Soojusvaheti (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Keemiatehnika

5 VÄGA HEA

SISSEJUHATUS
Keemiatööstuses on laialt levinud sellised soojuslikud protsessid nagu vedelike ja gaaside soojendamine ning jahutamine ja aurude kondenseerimine, mida viiakse läbi soojusvahetusaparaatides.
Sõltuvalt soojuse üleandmise viisist jagunevad soojusvahetid 2 gruppi:
- pindsoojusvahetid – soojus kantakse ühelt keskkonnalt teisele läbi keskkondi eraldava vaheseina ;
- segunemissoojusvahetid – soojus kantakse üle keskkondade otsesel kokkupuutel.
Laialdaselt on levinud erineva konstruktsiooniga pindsoojusvahetid. Üheks selliseks on toru-torus tüüpi soojusvaheti , mis koosneb mitmest omavahel järjestikku ühendatud toruelemendist. Toruelement koosneb kahest kontsentrilisest teineteise sisse paigutatud torust. Üks soojuskandjatest liigub sisemises torus, teine kahe toru vahelises ruumis. Tänu suhteliselt väikesele vabale ristlõikepindalale sisemises torus ja torudevahelises ruumis, saavutatakse juba väikestel vedelike kuludel suur voolamise kiirus, mis võimaldab parandada soojusülekannet võrreldes teiste pindsoojusvahetitega.
Kui vajatakse suuri soojusvahetuspindu, ühendatakse toru-torus tüüpi soojusvahetid paralleelselt sektsioonidesse.
2. TÖÖ ÜLESANNE

Tutvuda toru-torus tüüpi soojusvaheti tööga.

Koostada soojusbilansid ja määrata soojusülekandeteguri väärtused erinevatel hüdrodünaamilistel režiimidel. Võrrelda katseliselt saadud soojusläbikandetegurite väärtusi arvutuslikult saadud väärtustega.

Esitada graafiliselt soojusläbikandetegurite sõltuvus Reynoldsi arvust.
3. KATSESEADME KIRJELDUS
Joonis 1. Katseseadme skeem
Soojusülekandeprotsessi uurimiseks kasutatakse soojusvahetit, mis koosneb neljast sektsioonist (Joonis 1). Soojusvaheti on ühendatud kuuma ja külma vee torustikuga. Kuum soojuskandja liigub sisemises torus, külm soojuskandja sisemise ja välimise toru vahelises ruumis. Sisemine toru (1) on valmistatud valgevasest, läbimõõduga 16×1,2 mm, välimine toru (2) terasest, läbimõõduga 34×2,6 mm. Välimised torud on isoleeritud vahtpolüetüleenikihiga. Isolatsiooni välimine läbimõõt on 50 mm; ühe sektsiooni pikkus 1,2 m. Vahtpolüetüleeni soojusjuhtivusteguri väärtus on 0,035 kuni 0,040 W/m·K.
Külma vee torustikul on ventiilid (3 ja 4) vee juhtimiseks soojusvahetisse ning vee kulu reguleerimiseks. Külma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (5) näidu järgi. Kuuma vee torustikul on ventiil (8) kuuma vee juhtimiseks soojusvahetisse, ventiil (7) vee kulu reguleerimiseks ja neljakäiguline jaotuskraan (9) voo suuna muutmiseks. Kuuma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (6) näidu järgi. Vee kulu täpseks määramiseks mõõdetakse teatud aja jooksul äravoolust väljavoolanud vee kogus, mille järgi arvutatakse keskmine kulu.
Soojuskandjate temperatuuride mõõtmiseks, samuti ka välisseina (isolatsiooni välispinna) ja ümbritseva õhu temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse K-tüüpi termopaare, mis on ühendatud elektrilise sekundaarse mõõteriistaga.
Positsioonlüliti ümberlülitamisel mõõdetakse järgmised temperatuurid:
positsioon 0 – sooja vee temperatuur väljumisel (pärivoolu korral) või sisenemisel ( vastuvoolu korral),
1 – sooja vee temperatuur väljumisel (vastuvoolu korral) või sisenemisel (pärivoolu korral),
2 – külma vee temperatuur väljumisel,
3 – külma vee temperatuur sisenemisel,
4, 6 – temperatuur välimise toru seinal,
5, 7 – temperatuur isolatsiooni pinnal,
8, 9 – ümbritseva keskkonna (õhk torude vahel) temperatuur

TÖÖ KÄIK

Tutvuda toru-torus tüüpi soojusvaheti konstruktsiooniga. Määrata kindlaks termopaaride asukohad.

Jaotuskraani 9 abil valida voogude suunad: päri- või vastuvoolu.

Külma vee sissejuhtimiseks soojusvahetisse avada täielikult ventiil 3 ning ventiili 4 abil reguleerida vajalik kulu.

Kuuma vee sissejuhtimiseks soojusvahetisse avada ventiil 8 ja ventiili 7 abil reguleerida vajalik kulu.

Iga 10 min järel mõõta temperatuure kuni need stabiliseeruvad, st kuni statsionaarse režiimi saavutamiseni.

Statsionaarses režiimis mõõta soojuskandjate, välimise toru pinna, isolatsiooni pinna ja ümbritseva õhu temperatuurid ning soojuskandjate kulud. Katseandmed kanda tabelisse 1.

Muuta ühe soojuskandja kulu ja korrata mõõtmisi vastavalt eeltoodud skeemile.
Tabel 1. Katseandmed
Aeg τ, min
Kuuma vee kulu
Külma vee kulu
Temperatuurid, 0C
Aeg,
s
Vee
hulk,
kg
Gs, kg/s
Aeg,
s
Vee
hulk,
kg
Gk, kg/s
Termopaaride nr.:
0
ts+
1
ts-
2
tk+
3
tk-
4,6
t
5,7
tsein
8,9
tõ
0
30
1,999
0,067
30
1,691
0,056
72
47
41
13
34/32
27/ 26
24/23
10
30
1,95
0,065
30
1,723
0,057
74
47
42
12
36/32
28/27
25/24
20
30
2,03
0,068
30
1,707
0,057
75
48
42
12
36/32
28/27
25/24
30
15
0,956
0,064
15
0,869
0,058
75
47
41
12
36/31
28/26
25/23
35
15
0,916
0,061
15
0,869
0,058
75
47
41
12
36/
31
28/ 26
25/23
38
15
0,847
0,056
15
0,879
0,059
74
45
39
11
35/ 30
27/ 26
24/23
42
15
0,855
0,057
15
0,850
0,057
74
45
39
11
35/ 30
27/ 26
24/23
48
15
0,632
0,042
15
0,866
0,058
73
40
36
11
32/ 27
26/ 25
24/23
53
15
0,669
0,045
15
0,849
0,057
73
40
36
11
32/ 27
26/ 24
24/23
58
15
0,55
0,037
15
0,873
0,058
73
36
33
11
30/ 25
26/ 24
24/23
65
15
0,544
0,036
15
0,849
0,057
73
37
34
11
30/ 25
25/ 24
23/22
Arvutused
1. Soojusbilanss
; (1)
, (2)
kus Gs, Gk – kuuma ja külma vee kulud, kg/s,
c – vee soojusmahtuvus vee keskmisel temperatuuril, J/(kg·K),
– sooja ja külma vee temperatuurid soojusvahetisse sisenemisel, 0C,
– sooja ja külma vee temperatuurid soojusvahetist väljumisel, 0C.
Statsionaarne olek I:
Gs= 0,068 kg/s
Gk= 0,057 kg/s
Sooja vee keskimne temp T= 61,5oC soojusmahtuvus sellel temperatuuril c= 4186 J/(kg·K),
Külma vee keskmine temp T= 270C; soojusmahtuvus sellel temperatuuril c=4183 J/(kg·K),
0,068 kg/s* 4186J/(kg*K)(75-48)= 0,057kg/s* 4183 J/(kg*K)(42-12) + Qkadu
Statsionaarne olek II
Gs= 0,061 kg/s
Gk= 0,058 kg/s
Sooja vee keskimne temp T= 61oC soojusmahtuvus sellel temperatuuril c= 4186J/(kg·K),
Külma vee keskmine temp T= 26,50C; soojusmahtuvus sellel temperatuuril c=4183J/(kg·K),
0,061kg/s* 4186J/(kg*K)(75-47)= 0,058kg/s* 4183J/(kg*K)(41-12) +Qkadu
Statsionaarne olek III
Gs= 0, 057kg/s
Gk= 0,057 kg/s
Sooja vee keskimne temp T= 60oC soojusmahtuvus sellel temperatuuril c= 4186J/(kg·K),
Külma vee keskmine temp T= 250C; soojusmahtuvus sellel temperatuuril c= 4184J/(kg·K),
0,057kg/s* 4186J/(kg*K)(74-45)= 0,057kg/s* 4184J/(kg*K)(39-11) +Qkadu
Statsionaarne olek IV:
Gs= 0,045 kg/s
Gk= 0,057 kg/s
Sooja vee keskmine temp T= 56,5oC soojusmahtuvus sellel temperatuuril c=4186 J/(kg·K),
Külma vee keskmine temp T= 23,50C; soojusmahtuvus sellel temperatuuril c= 4184J/(kg·K),
0,045kg/s* 4186J/(kg*K)(73-40)= 0,057kg/s* 4184J/(kg*K)(36-11) +Qkadu
Statsionaarne olek V
Gs= 0,036kg/s
Gk= 0,057 kg/s
Sooja vee keskimne temp T= 54,5oC soojusmahtuvus sellel temperatuuril c= 4185J/(kg·K),
Külma vee keskmine temp T= 22,50C; soojusmahtuvus sellel temperatuuril c= 4185J/(kg·K),
0,036kg/s* 4185J/(kg*K)(73-36)= 0,057kg/s* 4185J/(kg*K)(34-11) +Qkadu

Soojuskaod
Soojuskaod arvutatakse soojusbilansivõrranditest (1) ja (2)
ning valemist :
, (3)
kus k on soojusülekandetegur seadme välispinnalt õhule, W/m2·K:
, (4)
kus AV – soojusvaheti välispind, m2, AV = *0,034m * 4*1,2m = 0,513m²
tsein – temperatuur isolatsiooni pinnal, 0C,
tõ – ümbritseva keskkonna (õhu) temperatuur, 0C.
Statsionaarne olek I:
Bilansist:
Qkadu= 0,068 kg/s* 4186 J/(kg*K)(75-48) - 0,057 kg/s* 4183J/(kg*K)(42-12)
Qkadu= 7685,496 J/s- 7152,93 J/s= 532,566 J/s
Valemi (3) abil:
, (3)
Qkadu= 9,95 W/m2·K* 0,513 m2*(27,5-24,5)= 15,313 J/s
kus k on soojusülekandetegur seadme välispinnalt õhule, W/m2·K:
k= 9,74+0,07(27,5- 24,5)= 9,95 W/m2·K
Nr
Bilansist, Qkadu (W)
Valemi 3 abil,
Qkadu (W)
Soojusülekandetegur, k (W/m2*K)
1
532,566
15,313
9,95
2
113,882
15,313
9,95
3
241,794
15,313
9,95
4
254,01
7,586
9,845
5
87,885
10,137
9,88
3. Soojusjuhtivustegur
Soojusbilansivõrrandite (1) ja (2) ning valemi (3) abil arvutatud soojuskadude põhjal leitakse isolatsioonmaterjali ligikaudne soojusjuhtivustegur:
, (5)
kus dsein – isolatsiooni välisläbimõõt, m,
d – välimise toru välisläbimõõt, m,
l – soojusvaheti sirge osa pikkus, m,
t – temperatuur välimise toru pinnal, 0C.
Statsionaarne olek I:
Valemi (3) abil:
λ= [15,313 J/s*ln(0,05m/0,034m)]/[8*π*4,8m*(34- 27,5)] = 0,0075 W/(m*K)
Valemite (1) ja (2) abil:
λ= [532,566 J/s*ln(0,05m/0,034m)]/[8*π*4,8m*(34-27,5)]= 0,262 W/(m*K)
Nr.
λ (W/m*K), valemi 3 abil
λ (W/m*K), valemite 1 ja 2 abil
1
0,0075
0,262
2
0,0075
0,056
3
0,0082
0,129
4
0,0054
0,180
5
0,011
0,937
4. Soojusläbikandetegur
Iga statsionaarse režiimi jaoks arvutatakse soojusläbikandeteguri väärtus (katseline) soojusläbikandevõrrandist:
, (6)
kus Q – kuuma vee poolt äraantud soojushulk , W,
A – soojusvahetuse pind, m2:
= 4**0,025m*1,2m=0,377m2 (7)
d – sisemise toru välimine diameeter , m,
Δtkesk – soojusläbikande keskmine liikumapanev jõud, st keskmine kuuma ja külma vee temperatuuride vahe, 0C.
Statsionaarne olek I:
t= ((75-42)+(48-12))/2= 34,5oC
Ukats= 7685,496 J/s / [0,377m2*34,5K]=590,897 W/(m2K)
Nr.
t
Soojusläbikandetegur, Ukats (W/m2*K)
1
34,5
590,897
2
34,5
549,701
3
34,5
532,000
4
33
499,655
5
32,5
454,962
5. Soojusläbikandetegur
Iga statsionaarse režiimi jaoks arvutatakse soojusläbikandeteguri väärtus
(n-ö arvutuslik) lähtudes soojusülekandetegurite väärtustest vastavalt valemile
(7)
, (8)
kus hk, hs – soojusülekandetegurid vastavalt külmas ja kuumas vees, W/(m2·K),
δ – sisemise toru seina paksus, m, 1,2mm= 0,0012m
λ – sisemise toru materjali (valgevase) soojusjuhtivustegur, W/(m2·K),
∑rsaast – toru pinnale settinud saaste termiline takistus, m2·K/W.
Soojusülekandetegurid hs ja hk arvutatakse kasutades kriteriaalvõrrandeid
. (9)
Võrrandi valik sõltub soojuskandjate voolamise hüdrodünaamilistest režiimidest.
Eeldame, et soojusjuhtivusteguri on loetud temperatuurist sõltumatuks suuruseks ja valitud käsiraamatu abil torude keskmise temperatuuri järgi.
= 109 W/(m*K)
∑ rsaast=0,0003 m2*K/W
Külma vee toru, kus vesi liigub sisemise ja välimise toru vahelises ruumis, seepärast kasutame ristlõike pindala leidmiseks esvivalentdiameetrit (kasutame Re arvutamisel) :
Dekv=4A/П= (4*( πDs2/4-πdv2))/( πDs+πdv)=Ds-dv= 0,0288m*0,016m= 0,0128m, kus Ds on keskmise toru sisediameeter (0,0288m)
ja dv sisemise toru välimine diameeter (0,016m)
A=(πDs2/4-πdv2/4)= 0,00045 m2;
Sooja vee toru diameeter, kus voolav soe vesi, on sisemise tou diameter , (kasutame Re arvutamisel)
Soe: Dsise=0,016-2*0,0012m=0,0136m ;
A= = 1,453·10-4m2
Valemist m=u**A saame voolamiskiiruse u=m/(A*)
Statsionaarne olek I:

t =(75+48)/2=61,5 oC; =984 kg/m3; =0,47*10-3 Pa*s; k=0,6578 W/m*K; Pr= 2,98
u=0,068kg/s/(984kg/m3*1,45*10-4m2)=0,476 m/s
Re=Dsise* u*/μ=0,0136m*0,476(m/s)*984(kg/m3)/0,00047m2= 13 553
Kuna Re >10000, siis kasutame Nu arvu leidmiseks
Nu= 0,021*E1*Re0,8* Pr,0,43*(Pr/Prsein)0,25=
=0,021*1*135530,8* 2,980,43*0,93=63,13
L/dsise≻50, siis E1= 1
Jahtuva vee (Pr/Prsein)0,25= 0,93
hsoe= Nu*k/Dsise= 63,13* 0,6578 W/m*K/(0,0136m)= 3053,45 W/(m2*K)
Nr.
t
 (kg/m3)
 (Pa*s)
k
(W/m*K)
Pr
u (m/s)
Re
Nu
hsoe (W/m2*K)
1
61,5
984
0,47*10-3
0,6578
2,98
0,476
13 553
63,13
3053,45
2
61
984
0,47*10-3
0,6572
3,02
0,428
12187
58,32
2818,2
3
59,5
997,5
0,49*10-3
0,6553
3,11
0,394
10908
20,37
981,5
4
56,5
986,1
0,51*10-3
0,6516
3,31
0,315
8283,24
39,86
1909,8
5
55
986,78
0,53*10-3
0,6499
3,40
0,252
6380,9
31,49
1504 ,8

t=(42+12)/2=27 oC; =996,35 kg/m3;=0,855*10-3Pa*s; k=0,6114 W/m*K; Pr= 5,85
u=0,057kg/s/(996,35kg/m3*0,000145 m2)=0,395 m/s
Re=Dsise*u*/μ=0,0136m*0,395(m/s)*996,35(kg/m3)/0,000855m2= 6260
Kuna 2300

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 226 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

226 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

chikaboom Õppematerjali autor

Soojusvaheti praktikumi lahendus

soojusvhaeti toru-toru soojusvaheti

Sarnased õppematerjalid

docx

PROTOKOLL SOOJUSVAHETI

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused SOOJUSVAHETI Tallinn 2015 KATSESEADME KIRJELDUS TE 1 16x1,2 mm TE 9 2 7 50 mm TE 6 34x2,6 mm TE

Soojustehnika1

doc

Soojus- ja massilevi I vastused

alfa(w) soojusülekandetegur ühefaasilise vedeliku turbulentsel voolamisel torus W/m2*K 20. Aurumulli tekke ja arengu mehhanism. Keemise reziimid Keemisreziimid on mulliline ja kelmeline. Reynoldsi arv, mille puhul toimub üleminek mulliliselt kelmelisele reziimile: q kr l* Re kr * = r ' ' Mulli raadius, mille korral ta lendub: c p 't k l* = ( r ' ' ) 2 kus ' tähistab vedelikku ja '' auru. 21. Soojusvahetite klassifikatsioon ja tüübid. Soojusvaheti arvutuse võrrandisüsteem Soojusvahetid on: 1) pindsoojusvahetid 2) küttepinnata soojusvahetid e. segunemistüüpi soojusvahetid Tööprintsiibi järgi jagunevad soojusvahetid 1) Rekuperatiivseteks- töötavad kindla soojusvoolu suunaga 2) Regeneratiivseteks- soojusvoolu suund küttepinnas muutub perioodiliselt Küttepinnata soojusvahetites ülekantav soojushulk avaldub võrrandiga: Q=Vt V ( W) V - mahuline soojusülekande tegur W/(m3*K)

Soojusfüüsika

doc

Veeboileri ülesanne

1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Vee algtemperatuur t1= 20 °C Vee lõpptemperatuur t2= 87 °C Auru temperatuur tuleb leida aurutabelist. Primaarauru rõhk pa = 1,2 ata. Sellele vastab temperatuur ta = 105 °C. Keskmine logaritmiline temperatuuride vahe kütteauru ja vee vahel: t 2 - t1 87 - 20 67 67 t = = = = = 43,2 ta - t 1 105 - 20 ln ( 4,722 ) 1,552 °C ln ln ta - t 2 105 - 87 t= 43,2 °C Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C tkesk = 105 43,2= 61,8 °C tkesk = 61,8 °C Selle temperatuuri järgi leian veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,567 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 983,2 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 kcal/kg°C Kinemaatiline visko

Tööstuslikud protsessid

doc

Nimetu

k t ts = ta - ; °C 1 t keskmine logaritmiline temperatuuride vahe; °C (vt. punkt 2). Saadud seina temperatuur peab kokku langema ettevalitud seina temperatuuriga ts (erinevus mitte üle 4 °C). Kui erinevus on suurem, siis tuleb ette valida uus seina temperatuur ja punkt 8 arvutusi korrata. / Nb! Meil õppeprojektis pole vaja seina temperatuuri täpsustada / 10. Boileri küttepind ja peamised ehituslikud näitajad Soojusvaheti vajalik küttepinna suurus arvutatakse järgmise valemiga: Q F= ; m2 k t Ehituslikud näitajad a) Teada on boileris kasutatavate torude sise- ja välisläbimõõdud ds ja dv; m. b) Teada on ka torude arv käigus nk (vt. punkt 4). c) Vertikaalse asendiga aparaadi korral on ette valitud torude kõrgus h; m (punkt 8 c). Horisontaalse asendiga aparaadi puhul tuleb torude pikkus l ette valida (11,5 m). d) Torude summaarne pikkus boileris: F

Kategoriseerimata

doc

Boileri arvutus

1 k= 1 s 1 ; kcal/m2 °Ch + + 1 s 2 k = 1 / ((1/9356,9)+ ( 0,002/ 44) +( 1/ 7295,8)) = 3455,5 kcal/m2 °Ch Kontrollida valitud toru seina temperatuuri õigsust: k t ts = ta - ; °C 1 5 ts= 100- ( (3455,5 · 41,6) / 9356,9) = 84,64 ºC 10. Boileri küttepind ja peamised ehituslikud näitajad Soojusvaheti vajalik küttepinna suurus arvutatakse järgmise valemiga: Q F= ; m2 k t F = 993465/ (41,6 · 3455,52) = 6,91 m² a) Torude summaarne pikkus boileris: F L= ;m dv L= 6,91 / (3,14 () · 0,0029) = 75,88 m e) Üldine torude arv boileris: L nü = h h = 1,2 ette valitud Nü = 75,88 / 1,2 = 63 f) Käikude arv boileris: nü z= nk z = 63 / 6 = 11

Tööstuslikud protsessid

pdf

Veeboileri soojuslik ja hüdrauliline projektarvutus

Joonis 2. Liini asendiskeem 10.5 Veepumba vajalik võimsus G  Hap  Hsum  N  1,2 ; kW 3600  102    – pumba kasutegur = 0,65. N = (18000 * (16,63 + 19,594) / 3600 * 102 * 0,65) * 1,2 = 652032 / 238680 * 1,2 = 3,27 kW Lisa 1 Küllastunud auru omadused Temperatuur Rõhk Erimaht v, Entalpia Aurustumis- t, C p, ata m3/kg (soojasisaldus) soojus i, kcal/kg r, kcal/kg 20 0,0238 25 0,0323 30 0,0433 35 0,0573 40 0,0752 19,55 613,5 573,5 45 0,0977 15,28 615,7 570,7 50 0,1258 12,05 618,0 568,0

Tehnoloogia

docx

Torukimp soojusvaheti

Esitatud: 10.05.2017 Tallinn 2017 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Tehnoloogiline osa......................................................................................................................5 Tehnoloogiline skeem ja selle kirjeldus..................................................................................5 Soojusvaheti skeem ja selle iseloomustus...............................................................................5 Soojusvaheti materjali- ja soojusbilansid................................................................................6 Soojusvaheti iseloomustus......................................................................................................6 Tehnoloogilised arvutused.........................................................................................................

Keemiatehnika alused

pdf

Soojustehnika eksami küsimused

Materiaalselt suletud on balloon, kolviga silinder. Termodünaamiline keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha, mille vahendusel toimuvad termodünaamilised protsessid ning energialiikide vastastikune muundumine, nimetatakse termodünaamiliseks kehaks. Soojusjõuseadmetes on termodünaamiliseks kehaks aine, mis vahendab neis sisalduva või ülekantava energia muundamist tööks. Soojustransformaatorites on termodünaamiliseks kehaks aine, mille kaudu soojus siirdub jahedamalt kehalt kuumemale. Soojusjõuseadmetes ja –transformaatorites termodünaamilise kehana kasutatavat ainet nimetatakse ka töökehaks. Termodünaamiliseks kehaks võib olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline aine. Kolbmootorites on termodünaamiliseks kehaks kütuse põlemisgaas. Aurujõuseadmes on termodünaamiliseks kehaks enamikul juhtudel veeaur. Sõltuvalt parameetritest aurujõuseadmes võib veeaur kui termodünaamiline keha töötsükli jooksul muuta oma agregaatolekut.

tehnomaterjalid

Rohkem sarnaseid