Terve 10 klassi õpikute lühikokkuvõte. (6)

Geograafia tasemetöö
Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto (kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland, Luksemburg ,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus ).RIIGIVORMID: 1.) monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar, Omaan ,Saudi- Araabia ) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament.( Suurbritannia ,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaariik – lihtriii, millese ei kuulu iseseisva riigi tunnusega üksusi(Eesti,Läti) Föderatsioon-liitriiik,koosneb autonoomsetest osariikidest,kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse.(USA,Venemaa,Saksamaa)Konföderatsioon- ehk riikide liit on ühendus kus mitu oma suveräänsuse säilitanud liimesriiki(EL).AJALOOLISED TOOTMISVIISID jagunevad : traditsioonilisteks[majandus ülesehitatud tavadele ja traditsioonidele,tööjaotust ei esine,toodetakse endale](varaagraarne ja hilisagraarseks)ning industriaalseks(varaindustriaalne ja hilisindustriaalne, postindustriaalne ) tootmisviisideks.Vastavalt tootmisiviisidele võime eristada ka kolme tüüpi ühiskondi : agraar,industriaal- ja infoühiskond. Maailmamajandus – on kõikide maailma riikide rahvamajandused käsitletuna nende omavahelistes seostes ja suhetes nagu need ilmnevad maailmaturul, rahvusvahelistes arveldustes,riikidevahelistes laenusuhetes ning rahvusvahelise majandusorganisatsioonid etegevuses. Agraarühiskonnas tegeleb enamik selle liimeid põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi. Varaagraarne(6000-10000a. tagasi)- põlluharimisele lisaks hakati pidama loomi,inime-sed jäid paikseks see lõi eelduse varaste tsivilis tekeks,võeti kasut tööriistad.Hilisagraarne(15saj)-taime-ja loomakasvatuse ühendamine,kujuneb rahvusvaheline kaubandus,põllumaj kõrval areneb ka käsitöö, rahandus ,kaubandus.Industriaalühiskonnas on aineline ja kultuuriline heaolu saavutatud peaasjalikult tööstuse ja selle toimel kõigi teiste rahvamajandusharude arendamise tulemusel,eeldab suurte inimhulkade koostööd, vajalik kõrge haridustase ja ühiskonna selline korraldus mis võimaldab kiiresti toota ja seda ümberkorraldada.Varaindustriaalne- 15saj Euroopas sai alguse(Itaalia), maailm hakkas koos arenema, rahvad hakkasid tihedamini suhtlema,need piirkonnad mis ei suutnud kaasa minna iseseisva industrialiseerimisega (omal algatusel ,oma jõududega) sunniti sõltuvindustrialiseerumise(huvitatud teised riigid,teostatakse suurelt osalt nende jõududega) teele.Hilisindustriaalne(19saj)-järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik väljatõrjumine.Postindustriaalne (20saj)-tänapäeva moodsaim tootmisviis ,alles kujuned ja geograafiliselt laieneb peamised tunnused: vaimne töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks.Infoühiskond – ühiskond millesse Põhja riikides on hakanud üle minema 1970.a, domineerib postindustriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liimetest töötab kvarternaarses sektoris.Rahvusvaheline tööjaotus – riikide majanduse spetsialiseerumine sellise toodangu valmistamisele mille tootmise kulud on väiksed ja mida suudetakse valmistada kvaliteetsemalt kuit eistes riikides. Koloonia – asumaa , poliitilise ja majandusliku isesesvuseta maa, mille mingi teine riik on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu oma huvides kasutab. Logistika – kauba hankimise ,veo,hoidmise ja tarbimisega seonduvad toimingud. Poliitiline kaart 20saj. – jaguneb maa : *põhi-arenenud riigid,Euroopa ja P-Ameerika ja mõned muud peamiselt parasvöötmes asuvad riigid *lõuna-vaesed ja arengusmahajäänud,peamiselt palavvöötmes asuvad riigid, sõltuvad Põhjast, peamiselt kolooniad . Dekoloniseerimine on koloniaalsüsteemi likivideerimine ja kolooniate rahvusliku sõltumatuse,esmajoontes poliitilise iseseisvuse saavutamine.
ARENGUTASEMENÄITAJAD : SKT (sisemajanduse kogutoodang )- rahvamajanduse kogutoodangu osa,mis hõlab ainult riigi territooriumil mingi ajalvahemikul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumahtu rahalises väärtuses. Rahvatulu – terve rahva tulu (sama mis SKT edasi), maha aga arvestatud kaudsed maksud ja amortisatsioon. Riigid jagunevad : 1.)Kõrgelt arenenud riigid(MEDC) asuvad maakera põhjapoolsemates osades..Euroopa, Austraalia , Iisreal ,Jaapan, Kanada ,USA,Uus- Meremaa . 2.)Vähem arenenud riigid(LEDC) : Lõuna riigid.. Aafrika, Aasia ,Lõuna-Ameerika. Uusindustriaalsed riigid riigid kes varem olid vähem arenenud kuid pärast majandusreforme ja eksporditööstuse kiiret arengut on arengutasemel jõudnud/jõudmas arenenud riikide hulka( Singapur ,Lõuna-Korea). RIIKIDE MAJANDUSSÜSTEEMID : 1.) Tavamajandus – korraldus mis põhineb traditsioonidel,algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial,vanim majandussüsteem,majandusotsuseid teeb hõim või pere 2.)Käsumajandus-majandusotsuseid teeb kekskvõim,tuntuim vorm on plaanimajandus (NSVL, Kuuba ,Liibüa)3.) Turumajandus - ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid vabalt kokkulepitud hindade alusel, konkurents määrab toote või teenuse mahu,hinna ja sortimendi.(Eesti,Soome) Monopol – ainuõigus toota mingit kaupa,osutada teenust ja määrata hindu. Avalik sektor moodustab riigivalmitsemine ja kohaliku omavahlitsuse asutustest ning riigi-ja kohaliku omavalitsuse ettevõtetest ja fondidest. Segamajandus on majandussüteem kus kõrvuti erasektoriga toimib ka avalik sektor ja kusriik sekkub majandusellu. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID on rahvusvahelisel tasandil riikide ühendused või riigisiseste ühingute liidud,asutatud ühiste eesmärkide saavutamiseks. Rahvusvahelisi organisatsioone liigitatakse : *ülemaailmsed,subregionaalsed või piirkondlikud organisatsioonid*valitsustevahelised või –välised organisatsioonid*konkreetsete tegevusvalkondade organisatsioonid*majandusühenduse : 1.)väliskaubandust ja rahandust kooskõlastavad organisatsioonid 2.)toorainekartellid. *Rahvasteliit –esimene arvestatav rahvusvaheline organisatsioon . Loodud 1919. *Euroopa Liit (European Union)– asutati majandusühendusena,nüüd ka arenenud politiiline ja kaitseliidu suunas.1950a.(Euroopa Söe- ja Teraseühendus) ,1993a võeti kasut nimi Euroopa Liit,majandus oleks tugev ja võrdne *Ühinenud rahvaste organisatsioon(ÜRO- United Nations Organization)-1945. San Franciscos, ülemaailmne rahu- ja julgeolekuorganisatsiooon.Kuulub hetkel 191 riiki sinna.*Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon(North Atlantic Treaty Organization- Nato ) 4.aprilli.1949 Washingtonis ,sõljalis-poliitiline liit *Maailma Kaubandusorganisatsioon(Wordl Trade Organization- WTO)- 1948a algul kui Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe(GATT) maailmakaubandust reguleeriv instituatsioon, tollimaksude alandamine .*Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (Association of Souht East Asian Nations- ASEAN )- 1967a. Mittekommunistlike riikide loodud et vastu hakata Hiina kultuurirevolutsiooni mõjudele ja Vietnamist levima hakanud kommunismile.*Põhja-Ameerika Vabakaubandusleping(Nort American Free Trade Agreement- NAFTA )- 1jaanuar 1994,Kanda Mehhiko ja Usa on liimed. Kaubandusorganisatsioon, et konkureerida EL-iga. *G7- (Itaalia,Jaapan,Kanada,Prantsusmaa,Saksamaa,Suurbritannia ja USA),poliitikaorganisatsioon. 1975 oli 5 liiget, 1976 G7 Kanada liitumisega *G77- suurim Lõuna riikide majandusprobleeme käsitlev organisatsioon, 1964 Genfis *Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon(Organization of Petroleum Exporting Countries- OPEC ) – asutati 1960a Venezuela ja Saudi Araabia initsatiivil, naftahinna kujundamine,selle võimalikult kõrgel hoidmine *Maailma Tervisehoiuorganisatsioon(Worlds Healt Organization – WHO)
Regionaalpoliitika – avaliku võimu sihipärane tegevus riigi vi riikide ühenduse kõigi piirkondade arengueelduste loomiseks ning sotsiaalmajandusliku arengu tasukaalustamiseks,lähtudes piirkondadde ja riigi või riikide ühenduse kui terviku huvidest. Kartell monopoli vorm,täieliku iseseisvuse säilitavate tootjate ja nende koondiste liit,eesmärk piirata või kaotada konkurents oma majandusharus(hindade kokkumäng,turgude jaotamine jne). Rahvusvaheline firma on ettevõte mille kontrolli all või halduses on tootmis- ja varustusettevõtted mitmes riigid ning ressursid, kaubad ,teenused ja oskused liiguvad ettevõttesiseselt üle riigipiiride.Globaliseerumine tähendab kõigi sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumis ehk üleilmastumist. Regionaliseerumine – samas regioonis asuvate üksteisega külgnevate riikide majanduslike suhete tihenemine,selle alusel riike ühendavate majandusliitude loomine ning nende liitude laienemine uute riikide liitumisel. Asutus-maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvastik - mingil maa-alal elavad inimesed Asulastik- mingi maa-ala asulate kogum.Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess mil suremus langeb,kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti,rahvastiku koosseisus palju lapsi ja noori. Rahvastikuregister – andmekogu milles sisalduvad rahvastiku iga liikme ehk isiku olulisemad demograaafilised andmed.Loomulikiive-sündide ja surmade vahe absoluutarvudes mingis piirkonnas või promillides Sündimuskordaja – sündide arv mingis piirkonnas või riigid 1000 inimese kohta aastas,mida väljendatakse promillides. Rahvastikupüramiid on rahvastiku soolist ja vanuselist koostist mingil ajahetkel kujutav kahe poolega lintdiagramm. Genotsiid – süstemaatiline ja tahtlik tegevus, millega soovitakse täielikult või osaliselt hävitada mingi etniline ,rassiline või religioosnne üksus.Demograafiline siire – rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimese keskmine eluiga.Viis etappi : *traditsiooniline põlvkondade vaheldumine (kõrge sündimus ja suremus,madal iive,eakaid vähe enamus lapsi sureb, Aafrika,Ladina-Ameerika)*demograafiline plahvatus(suremus väheneb,sündimus kõrge,loomulik iive kõrge, Nigeeria , Egiptus )*üleminekuetapp(väikese suremuse kõrval sündimuse vähenemine, iibe langus,kesk eluiga pikeneb,Mehhiko,Brasiilia,Türgi)*rahvastiku vananemine(karjäärinaised,sündimus ja suremus võrdusustuvad,rahvaarv ei kasva,palju eakaid,USA,Prantsusmaa)*nüüdisaegne põlvkondade vahldumine(negatiivne loomulik iive,rahvastiku vähenemine) +82 skeemid! Tööhõive – näitab rahvastiku hõlmatust tööga. Tööhõive määr – väljendab tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku suhet ning on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja. Tööpuuduse määr- väljendab töötute arvu ja majanduslikult aktiivse rahvastiku üldarvu suhet Tööjõud – majanduslikult aktiivne rahvastik, jaguneb töötajaiks ja töötuiks. Tööviljakus ehk töötootlus on mingi ajaühikus valmistatud toodangu või osutatud toodangu mahu ja kulutatud tööaja suhe. Majandustegevus jaguneb : primaarne(põllu-ja metsamajandus , kalandus ), sekundaarne (töötlev tööstus,ehitus) ja tertsiaarne (teenindussfäär), kvarternaarne sektor( infotehnoloogia ,mis võimaldab kodus töötamist ja paindliku tööaega).Asula on kompaktsete perede(talude,elamute) paigutsega asustatud koht,asulad Eesti territooriumil on linn,alevik või küla.Asulate teket ja arengut mõjutavad : *pakub kaitseb vaenlase rünnaku puhul*toidu tegemiseks ja hoonete kütmiseks vajaliku kütuse olemasolu* joogivee lähedus*põllumajanduslikult kasutatavad maa lähedus*eluaseme ehitamiseks vajalike materjalide lähedus*pakub kaitset halbade ilmastikuolude vastu*juurdepääs tesitele piirkondadele. Linnastumine – urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning nende ostähtsuse suurenemine
Linnastumis- e urbanisatsiooniastmeks – nimetatakse linnaslistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Linnastu on rühm lähestikku asuvaid linnu Megapolis ehk hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum. LINNASTUMISE PROTSESSID : 1.)hõlmab 19saj., kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas.Paljud külas liideti linnadega,tekkisid esimesed miljonilinnad.Hakkasid tekkima esimesed linnastud 2.)20saj esimene pool, linnade arvu kasv aeglustus. Linnadevõrk väljakujunenud, uusi linnu rajati vähe.Hoogustus eeslinnastumine . 3.) 20saj keskpaigast linnastumine suureneb kõvasti,iibe tõus,megapoliste areng. Linna tagamaa – linnaga sotsiaalselt ja majanduslikult seotud ümbruskond. Migratsioon ehk rahvastiku ränne on inimeste ümberasumine riigi siseselt või üle selle piiri kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Jaguneb välis-ja siserändeks. Migratsiooni või rände saldo on emigrantide ja immigrantide arvu vahe. Assimilatsioon on vähemusrahvuste sulanemine enamusrahvusse kas loomulikul teel või vägivallapoliitika tulemusena. Pagulus -sunnitus elukoha vahetamine(enamasti välismaale), poliitilistel,usulistel või rassilistel põhjustel Etnos - ajalooliselt kujunenud püsiv inimrühm(hõim,rahvas,rahvus),mille põhitunnused on ühine keel ja ühine asula Rahvus ehk natsioon on etniliste tunnuste alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa. RELIGIOON ehk rahvapäraselt usk. Kristlus - rajas 2000a tagasi Jeesus Kristus. Jeesus oli algselt juudi uskui aga muutis juudi piiblit .Pärast tema surma pandi sellest kokku Uus Testament .Enam kui pooled kristlased on katoliiklased(Lõuna-Euroopa,Kesk-ja Lõuna Ameerika,Filipiinid),kelle kõrgem juht on Rooma paavst ., veerandi neist moodustavad protestandid (luterlased, baptistid ,kalvinistid jne)[Põhja-Ameerika,Euroopa põhjaosa],kümnendik kristlasi on õigeusku(Venemaa,Ukraina,Valgevene), anglikaani kirik (Suurbritannia)Inimese elu määravad isiklikud saavutused. Islam - muhameedlaste religioon, tunnistab üht ja ainust jumalat – Allahit. Muhamed kes sündis Mekas. Jumala õpetused Muhamedile pandi kirja koraani, muhameedlaste pühakirja.Islam tähendab täielikku allumist Allahile.Peale Muhamedi surma jagunesid muhameedlased : suniitideks(80%) ja šiitideks(radikaalsemad)Islam on levinud Põhja-Aafrikast Kagu-Aasiani. Iraagis, Iraanis ja Jeemenis on enamuses šiidid mujal aga sunniidid .Ateismi ei aktsepteerita ja islam mõjutab igapäevaelu.Muslimitel on kindel riietus,söök ja kombed püsinud põlvkondade vältel peaaegu muutumatutena.Inimese elu määravad sageli pere ja klassikuuluvus.Keelatus alkoholi tarvitamine,hasartmängude mängimine, sealiha söömine jne. Ramadaan - 30päevane paast ja palvekuu. Budism aluseks on Põhja-Indias sündinud raž da poja šakjamuni õpetus. Tast sai Buddha (kirgastunu) kes õpetas et igapäevaeluga kaasnevad alati kannatused mis on põhjustatud meie ihadest . Ihadest vabanemine teeb kannatustele lõpu ja viib täieliku rahu ja õndusese seisundisse – nirvaanasse. Kuigi budismile pandi alus Indias elavad budistid tänapäeval peamiselt Kagu-Aasias, Tiibetis ,Hiinas, Koreas , Jaapanis . Pühakirjad pandud kirja kui Buddha jutt kuid need levisid suuliselt ja võib palju valeinformatsiooni olla.Budism ei vastada maist ja taevast elu. Elamiseks olevat kuus erinevat kohta,millest kaks ülemist asuvad taevas kolm alumist põrgus ning vahepeal on üks füüsilise maailma tasand. Usuvad reinkarnatsiooni ehk taaskehastumisesse. Hinduism- alguse sai Indias. Religioonil pole kindlat alusepanijat ega ühtset pühakirja,kuigi selle esmased põhimõtted oli kirja pandud veedades mis sisaldavad loitse,palveid,laule.Enamik hindudest usub mitut jumalat Višnu ja Brahma . Arvatakse kui keegi sureb sünnib ta uuesti. Need kes elavad õiglast elu sünnivad kõrgemasse kasti ja vastupidi.Hinduismi sümbol on eriline silp OM (ka AUM) Judaism – ehk juudi usk sai alguse 2000a ekr heebrealased asusid elama praeguse Iisreali aladele . Judaismil pole ühtegi kidnlat rajat aga Isreali rahva esiisa on patriarh Aabraham .Judaismi pühakiri on viis esiest Moosese raamatut ehk Toora , mis koos prohveti-ja ajalooraamatutega moodstab Vana Testamendi.Range ainujumalausk. Sümbol on kuueharuline Taaveti täht. Shinto Jaapani pärimuslik usund ,lähtub kujutlusest et kogu maailm on hingestatud ja asustatud vaimsete olenditega. Tsivilisatsioon - on inimühiskond koos oma ainelise ja vaimse kultuuriga . Pidevalt areneb ja uuenev majandamis ja kultuuripärandile tuginev. Tsivilisatsioonid hakkasid tekkima mitmes maakera piirkonnas eri aegdel. TSIVILISATSIOONID JAGUNEVAD : *Aafrika tsivilisatsioon*Hiina tsivilisatsioon*Hindu tsivilisatsioon*Jaapani tsivilisatsioon*Ladina-Ameerika tsivilisatsioon*Lääne tsivilisatsioon*Islamimaade tsivilisatsioon*Vene ortodoksne tsivilisatsioon. Inimarengu indek – on ÜRO arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, arvestab rahva haridustaset,keskmist eluiga ja skt ühe inimese kohta. Põllumajandus-mnateriaalse toomtmise vanemaid ja tähtsamaid harusid,mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesugust tööstustoorainet; siia kuuluvad kõik põllumajandussaadusi tootvad majandusüksused ja need ettevõtted, mis aitavad saadusi esmaselt töötleda. Troopiline kliimavööde on lähisekvatoriaalset vöödet kahel pool paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala, õhk tõuseb ja pilvetus puudub. Päike on aasta läbi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (isegi rohkem, kui ekvatoriaalvöötmes).Suvel on õhutemperatuurid umbes +30°...+40°C, talvel nad on madalam (+15°...+25°C). Sademete hulk on vähem kui 250 mm aastas, kohati mitu aastat puuduvad. Valitsevad kõrbed ja poolkõrbed, asustus on hõre.Sõltuvalt sademete hulgast troopilises kliimavöödes eristatakse kahe kliimatüüpi: mandriline troopiline kliima ja mereline troopiline kliima. Ookeanide piirkonnades sademete hulk on üsna suur ja kliima on ekvatoriaalkliimaga sarnane, ainult õhutemperatuuride amplituud on suurem. piirkonna, samuti merepinna mandrite vahel. N : Tšaad, Papeete, Faya-Largeau,Austraalia (keskosa)Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid . Päike on aasta läbi seniidis või väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes).Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. N: Malai saarestik -Eriti liigirikkad metsad ,ekvaatori vihmamets on kõige keerukam ökösüsteem kust võib leida pooled maakera looma-ja taimeliikidest.Lähistroopiline kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb parasvöötme õhumass ja suvel troopiline õhumass. Sõltuvalt kohalikkudest tingimustest lähistroopilises kliimavöödes eristatakse kolme kliimatüüpi: lähistroopiline vahemereline kliima mandrite läänerannikutel, lähistroopiline mussoonkliima mandrite idarannikul ja lähistroopiline mandriline kliima mandrite siseosas.Lähistroopilise vahemerelise kliima kliimadiagramm (Mosul, Iraak )Lähistroopiliste alade läänerannikutel on pehme ja vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel valitsevad seal tsüklonid ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, seega on seal kuumad ja kuivad suved .Lähistroopilise mussoonkliima kliimadiagramm (Tōkyō, Jaapan)Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad, kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked , kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku.Lähistroopilise mandrilise kliima kliimadiagramm (Nukus, Usbekistan)Mandrite keskosas valitseb aasta läbi kuiv õhk, talvel on seal temperatuurid madalad ning suvel on kõrged. Metsad jagunevad niisketeks ja kuivadeks.Lähisekvatoriaalne kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass.Lähisekvatoriaalse kliima pika vihmase aastaajaga kliimadiagramm (Manono, Kongo Demokraatlik Vabariik)Lähisekvatoriaalsele kliimale on iseloomulikud kuum ja kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Talvel valitsevad seal troopilised õhumassid kuiva ja läbipaistva õhuga ning Päike asub peaaegu kogu aeg seniidis. Suvel valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid ning iga päev sajab vihma.Eristatakse kuiva aastaaega talvel ja vihmast aastaaega suvel. Nende pikkus sõltub koha asukohast: mida lähem koht ekvaatoriaalvöötme poole, seda pikem on vihmane aastaaeg ja lühem kuiv aastaaeg.Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel, selgelt eristatavad neli aastaaega – talv, kevad, suvi ja sügis.Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250-st 2000 ja enama mm-ni aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid .Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, üleminekuline paraskliima, mandriline paraskliima ja mussoonparaskliima.Paraskliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika keskosa, Lõuna-Ameerika äärmise lõunaosa, suurema osa Euroopast, Aasia sisealad ning Tasmaania ja Uus-Meremaa Lõunasaare, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel. N : Uus-Meremaa,Eesti,Soome,Läti,Leedu,Saksamaa.Laialehelised metsad.Lähispolaarses kliimavöötmes on suved suhteliselt jahedad ja talved väga külmad. Seda kliimat esineb nii põhja- kui  lõunapoolkeral. Suvel on lähispolaarses kliimavöötmes parasvöötme kliimatingimused. Seda mõjutab päikesekiirguse väike langemisnurk , mistõttu päike ei suuda seda ala isegi suvel küllalt soojendada. Suvised temperatuurid jäävad tavaliselt 10 kraadi piiresse. Talved on  väga külmad, kuna Päike käib väga madalalt ja   poolustelt puhuvad tuuled toovad kaasa väga külma õhku. Taimede kasvuks on lähispolaarsed kliimatingimused ebasoodsad. Neis piirkondades peavad vastu ainult samblad , mõned rohttaimed , madalad puhmastaimed ning samblikud . Lähispolaarses kliimavöötmes esineb maa sees igikelts - mitme meetri paksune jääkiht, mis ei sula isegi suvel üles. Igikelts tekib tänu väga külmale talvele ja jahedale suvele.  N: Kanada, Norra -ja Soome põhjaosa,Venemaa põhja-ja kirde osaPolaarses kliimavöötmes esineb aastaaegadest ainult talv. Seal esineb polaaröö ja polaarpäev, vastavalt sellele erineb ka temperatuur. Polaarpäeval, kui Päike paistab pool aastat järjest, tõuseb õhutemperatuur isegi 10-15 külmakraadini. Talvel, kui Päikest sealsetele aladele üldse ei jõua, on külma isegi kuni 50 kraadi. Polaarkliima on väga külm ja kuiv. Seal ei saja peaaegu üldse, kuna õhus on väga vähe niiskust. Sellest hoolimata on polaaraladel püsiv paks lumikate . Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. See on tingitud püsivalt külmadest ilmadest, nii et lumel pole võimalust ära sulada. Polaaraladel jääb.Polaaraladel peavad vastu vaid vähesed loomaliigid , kuid ühe liigi isendite arvukus on suur. Lindudest pesitsevad suvekuudel Arktikas või Antarktikas kotkad, kullid , kakud, ännid ja aulid. Antarktikas elavad pingviinid , kellest keiserpingviinid ja adeelia pingviinid  pesitsevad ka Antarktika mandril , teised pesitsevad lähedal asuvatel saartel. ka kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null kraadi.  N : Põhja-Venemaa,Antartika, Arktika . PÕLLUMAJANDUS : arktilises kliimas igasugune põllumajandus võimatu,lähisarktilises kliimas –põhjapördad,kasvatatakse lühiajalist öökülma taluvaid kultuurtaimi( redis ,oder),parasvöötmes-põllumajandusliku maad kõige rohkem,teravili, lähistroopilises põllumaad palju kuid selle kvaliteet on sõltuvad sademete hulgst ja aastasisesest jaotusest väga erinev, oliivid ,tsitrused, viinamarjad ,puuvill, riis ,teepõõsas, tsitrus ,õlitaimed,nisu,mais,tubakas,maapähkel,troopikavööde on kõige väiksema pilvisusega ja suurima maapinnale langeva päikesekiirguse aastasummaga piirkond,datlipalmid,kohvipuud,sukruroog,lähisekvatoriaalses võõtmed-taimekasvatuse aastaajaline rütmilisus, hirss ,maapähklel,puuvill,riis,veised,ekvatoriaalse kliimavõõtmed – kautšuk, kakao ,kovipuu,õlipalm. Intensiivne põllumajanduse puhul saavutatakse toodangu kasv väikesel maa-alal mahutades sinna palju kapitali,kasutades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi.(põhja riigid kuid ka lõuna riikide tihedalt asustatud riisikasvatuspiirkonnad)) Ekstensiivse põllumajanduse puhul tagatse toodangu kasv,laiendades põllumajandusmaad ja/või suurendades kariloomade arvu.(lõuna riigid)..Põhja riikides on taimekasvatuse saagikus kümneid kordi suurem kui Lõuna riikides,kuna meil on nüüdisaegne tehnika ja tehnoloogia ning otstarbekas mulla harimine,väetised,taimekahjurite tõrje, sordiaretus .Roheliseks revolutsiooniks on hakatud nimetada üritust parandada maailma toitlustusolusid,peamiselt Lõuna riikide teraviljatoodangut suurendades.(*uued kõrge saagikusega sordid,*kunstliku niisutamise laiendamine,*tehnika,väetise ja pesititsiidide laialdane kasutamine) Maareform tähendab maaomandisuhete ulatuslikku ümberkujundamist poliitilistel eesmärkidel. Põllumajanduspolitika valikud : *kuidas totetatakse põllumajandust eelarvest*kas oma riigi põllumeestele antakse eksporditoetust*kas kasutatakse impordimakse või kaitsetolle. Põllumajanduslikud tootmise vormid ja levik maailmas : *talu- maal elavate inimeste traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllumajanduslik tootmisüksus*spetsialiseeritud suurtalu on kõrgtootlik taluvorm mis kujuneb segatalust spetsialiseerumise liitumise või maareformi käigus(P-Ameerika,Austraalia.. farmid .)*istandus taimekasvatusmajand ,mis tegeleb troopiliste kultuuride peamiselt ekspordist kasvatamise ja esmase töötlemisega(Vahemere maad, Kariibi regioon,Ameerika)kasutatakse odavat tööjõudu.*rantšo- suur loomakasvatusmajand,kus loomi söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel(Põhja(Austraalia,USA) ja Lõuna( Argentina , Aafrika)). Monokultuur ühe kultuuri pidev viljelemine saal külvikorralväljal või põllul,see mõjub kahjulikult mullaviljakusele ning soodustab taimehaiguste-kahjurite levikut(seda kasutatakse istantustes). Metsasus on metsamaa pindala osatähtsus(promillides)mingi piirkonna üldpindalas. Metsavarud on looduslikud metsad, kust saadakse puitu ning muid vajalike hüvesid.Kogu maakera katavad metsad ligikaudu 30% maismaast.2/3 maailma puiduvarust on lehtmetsades ja 1/3 okaspuumetsades.Segametsad on peaaegu eranditul põhjapoolkera parasvöötmes,okasmetsad peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes(Siberi taiga- maailma suurim kompaktne metsaala Siberis ), lehtpuumetsad peamiselt Kesk-ja Lääne Euroopas. FAO annab regulaarselt informatsiooni maakera metsavarudest.Kõige metsarikkamad riigid: Rootsi,Soome,Venemaa,Brasiilia, Peruu ,Venezuela,Kongo DV,Kamerun, Angola ,Indoneesia,Myamar,Uus- Guinea . Kõige metsavaesemad : Alžeerika, Niger ,Mauritaania,Gröönimaa(Taani),Saudi Araabia,Egiptus,Liibüa. Ökösüsteem- looduse isereguleeruv terviklik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad.Metsa majandamiseks nim metsa uuendamist,kasvatamiost ja kasutamist ning metsakaitset.Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu mis tegeleb kalade ja muu veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise,töötlemise,turustamise ja kasvatamisega .Akvakultuur on kalade jt mereandide kasvatamine nii meredes kui ka mageveekogudes.Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala,kus riik võib arendada majandustegevust.Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO),Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon(IBSFC) rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide püügikvoote ja –piirkondi reguleerivad rahvusvahelised organisatsioonid.El Nino- Vaikse ookeani troopilistel laiustel tekkiv muutuva perioodilisuse,kestuse ja tugevusega ilmastikunähtuste kogum millega kaasnev kuum ja niiske ekvatoriaalne õhk põhjustab tavaliselt kuivas piirkonnas paduvihma,jahedama veega kohastunud mereelustik hukkub või siirdub mujale.Kalarohkus : Vaikne ookean(54%),Atlandi ookean(27%),India ookean(9%). Degradatsioon on muldade kahjustamine ja mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mulla arenguks tähtsate ainete eemaldumise tagajärjel ebaõige mullaharimise kasutamine,aga ka ehitustegevuse,tööstuse ja muu tõttu.Põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale : *suurfarmide läga võib reostada põhja- ja pinnavett *metaani hulk atmosfääris kasvab*paljude loomaliikide elukeskkond hävib*mulla struktuur saab kahjustada. Mahepõllumajandus on taime ja loomakasvatus mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud kontsentreeritud või muul mittelooduslikult viisil käideldud aineid ega lisata toidusaadustele mittelooduslikke ühendeid. Happesademed on happelise reaktsiooniga sademed mis tekivad gaasiliste väävel-ja lämmastikdioksiidide lahustumisel veepiiskades. Metsa probleemid : happesademed, lageraie (tagasi istutamine ei päästa eriti kuna tagasti istutatud metsad pole nõda liigirohked),tuli,põllumaade laiendamine. Energiamajandus on majandusharu mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise,hankimise,töötlemise,tootmise,salvestamise,transportimise, kauplemise ,turustamise ja müügiga.Energia suurimad tootjad ja tarbijad : USA,Venemaa,Hiina. Tingkütus ehk leppekütus- arvutuslik kütus,mille alumine küttuväärtus on
7000kcal/kg. Taastuvad energiaallikad :maa pöörlemise energia,maa gravitatsioonienergia, tuuleenergia ,biomassi energia,vee-energia,loodete ja lainete energia, maasisene energia,päikeseenergia. Taastumatud :nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi,põlevkivi, turvas . Elektroenergeetika on elekti tootmine,ülekandmine ja jaotamine tarbijale. Tahked kütused : süsi(USA,,Hiina,Venemaa),põlevkivi(Austraalia,Ameerika Ühendriigid)),turvas ja puit. Nafta(Saudi Araabia,Iraak,Araabia ÜE)-nn must kuld . Maagaasi eelised nafta ees : *lihtsam toota*ei vaja erilist töötlust*kasutamine mugav*ökönoomne transportida., puudused : *plahvatused*üle mere raske toimetada(Venemaa,Usa,Suurbritannia,Holland).Soojuselektrijaamad –toodetakse ligi 2/3 kogu maailam elektrienergiast.Kasutavad tahket kütust,ehitatakse kütuse kaevandamispiirkonda,atmosfääri peamised reostajad ,jääkainet saab kasutada põldude lupjamiseks ja ehitusmaterjalidena(USA,Hiina,Venemaa,Jaapan,Saksamaa) Hüdroelektrijaamad – alla viiendiku maailma elektrienergiast. Ehitamine võtab palju aega ja on kallis,hiljem aga on kasulik kuna ülalpidamine pole kulukas ja ei vaja eriti tööjõudu,nõuab veehoidlaid ja see eeldab suurte maa alade üleujutamist, see eeldab tamme mis takistab kalade rännet.(Kanada,Brasiilia ja USA) Tuumaelektrijaamad - Vajavad väga vähe toorainet,võib ehitada vastavalt tarbijate paiknemisele,ainus nõue on reaktorite jahutusveeks piisava mahutuvusega veekogu olemasolu,tuumajäätmedega esineb probleeme,võib toimuda plahvatus(USA,Euroopa).ALTERNATIIVENERGIA :
Enegialiik
Nõuded asukohale
Eelised
Puudused
Päikese energia 1.)päikesekollektorid(päikese soojedantud vett saab kasutada pesemiseks jne
2.)päikesepatareid
Piisav päikesevalgus
Keskonnasõbralik
*elektrienergiaks muundamine on tehniliselt keeruline
Tuuleenergia
Ühtlaselt tugev tuul
Keskkonnasõbralikud
*ebaühtlane kasutamisvõimalus
*väike võimsus
*mõjutavad maastikupilti
Tõusu-mõõna energiatõusu
Tõusu ja mõõna taseme suur vahe
Keskkonnasõbralik
*seadmete kiire roostetamine soolase vee tõttu
*tehniliselt keeruline
Geotermaalenergia
Vulkaanilised alad
ühtlane energiaga varustamine
*kasutamise lokaalsus
Geotermaalenergia on maa sisesoojuse (kuumenenud kivimite,sulamagma) ning nendega kokkupuutel kuumenenud põhjavee nn termaalvee energia.Metallurigia on tööstusharu mis tegeleb metallide ja metallisulamite tootmise ning metallitoodete valmistamisega.Muutused : *metalli kasutatakse säästlikumalt*orienteerutakse tarbijale,luues väiksmaid metallurgiaettevõtteid*keskkonda saastav majandusharu on Põhja riigid viinud Lõuna riikidesse*kasvanud on metallide korduvkasutamine. Legeerimine on metalliliste,harvemini mittemetalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse suurendamiseks ,mõne eriomadsuse või tehnoloogiliste omaduste parandamiseks.Masinatööstus on masinaid valmistav tööstusharu milles eristatakse allharudena : aparaadi-tööpingi-elektroonika- elektrotehnika ja arvutustehnikatööstust. Keemiatööstus – majandusharu mis tegleeb keemiatoodete valmistamise ja töötlemisega. Dumping on kaupade müük välisturul ajutiselt alandatud hindadega.Konveieritootmine on tootmiskorraldus mis jagab tootmistsükli konveieril e vooluliinil järjestiku sooritatavateks lihtsateks operatsioonideks. Tehnoloogiakeskus on koht või paikkond kus asub väga palju teadusmahukat toodangut andvaid tehaseid,tehnoloogia ja tehnikaasutusi ja ülikoole.Kergetööstus on tarbekaupu tootvate tööstusharude kogum mis hõlmab kanda rõivaste ja jalatsite tootmise,samuti taimse,loomse ja tehistooraine esmase töötlemise.Teenus on abitstav või teenindav töö,mis rahuldab inimese või ettevõtte mingit vajadust.Side –rahvamajandusharu,ülesanne informatsiooni edastamine . Logistika on majandusharu mis tegeleb veoste planeerimise,edasitoimetamise,kontrolli ja juhtimisega.Kaubandus-majandusharu mis hõlmab kõiki ettevõtteid mis vahendavad midagi toojate ja tarbijate vahel Jaekaubandus-väikestes kogustes kaupade ja teenuste müük. Hulgikaubandus -tootjaid ja kaubandusettevõtteid ühendav vahenduskaubandus kus liiguvad suured kaubakogused.