Vundamentide isoleerimine (2)

VUNDAMENDI ISOLEERIMINE
REFERAAT
Õppeaines: HOONE OSAD
Ehitusteaduskond
Õpperühm: EI-41
Juhendaja : Jüri Tamm
Tallinn 2012

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
4
1. VUNDAMENTIDE SOOJUSTAMINE 4
2. VUNDAMENDI SOOJUSTUSMATERJALID 5
2.1 EPS 5
2.2 XPS 6
3. HÜDROISOLATSIOON 7
4. HÜDROISOLATSIOONI MATERJALID JA -SÜSTEEMID 8
4.1 Horisontaalne hüdroisolatsioon olemasolevatel ehitistel 8
4.2 Horisontaalne hüdroisolatsioon 9
AQUASEAL HYPRUFE omadused: 10
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12
LISAD 13

SISSEJUHATUS

Vundamentideks nimetatakse hoonete maa-aluseid konstruktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse üleandmine alusele.
Vundamentidele mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne mullasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon , pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine (soklile), pinnasevee keemiline agressiivsus , sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldriruumide niiskus jne.
Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad, vastupidavad, odavad ja maksimaalselt industriaalsed .
Vundamentide projekteerimisel tuleb lähtuda hoone või ehitise maapealse osa otstarbest ja selle vajumistundlikkusest.
Vundamendid projekteeritakse kas monteeritavatena või kohalvalmistatavatena. (E.Talviste: 81)
Vundametide lähedal on soovituslik kõrghaljastust vältida.
Järgnevalt uurin, mida peab arvestama vundamendi soojustamisel ja hüdroisolatsiooni paigaldamisel . Ning millised on tänapäevased materjalid selle töö parimaks teostamiseks.

1. VUNDAMENTIDE SOOJUSTAMINE

Soojustamisel on kõige olulisem jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua.
Vundament on vaja keldriga hoonel isoleerida ennekõike sellepärast, et muuta hoone soojapidavamaks ja kaitsta seda muutliku ilmastiku eest. Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest.
Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone. Selleks, et külmakerked ei toimuks , peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri või siis vundament on ümbritsetud külmakerekaitsega.
Vundamendi alla või ümber oleks soovitav panna drenaaž, mis siis hoiaks pinnasevee taset võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaaži kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui vundamendi põhi ja torustiku soojustus peaks tagama, et oleks külmumispiirist allpool. Jälgima peaks ka seda, et oleks õige kaldega.
Drenaaž kogub siis pinnase vett ja juhib selle vundamendist eemale.

2. VUNDAMENDI SOOJUSTUSMATERJALID

Olemas on palju erinevaid soojustusmaterjale, kuid igaüks peaks välja valima endale selle kõige sobivama materjal, arvestades kasutuskohta. Soojustus tuleks paigaldada vundamendi sokli osas väliskülgedele nii, et kohakuti põrandaga ei tekiks külmasildasid. Töid tuleks teha õiges järjekorras, vastavalt valitud vundamendi tüübile. Soojustamata vundament on üks suurimaid külmasildasid hoones .
Vanade majade puhul aga ei olegi alati soovitav sokli osa soojustada, kuna see võib põhjustada hoopis palju muresid. Kuna võib rikkuda hoone niiskusrežiimi.

2.1 EPS

Üks enimkasutatav materjal on EPS ( Expanded polystyren) – valge vahtpolüsterool, paisutatud polüstüreengraanulite liimumise tulemusena tekkiv materjal, milles on 2% polüstüreenplasti ning ülejäänud 98% on puhas õhk, graanulite vahel on õhuruum, mis siis võimaldab niiskusel materjali tungida . Ei sisalda hallitavad ega mädanevaid komponente ega ei ole tervisele kahjulik.
Kuid ostes tuleb tähele panna ka seda, et ostaksite ikka vundamendi soojustamiseks mõeldud EPS-i, mitte tavalise, markeeringutega EPS60F, EPS80F, EPS100F, EPS200F.
Seega peab jälle mainima, et eelnevalt tuleb korralikult materjale uurida, et vältida hilisemaid probleeme.
EPS-isolatsioonimaterjalide koormustaluvus on vahemikus 50...400 kPa
Plaatide kõige tavalisem suurus on 1000 x 1200 mm ja paksus vahemikus 10...500 mm
EPSI omadused on järgmised:
• Hea soojapidavus
• Helikindlus ja toimiv tuuletõkkena
• Niiskuskindlus
• Suur koormus taluvus
• Püsivate mõõtmetega
• Mitte avanen kogu ehitise eluea kestel
• Kasutamismugavus – kerged, hästi lõigatavad, mürgitu ja lõhnatu, tolmuvaba. Saab katta lateksvärvi, polüuretaan- ja epoksüvaiguga
• Keskkonna sõbralikkus - 100% taaskasutatav
• Raskesti süttiv – Estplast EPS- soojustus-materjalide kasutustemperatuur on -200°C kuni +85°C
• Halb elektrijuht
• Ei loo soodsaid kasvutingimusi mikroorganismidele ega taimedele
Styrodur on roheline keskkonnasõbralik pressitud vahtpolüstüreen, mille poorid on täidetud õhuga. Tal on olemas kõik omadused, mida pinnasesse paigaldamiseks vaja läheb, koormustaluvusest kuni niiskuskindluseni.

2.2 XPS

Kasutatakse ka XPS-i (Extruded polystyren) – materjal pressitakse vormi surve all ja kärgede vahel puuduvad tühimikud, tänu sellele ei saa niiskus sisse tungida. Värvuseks on sinine.
Seda on sobilik kasutada ka kõige raskemates tingimustes, sest materjali ei ohusta pinnase külmumine, sulamine ega kuivamine . XPS-i näitajad on EPS-i näitajatega sarnased.
Palju kasutatakse Styrofoam toodet, mis talub hästi niiskust, on mädanemiskindel ja ebasobiv kasvualus seentele , mikroorganismidele ja kahjuritele. Lahtise tule ja kuumuse puhul on toode põlev ehk siis tal on olemas kõik omadused, mis on vajalikud heale soojustusmaterjalile.

3. HÜDROISOLATSIOON

Hüdroisolatsioon tehakse vundamentidele pinnase niiskuse, sademevee ja survevee vastu.
Pinnase niiskus võib kapillaarsuse tõttu tõusta hoone välisseina, mille tõttu seina soojajuhtivus suureneb ja esimese korruse ruumid niiskuvad. Niiske välissein on vähem vastupidav, kuna materjal külmumise tagajärjel mureneb.
Horisontaalne kleepisolatsioon pinnase niiskuse tõkestamiseks tehakse kahekordsest hüdroisoolist, klaasruberoidist või tõrvapapist kleepmastiksil 10…30 cm puhta põranda pinnast madalamale, kõnnitee või sillutisriba pinnast 15…20 cm kõrgemale. Keldri olemasolul tehakse teine horisontaalne hüdroisolatsioonikiht vundamenditaldmikule. Vertikaalne hüdroisolatsioon kaitseks pinnase niiskuse vastu tehakse kuuma bituumeni kahekordse võõpamise teel keldriseina tasaseks krohvitud välispinnale. Seda nimetatakse võõphüdroisolatsiooniks.
Hüdroisolatsiooni ehitamine on raskem, kui tegemist on vee hüdrostaatilise rõhuga. Hoone ehitamist pinnasevette püütakse vältida; selleks kas rajatakse hoone kõrgemale ja täidetakse hoone ümbrus või alandatakse pinnasevee taste drenaažiga.pinnasevett tõkestava hüdroisolatsiooni konstruktsioon sõltub pinnasevee tasemest.
Pinnasevee taseme puhul kuni 0,2 m üle keldri põrandapinna ei ole veel vaja rasket keldripõrandat. Kui pinnasevee tase on keldripõrandast kõrgemal 0,2…1,0 m, võib veerõhu tasakaalustada (võtes varuteguriks 1,5) raske keldripõrandaga.
Kui pinnasevee tase on keldripõrandast kõrgemal üle 1 m, tuleb veerõhk (üle 1MPa) vastuvõtta raudbetoonplaadiga. Vettpidav kleephüdroisolatsioon tehakse 3…5-kordsest hüdroisoolist kleepmastiksil. Hüdroisolatsioon tuleb kaitsta väljastpoolt 120 mm paksuse tellisseinaga. (E.Talviste: 93-94)
Vanasti kasutati hüdroisolatsiooniks „savisärki“ – vundamendi väliskülg kaeti saviga ja tõrvati – selleks tuli vundament kuni 60cm laiuse kaevikuga lahti kaevata, seinapinnad puhtaks ja tasaseks teha, lasta kuivada ja siis sooja ilmaga kuuma tõrvaga üle võõbata.

4. HÜDROISOLATSIOONI MATERJALID JA -SÜSTEEMID

Hüdroisolatsioonisüsteemid võivad olla järgmised:
- Veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil - 10-20 mm, mitu kihti, väike poorsus
- Jäik ja elastne mineraalne isolatsioonivõõp – kahe komponentne kuivsegu , mis segatakse tööplatsil veega. Koostis - peeneteraline liiv, tsement ja polümeersed lisandid.
- Veetihe betoon – betoon püsib niiske, vuugid võivad lekkida.
- Bituumen isolatsioonivõõp – külm- või kuumvõõp, 1- või 2 komponentne
- Bituumen rullmaterjal – kindel kihipaksus, probleemsed vuugid
- Plast - rullmaterjalid
Vundamendi hüdroisolatsiooniks on väga palju erinevaid võimalusi ja materjale. Ja nende seast endale sobivaim leida on väga raske. Tuleb arvestada väga paljude erinevate teguritega ja samas peab arvestama ka rahaliste võimalustega. Üks näide hüdroisolatsiooniks on lisas (Joonis.1)

4.1 Horisontaalne hüdroisolatsioon olemasolevatel ehitistel

MC-Injekt GL-95 omadused:
- lahustivaba
- madala viskoossusega
- tungib hästi ka väikestesse pragudesse laiusega