Füüsika eksami piletid. (0)

Pilet 1.1 Liikumise liigid. Teepikkus, nihe , ühtlane liikumine, kiirus. Liikumist liigitatakse trajektoori kuju järgi sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks. Kiiruse järgi liigitatakse ühtlaseks ja mitte ühtlaseks liikumiseks. Ühtlane liikumine on liikumine kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. V=s/t (m/s)
Pilet 1.2 Ideaalne Gaas . Gaasi oleku üldvõrrand. Ideaalse gaasi all mõistetakse sellist gaasi kus molekulide vaheline mõju on niivõrd väike et seda võib mitte arvestada. Looduses olevad reaalsed gaasid on ideaalse gaasi mudelile lähedal siis kui gaas on hõrendatud. Gaasi iseloomustavad suurused on 1. rõhk 2. ruumala 3. temp. pV/T
Pilet 1.3 Ül: läätse valemi rakendamine. 1/a+1/a=1/f S=k/a
Pilet 2.1 Ühtlaselt muutuv liikumine, kiirendus. Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine kus kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes kindlate suuruste võrra, kui kahaneb siis aeglustuv liikumine.Ühtlaselt muutuvat liikumist iseloomustab kiirendus (a). Kiirendus näitab kiiruse muutumist ajaühikus. A=V-Vە/t Vە – Algkiirus, V – Lõppkiirus, t – aeg
Pilet 2.2 Isoprotsessid gaasides . Isoprotsesside all mõistame sellist protsessi kus üks gaasi iseloomustav suurus jääb muutumatuks. Kui gaasi temp ei muutu siis sellist protsessi nim. Isotermiliseks. Kui gaasi rõhk ei muutu siis selline protsess on isobaariline. Kui gaasi ruumala ei muutu siis kutsutakse protsessi isobaariliseks.???????
Pilet 2.3 Ül: Fotoefekti rakendamine. E=hf=h c/λ Hf=A+mv²/2
Pilet 3.1 Kehade Vabalangemine , vertikaalselt visatud keha liikumine. Ühtlaselt kiireneva liikumise erijuhuks on kehade vabalangemine st: langemist vaakumis kus miski langemist ei sega. Sel juhul langevad kõik kehad ühesuguse kiirendusega seda kiirendust nim. Vabalangemise kiirenduseks. g=9,8m/s² Kui keha liigub vertikaalselt üles siis ta liigub aeglustuvalt kuni ta saavutab suurima kõrguse jääb momendil seisma ja hakkab siis langema.
Pilet 3.2 Elektromagnet skaala. Elektromagneetiline skaala on astmestik mis saadakse kui kõik elektromagnetlained reastada lainepikkuse järjekorda. 1. Raadiolained 2. infrapunane 3.nähtav valgus 4. ultraviolett kiirgus 5. röntgen kiirgus 6. Gamma kiirgus
Pilet 3.3 Ül: Ohmi seaduse rakendamine I=U/R
Pilet 4.1 Newtoni I ja III seadus. Newtoni I - Vastastikmõju puudumisel või kompenseerumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliseltl.
Newtoni III – Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastupidised
F1=F2(→ numbrite peal)
Pilet 4.2 Valguse dispersioon. Valguse Dispersioon on nähtus, mis seisneb (valge valguse) laine lahutumises eri lainepikkusega spektraalkomponentideks (sõltub laine kiirusest ja pikkusest) nt. Valguse suunamisel läbi prisma , vee (nt Vikerkaar looduses) jne.
Pilet 4.3 Laboratoorne töö: Vabalangemise kiirenduse määramine pendli abil. g=4Pii²∙ℓ/t² ℓ=nööri pikkus t=aeg/täisvõnkega
Pilet 5.1 Jõud, Newtoni II seadus, SI-Süsteemi põhisuurused ja ühikud. Jõud iseloomustab ühe keha mõju teisele mille tagajärjel keha kiirus muutub. Jõud on vektoriaalne suurus ja jõudu kui vektorit iseloomustab jõu suurus, suund ja rakenduspunkt.
Newtoni II: Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga a=F/m
Si-süsteem: Põhisuurused : Pikkus m, Mass kg, Aeg s, Voolutugevus A, temp. K, Ainehulk mol, valgustugevus cd
Pilet 5.2 Kiirgus ja neeldumisspekter Spektrid jaotatakse tekke põhjuse järgi kiirgus-, ja neeldumisspektriks. Kiirgusspekter jaguneb pidev-, ja joonspektriks. Pidevspekter on omane tahketele kehadele ja vedelikele joonspekter aga on omane gaasidele. Kiirgus mis jääb punase hoone taha üle 0,8 infrapuna. Kiirgus mis jääb violetse joone taha, alla 0,4 on ultraviolet .
Pilet 5.3 Ül: Joule-Lenzi seaduse rakendamine. Q=I²Rt (J)
Pilet 6.1 Gravitatsiooni seadus, Raskusjõud, keha kaal. Gravitatsiooni seadus - väljendab kõikide kehade vastasmõju universumis. Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehadevaheliste kauguste ruuduga . F=G m1m2/R² F-gravitatsioonijõud,ühik 1N
G- gravitatsioonikonstant G=6,6 x 10 astmes -11 Nm²/kg²
m1,m2-vastasmõjus olevate kehade massid 1kg
R-kehadevaheline kaugus 1m
Raskusjõud - on Maa külgetõmbejõud ehk gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab kõiki kehi enda poole. on füüsikaline suurus. Valem F=mg F-raskusjõud 1N m-keha mass 1kg
g-vabalangemise kiirendus 9,8 m/sruudus (N/kg)
Keha kaal - kui raskusjõud mõjub alati kehale endale, siis oma kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Keha kaalu ei tohi samastada raskusjõuga,sest need jõud mõjuvad erinevatele kehadele. Keha kaal on olemuselt elastsusjõud.
Pilet 6.2 Valguse laine ja kvantolemus. Laine 2 teooriat. Huygens’i lähtus sellest et valgus levib erilises keskonnas nn eetris levivate lainetena. Newton lähtus valguse korpuskolaar teoorias st: valgus levib aineosakestena. Need 2 teooriat eksisteerisid paraleelselt kuni 19. saj. Kus avastati interferents ja difraktsioon , mis seletub laineteooria järgi.
Pilet 6.3 Laboratoorne töö: Vooluallika emj. Ja sisetakistuse määramine. E=IR+Ir IR=U I=E-U/I
Pilet 7.1 Hõõrdejõud ja selle arvutamine, elastsusjõud. Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust.
Hõõrdejõud sõltub hõõrde tegurist ja raskus jõust. Fn = μmg (F on hõõrdejõud, μ- vastav hõõrdetegur, m=keha mass, g - raskuskiirendus)
Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud
Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja elastsusjõu suund on defromatsioon – suunaga vastupidine .
Elastsusjõudu arvutatakse Huoke’i seaduse järgi, kus elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega(pikenemisega)
Fe = -kΔl (k- jäikus, Δl- pikenemine )
Pilet 7.2 Fotoefekti nähtus. Fotoefekt ehk fotoelektriline efekt on elektronide emissioon metalli (või ka muu koostisega keha) pinnalt elektromagnetkiirguse (sealhulgas nähtava valguse ja ultraviolettkiirguse) toimelFotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektromagnetkiirguse sagedus ületama sellele pinnale omase lävisageduse. Kui kiirguse sagedus on lävisagedusest väiksem, siis elektronide emissiooni ei toimu, sest nad ei saa elektromagnetkiirguselt energiat, mis on vajalik vabanemiseks seosest aatomituumadega. Fotoefekti käigus emiteeruvaid elektrone nimetatakse fotoelektronideks.
Pilet 7.3 Ül: Coulomb ’i seaduse kohta. 1C=1A·1s 1C=1F∙1V
Pilet 8.1 Liikumishulk. Liikumishulga jäävuse seadus. Liikumishulgaks e. Impulsiks nim kehamassi ja kiiruse korrutist. Impulss on vektoriaalne suurus ja impulssi vektori suund ühtib kiirus vektori suunaga. Impulssi täht on p( nool peal). Valem p(noolega)=mv(noolega).
Pilet 8.2 Aine agregaatolekud. Aine agregaatolekud: Tahke, Vedel, Gaasiline
Pilet 8.3 Ül: Valguse murdumise kohta. Sinα/Sinβ=n
Pilet 9.1 Mehaaniline töö, võimsus. Mehaaniline töö - nim füüsikalist suurust, mis võrdub kehale mõjuva jõu, selle jõu mõjul keha poolt sooritatud nihke ning nihkevektori ja jõuvektori vahelise nurga koosinuse korrutisega.
valem A=Fscos∂ tähis A, ühik 1J.
Mehaaniline võimsus - füüsikaline suurus, mis võrdub kha poolt tehtud tööja selle tegemiseks kulunud aja suhtega, näitab töö tegemise kiirust. Valem N=A/t, tähis N, ühik 1W
Pilet 9.2 Aatomi tuuma ehitus. Massidefekt . Seose energia. Aatomi tuuma ehitus - mõõtmeliselt suurusjärgus 10ˉ¹³cm. Vägasuure tihedusega. Olemuselt liitosake . Põhiline koostisosa on prooton . Lisaks neutronid. (neitronid ja prootonid ühisnimetusega Nukleonid)
Tuuma laeng- prooton on positiivne ja võrdne elektroni laenguga. Neutronil laengut pole. Prootonite arv on sama mis tuuma laeng. Võrdne järjenumbriga perioodilisuse tabelis. Tähis Z. Massidefekt- tuuma mass on alati teda moodustavate prootonite ja neutronite masside summast väiksem. Mt