  puit, laminaatkate või värvitud pind. 
 
82 
 
 
 
83 
Ka voldikseinad võivad olla koostatud jäikadest üksikelementidest -puidust, 
plastikust , aga nad võivad olla ka elastsed valmistatuna  nahast , tekstiilist, 
plastikust. 
 
nVoldikseinte helipidavus on samaväärne lükandseitega olles 37...41dB piires. 
 
nVoldikseinad oma ehituselt võivad olla ühe-ja kahekordsed: 
 
 
 
 
50. Aknadele esitatavad põhinõuded ja liigitus. Avatäidete koosseis. 
Aknad, vitriinid, klaasingudon avad välispiiretes, mis peavad tagama 
ruumides nõuetekohase loomuliku valgustuse. 
Aknad peavad tagama järgmised nõuded: 
 
84 
 tagama ruumide valgustatuse 
piisava helipidavuse 
piisava soojapidavuse 
peavad olema tugevad, nägusad ja kestvad 
aitavad lahendada ruumide õhutamist 
Aknaid  kasutatakse  tavaliste  ruumide  valgustamiseks,  vitriinid  on  enam 
kasutatavad 
kaubandusettevõtetes 
ja 
toitlustusettevõtetes 
ning 
klaasinguidkasutatakse  kõige  sagedamini  ühiskondlike  hoonete  välispiiretena–
fassaadi kujundajana. 
Akna  minimaalne  suurus  on  normidega  määratletud  -s.o.  ava  pindala  ja  ruumi 
põrandapindala  suhe  %:  elu-,  töö-ja  magamisruumidel=  tavakorrustel  10%= 
katusekorrustel8%=  klassiruumidel20%Aknad  valmistatakse  kas  puidust, 
terasest, alumiiniumist või plastmassist. 
 
51. Paaris- ja topeltraamidega puitaknad. Võimalikud konstruktiivsed 
lahendused. Akende tihendamine 
 
 
85 
Klaaside arvu saab vähendada ning tõsta akna 
sooja-ja helipidavust kasutades klaaspaketti 
 
52. Plastik- ja metallraamidega aknad, võimalikud. konstruktiivsed 
lahendused. Akende tihendamine 
 
 
86 
53. Akende paigaldamine ja tihendamine avadesse. 
 
 
 
 
 
 
54. Uste liigitus, ukseploki koosseis. Ustele esitatavad nõuded. 
Uksed on avanevad piirdeosad, ettenähtud pääsemaks hoonesse ja liikumiseks 
hoone sees ruumist ruumi. 
Uksed peavadolema: 
piisavlt laiad tagamaks evakuatsiooninõuded (60cm iga 100in. kohta) 
evakuatsiooniteel olevad uksed peavad avanema evakuatsiooni (väljapääsu) 
suunas 
peavad olema nõutekohase helipidavusega 
välis-ja rõduuksed peavad olema piisavalt soojapidavad (soojustatud) 
Uksed liigituvad: 
A. Otstarbe järgi:B. Uksetiibade arvu järgi: C.  Avanemise  suuna järgi: 
1) välisuksed   1) ühetiivalised                1) paremakäe uks 
2) siseuksed    2) kahetiivalised               2) vasakukäe uks 
3) eriotstarbelised uksed3)mitmetiivalised 
55. Välis- ja siseuksed - konstruktiivsed lahendused 
Välisuks:=  välisuksed=  korteriuksedVälismõõdud:  890  x  2090  mm990  x  2090 
mmLengi ristlõige: 105 x 42 mmHelipidavus: 35 dB 
 
87 
 
SiseuksedVälismõõdud:  690  x  2090  mm790  x  2090  mm890  x  2090  mm990  x 
2090 mmLengi ristlõige: 42 x 68 mm või 42 x 92 mmHellikindlus: 25 dB 
 
 
56. Eriotstarbelised, tule- ja suitsukindlad turvauksed. 
Eriotstarbelised  uksed:  A.  Tule-,  suitsu-ja  helikindlad  uksedB.  Kõrgendatud 
niiskus-ja kuumuskindlusega uksed 
 
88 
 
57. Katuse ülesanne. Katuse klassifikatsioon. Katuste minimaalkalded 
sõltuvalt kattematerjalist. 
Katuse põhiülesandeks on hoone kaitsmine sademete ja lume sulavee eest.  
Katused peavad olema veetihedad, tugevad, püsivad ja vastupidavad nii 
ilmastiku, päikese UV-kiirguse kui ka mehaaniliste mõjutuste suhtes. 
Hoonete ehitamisel kasutatakse kahte põhimõtteliselt erinevat katuse  lahendust : 
a)  katuslagi  * 
b) pööninguga katus 
 
89 
 
* kui katuse kattetarind paigaldatakse otse viimase korruse  
laetarindile, siis on tegemist katuslaega. 
Katuse kalde määrab tihti ära vastava ehitusrajooni generaalplaan ja 
planeerimise eest vastutava ametiisiku soovitused 
Katuse projekteerimisel peab arvestama maastiku reljeefiga, haljastuse (puude) 
olemasolu ja kõrgusega ja ümbritsevate ehitiste stiili ning katuse kalletega. 
nKatuse  konstruktsioon , nagu sarikad ja katusekate, mõjutavad ka kalde valikut. 
 
nKatuse kalle antakse suhtarvuna. Suhtarv on katuse külje kõrguse ja katuse 
horisontaalprojektsiooni  suhe. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
90 
58. Sarikate liigitus, sarikate toetamine ja ankurdamine hoone 
kandetarindidtele 
puitsarikad, mis jagunevad: = pennsarikad= lamavsarikad 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Pennsarikaidkasutatakse 6 kuni  
8 m laiuste vähekorruseliste hoonete puhul.  
Kandetarind koosneb harjal omavahel ühendatud ja pennidega seotud 
sarikapaaridest, mis toetatakse tappidega müürilatileehk räästapärlinile 
Räästapärlin tuleb ankurdada seinale.Sarikad kinnitatakse müürilati külge 
perforeeritud  ankrulindiga, riiskade või traatankruga. 
Müürilatt tuleb isoleerida kivi ja betoonpindadest. 
 
91 
 
 
 
 
 
 
Lamavsarikad tuleb valida siis, kui hoone laius 6 ... 16 m.  
Katus toetatakse hoone kandvatele seintele, sammastele või tulepüsivale laele. 
Puitlaele sarikaid ei toetata. 
 
92 
 
 
 
 
93 
59. Katuse isoleerimine ja tuulutamine kaldkatuste ehitamisel 
Plekk-katuse või muu väikese soojusinertsiga katuse alla tuleb paigaldada 
aluskate ,mis peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekattest läbitunginud 
vee sattumist soojustuskihti, juhtides vee räästa kaudu välja. 
Kui aluskatte all oleva ruumi  piirded  on veeauru mitteabsorbeerivad, tuleb 
aluskate valida selline, mis on veeauru läbilaskev, kuid samas vettpidav.  
Katusekatte ja aluskatte vahele jääv õhkvahe peab olematuulutatav 
 
 
 
94 
Katusekonstruktsiooni tuulutus 
nEt katus töötaks õigesti peab olema tõkestatud sooja, aururikka õhu tõusmine 
vastu katusekatet 
nKatusekatte ja aluskatte ning soojustuse ja aluskatte vahelist ruumi tuleb 
ventileerida eraldi 
nMittehingava aluskatte ja soojustuse vahelisse ruumi juhitakse õhk tuulekasti 
laudade vaheliste avade kaudu ning see juhitakse välja harjatuulutuse kaudu 
nHingava aluskatte puhul ei jäeta soojustuse ja katte vahele tuulutusvahet 
nAluskatte ja katusekivide vaheline osa ventileerub tuulutusliistu kanali kaudu 
 
 
 
60. Katused fermidel, liimitud taladel-raamidel. 
 
61. Katuse kavandamine ja ehitamine lainelistest tsementkiudplaatidest. 
Lainelistest katteplaatidest katused 
Lainelisi katteplaate kasutatakse elu-ja tööstushoonete katuste ehitamiseks, kui 
katuse kalle on vähemalt 1:4, s.o. 25%. 
Katuste katmiseks kasutatakse plaate mõõtmetega: 
Plaadi liik 
Plaadi 
Plaadi 
Laine laius  Kaal 
 
95 
paksus 
pikkus 
mm 
Mm 
Mm 
kg 
Harilik 
5,5 
875 
920 
11,0 
Keskmine 
5,8 
1750 
1130  
25,0 
Roovi  samm harilikel plaatidel  
standardi kohaselt 750 mm 
Plaatidega katuse katmisel kasutatakse  
kolme katmisviisi:  
a) lõigatud nurkade meetodit,  
b) ülelainelist katmist  
c) malekorras katmist. 
 
 
Lainelised katteplaadid paigaldatakse puidust hõre-või tiheroovitusele. 
Alusehituse puitmaterjal peab olema õhukuiv ( niiskus 16-20%). Roovilattide 
ristlõige sõltub sarikate sammust: 
§sarikate vahe on väiksem kui 1m, siis kasutatakse peenprusse 50x50 mm 
§on suurem kui 1m, siis kasutatakse peenprusse 60x60 mm. 
 
 
96 
nIga harilki plaat peab toetub kahele roovlatile,  
keskmised peavad toetuma vähemalt kolmele 
roovlatile. Roovlattide samm sõltub plaatide 
jaotusest katuseküljel ja sellest tulenevast  
plaatide ülekattest. Plaatide ülekate peaks 
olema piirides 12...14 cm, makasimaalselt  
20 cm. Sellest tulenevalt arvutatakse lattide  
vahekaugus valemiga: 
L -c 
S = -------- 
2 
s –roovi samm 
L –plaadi pikkus 
c –plaatide ülekate 
 
62. Kivikatuste kavandamine ja ehitamine. 
Betoonkividest katuse minimaalseks kaldeks loetakse 1 : 5 
 
97 
Katuse projekteerimisel ja ehitamisel tuleb korralikult läbi lahendada 
katusealune  auruisolatsioon ning katusekivide ja aluskatte ning soojustuse ja 
aluskatte vaheline tuulutus 
Katuse katmiseks kasutatakse erineva profiili ja värvusega kive 
 
 
Enimkasutatavaks profiiliks on kahelaineline  profiil  
Alusehitus 
nÜlemise roovi ülaserva kaugus harjaroovist peab olema (sõltuvalt katuse 
kaldest) piisav, et katusekivi  kand  nende vahele mahuks (min 25 mm).  
 
nVahemaa räästa välisservast  
 
(tuulekasti  laudise  välisservast) teise  
roovi ülaservani peab olema 340 mm. 
nÜlejäänud  vahemaa  jaotatakse roovide  
 
vahel võrdselt, sõltuvalt katuse kaldest  
320 –375 mm. 
 
98 
nRoovid kinnitatakse 125 mm naeltega 
 
Katusekonstruktsiooni tuulutus 
 
Et katus töötaks õigesti peab olema tõkestatud sooja, aururikka õhu tõusmine 
vastu katusekatet 
nKatusekatte ja aluskatte ning soojustuse ja aluskatte vahelist ruumi tuleb 
ventileerida eraldi 
nMittehingava aluskatte ja soojustuse vahelisse ruumi juhitakse õhk tuulekasti 
laudade vaheliste avade kaudu ning see juhitakse välja harjatuulutuse kaudu 
nHingava aluskatte puhul ei jäeta soojustuse ja katte vahele tuulutusvahet 
nAluskatte ja katusekivide vaheline osa ventileerub tuulutusliistu kanali kaudu 
 
 
99 
Katusekivid kinnitatakse naelte või kruvidega, milleks eelnevalt puuritakse kivi 
keskmisel lainel olev kinnitusava läbi 5 mm kivipuuriga 
 
nKatusekivid kinnitatakse nende  ladumise  käigus. Kinnitada tuleb kõik 
katusepinna äärmiste ridade kivid, samuti katuse  neelu , roodi ning läbiviike 
ümbritsev kivirida. Üle 45-kraadise kaldega katustel kinnitatakse lisaks 
diagonaalsuunas iga viies kivi, üle 60-kraadise kalde puhul või suure 
tuulekoormuse  puhul kõik kivid. 
 
nSoovitav on kinnitada reakivid 70 mm  
reakiviklambritega, mille puhul on võimalik  
kive reas hiljem vajadusel ülespoole ja tagasi  
nihutada. 
nKatusekivid, mida peale lõikamist ei saa  
 
toetada kannale, kinnitatakse lõigatud kivi  
klambritega 
 
 
63. Plekk-katuste kavandamine ja ehitamine. 
Plekk-katuseid kasutatakse nii elu-, avalike kui ka tööstushoonete katuste 
katmiseks. Plekk-katuste minimaalseks kaldeks lubatakse projekteerida 1:10 
(10%), erandkorras ka 1:20 (5%). 
nKatuse katmiseks kasutatakse:§siledat tsingitud või musta katuseplekki 
 
100 
§profiilplekki, mis viimistlustasemelt võib olla:tsingitud,akrüül-või 
polüestervärvkattega,plastik-(PVC-) kattega . 
§profiilivormi järgi kasutatakse enim  classic -profiili, trapetsprofiili, kiviprofiili, 
kaskaadprofiili.  
 
Siledast tsingitud või mustast katuseplekist katus 
nAntud tüüpi katusekatet kasutatakse enim elamuehituses, kuid võib kasutada 
ükskõik millise otstarbega hoone katusekatteks.  
nPlekitahvlitest ja ribaplekist  katet  valmistatakse kahekordseid valtse kasutades 
katustele kaldega vähemalt 1:10. Katet võib kasutada ka laugjama katuse puhul, 
kaldeni 1:12, kuid siis on vaja pöörata erilist tähelepanu vee ärajuhtimisele, 
läbiviikude äärte kindlustamisele, valtside  tihendamisele ning töö hoolikusele. 
 
nKeevisliite abil veekindlaks tehtud valtsidega korrosioonikindlast terasplekist 
katet võib kasutada katustel, mille kalle on vähemalt 1:20 
 
Katuse ehitamiseks kasutatakse terasplekk-tahvleid  pleki paksusega 0,5 või 0,6 
mm ja tahvli laiusega 610 mm.Terasplekkide korrosioonikaitseks kasutatakse 
kuumtsinkimist ja plastikpinnakaitset. 
nVaskplekk- tahvel on samuti 0,5 või 0,6 mm ning tahvli laius võib olla 610 või 
700 mm. 
 
nÜksikud tahvlid ühendatakse valtsimise teel plekipaanideks. Valmis 
plekipaanid on laiuselt 70...90 mm plekitahvli laiusest kitsamad. 
 
101 
 
 
Plekipaanid ning neeludel ja harjadel olevad  plekid  ühendatakse püstvaltsidega. 
Püstvalts  on  ühe-või  kahekordne  tihendusainega  töödeldud   valts .  Ühekordset 
püstvaltsi  kasutatakse  vertikaalpindadel.  Püstvalts  on  katuse  kaldpindadel 
kahekordne ja töödeldud tihendusainega. 
Terasplekist katte  aluspind  valmistatakse vähemalt 20 mm paksustest kuivadest 
saelaudadest ( kõige sagedamini  
22 x 100 mm) tihe-või hõrelaudisena laudade vahekaugusega 15...20cm.  
 
102 
Laudade paksus valitakse sarikate vahekauguse ja koormuste alusel.  
Lauad naelutatakse iga  sarika  külge kahe kuumtsingitud  naela  abil. Vaskplekist 
katte korral naelutatakse lauad küljelt ja naelapea lüüakse pisut laua sisse, et nad 
ei  satuks  kontakti plekist kattega. 
Alusehitus (2) 
nTihe  laudis  tehakse rennide alla, murdekohtadesse ja räästaste alla, 
suitsukorstnate ja katuseluukide ümber ja niisugustesse katusekohtadesse, kuhu 
lumi võib  kukkuda  kõrgemalt tasandilt . Tihe laudis tehakse ka katuseredelite, 
katusesildade ja lamavaltside alla. 
n 
nTihe laudis peab ulatuma katuse murdekohal vähemalt 500 mm mõlemale 
poole. Lõõride ümber peab tiheda laudise laius olema vähemalt 1000 mm.  
nTiheda laudisega aladele,  kohtadesse , kuhu vesi võiks koguneda, näiteks pleki 
äärevoltidesse, laotatakse plekk-katte alla isoleerivast materjalist kiht. 
Vaskplekist valmistatud kattekihi alla soovitatakse isoleeriva materjali kiht 
paigutada üleni. Isoleeriv kiht toimib töö tegemise ajal laudise kaitsena 
sademete eest ja hiljem summutab müra. 
 
 
 
103 
Plekk-kate tule projekteerida ja ehitada nii, et temperatuurideformatsioonid ei 
põhjustaks kahjustusi plekk-kattele ega kattega seotud ehitustarinditele. Kui 
temperatuur tõuseb 100 0C-ni, siis terasplekk  laieneb  1,2 mm/m, vaskplaat 1,7 
mm/m kohta. 
 
nPlekk-katte kinnitamisel on vaja  
arvestada ehituse asukoha tuulisust. 
§A -keskmaa, linnad 
§B -rannikuala,  ulatuslikud   
 
lagedad alad 
§C -avameresaarestik. 
 
Terasplekist kate kinnitatakse alusehitusele tavaliselt liikumatute 
kinnitusdetailidega. 
 
nSoovitatakse ühes tükis  plekki  pikkusega mitte üle 10 m, selliste plekipaanide 
puhul võib kasutada liikumatuid kinnitusdetaile.  
 
104 
 
nPikkade katusekülgede puhul (üle 10 m) ei kasutata tavaliselt üle 6 m  pikkuseid  
plekipaane. Plekid valtsitakse teineteise külge temperatuurideformatsioone 
vastuvõtvate tihendatud lamavaltsidega. 
 
Kinnitusdetailid naelutatakse või kruvitakse puitaluse külge valtside kohale.  
Plekkide  vahel olevad kinnitusribad painduvad koos püstvaltside tegemisega. 
 
 
105 
nDeformatsioonivaltsevõib teha katuseküljel, mille plekipaani pikkus on üle 10 
m.  
 
See on vajalik siis, kui plekipaanis ei ole jätkuvaltsideks paani pikkussuunas 
termoliikumisi võimaldavaid tihendatud lamavaltse 
 
Plekk-katte lõpetaminetoimub tagasi käänamisega. See paigutatakse ja 
suunatakse nii, et vett ei juhitaks ega imenduks kaitstavasse hoonesse. 
 
106 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
107 
64. Katuslagede liigid ja põhielemendid 
soojustamata käidav katus 
 
suletud  ventileerimata 
katuslagi 
 
a)hüdro, soojustuse peale       b)hüdro soojustuse all 
 
108 
 
65. Ruberoidkatused - ühe- ja kahekihilised SBS-katted. 
 
 
 
 
 
66. Katuslae konstruktiivsed sõlmed: räästa ja parapeti lahendused. 
Katuse räästad ja parapetid: 
 
  
Räästaplekk 
2. Katusekonstruktsioon  
 
109 
3.Alumine kattekiht 
4.Tugevdusriba 
5.Kate  pealiskiht  
 
 
Sein 
2.Katusekonstruktsioon 
3.Kolmnurkliist 
4.Alumine kattekiht 
5.Katte pealiskiht 
6.Ülespöörde lisakiht 
 
110 
 
Räästaplekk  2.  Katusekonstruktsioon  3.  Alumine  kattekiht  4.  Tugevdusriba  5. 
Kate pealiskiht 
 
Sein  2.  Katusekonstruktsioon  3.  Kolmnurkliist  4.  Alumine  kattekiht5.  Katte 
pealiskiht 6. Ülespöörde lisakiht. 
 
 
 
 
 
 
 
111 
67. Läbiviigud ja deformatsioonivuugid lamekatustel. 
Läbiviigud: 
 
 
 
 
Deformatsioonivuugid: 
 
112 
 
 
Madal deformatsioonivuuk 
1. Katte alumine kith 
2. Katte pealiskiht 
3. Täiendav isolatsioonilapp 
4. Pealmine isolatsioonilapp 
5. Eraldusriba 
 
68. Ripplagede konstruktiivsed lahendused 
Ripplae moodustamine  lattpaneelidest 
 
113 
 
 
 
 
 
 
Ripplae moodustamine  kassett -tahvlitega 
 
114 
 
 
 
 
 
 
 
 
Ripplae moodustamine resttahvlitega 
 
115 
 
 
 
 
 
 
 
Lattpaneelide kinnitamine hammaslatt-taladele 
 
116 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kipsplaatidest ripplae kinnitamine teraskarkassile 
 
117 
 
 
 
 
 
 
118