Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Soojusmahtuvus – soojushulk, mille peame kehale andma, et tõsta selle temperatuuri 1 kraadi võrra ühik … J/K erisoojus – massiühiku aine soojusmahtuvus ühik … J/(kg*K) erisoojus cp – keha soojusmahtuvus jääval rõhul – gaasi soojendamisel hoitakse rõhk const.
Soojusmahtuvuseks nimetatakse sellist soojuse hulka kilodžaulides, mis on vajalik 1 kg materjali temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra ja selle ühikuks on kj/kg °C. Soojusmahtuvus ei olene puidu tihedusest ja puuliigist, küll aga sõltub suurel määral puidu niiskusest.
Soojusmahtuvus – soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Soojusmahtuvuse ühikuks on [J/K]. C=q/ΔT Soojusefekt konstantsel ruumalal ja konsntantsel rõhul.
Soojusmahtuvusega – hoiab organismide temperatuuri(suhkur ja sool lahustub väga hästi) ORGAANILISED AINED : 1. Süsivesikud – sahhariidid on orgaanilised ühendid mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik.
Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, • tuulest erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks • maapinna reljeefist täidetud; teraviljad 10-15%; 1°C võrra.
Soojusmahtuvus – soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Soojusmahtuvuse ühikuks on [J/K].
Soojusmahtuvus - soojushulk dzaulides, mis tõstab keha temperatuuri ühe kelvini võrra • Erisoojus - soojushulk, mis tõstab antud aine massiühiku (kilogrammi) temperatuuri 1 K
Soojusmahtuvuse si - ühikuks on J / K. Aine erisoojus c näitab, kui suur soojushulk tuleb anda selle aine ühikulise massiga kogusele, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra.
Soojusmahtuvus - soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra, kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut ega keemilist koostist.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Soojusmahtuvuse ühikuks on [J/K].ENTALPIA Kui süsteemi ruumala ei muutu ja paisumistööd ei tehta, siis on süsteemi koguenergiamuut võrdne süsteemile antud soojusega: ∆U = q (V = const) Keemias toimub enamus reaktsioone agakonstantsel rõhul (lahtises anumas). Siin teeb süsteem saadud soojuse arvel ka tööd ja tema siseenergia muutus on selle võrra väiksem.
Soojusmahtuvus on seotud kristall võre sõlmades olevate osakeste võnkumisega, toimuvad tasakaaluasendis ümber suure sagedusega ja väikese amplituudiga.
Soojusmahtuvus – Keha soojusmahtuvus näitab, kui suur soojushulk tuleb sellele kehale anda, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra.
Soojusmahtuvuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on arvuliselt võrdne antud keha temperatuuri ühe kraadi võrra tõstva soojushulgaga.
Soojusmahtuvus - Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Soojusmahtuvuseks nimetatakse sellist soojuse hulka kilodžaulides, mis on vajalik 1 kg materjali temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra.
Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vaja juurde juhtida ainele või kehale et muuta tema temperatuuri ühe kraadi võrra.
Soojusmahtuvuse pärast on planeedi pinnast kuni 90 kilomeetri kõrguseni õhutemperatuuri ööpäevane kõikumine vaid mõni kraad.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Soojusmahtuvus – soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Hessi seadus _ Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest!
Soojusmahtuvus – nim. soojushulka, mis on vaja juurde juhtida kehale, et tõsta tema temperatuuri 1 kraadi võrra.
Soojusmahtuvus - keskimine soojusmaht on soojushulk Q, mida tuleb anda, et tõsta materjali temp 1 kraadi võrra.
Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Soojusmahtuvus – väljendab soojushulka, mis on vajalik kogu vaadeldava ainekoguse soojendamiseks 1*C võrra.
Soojusmahtuvus c on piirväärtus, millele läheneb keskmine soojusmahtuvus, kui temp vahemik T läheheb nullile.
Soojusmahtuvusega – hoiab organismide fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp- temperatuuri.
Soojusmahtuvus on suurem konstantsel rõhul, kuna osa saadud soojusest kulub paisumistöö tegemiseks.
Soojusmahtuvus – soojushulk, mida on vaja antud ainekoguse temepratuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Soojusmahtuvuse ühikuks on džaul kelvini kohta (J/K). Metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil.
Soojusmahtuvus – soojushulk dzaulides (J), mis tõstab keha temperatuuri ühe kelvini (K) võrra.
Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra.
Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1K võrra.
Soojusmahtuvus on soojushulk, mida on vaja anda gaasile, et tõsta tema temperatuuri 1K võrra.
Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik temperatuuri tõstmiseks 1o võrra.
Soojusmahtuvus - soojushulk, mis on vaja keha (mitte vee) soojendamiseks 1 kraadi võrra.
Soojusmahtuvus - soojushulk, mis on vajalik süsteemi soojendamiseks ühe kraadi võrra.
Soojusmahtuvus on kehale antav soojushulk, mille tagajärjel keha t tõuseb 1 võrra.
Soojusmahtuvusest on tema temperatuuri tõstmiseks vajalik soojuse hulk samuti suur.
Soojusmahtuvus on seotud kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega.
Soojusmahtuvus c on soojushulk, mis kulub, et tõsta Süsteemi korratuse määr.
Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur
Soojusmahtuvus c on soojushulk, mis kulub, et tõsta keha soojust 1K võrra
Soojusmahtuvusele on vee temperatuurikõikumised suhteliselt väikesed.
Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle
Vote UP
-1
Vote DOWN
Soojusmahtuvus – soojuse hulk kilodžaulides, mis on vajalik 1kg materjali temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun