Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika, aine ehitus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

1.Aine ehituse 3 põhiseisukohta
*Aine koosneb osakestest
*osad mõjutavad ükstest tõmbe ja tõukejõududega
*osad on lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises (osade
vahel on palju vaba ruumi)
2. Soojusliikumine – aine osade korrapäratu liikumine, mida kõrgem
on temperatuur, seda kiirem on liikumine.
3. Browni liikumine on see, kui aineosakesed on korrapäratus
lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises
4.Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu,
ega lakka kunagi.
5. Tahkis – kehal on kindle kuju ja ruumala, kuna aineosakesed
paiknevad korrapäraselt kristallvõre tippudes. Soojusliikumine
seisneb osakeste võnkumises tasakaaluasendi ümber.Tahkete kehade
joonmõõtmete muut on võrdeline temperatuuri muuduga.
Vedelik – omab kindlat ruumala, võtavad anuma kuju, kuhu nad
pannakse, puudub korrapärane asend, soojusliikumine on võnkumine
asukoha ümber ja korrapäratu liikumine ühest kohast teise
Gaas – puudub kuju ja ruumala, nad täidavad ruumi/anuma
täielikult. Gaasi osad paiknevad üksteisest kaugel. Tõmbe-tõukejõud
praktiliselt puudub, gaasi osad liiguvad sirgjooneliselt põrkest

Füüsika-aine ehitus #1 Füüsika-aine ehitus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 148 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaur kuri Õppematerjali autor
aine ehitusega seotud mõisted ja nende kirjeldus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Füüsika eksam kaheksandas klassis.

Kordamine Made By: WaZ Aine ehituse 3 põhiseisukohta 1. Aine koosneb osadest. 2. Aineosad on pidevas korrapäratus e kaootilises liikumises. 3. Osad mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Soojusliikumine? Kuidas seotus temp.? Aineosade liikumist nim. soojusliikumiseks, sest mida kõrgem on temperatuur seda kiiremini on osade liikumine Tahke keha 1. Kindel kuju ja ruumala, mida on raske muuta. 2. Aineosad paiknevad kindlalt kristallvõrede tippudes. 3. Aineosade vahel valitseb suured tõmbe- ja tõukejõud, mis ei lase neil kohalt liikuda. 4

Füüsika
thumbnail
3
docx

Soojusõpetus

on tõukejõust suurem, osakesed eemalduvad üksteisest , tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist). Tõuke- ja tõmbejõudu modelleerimiseks kasutatakse vedru abil ühendatud kerasid. Deformeerimata olekus ei mõju väljaspoolt jõudusid. Kui kerasid kokku suruda, siis tekib vedrus tõukejõud (püüab kerasid laiali lükata). Kui kerasid üksteisest eemaldada, siis tekib vedrus tõmbejõud. (püüab kerasid kokku suruda ). Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist ! Vette õli pannes, valgub õli laiali aga ei kata kogu veepinda, sest õli on ainete segu ja koosneb mitme aine molekulidest ning nende vaheline tõmbejõud hoiab õliosakesi koos. Õli ei jää ka kuhjana ­ aineosakeste ja veemolekulide tõmbumisel ja veele mõjuva raskusjõu tulemusel valgub see laiali, moodustades ühe aineosakese paksuse kihi. Õliosakeste läbimõõdu määras Robert Reyleigh ( 20.saj )

Füüsika
thumbnail
7
doc

Füüsika kordamine 9. klass

klass 1. Aineehituse mudeli põhiväited! Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 3. Aine agregaatolekud! Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga. Ained võib liigitada kuju ja ruumala säilitamise põhjal järgnevalt: TAHKIS ehk tahke aine säilitab kuju ja ruumala.

Füüsika
thumbnail
2
docx

Soojusõpetuse mõisted

tahke aine 1) kindel kuju, raske muuta 2)kindel ruumala, raske muuta, sest aine osad paiknevad kindlalt kristallvõre tippudes 3)soojusliikumine on osadeliikumine kristallvõre tippudes vedelik 1)kindel ruumala, 2) võtab anuma kuju, kuna on suuteline voolama 3)osad paiknevad korrapäratult 4)tõmbe- ja tõukejõud on väikesed, soojusliikum. seisneb võnkumises ja kohavahetuses 5)tahke keha ruumala on tavaliselt vedeliku omast väiksem gaas 1)puudub kindel kuju ja ruumala

Aineehitus
thumbnail
4
docx

Füüsika kt 9.klass soojusliikumine

1.Aine agregaatolekud Tahkis - Aineosakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt - Aineosakeste soojusliikumine seisneb nende võnkumises ümber oma tasakaaluasendi Gaas - Gaasiline aine on voolav ja täidab kogu anuma, kuhu seda panna - Aineosakesed on väga nõrgalt omavahel seotud, paiknevad üksteisest kaugel - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma Vedelik - Voolav, täidab kogu anuma millesse asetada - Aineosakesed on nõrgalt seotud, liiguvad vabalt - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma - Amorfne aine - voolav tahkis (või, klaas, pigi, hambapasta) Plasma

Soojusnähtused
thumbnail
4
doc

Termodünaamika

m( t L - t A ) ta on arvuliselt võrdne selle soojushulgaga, mida on vaja anda kindla massiga kehale selleks, et keha temp. tõuseks ühe kraadi võrra, sel juhul, kui ei toimu agregaatoleku muutust. Q 1J J Q = cm( t L - t A ) c = SI : =1 SI-s on erisoojuse ühikuks võetud sellise aine m( t L - t A ) 1kg 1K kg K erisoojus, millest valmistatud keha temp. tõstmiseks 1K võrra, tuleb sellele kehale anda soojushulk 1J, juhul kui keha mass on 1 kg ja seda ühikut nim. üheks dzauliks kilogramm-kraadi kohta (1J / kg K ) Sageli kasutatakse ka süsteemiväliseid mõõtühikuid soojushulga jaoks: 1kcal ja 1cal (1kcal=103 cal). 1kcal on soojushulk, mis on vajalik anda 1 kg veele selleks, et selle temp. tõuseks ühe kraadi võrra

Füüsika
thumbnail
5
doc

Soojus õpetus

J Universaalne gaasikonstant: R = 8,31 mol K J Boltzmanni konstant: k = 1,38 10 -23 K 1 Avogadro arv (molekulide arv ühes moolis): N A = 6,02 10 23 mol Konstantide vaheline seos: R = k N A Soojusõpetus on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat, aine ehituse aluseid ja faasisiirdeid. Molekulaarfüüsika kirjeldab ainete omadusi, tuginedes kolmele eeldusele: a) kõik ained koosnevad molekulidest b) molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) molekulide vahel on vastastikmõju (tõmbe ja tõukejõud). Aine omadusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameeter on mingi füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine olekut või omadusi (nt vedeliku ruumala, molekuli mass)

Füüsika
thumbnail
13
pdf

Füüsika

tugevust. Läätse optiliseks tugevuseks loetakse läätse fookuskauguse pöördväärtust. Optilist tugevust tähistatakse suure tähega D. Optilise tugevuse seos fookuskaugusega on seega D=1/f Optilise tugevuse ühikul on eraldi nimetus - 1dioptria (1dpt) Läätse optiline tugevus on üks dioptria kui läätse fookuskaugus on 1 m. Läätse optilist keskpunkti läbivat läätsega sümmeetrilist sirgjoont nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. 2. MEHAANIKA Keha mass ja aine tihedus Mass seostub sellega, kuidas maa tõmbab kehi enda poole. Mida suurem on keha mass, seda suurema jõuga maa keha enda poole tõmbab. Mass on keha üks põhiomadusi. Kõik kehad, alates tähtedest kosmoses kuni aine koosseisu kuuluvate mikroosakesteni, omavad kindlat massi. Keha massi saab mõõta kaalumisega. Massiühikuks on 1 kg. Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut Mõjutades ühel ja samal viisil erineva massiga kehi, on võimalik katseliselt veenuda, et

Aineehitus




Kommentaarid (1)

mark104 profiilipilt
mark104: normalna materjalka
23:12 16-12-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun