kõik tõed materjalidest (tisler) (1)

• 1 ha =~120 tm puitainet
  
• m=~jm
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

Puitmaterjali iseloomustus

Negatiivsed omadused

puiduehitus

• Lehed
  
• Okkad
  
• Oksad
  

• Nafta
  
• Kivisüsi
  
• Põlevkivi
  
• Turvas
  

Säsikiired:

• Vähestel puiduliikidel on näha ristlõikel säsi,niinekihini ulutuvaid heledaid triipe,nad on läikega põhimõtteliselt annavadki puidule läike neid nim.säsikiirteks.
  
• väga hästi nähtavad on tamme ja pöögi puhul.
  
• tüveradiaallõikel mis kulgeb piki säsikiiri on nad näha katkenlike ribadena,tangelsiaallõikel mis on risti säsikiirtega on näha kriipsukestena või täppidena vahtra korral punakad tooni täpid.särikiirte arv on väga suur iga tangelsiaalristlõikel 1 kohta mitu tuhat säsikiirt.
  
• enamustel puiduliikdest siia hulka kuuluvad ka okaspuud on säsikiired nii peenikesed et neid palja silmaga ei näe.säsikiirte ül. On toitainete likumine noorest koorest tüve sisemusse ja toitainete varu säilitamine talvel.säsikiired on kõige nõrgemaks rakuliseks ühendiks puidus.
  

Puidurakuline ehitus:

• Vaadates puitu mikroskoobi all võib veenduda et puidul on rakuline ehitus.
  
• iga noor ja elav puidurakk koosneb rakukestas mille sisemuses on protoplasma ja rakutuum .
  
• noore raku sein kujutab endast 0,001 mm paksust tsellluloosikilet,edasine areng suurendab rakuseinapaksust protoplasma arvel.osadele rakkudest rakusein puidustub osadele korgistub.
  
• keskelt läbi 10 puiduraku kohta 1 koorerakk .väljaarenenud puiduraku risttlõige on põhimõtteliselt järgmine. rakude vaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad ligmiinist.juurde kasvanud rakusein koosneb peamiselt tselloloosis.tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiu ehk fribriidid.mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihi.fribille ümbritseb kilena puidust leiduv seotud niiskust .
  
• rakuseintes on väikesi rakuõõnsusi ühendavad avaused mida nim.poorideks.rakkude paljunemine ehk puu kasvamine toimub mähakihis kasvavate noorterakkude paljenmisviisil,algul pooldub pooldub tuum,seejärel tuumapooled poolduvad ja nende vahele tekib sein sabki kaks rakku.
  
• puidust kui niisugusest on üldjuhul kolme eriliiki rakke:
  

Okaspuidu ehitus:

• Okaspuit koosneb põhiselt kahte liiki rakkudest:trahheiididest ja salvestusrakkudest.põhimassiks milleks on 90-95% modustavad 2-10 mm pikkused ja 0,02-0,05 läbimõduga trahheiidist.
  
• aastarõnga kevadpuidu osas: trahheiidid suure õõne ja õhukeste seintega,nende ül.on mahlade juhtimine.
  
• sügipuidu osas: kitsad paksu seinalised trahheiidid annavad puidule tugevuse.
  
• okaspuidu säsikiired on kitsad ja paljale silmale nähtamatud,nad koosnevad lühikestest salvesturakkudest,mis on suunatud pikki säsikiiri.
  
• seega erinevad teistest rakkudest on tüvega risti,nende ül. :toitainete juhtimine tüve sisemusse ja tagavara säilitamine,nõrkade salvesturakkude esinedes tüves teeb selle radiaalsuunas ehk pikki säsikiiri kergesti lõhatavaks.mida puu lõhkumise juures arvestatakse.
  

Puiduehitus:

• hajulisoonelised ehk hajasoonelised.mille sooned asetseva segipaisatult,siia hulka kuuluvad pöök kask lepp haab vaher
  
• Rõngad soonelised või ka ringsoonelised lehtpuul mille sooned koonduvad aastarõngaste kaupa ringidesse N :tamm,saar, kastan ,
  
• Selliste puiduliikide pind on kalduväljuvate soonte tõttu kore ja halvasti poleeritav.
  
• Mõnedel lehtpuudel näiteks tamm on tugirakkude seas ka suurema või väiksema õõnega trahheiide.
  

• Mis aitavad täita juhtkoe või tugikoe ül lehtpuidu salvestusrakud asetsevad nagu okkaspuidul säsikiirtes.
  

• kuna lehtpuud vajavad kevadel lehtedeks kasvatamiseks suuremaid toiduvarusi siis on neil salvestusrakke rohkem kui okaspuudel.
  

Puiduliigid ja okaspuud

• Okaspuudest kasvad neid alalisena mänd, kuusk , kadakas , jugapuu ,liisaks nendele lehis, nulg seeder ja vähesel määral küpressilisi puid.kõige laildamiseks kasutamiseks
  

Nulg

• Vaigukäigud puuduvad,puit on väga kerge ja kuivab vähe kokku.mädenemiskindlus väike,tugevuse poolest jääb kuusele alla.
  
• nulgu kasutatakse peamiselt tselloloosi tööstuses,paberitööstuses ning muusikariistade tööstuses,ehituse ja sellega samalaadsetes kohtades kastutakse seda vähem.
  
• mahukaal absuluutselt kuivalt 0,35,õhukuivalt 0,38.
  

Seeder

• Lülipuiduline puu,lülipuit on pruunikas- roosa , maltspuit lai ja roosakas -valge.
  
• lüli ja maltspuit raskesti eristava aastarõngastest puudub terav üleminek,kevad puidust sügis puidule.
  
• vaigukäigud on jämedad ja arvukad,seedripuit on vaigurikas,pehme,kerge ja hästi töödeldav .
  
• tugevuselt jääb kuuse ja nulu vahele.kasutatakse pliiatsi tööstuses,mööbli tööstuses ja ka laudseppa tööstuses.
  
• mahukaal absoluutselt kuivalt 0,41, õhukuivalt 0,44.
  

Lehtpuud

• Oma leviku ja majandusliku tähtsuse poolest jäävad lehtpuud okaspuudele märgatavalt alla.
  
• kuid ületavad viimaseid liikide arvukuselt,nende liikide omaduste ja kasutusalade
  
• mitmekesisuse poolest. lehtpuit liigitatakse soonte asetsuse järgi kaheks:
  

Tamm

• Tamm on lülipuiduline rõngassooneline,maltspuit on kitsas 1-4 cm kollakas valge värvusega,erineb teravalt hallikast pruunis lülipuidust.
  
• vees seistes muutub tamm väga tumedaks siis kutsutakse seda mustaks tammeks.
  
• aastarõngad on hästi eristavad,sooned silmaga nähtavad,säsikiired väga tugevalt arenenud.t
  
• ammepuit on väga tugev,vastupidav,kõva,nii seenhaigustele,bakteritele kui õhule,hästi säilib vees ning omab ilusat tekstuuri ja värvust.
  
• materjali pinnast kaldselt välja tuleva sooned teevad materjali koredaks ja halvasti poleeritavaks.ilusa välimuse tõttu kasutatakse mööblitööstuses täispuiduna,liimpuiduna,katte vineerina.tugevuse ja paiduvuse tõttu valmistatkse tooted ka painutanuna.
  
• heade omaduste tõttu ehituses,laevaehituses,vaguniehituses,põllumajandusmasinate tööstuses.
  
• väga palju tamme läheb ka taara tööstusele N:veini vaatideks.eluiga-800-1500 aastat.
  
• raieküpsus 80-150 aastat mahukaal a kuivalt 0,65 õhukuivalt 0,7 toorelt 1,0.
  

saar

• aastarõngad ja jämedad sooned kõigil lõigetel hästi näha.
  
• säsikiiri on arvukalt aga palja silmaga ei näe.saare puit on veidi kõvem kui tamme puit,kuivab vähe kooku,lõheneb vähe on tugev ja sitke .
  
• kasutatakse mööblitööstuses täispuiduna,liimpuiduna,kattevineerina,painutatud tetailidena.
  
• valmistatakse ka spordivahendeid.kasutatakse ka laeva ja vaguniehituses.
  
• eluiga 200 aasta raieküpsus 60-80.absuluutsel kuivalt 0,64 toorelt 0,92,õhukuivalt 0,72.
  

Saare tamme eristamise võimalus

Pöök

• Pöök on küpspuiduline hajulisooneline puu,puit on valge kollakas punase varjundiga.
  
• õhu käes seistes punane .sooni palja silmaga ei näe säsikiired on hästi nähtavad ja muudavad puidu omapäraselt kirjuk.
  
• pöögipuit on kõva,tugev,hästi painutatav kuid väikese mädanemiskindlusega.
  
• seetõttu peavad pöögi saematerjalid häst läbi aurutatud .
  
• peale selle kaardub ja kõõmeldub pöögipuit palju.ehituses parketina,.taaratööstuses ja tööriistade valmistamisel.
  
• raieküpsus 70 aastat.
  
• mahu kaa a.kuivalt 0,64.ü.kuivalt 0,68 toorelt 0,96.
  

Valge pöök

• On maltpuidulin hajulisooneline.
  
• puit on hallikas valge värvusega,aastarõngad ja säsikiired on ainult näha tüve ristlõikel.
  
• valge pöögi puit on tihe ja raske ning tugevusest ja kõvadusest ületab isegi tamme.
  
• seejuures kuivab palju kokku,lõheneb ja muudab oma kuju.
  
• valget pööki kasutatakse peamiselt masinaehituses,spordi inventaari valmistamiseks.
  
• mahukaal a. Kuivalt 0,76.õ.kuivalt 0,81 ja toorelt 1.08.
  

Vaher

• On maltspuiduline puu,läikiva valge harva koolaka või punaka tooniga.
  
• säsikiired tumedad,ots ja radialllõikel nähtavad.
  
• vahtrapuit on elastne,tihe ja ühtlase ehitusega tugevuses ja kõvaduses ületab mõnevõrra tamme.
  
• kuivab vähe kokku,peaaegu ei lõhene.
  
• ilusa tekstuuri sileda pinna ja hea liimitavuse tõttu hinnatakse seda mööblitööstuses linnusilma vahtraks.
  
• peale selle leiab kasutust masinaehituses,tööriistade valmistamiseks.
  
• eluiga 200 parim raie aeg 60 -80 aastat.
  
• mahukaal a.kuivalt 0.65 toorelt 0,70 o.94
  

Iseseisev töö

ümarmaterjalid

Saematerjalid

Hööveldatatud materjalid

• Toodetakse tavaliselt kollakas rohelises kuni sinakas rohelise toonini.
  
• toondankut kasutatakse terasside jaoks ,rõdude jaoks,piirdeaedade jaoks,lehtlate mänguväljakute jaoks,müüri sisse alustaladena ja ka paadi sildadena.umbes kaks nädalat peale immutamist on nad ohutud inimestele.
  
• antud materjali iga on 3-5 korda pikem kui immutamata materjal,samad värvides materjali peab viimistluskate kuni 3 korda vastu.
  
• toodedakse nii hööveldatud kui ka hööveldamata materjali.
  
• pikkuseks 3000-6000 mm.toote lisa saematerjalidele mis on immutatud laiuselt 50,75,100 125,150 mm paksuselt 25,32,38,50,75,100 mm.hööveldatud toote lisa 45,70,96,120,145mm.
  
• paksusel 21,28,33,45,70,95 mm. termopuit ehk suitsupuitu toodetakse muitmaterjali aurutamise teel temp 170-240 c.
  
• töötlemise käigus kas.kuiva puitu mis hiljem niisutatakse kambrist välja võttes saadakse hele pruunist tumepruunini.
  
• probleemiks on see et ei saada täpselt ühesuguse värviga,materjali kuivatamise eriaegadel.
  
• antud tööstu muudab materjali vähem hüdroskoopsemaks kuid mehhaaniliselt teatud määral nõrgemaks .
  
• eriti ilusa efekti saame puutüve alumise osa kasutamisel .
  

Puidu vead

Koonilisus

• Kõikide puiduliikide tüvedele on iseloomulik läbimõõdu vähenemine ladva suunas.
  
• Kui läbimõõdu vähenemine ladva suunas.
  
• Kui läbimõõdu vähenemine on suurem kui 1 cm tüve iga meetri pikkuse kohta,siis loetakse seda veaks .
  
• Lehtpuud on suurema koonilisusega kui okaspuud.
  
• Tihedas metsas kasvavad puud on väiksema koonilisusega kui lagedal kasvavad puud.
  
• Koonilisus põhjustab suuremaid kadusid puidu ümbertöötlemisel ja vähendab detailide tegevust (kiud on kaldu)
  

Tüüakus

Kurmulisus

Pahk

Puidu ehituse vead

Keerdkasv

Mädanikud

• Puidu ebaterved värvused ja mädanikud võivad tekkida ning kaasnevad puus ning kasvad näiteks sisepunasus ja sisene mädanik.
  
• EBATERVED VÄRVUSED JA MÄDANIKUD ON PÕHJUSTATUD KAHJUSEENTE POOLT VÕI BAKTERITE LAGUDAMISE TULEMUSENA.
  
• seened kui sellised paljunevad eoste kaudu mis levivad tuule,vee lindude,putukate ja teiste kaudu.
  
• ksavava puutüves levivad seeneosed koorevigastustuste või ka juurte kaudu.seened levivad puidus väga peenete seenniidikistena.
  
• Seened võivad olla värvust muutvad või mädaniku tekitavad,värvust muutvate seeneniidid levivad puidus rakuseintes olevates poorides kaudu toituvad rakuõõntes olevatest toiduvarudest ja lõhu puitu,samas teevad puitulõhkuvate seentele seda paremini omastavamaks sinkaks.
  
• Mädiku tekidavad seeneniidid eritavad vedeliku mis lahustavad rakuseinu ja mmudab selle seentele toitaineks.
  
• Sellise tegevuse tagajärjel muutub puit pudedaks,selleks et kaitsta puitmaterjali peame teadma järgmist:seente
  
• Elutegevuseks temp 8-35 kraadi eriti sobib 15-25 kraadi,madalamatel temp.seente eluteguvus lakkab,kuid temp.tõustes elustub taas.temp. üle 60 kraadi seenniidistik hävib.
  
• Seened arenevad 12-120 protsenti niiskusega puidus,eriti sobib niiskus sisaldu 30-60 protsenti arvestada tuleb sellega et oluluine on ka niiskuse vaheldumine ja liikumatu õhk
  
• 
  

Sisemised ebaterved värvused ja mädanikud

• Sisepunasus esineb kasvavate okaspuude ja lülipuiduliste lehtpuude lülipuidu osas ning on põhjustatud puitu lõhkuvate seente poolt.
  
• sisepunasust võib nim. Mädanemise algstaadiumiks.puidu struktuur ja tugevus pole veel oluliselt eo ole veel olulislt muutunud kuid lülipuidu osad esinevad hallikas pruunid punaks pruunid või mustad laigud rikuvad puidu välimus
  
• raiutud puidus sise punasuse arenemine tavaliselt katkeb,
  
• sisemädanik on sisepunavusele järgneva mädanemise lõppstaadium,kasvava puu lülipuu osa struktuur ja värvus on muutunud ja puit on kaotanud oma tugevuse
  
• liigitada võik järmiselt:a-sisemine sõemädanik esineb okas ja lülipuidulistel lehtpuudel.milles on peenikesed valged või kollakad täpikesed,hiljem omandab puit aukliku või kiulise struktuuri ning muutub pehmeks .
  
• Sisemine pudemädanik ehk pehmemädanik esineb hallikas pruuni värvusena ja tükilises pragunenud struktuuris
  
• Puit laguneb kergesti tükkideks ja puruneb pulbriks,esineb lehtpuidu osas kollakas valge või valge värvusega milles esinevad mustad jooned annavad puidule marmori välimuse
  

Välimised ebaterved värvused

• 1) Hallitus kujutab endast halbades tingimustes oleva puitmaterjali või puitkonstruktsioonide maltspuidu osa pinnale tekkivat hallitus kirmet. Esineb sinkas roheliste, siniste, roosade , roheliste, mustade , valgete ja teiste laikudena.
  
• See ei muuda tavaliselt puidu tugevust kuid rikub välimust ja halvendab näiteks loomsete liimidega liimitavust.
  

• 2) maltspuidu ebaterved väärtused, kujutavad endast värskelt raitud voi seisnud puidu maltsa osa värvuse muutumist värvust muutvate seente toimel.
  
• Enam levinud on nn sinavus mis esineb kõigil puidu liikidel. Sagedamini aga okaspuidu juures, sinakas halli värvusena.
  
• Sinakus ei muuda enamal juhtudel puidu tugevust, kuid muudab puidu vastu võtlikuks teistele enamohtlikele seentele.
  
• Sinavuse kõrval esineb maltspuidust veel oranzi ,kollaka, roosaka või pruuni värvusega laike.
  
• Maltspuidu ebaterved ei alanda oluliselt puidu tugevust Kuid rikuvad puidu välimust. Tekitavad probleeme loomsete liimide liimisel.
  

• Maltspuidu mädanemine tekkib pealmiselt halbades tingimustes säilitatava ümarmateljali samuti ka saematerjali juures.
  

• Okaspuidu maltspuidu maltspuidu osale tekkivad kollaka varjundiga hallikas pruunid laigud.
  

• Lehtpuit muutub marmori taoliselt kirjuks ,mõnikord pole maltspuidu mädanikust nakatunud puidu tugevus rohkem kui veerandi võrra alanenud, samas võib olla täiesti pehkunud.
  
• välimine pehme mädanik on põhjustadud tugeva toimega mädanikku tekitavate seente poolt. Nende ohvriks langevad pika ealiselt halbades tingimutes puit konstruktsiloonid. Näiteks niiskus, seisev ohk, vajalik temperatuur.
  
• Algul muutub puidu värvus hallikas pruuniks, hiljem tekkib pragude võrk ja puit laguneb kuubikuteks. Sageli tekkib puidu pinnale hallitus kirme.
  
• Selline puit on väga ohtlikuks nakkus allikaks teistele puit konstruktsionnidele.
  
• Välist pehme mädanikku tekitavat mitut liiki maja seened. Näiteks maja vamm . Maa sees asuvate konstruktsioonides naq näiteks liiprid, postid, vundamendid, aga nnn keldri seened.
  
• Mööbli puidus lubatakse esineda ainult ebaterveid värvusi, läbipaistat katteesipindadel võivad nad olla ainult tumeda viimistluse puhul.
  

Puidu kaitsmine mädanikke vastu

• Kõige lihtsamaks kaitse abinõuks on puitainete säilitamine mädaniku tekkitavate seente elutegevuseks ebasobivates tingimustes.
  
• 1) ümarmaterjali säilitamine vee sees ja basseinides
  
• 2) lumelaod, vineeri tehased
  
• 3)ümarmaterjalide koorimine ning nende ja sae materjalide säilitamine, õhkvahedega virnades (staabeldamine, saagimine)
  
• 4)saematerjalide kamberkuivatamine temperatuuuril alates 60 C. Kõrge temperatuur hävitab kahjuseene niidistiku.
  
• 5)puit konstruktsioonide isoleerimine hoone osadest ja neisse ventileeritavate õhkvahede moodustamisel. Tuuletõmbus. Eriti rasketes kasutamis tingimustes asuvate puitkonstruktsioonide kaitsmisel osutub kõige efektiivsemaks kaitse abinõuks puitu antiseptimine.
  
• Selle all mõistetakse puidu immutamist, mittmesuguste seentele mürgiste õlide ja kemikaalidega. Siinjuures on kahesugusedid voimalusi. 1) konstruktiivsed võtted mille eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused.
  
• St teha konstruktsioonid tuulutatavad või vastavas aines olevat. 2) keemilised võtted. Toodeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega ehk antiseptikutega.
  
• Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid : 1) peeaks olema myrgine seente ja putukate suhtes 2) ei tohi kahjustada puitu ega selles olevaid metallosi 3) peab hästi puitu imbuma 4) vesi ei tohiks teda kergelt välja uhta 5) ei tohi olla inimesele ohtlik 6) ehi tohi olla ebameeldiva lõhnaga 7) mõrgistust peaks olema võimalikult pika aegne 8) ei tohiks puitu tugevasti määrida.
  
• Antiseptikuid mis neid nõudeid rahuldaks pole olemas.
  
• Samas antiseptikuid võib jagada 4 põhirühma 1) vees lahutudvad antiseptikud 2) oli antiseptikud 4)anttiseptilised värvid 3) antisepetilised pastad.
  
• Vanni immutamisel asetsetakse kum antiseptikuse mille temp 90-95 c.kus puidupoorid vee aurustamise tulemusel tühjenevad,seejärel asetatakse jahedasse antisepikuse mis on toa temp 15-20 c.jahutamisel rõhk poorides langeb,vaakumi tagajärjel puit.rõhu all immutamisel asetatakse puitmaterjal autoklaavi.Rõhu all immutamisel asetset ja antiseptik surutakse rõhu alla.
  
• Tiskusioon immutamin-siin laotakse puit tihedasse ritta,siis iga puidukiht kastetakse üle ja pulber antiseptikuga.antisptik imbub puitu tänu sellele et virn kaetakse aurtiheda kihiga n kile,ruberoid ja jäätakse 20-40 tunniks seisma.
  
• Hiljem puit kuivatatakse,antisepimine suurendab puitkonstruktsioone märgatavalt.
  

Puidu tulekaitse

• Puidu süttimis temp ehk isesüttimine on umbes 220 c juures.puidu kaitsmiseks isesüttimise vastu võidakse kasutada järmisi võtteid
  
• 1)puit kontstruktsioonid eemaldadakse kuumuse allikast mittesüttivad materjalid katikutega,katikuteks võib olla n:kipsplaadist karpkarkass,tsementlaast plaadid jne.
  
• 2)puitkontruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega
  
• 3)puiduimmutamine antipüreenidega.antipüreenid on tuld tõkestavad ained,mis muudavad materjali raskesti süttivaks,nad on mitmesugused ammooniom ühendid.
  
• 4)puidu värvimine puidukaitse värvidega-kus sideaineks on vesiklaas,täitaineks kasutatakse mitmesuguseid mineraalpulbreid ja lisaks pigmenti.värv tekitab puidule mineraalse kooriku mis eraldab ta õhuhapnikust.
  
• 5)puidu võõpamine tulekaitse võõpadega-mis koosneb tavaliselt savist ,lubjast,vesiklaasist,kaltsiumklorridist,veest ja teistest.võõp on pastataoline mass mida kantakse pinnale 2-3 mm paksuse pinnana.
  

Putukkahjurid

• Puidu putukkahjuritena tuntakse terve rida mardikalisi,kelle tõugud elavad koore all, puidus ja närivad sinna käike.metsas kasvavaid puid ja värskelt raiumata ja värkelt raiutud tüvesi kahjustavad üraskid-neid on põhiliselt 3 liiki 1-kooreürask,kes närivad oma käigud koore all ulatudes puitu ainult kuni 3 mm sügavusele.2-maltsaüraskid kes tungivad puitu kuni 15 mm sügavusele.3-lüliüraskid kes tungivad isegi lülipuitu.
  
• kaks viimast liiki on vähe levinud kuid kooreüraskid ei riku puitu mehhaaniliselt-halvava kasvava puu elutegevus ja avavad teed kahjuseentele.maltsa ja lüliüraskid kahjustavad puidu tugevus ja välimust.kooreüraskite vastu võitlemiseks kasutatakse kemikaalidega pritsimist ,biopüüniseid ja värskelt raitud tüvede koorimist.ladudes hoitavad puitmaterjalid hoonete puitosi ja mööblit kahjustavad rida putukaid keda tuntakse rahvakeeles kuukoide nime all,tuntumad neist on majasikkud ja hooneseppad.elavad ümarmaterjalides ja käike närides3-4 aastat enne kuni mardikad arenevad.puidust väljuvad nad kaldu mille tõttu jääb puidu pinda ovaalne ava laiusega 6 mm hooneseppa tõugud elavad mööbli esemetes ja hoone konstruktioonides närides tiheda närimistolmu täidetu tolmuvõrgud,nad väljuvad puidust risti väljumisavad on ümmargused 3-4 mm läbimõõduga.
  
• Looduses kasvanud puude osad on probleeme ka kärsakatega ja la sipelgatega,kuid antud materjale puidutööstuses üldjuhul ei kasutata.tõgu käike lubatakse mööblipuidu juures ainult eseme tagapindadel ja läbipaismatu viimistluse puhul,samas on ka firmasi kes ostavad kokku pututkahjustatud puitu saamaks valmistada vastavat määblit või restureerida van mööblit.
  

Puidu füüsikalised omadused

• Füüsikalisteks nim.selliseid puitu mida saab kindlaks määrata kaalumise,vaatlemise,haistmise,mõõtrmise jane .ilma et tarvitseks puidu tervilikust või keemilist koostist muuta
  
• Jaotatkse järmistesse gruppidesse :
  
• 1)puidu välimus ja selle iseloomustus n:värvus,läige,tekstuur,lõhn.
  
• 2)puidu niiskus ja sellega seotud omadused:hüroskoopus,paisumine,kahanemine jne.
  
• 3)puidu tihedus, mahumass ,erimass
  
• 4)puidu soojuslikud omadused:soojajuhtivus, soojamahtuvus ,soojapaisumine jne
  
• 5)puidu akustilised omadused:
  
• 6)puidu elektrilised omadused jne.
  

PUU VÄRVUSED

• Peamine aine puidu koostises on tselluloos,see on valge värvusega,mitmesuguseid värvivarjundeid annavad puidel aga värv park ja vaik aineid.puidu värvus võiks siduda ka gemaatiliste tingimustega.
  
• tavaliselt on troopika aladel kasvad puuliigid valjundi rikkamad ja eredama värvusega kuid põhjalaladel kasvavad puuliigid .
  
• Puidu värvus pole alati püsiv,sagelikasvab värvuse inevsiivsu koos kuu vananemisega.See on täheldatav eriti lülipuidulistel puiduliikidel.Mõnede puiduliikide värvus hakkab õhu käes seistes värvus muutuma n:lepp.pöök,tamm.
  
• Tamme puit muutub vees seistes tume pruuniks või isegi mustaks siis võib teda nimetada mustaks tammeks,teatud kirjanduses kasutatakse sõna sootamm.
  
• Ebanormaalse värvuse ilmnemine viitab puiduhaigustele ehk mädanikele.
  
• Värvus omandab suurt tähtsust puidu kasutamine mööblitööstuses,lisaks selle aitab eristada puiduliike ja kaa haigus avastada.mõningaid haigusi kasutatakse ära ka viineeri tööstuses
  

Puidutekstuur

• Tekstuuriks nim. Aastarõngaste,säsikiirte,puidukiudude ja soonte poolt puidu pinnale moodustatud joonis.
  
• Tekstuuril on otsene seos puiduehitusega.Korrapärase ja lihtsa ehituse tõttu on okaspuidu tekstuur silmale vastu võetav seevastu paljud lehtpuu liigid paistavad silma oma keerulise ehituse ja huvitava ja omapärase tekstuuriga näitlikuse osa.
  
• väga tähtis on tekstuuri juures ka lõikesuund.
  
• Need puuliigid mis paistavad silma kevad ja sügispuidu kontrastusega,omavad ilusat tekstuuri tangelsiaal lõikes n:ka tamm,pähkel,lehis,saar.
  
• Tangelsiaallõike tähiseks võib joonisel kasutada .
  
• Silmatorkavate säsikiirtega puiduliigid omavad ilusat tekstuuri n:pöök,vaher,tamm.
  
• Otslõiget kui niisugust kasutatakse väga harva n:pakk parketti juures .
  
• Eriti ilus tekstuur on ots tangelsiaal lõikel sellel tähis puudub,seda kutstakse ka salmsalmiseks.saadakse N:pahkadest,seenhaigustega puudest, maarjakask .
  
• Tekstuur täidab täidab nagu värvuski puidukasutamisel dekoratiivset eesmärki ,seejuures peab märkima et lakkimine ,õlitamine,vahatamine poleerimine toob puidutekstuuri paremini esile.
  

Puidulõhn

• Puidulõhn sõltub tema koostises olevaid eeterlikest,parkaines.kuna lülipuit sisaldab neid aineid rohkem siis ta lõhnab ka rohkem kui maltspuit.värskelt raiutult lõhnab puit tugevamini,kuivamisel lõhn nõrgeneb .
  
• kodumaisetest puudest paistavad silma okaspuud oma tugeva vaigu ja tärpentiini lõhnaga.puidulõhnaga tuleb arvestada toiduainete taara ja köögimööbli valmistamisel .
  
• ebameeldiv lõhn puidu juures viitab tavaliselt mädanemisele,see tähandab seen ja bakterkahjustule.Kui kuivpuit niiskub siis koguneb vesi kõigepealt rakuseitesse.
  
• veekile ümbritseb rakuseina osakesi,eemaldab need üksteisest ja rakusein paisub.üksikute rakuseinte paisumine kajastub kogupuidu paisumisega.
  
• Kui puiduniiskus ületab hüdroskoopse niiskuse piiri siis hakkab vesi kogunema raku õõntesse ja see ei põhjusta enam puidu paisumist
  
• Puidukuivatamisel toimub vastupidine nähtus,see on puidu kahanemine kuid ainult samamoodi hüdroskoopse niiskuse piires.puit paisub ja kahaneb erinevates suundades erineval määral.
  
• Kui puiduniiskus muutub kogu hüdroskoopse niiskuse ulatuses 0-30 protsendini,siis tema mõõtmed muutuvad tangelsiaalsuunas 6-10 protsenti ,rasiaalsuunas 3-5 protsenti,pikikiudu 0,1-0,3 protsenti.Praktiliselt viimast ei arvestata n:võttes kuubiku 100 korda 100 korda 100 mm niiskus sisaldusega 20 protsenti.kahandamisel niiskussisaldusega 10 protsenti väheneb tangelsiaal suunaline mõõt 2 mm, radiaal suunaline 1 mm pikisuunaline 0,1 mm.
  
• Kokkukuivamise järgi jaotatakse puiduliigid järmistesse liikidese 1)vähem kuivavad puiduliigid n:kuusk,nulg,pappel,paju,lepp,kadaks.2)keskmised kuivavad n:mänd ,seeder,tamm,saar,vaher,haab.3
  
• Muitmaterjali kokkukuivamist,paisumist arvutatakse järmise valemina ykuavtisent k saadakse vastavatest tabelistest,arvestatakse radiaal kui ka tangelsiaal suunas.n:kuusel radiaalsuunas 0,17 k ,tangelsiaalsuunas 0,31 ja lehisel radiaalsuunas 0,2 tangelsiaalsuunas 0,39
  

Puidu kõmmeldumine ja kaardumine

• Kõmmeldumine on puitmaterjali ristlõike kuju muutumine kuivamisel või niiskumisel hüdroskoopsuse piirides milleks on 0-35 kõmmeldumine on põhjustatud kokku kuivamisel või ka paisumiselerinevustest radiaal ja tangelsiaalsuunas.
  
• Mõningaid näiteid kõmmendumisel kuivamise korral.
  
• Kaardumine on puitmaterjali pikisuunaline kuju muutumine.kaardumise erinorvormiks on propelleri taolised laudmaterjalid ehk väändunud puiitmaterjalid.
  
• kõmmeldumist ja kaardumist või nende mõju saab vähendada järmiste abinõudega 1) vältida puitmaterjalide niiskuse puudumist 2)kasutades massivvkilpides kitsamaid latte ehk lamelle.3)spoonikihid asetatakse risti ja saadakse ristvineeri .4)pidades kinn materjali virnastamise ja kuivatamise ning ka säilitamise eeskirjades.
  
• Kuivatamine kui niisuguse eesmärgiks on puidust oleva niiskuse kõrvaldamine kuni teatud temp ja niiskuse piirile.
  
• Kuivatamis viisid on põhimõtteliselt järmised 1)kuivatamine juurtel-antud kuivatamisviisi tänapäeval ei kasutatakse aga kastutakse neid okaspuid mis on putukkahjurite poolt ära kuivanud n:ürask.tehnoloogiliselt tehakse kasvate puutüve alumisse ossa sisseraie ümberringi mis lõikab läbi täielikult ka maltspuidu osa sellega katkestataksekse niiskuse ja mahla andmine juurtest lehtedeni.kroonis olev niiskus aurustub ning kuivab terve puu ära niiskussisalduse kaotuseks kahe kuni kolme kuu jooksul on umbes 15 protsenti ,seda varianti saab kasutada mitmesuguste postide,palkmajade ja sildade valmistamiseks.tänapäeval toodedakse kuusest mis on jalapeal kuivanud ristvineeri.
  
• 2)õhk kuivatamine-siin kasutatakse puitmaterjali pinda ümbritseva õhu loomuliku liikumist toimub tavaliselt välisõhus,puitmaterjal laotakse hõredasse pinda ehk staablisse ja kaetakse pealt ning kaetakse pealt mingi sademekaitsmega.virn peab asuma maapinnast 250-450 mm kõrgusel.puitu lastakse seista kuni ta on muutunud õhkkuivaks mille niiskussisalduseks on 15-20 protsenti.õhkuivatamise ellised 1)ei vaja mingeid tehnilisi seadmeid.
  
• Õhkkuivatamise puudused 1) pikk kuivatamise aeg keskmiselt 20-40 ööpöaeva 2)kuivatamine sõltub aaastaajast3)niiskussisaldust ei saa alla 15 protsenti .4)kuivamise ajal peavad suured puiduvarud jääma seisma ja see on majanduslikult kahjulik.n:okaspuidu seamaterjali kuivatamise kestvus õhkuiva olekuni järmiselt .
  
• Antud kaks kuivatusviisi kuuluvad loomuliku kuivatusviisi alla,järgnevad on tehiskuivatusviisisd 3)kamberkuivatamine toimub spetsiaalses ruumis temperatuuri 80-100 kraadi juures (vineeride korral 160 ) kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus et eraldatud veeaur eemaldada.kamberkuivatamise eelised on järmised 1)kuivatamine on tunduvalt kiirem 5-10 ööpäeva n: kasel 22 ööpäeava 2 )puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni milleks on 5 – 10 protsenti.3) kuum õhk hävitab putukkahjurid ja seenhaigused.puudused- kuivati kui niisugune on küllalt kallis ehitus 2)kütuse kulu on üsna suur.antud kuivatusviisid on põhiliseks siin on puiduniiskust võimalik lühikese ajaga viia vastava niiskuse sisalduseni,kuivatamine toimub eelsoojendusega ,õhu ja suitsu gaasilise segu või ülekuumendatud auruga.materjal viiakse vagonettidele laadituna.eelsoojendatud kuiv õhk võtab endasse puidus leiduva niiskuse ja lahkub koos niiskusega vastavate avade kaudu ja lahkub vastavalt avade või tõmbeavade kaudu.puidupinna lõhenemise vältimiseks niisutatakse kuivavat puit aegajalt torust antava auruga.
  

Puidu lõhenemine kuivamisel

• Puitmaterjali kauivamise käigus kuivab väliskiht kiiremini kui sisemine osa.
  
• Kokkukuivanud väliskiht ei ulatu enam siseosa katma ja temasse kärisevad lõhed.
  
• Tekkinud lõhed kulgevad radiaalsuunas, s.o. piki säsikiiri, sest need koosnevad nõrgematest rakkudest.
  
• Lõhenemine on seda tugevam, mida paksem on materjali ja kiiremini kuivatatakse.
  
• Kuna niiskus liigub puidus pikikiudu märksa kiiremini kui ristikiudu , siis kuivavad materjali otsad kiiremini kui ülejäänud osa.
  
• See põhjustab lõhede tekkimist materjali otstesse.
  
• Otsalõhed vältimiseks tuleb materjali otspinnad kuivamise ajal võõbata tõrva või õlivärviga.
  

• Puidu tihedust iseloomustatakse erikaalu ja mahukaaluga.
  
• Erimassi nim ühe mahuühiku puitaine kaalu.
  
• Kuna kõik puiduliigid koosnevad ühest ja samast puitainest, siis on ka kõikide puiduliikide erimass üks väärtus miinus 1,54 Gr­\cm3 . Kompakttihedus `1.5g\cm3
  
• Mahumassi nim ühe mahuühiku puidu kaalu.
  
• Mahumass määramiseks võetakse risttahukakujuline proovikeha ja kaalutakse see 0,01 Gr täpsusega.
  
• Seejärel proovikeha mõõdetakse ja arvutatakse tema ruumala. Mahumass leitakse valemiga Gr \cm3 kG\dm3 kG\m3 T\m3
  
• G proovikeha kaal
  
• V proovikeha ruumala
  
• Mahumassi väärtus sõltub puidu niiskusest.
  
• Niiskemal puidul on suurem mahumass, sest puidu kaalule lisandub ka puidus olev vee kaal.
  
• Mahumassi teadmine on vajalik järgmistel põhjustel.
  
• Mahumassi abil saab määrata puiduliike või neid kaaluliselt võrrelda.
  
• Mahumassi kaudu saab arvutada puitesete kaalu nende joonise järgi.
  

• Mahumassi kaudu saab leida puidu hulka keerulise kujuga esemes, veomasina koormas jne.
  

Puidu keemilised omadused

Plaatmaterjalid

Spoonid

Spoonitud vineer või treivineer ehk spoon

• lõigatakse giljotiinkääridega lehtedeks
  
• pidev spoonilint kuivatatakse ja seejärel lõigatakse lehtedeks,edasi toimub korkimine ja korgi määramine.
  
• Sorteeritud lehed pakitakse tavaliselt kuni 50 kg pakkidesse ehk parkettidesse.
  
• Töötlusjäätmeteks on koorekiht ja järele jaanud pakk mille läbimõõt on kuni 100 mm.
  
• Kooritud spooni valmistatakse kasest,lepast,tammest, saarest ,pärnast,lehisest seedrist, haavast ,kuusest, männist,paksuse 0,55, 0,75, 0,95, 1,15, 1,55.Jalapeal kuivanud kuusest n:3,25 mm.
  
• Töötlemise iseloomu ja kavaliteedi järgi jaguneb spoon 8-se sorti.A, AB, B ,BB, BB, C 1,2,3,.
  
• Spooni niiskus sisaldus on 8%-2%.Spooni arvutamine toimub nii pinna kui ka mahuühikutes see tähendab nii ruut,kuupmeetrites.
  
• Kooritud spooni kasutatakse liimitud vineeri ehk ristvineeri tootmisel,painutatud liimitud tooted,tiku tootmisel ning mööbli kilpide pealistamiseks.
  

Höövelvineer

• Höövelvineerid nagu ka saevineerid võivad olla ka tehislooduslikud see tähendab et neid on värvitud tehisvärvidega.
  
• Üpris palju kasutatakse niisugust puuliiki nagu koto.
  
• höövelvineeri hulka arvestatakse ruutmeetrites,samasteatud puiduliikidel nagu n:saar,tamm,mahagon võib mitte arvesse võtta maltspuidu osa.
  
• vineeri lehed asetsetatakse hööveldamise järjekorras 10-32 kaupa kimpudesse 10-20 kimbuni.10-20 kimbuks tehakse pakett
  

Ristvineer

• ka kornvineer või liimitud vineer viimasel ajal nim.
  
• lihtsalt vinneriks kujutab endast kihilist materjali,mis on kokku liimitud kolmest või enamast üksteisega risti asetatud spooni lehest.
  
• vineeri lehe kaardumise vältimiseks on kihtide arv enamatel juhtudel paaritu
  
• ristvineeri valmistatakse kasest,lepast,saarest,tammest,pöögist,vahtrast,haavast,männist,kuusest,seedrist,lehisest,nulust,
  
• vineeri kihid võivad ka olla erinevatest puiduliikdest
  
• vineer kuulub sellessse liiki millest on tehtud tema välikiht
  
• ühtepidi asetatud kihid peavad olema paariti ühest puiduliigist ja ühesuguse paksusega
  

Ristvineeri liigitatakse mitmesugustee tunnuste järgi:

Vineeri eriliigid

• Eritellimusel teostatakse ka eripaindlikuse eri pindade vineerimist eripaindlusega,sell juhul peab nende puiduliikide kokkukuivamine ja ja paisumine ühetaoline.
  

Iseseisev töö

• Antud materjali kasutatakse tänapäeval piiratud kujul n:kergplaatidena ehk õõneskihtidega.
  
• Tisleri plaati nim.puitkilp või liimpuitu mis on mõlemalt poolt kihistatude ehk kaetud ristvineeri või risti asetatud spooni lehtedega.
  
• Tisleriplaadid koosnevad ribidest ,mille laius on 1,5 paksusest,mittestandartsetel tisleriplaatidel on laudadest kilbi keskmik mida võib nim.liistudeks või lamellideks,seejärel on kaetud ,kooritud või hõõvelspoonid pealiskihiga.
  
• Kilbi keskmik valmistatakse liimitud või mitteliimitud okaspuidu ribidest kilbi kaardumise vähendamiseks ja kilbi paksuse ja ribi laiuse suhe olema mitte suurem kui 2/3 n:25 mm plaadi valmistamiseks võib ribi laius olla 30-40mm.
  
• Liimimatta kilbi pealistuskihi paksus peab olema vähemalt 3 mm,liimitud 1,5 mm.
  
• Pealikihi kiudude suund kolmekordse plaadi korral:spoon plus keskmik plus spoon peab olema risti kilbiribidega ehk ribide suunaga aga 5 kordse plaadi puhul peavad liistukihtide kiudude suunas ühtima ja olema risti ribidega
  
• Ribide valmistamiseks võib olla kasutatud ka pehmeid lehtpuu liike või okaspuuliike
  
• Ribid saetakse paljukettalistel lahkamissaagidel või seinersaagidel
  
• Juurde lõigatud ribid suurtööstuses suunakse köitmispinki,kus lõigatakse sisse ristisuunaline soon.
  
• Ketta abil surutakse soonde pabernöör ja liimitakse,seejärel läheb plaat kuuma hüdraulilisse pressi.
  
• Plaadid võivad olla kaetud ka vääris või höövelvineeriga,lisaks vineerile võib kattematerjaliks olla ka puitkiudplaat,HDF ja hästi õhukesi puitlaastplaate kasutatakse õõnekilpplaate kasutatakse uste valmistamiseks(HPL).
  
• Niiskussisaldus 8 plus miinus 2 %,materjali arvestatakse kuupmeetrites
  

Õõneskilbid

• Õõneskilbid on tunduvalt kergemad kui tavaplaatvälja arvatud puitlaast täidisega MDF õõneskilbid
  
• Nad koosnevad raamist ja liimitud vineerist või puitkiud plaadist või ka HDF
  
• Täidis on vajalik ainult kilbi tugevuse suurendamiseks või mingisuguseks eriotstarbeks n:tuuletõkke,tuletõke heli jne.
  
• Raamiprusside vahe täidetakse harvade ribidega või ka lamellidega,plaaditükkidega,liimitud vineeridega või muu taolise tootmisest ülejäänud materjaliga .
  
• Võib olla toodetut kas spoonist või kartongist kärgtäidisega
  

Liimpuit ehk laudkilp materjal

• Antud materjali nagu tisleri plaatigi on võimalik valmistada ettevõttes kohapeal.
  
• saadakse lattide kokku liimides mitmesuguste servseotiste abil,tavaliselt sileserv seotise abil.
  
• Võrreldes tisleriplaadiga on tõsised probleemid kõmmeldumise ja kaardumisega ühekihilise plaatide korral.
  
• Kaardumise ja kõmmeldumise vähendamiseks tuleb arvestada järmiste asjaoludega:
  

• Tööstuslikult toodetakse laudkilpi paksusega 18,28,38,40 mm.laiusega 60,80,100,120,140,160,180,200,220,300,400,600,800,900 mm .pikkuses 120- 4500 -ni.
  
• Laudkilpi tugevdatakse külg või otspõõnaga,põõnade kasutamisel võib olla laudkilp ka mitte liimpuit n:väravate korral.
  

Puitlaast plaadid

• Puitlaastplaadid valmistatakse puidulaastudest ja saepurust mis on segatud mingi sideainega enamuses karbaniit vaikliim ja seejärel pressitud kokku vastavalt kuumpressil.
  
• Puitlaastplaati toodetakse põhimõtteliselt kahel viisil:
  

Puitlaastplaatide valmistamise tehnoloogia

Puitkiud plaadid

• Puidkiudplaadid valmistatakser märgmenetlusel keemilise protsessi tulemusena
  
• Puitkiudplaatide valmisamise käik on järmine:
  

Puitkiudplaatide mõõtmed

• Paksuses:3,4,5,6,8mm
  
• Soojus isolatsioonplaatidel 8,12,5 20
  
• Formaadimõõtmed pikkuses:3600,3000,2700,2500,2400, 2200 ,1800,1600,1200,
  
• Laiuselt:1800,1600,1700,1200,1000.
  

MDF-plaat-Medium Dusiti Fiberboard

• Antud plaat on puitlaastplaadi ja plaatkiud plaadi vahepealne plaat temas kasutatake nii puidu laastu, kiudu ja tolmu.
  
• Kui puitkiudplaati valmistatakse märgmenetlusel siis MDF kuivmenetluse teel samas lisatakse ka sideainet.
  
• Tulemuseks tihe ja suhteliselt ühtlase koostisega kiudplaat
  
• Tihedus on 640-850 kg m kohtas
  
• Plaati toodedakse paksuses 8-50 mm alla selle paksuse kutsutakse plaati HDF
  
• MDF plaadid on ristipinnaliselt parem tõmbetugevus kui puitlaastplaadil isegi kuni kaks korda
  
• Plaatmaterjali võib kasutada ka täispuitmaterjali asemel sisetingimustes kruvisi sisse lasta naeulu sisse lüüa jne.soovitatav läbi puurida enne auk.
  
• Antud materjalist saab teha mitmesuguste profiilliiste.
  

MDF plaatide valmistamise tehnoloogia

Liimide liigid ja koostisosad

Liimainete tähtsamad omadused

Kinnitus vahendid

• Kinnituste juures kasutatakse naelühendusi ja naelühendusi:tagaseintele,sahtlipõhjadele,pehmemööblileSammuks on soovitatav 100-150 mm,
  
• Naelühenduse korral tisleritöös peab naelpikkus olema põhimõtteliselt võetud selle järgi,kui paks on kinnilöödav materjali teise materjali külga,see tähendab:pealmisest materjalis läbi ulatuma 2/3 võrra,läbiläinud nael lüüakse kõveraks
  

Mööblihinged

• Liigendhing-täismessingist liigendhing on traditsiooniline kapihing .Suhteliselt pikkade tiibade hingi kasutatakse riidekappide ja suurte puhvetikappide ustel .Väiksemaid hingi kasutatakse väikeste kappide jaoks.Liigendhingi võib kasutada nii sissepandavatel kui ka pealepandavatel ustel.
  
• Pealepandava ukse korkhing-pealepandavate uste paigaldamiseks kasutatakse väga sageli peidetud hinge.See on seadistav ning võimaldab uksed täpselt kohakuti seada.Hinge ümara põhjaga osa kinnitub ukse sisse puuplaat kapiseina külge.Hing takistab kõrvuti asuvate uste kokkupõrkumist avanemisel.
  
• Tugev liigendukse hing-hinge kasutatakse samal viisil nagu silinderhinge,kuid raskemate uste puhul.
  
• Profiilse servaga klapihing-traditsioonilise täismessingist hinge laiad tiivad uputatakse puidu sisse.Seda kasutatakse sekretäri lauaplaadi .
  
• Lahtivõetav poolliigendhing-lahtivõetavat hinge kasutatakse siis, kui hingega kinnitatud detaili on vaja aeg-ajalt küljest võtta.Kvaliteetsed lahtivõetavad hinged on valmistatud messingist ning telg.Toodedakse nii parema kui ka vasaku käe hingi.
  
• Nurga ehk mantelhing-nurgahinge kasutatakse kvaliteetse korpusmööbli pealepandavate uste paigaldamiseks.Uks on avatav kuni 180 kraadi.
  
• Tappihing-tapihing uputatakse ukse või klapi serva sisse ning see ei jää väljaspoolt praktiliselt näha.
  
• Latthing ehk klaverhing-latthinge valmistatakse kahemeetriste lattidena.Seda kasutatakse siis, kui vajatakse eriti tugevat ühendust.Lati küljest lõigatakse detaili pikkusega sobiv hing.
  
• Pealepandav hing-pealepandavat hinge kasutatakse samasugusel otstarbel nagu liigendhinge,aga ainult kergete uste puhul.Hinge on kerge paigaldada, sest seda ei ole vaja süvistada.
  
• Silinderhing-selline hing võimaldab ust avada 180 kraadi.See sobib eriti hästi liigenduste puhul, kuid sellega võib paigaldada ka tavalisi peale-või sissepandavaid uksi . Kui uks on kinni, on hing varjatud
  
• Klapihing-seadistava klapihingega paigaldatud pealepandav klapp jääb avades teise detailiga samasse tasapinda.
  

• Asümmeetriline liigendhing-see on liigendhinde variant on mõeldud klappihing seotistega laudplaadi riputamiseks.Hinge pikem tiib kinnitatakse klapi külge.
  
• Trapetsikujuline liigendhing-seda hinge kasutatakse paksu ülesklapitava laua ning harvem ka allalastava laua puhul.Hinge otstest laienevad tiivad vähendavad kruvidele mõjuvat lõikejõudu
  

Tõmmitsad

• Puitlaastplaadi tüübeltõmmits-puitlaastplaadi silenurkseseotise tugevdamiseks võib kasutada serva sisse uputatud õõnsa ntugevalt puitu.nailontüübli abil.Kui kruvi sisse keerata, tüübel laieneb ning kinnitub tihedalt.
  
• Üheosaline tõmmitskruvi-jämeda keermega kruvi tagab tugeva ühenduse ka ilma vastuseta. Kruvi väike peitpea on rispesaga või spetsiaalse võtmega keeratava kuuskantpeaga.Kruvile puuritakse ava ette, kuid peitpea süvitab end sisse keerates ise, välja arvatud kõva melamiinpealistuste puhul.
  
• Kruvitüübliga tõmmits-kruvitüübliga tõmmitsat kasutatakse puidust puitplaatidest karkasside koostamisel. Mutter kinnitatakse ühe detaili külje sisse puuritud avasse ning jäme väliskeere hoiab seda seda tugevalt paigal.Teist detaili läbiv polt kinnitub mutri peene keermega avasse.
  
• Löökmutriga tõmmits-sisekeermega mutril on kidadega pea mis kinnitub tugevalt puitu.Teist detaili läbiv polt keeratakse mutri sisse.Tõmmits on suhteliselt robustne ja sobib eelkõige pehme mööbli karkasside ühendamiseks.
  
• Klotstõmmits-kahest ühendavast plastklotsist koosnevat tõmmitsat kasutatkase plaatide täisnurga all kinnitamiseks.Kummagi detaili külge kinnitatakse üks klotsidest ning seejärel ühendatakse klotsid omavahel poldi või kiilukujlise metallplaadiga.