Prügi sorteerimine (2)

Tallinna Tööstushariduskeskus
Referaat
Keskkonna õpetus
Prügi sorteerimine
Helina Martinson
TTHK
106RMÜ
13.12.2008
JÄÄTMETE VÄLTIMINE
Eelkõige tuleb püüda vältida jäätmete tekkimist või vähendada tekkivate jäätmete kogust ning ohtlikkust. Jäätmete ringlus tagasi tooraineks on tähtsuselt järgmine. Praktikas tähendab see ühekordse kasutusega toodete ja pakendite vältimist ning kasutamise vähendamist. Muretsetud tooted peaksid olema vastupidavad ja parandatavad.
Hooldades ja parandades võib toodete kasutusiga pikendada ning vältida nende enneaegset sattumist prügimäele. Parandades toodet või seda parandada lastes võib kokku hoida ka rahas, sest uue toote ostmine on sageli kallim.
Arvestatavaks võimaluseks jäätmetekke vähendamisel on muretseda kasutatud asi, selle asemel et osta uus toode. Hankimise kulud on siis väiksemad, säästetakse toorainet ja energiat ning toode, mis oleks muidu läinud jäätmeteks, võetakse uuesti kasutusse. Ei tohiks unustada ka seda, et osa tooteid kasutatakse suhteliselt harva ning neid võiks kasutada naabritega ühiselt. Sellised tooted on näiteks kodumasinad , jalgratas ja kasvõi auto. Mõningaid vähemkasutatavaid tooteid võib püüda ka laenata.
Ohtlikud jäätmed
Ohtlike jäätmete eristamine muudest jäätmetest on tihtipeale keerukas, sest toodetega kaasaskäivad selgitused ei ole selleks küllaldased ning vastavad märgistused tavaliselt puuduvad.
 Teiste jäätmete hulka visatuna jõuavad ohtlikud jäätmed prügimäele eelneva erikäitluseta ning nendes sisalduvad ohtlikud ained võivad sattuda edasi keskkonda. Kanalisatsiooni valatud ohtlikud jäätmed raskendavad heitvee puhastamist ja puhastusjäägina saadava muda kasutamist huumusainena. Kergesti süttivad kemikaalid tekitavad plahvatusohu. Ohtlikud jäätmed võivad muutuda põletamisel endisest mürgisemaks ning levida suitsugaasidena keskkonda, kus kahjustavad elusolendeid, sealhulga Märkimisväärne osa kodustest ohtlikest jäätmetest tekib sõidukite hooldusel ja remondil ning elamute ehitusel ja remondil. Ka kodumajapidamises kasutatavad seadmed võivad sisaldada keskkonnale ohtlikke patareisid.
Kõige tavalisemad ohtlikud jäätmed kodumajapidamistes on:

• kasutatud õli ja õli sisaldavad jäätmed
  
• kasutatud akud
  
• mittekivistunud värvi-, liimi- ja lakijäätmed
  
• lahustid
  
• mürgid ja tõrjeained
  
• ravimid
  
• elavhõbedat sisaldavad jäätmed
  
• raskeid metalle sisaldavad patareid , väikeakud ja akudega seadmed
  

 
Näiteid ohtlikke jäätmeid sisaldavate kodumasinate ja seadmete kohta:
·        
o        elektriline hambahari
o       Tolmuimeja
o        habemeajamismasin
o        mobiiltelefon
o        drellpuur
·         patareidega seadmed:
o        patareidega töötavad mänguasjad
o        kellad
o        raadiod
o        kuuldeaparaadid
o        taskulambid
o        freoone sisaldavad seadmed:

• vanad külmkapid ja sügavkülmikud
  

Patareisid, autode ja kodumasinate akusid, luminofoorlampe , õlijäätmeid, õlifiltreid, ravimeid, vanu värve ning lahusteid võetakse vastu enam kui kahekümnes ohtlike jäätmete kogumispunktis. Kogumispunktid asuvad bensiinijaamade juures; ohtlike jäätmete üleandmiseks tuleb alati võtta ühendust bensiinijaama töötajaga. Ohtlikke jäätmeid võetakse vastu üksnes elanikelt, mitte firmadelt .
 Lisaks bensiinijaamade juures olevatele erikonteineritele on linnas rahvarohkemates paikades kastid patareide kogumiseks. Need on punast värvi ning kergesti äratuntavad nendel oleva märgistuse järgi.
 Ohtlikud jäätmed tuleb eraldada tavalistest jäätmetest ning neid ei tohi omavahel segada.
Jäätmete kogumine ja sorteerimine
Jäätmekäitluse korraldamine
 Jäätmete tekitaja , nii väikeelamu omanik kui ka korruselamu korteriühistu, peab hoolitsema jäätmekäitluse eest oma kinnistul. Jäätmete tekitaja peab kas sõlmima jäätmekäitluslepingu vastava jäätmekäitlusfirmaga (korraldatud olmejäätmeveo puhul seaduses ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga) või siis toimetama jäätmed ise jäätmekäitluskohta. Kui jäätmete tekitaja ei ole kinnistu haldajaks, tuleb jäätmekäitluse korraldamises leppida kokku kas rendi(üüri)lepingus või eraldi jäätmekäitluslepingus. Iga jäätmete tekitaja on kohustatud muretsema endale jäätmemahuti või kasutama jäätmehooldelepingu alusel ühismahuteid. Jäätmete tekitaja ja territooriumi valdaja peavad kahe aasta jooksul säilitama dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmehooldelepingu linnavalitsuse ameti või linnaosa valitsuse järelevalve ametniku nõudel kontrollimiseks.
 Jäätmemahutid
Jäätmed, mida ei saa käidelda kinnistul, tuleb panna kinnistu jäätmemahutitesse. Jäätmemahuteid peab olema piisavalt ja need peavad vastama tekitatud jäätmete iseloomule. Jäätmemahutid võivad olla kas jäätmetekitaja omad, kinnistu omad või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. Mahutitena võidakse kasutada:
·         kompaktoreid
·         konteinereid, mida saab tõsta tõstukiga või käsitsi ning tühjendada või paigutada jäätmeautosse
·         jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust.
 
Kinnistu jäätmemahutid peavad olema paigutatud kinnistule nii, et prügiveoautodel oleks võimalik pääseda nende juurde takistusteta. Selleks, et käsitsi tühjendatavate anumate toimetamine prügiveoauto juurde ei oleks ülemäära raske, peavad need olema tasasel ja kõval alusel ning maksimaalselt 10 meetri kaugusel kohast, kuhu prügiveoauto pääseb. Selle eest, et mahutid oleksid korras ning puhtad ja et prügiveoauto pääseks nende juurde takistusteta, vastutab jäätmemahutite omanik või rentnik, juhul kui jäätmehooldelepingus ei ole ette nähtud teisiti.
 Nõuded jäätmemahutitesse asetatavatele jäätmetele
 Olmejäätmetele ettenähtud mahutitesse ei tohi panna:
·         tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid
·         vedelaid jäätmeid
·         ohtlikke jäätmeid
·         käimlajäätmeid
·         kogumiskaevude setteid
·         taaskasutatavaid jäätmeid
·         ehitusjäätmeid
·         muid erikäsitlust vajavaid jäätmeid
·         aineid või esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat
või jäätmekäitlejat
·         aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse, kuju või muude omaduste tõttu võivad kahjustada mahutit või jäätmeveokeid
·         või raskendavad oluliselt jäätmete kokkupressimist.
 
Liiva, tuhka ja pühkmeid tohib panna jäätmemahutitesse ja viia prügilasse vaid siis, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte nõuetele ja tuhk on jahtunud (tuha temperatuur on alla 30°C). Kuuma (üle 30°C) tuhka tohib paigutada vaid tulekindlast materjalist ning kaanega suletavasse eraldi mahutisse.
 Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisevad jäätmed tuleb pakkida eelnevalt plast - või paberkottidesse nii, et need ei levitaks haisu , ei põhjustaks ohtu jäätmete toojatele ega mahutite tühjendajatele ega määriks mahuteid.
Suuremõõtmelised (mahukad) jäätmed, nagu mööbliesemed, jalgrattad, televiisorid, vannid , pliidid ja külmikud tuleb jätta jäätmemahutite kõrvale. Neid jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole seda krunti , kus need on tekkinud. Kui jäätmeid kogutakse ühiste mahutitega, võib suuremõõtmelised jäätmed paigutada nende mahutite juurde.
 Jäätmete esialgne sorteerimine
 Et jäätmeid taaskasutada, tuleb kõigepealt alustada nende esialgse sorteerimisega juba jäätmete tekkekohas. Kui jäätmed on kord juba segunenud, on neid hiljem väga raske eraldada ja taaskasutada. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest võetakse vastu paberit ja pappi, klaasi plastpudeleid, metallpurke, tetrapakendeid ja ohtlikke jäätmeid. Kavas on hakata vastu võtma ka muid plastmaterjale. Orgaanilised jäätmed tuleks kompostida nende tekkekohas. Ka puit tuleks koguda eraldi anumatesse ning kasutada materjalina või kütteks. Kui teil endal puudub võimalus puidu kasutamiseks, pakkuge seda naabritele või tuttavatele.
 Tagastatavad pudelid viige tagasi kaupluste kogumispunktidesse. Klaastaara, mida seal vastu ei võeta, viige klaastaara kogumismahutitesse. Värvitu ja värviline pannakse eraldi mahutitesse. See on vajalik, et saada taas kvaliteetset klaasi. Soovi korral võib muretseda ka oma kogumismahuti .
 Ärge pange paberi ja papi kogumismahutitesse muid jäätmeid, eriti olmejäätmeid. Taolise mahuti sisu sorteerimine nõuab täiendavat tööjõudu ning määrdunud paberit ei saa enam taaskasutada. See tuleb siis viia kogumismahutist prügilasse. 
Metalli võib üle anda vanametalli koguvatele ettevõtetele. Metallpurgid viige vastavatesse kogumispunktidesse.
 
Jäätmete omaalgatuslik käitlemine kinnistul
Kompostimine
 Kõdunevad jäätmed on otstarbekas kompostida kodus. Siis ei ole vaja neid ära vedada ning kompostist saadakse mulda, millega võib parandada mulla omadusi oma aiamaal ning murul . Kuivkäimla jäätmeid ei tohi üldjuhul kompostida, sest see tekitab ebameeldivat lõhna.
 Kompostitavad jäätmed tuleb paigutada ja neid hooldada nii, et see ei oleks kahjulik tervisele ega keskkonnale. Eriti tuleb hoolitseda selle eest, et närilised ei pääseks kompostitavatele jäätmetele ligi. Toidujäätmeid tuleb kompostida soojusisolatsiooniga varustatud ja näriliste eest kaitstud kompostimisnõudes. Soojusisolatsioon on vajalik selleks, et komposteerumine jätkuks ka talvel. Aiajäätmeid tuleks kompostida raamis, mille võib ehitada näiteks vanadest laudadest. On hea, kui kompostihunnik jääb naabri krundist eemale.
 Jäätmete põletamine
 Majade kütmiseks tohib koos muu tahke küttematerjaliga kasutada üksnes puitu, mida ei ole töödeldud kemikaalidega, värvitud või lakitud. Põletada võib ka vanapaberiks kõlbmatut paberit ja kartongi. 
Põletatavad materjalid peavad olema puhtad ja kuivad ega tohi sisaldada toidujäätmeid. Toidujäätmete põletamisel tekkivad ained võivad olla mürgised ja võivad aja jooksul söövitada suitsulõõre. Plastikuid ei maksaks üldse põletada, kuna ka põletamiseks kõlbulikud plastikud põlevad üksnes põlemistingimustes, mida on raske saavutada elamute küttekolletes. Suur osa plastikuid annavad põletamisel väga mürgiseid ühendeid, mis võivad kahjustada põletajat ennast ning mürgitavad välisõhku.
prügi sorteerimise skeem:
Prügi:

• Paber
  
• Plastik
  
• Metall
  
• Klaas
  
• Orgaanika
  
• Ohtlik prügi
  
• Olme
  

Liigid:
Paber ja papp:
Sobivad: ajalehed, ajakirjad , paljundus- ja printeripaber, joonistus- ja kirjapaber, jõupaber, kartong , papp, lainepapp, paberkotid, raamatud, vihikud, paberihundis ribastatud paber ja muu puhas kiletamata paber.
Sobimatud: kiletatud paber, kuldse või hõbedase trükivärviga paber, kleeppildid, teibid, kommipaberid, tetrapakendid ja muud määrdunud või märgunud paberid .
Plastikklaas:
Sobivad: plastikpudelid märgistusega PET, mis on eelnevalt vajalik kokku pressida.
Sobimatud: kilekotid, salatikarbid, shampoonipudelid, õlipudelid, jogurtitopsid, kammid , ohtlike jäätmete taara , mänguasjad …
Metall:
Sobivad: alumiiniumist ja plekist joogipurgid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning – korgid ja muu puhas metalltaara.
Sobimatud: aerosoolpakendid, värvide ja lahustite pakendid ja igasugune määrdunud metalltaara.
Klaas:
Sobivad: tühi ja puhas klaastaara, igat värvi klaaspurgid ja –pudelid.
Sobimatud: määrdunud klaastaara, aknaklaas, lehtklaas, kodukeemia taara, lambipirnid, peegelklaas, keraamilised esemed, kristall jms.
Orgaanika:
Sobivad: toidujäätmed, saepuru , puulehed, lillemuld, igasugused taimejäänused, seente ja marjade puhastamise jäägid, koristamistolm, kohvifiltrid jms.
Sobimatud: paber, tuhk, kilesse pakitud orgaanilised jäägid
Ohtlik prügi:
Sobivad: akud, patareid, vanad ravimid, õlifiltrid, värvijäätmed, liimijäätmed, lakijäätmed, saastunud taara, õlijäätmed, päevavalguslambid, olmekeemia , igasugused kemikaalid, laborijäätmed, kraadiklaasid, putuka- ja rotimürgid, suuremõõtmeline kodutehnika.
Enamasti kogutakse eraldi patareisid, kuna ülejäänud ohtlike jäätmete tekkimine on ebaregulaarne.
Kasutatud kirjandus:
1. www.miksike.ee
2. www.google.ee
2008