Taimekasvatuse üldkursus (2)

Eesti Maaülikool - Botaanika - Taimekasvatus

5 VÄGA HEA

Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS

Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid

Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid
1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile
• Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu
2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites)
• Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad
3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega
Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes.
Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu.
Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga - ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur:
• Kaug-Idas - riis
• Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder ,
• Aafrikas - sorgo
• Ameerikas – mais
Üle 80% põllukultuuridest pärinevad Vanast Maailmast – Aasiast, Aafrikast, Euroopast
Taimekasvatuse lähituleviku põhisuunad
1. Tootmine muutub tööstuslikumaks
2. Suureneb keskkonnakaitse roll
3. Täppis- ja informatiiv-intensiivviljelus.
4. Spetsiifilise toorme osakaal suureneb
5. Tootmis-töötlus-turustusahelate moodustumine
2. Taimede arvukus, jagunemine ja rühmitamise alused
Maakeral kasvab umbes 250 000 taimeliiki. Inimene kasutab neist umbes 12 000 liiki, kasutatakse:
• inimtoiduks
• tehniliseks otstarbeks
• sööt,väetis
• dekoratiivtaimedeks
Taimede jaotamine kultuurtaimedeks ja metsiku floora esindajateks on tinglik,
1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul ) valis inimene metsiku floora hulgast
2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed ( rukis , kaer , tatar ) levisid esialgu umbrohtudena
3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid)
4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk)
3. Taimede kasvu- ja arengutegurid - valgus, soojus , vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon
Valgus
Taimekasvuks oluline valguse spekter jaguneb kolmeks osaks: ultraviolet , infrapunane -, fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus(FAR)
Infrapunane kiirgus soodustab taimerakkude kasvu ja väljavenimist ning aitab taimel
omandada kindalt kuju.
Ultraviolettkiirgus mõjutab fotosünteesi vähe, aga väldib taimede väljavenimist
FAR: Sinakas valgus on tähtis lehtede kasvuks, punakas spektriosa soodustab taimede õitsemist.
Soojus
Idanemiseks vajatav soojus sõltub taime liigist –madalamaid temperatuure armastavad liigid idanevad hästi 13-18°C juures, soojalembesed taimed idanevad paremini18-24°C juures. Taimede aktiivne kasv toimub põhiliselt temperatuuril 0-45°C. Intensiivseim taimede kasv
toimub temperatuuril 15-25°C.
Vesi
Taimede veetarve on suur: ühe kaaluühiku kuivaine tekkeks kulub vett 200–1000 või veelgi enam korda rohkem.
Suurim veetarve on taimedel õitsemisefaasis ja vahetult enne seda ning viljade moodustumisel ja valmimisel. Vähim vett tarbivad taimed idanemisfaasis
Õhk
Taimekasvatuses on kõige vajalikumad CO2, O2 ja N.
Suurim hapnikutarve on idanemisperioodil – hapniku puudusel seemned ei
idane ja võivad rikneda. Juured tarbivad kõige rohkem O2 taime õitsemisperioodil
Muld
Enamikule kultuurtaimedele on kasvuks kõige paremad kergemad ja keskmised saviliiv või liivsavi mullad. Sellistes muldades on piisavalt suuri poore, et mullaelustikule vajalik õhk saaks liikuda ja piisavalt peenikesi poore, mis vett kinni hoiavad
Keskkonna reaktsioon
Neutraalne,nõrgalt happeline enamikele sobilikum. Kultuuride kasvule ja arengule on keskkonna reaktsioon määrava tähtsusega seemnete idanemisfaasis.
4. Toiteelemendid taimede arengu ja kasvutegurina
-Põhitoitaineid ehk makroelemendid , milleks on lämmastik, fosfor , kaalium , kaltsium , magneesium , naatrium ja väävel.
--vajalik kogus üle 10 g/100 m²
-Mikroelemente , milleks on boor , vask, mangaan , molübdeen, raud ja tsink .
--vajalik kogus alla 10 g/100 m²
Seemne idanemine- kaalium,fosfor
Lehe,varre kasv- lämmastik
Juure kasv- kaltsium
Ainevahetus- magnesium ,vask
Õitsemine- fosfor,väävel,boor,kaalium
5. Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused
Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused
1. Autotroofsuse seadus(Ainult rohelised taimed on võimelised tootma orgaanilist ainet)
2. Miinimumiseadus(Suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel)
3.Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise seadus
Kõik kasvutegurid mõjuvad taimele üheaegselt, mitte isoleeritult. Iga tegur eri kombinatsioonis teistega mõjub isemoodi .
4. Asendamatuse seadus ( nt vett ei saa asendada soojusega)
5. Toitainete tagastamise seadus
6. Viljavahelduse seadus
7. Idanemiskeskkonna mõju seadus
6. Soojusrežiim ja sademed taimede kasvu ja arengu mõjutajana
optimaalne temperatuur 20…30 C, temperatuur üle 35C kahjustab taimi ning alla 10 C takistab fotosünteesi protsessi.
7. Efektiivsed ja aktiivsed temperatuurid, nende summa arvutamine
Efektiivsed temperatuurid on ööpäeva keskmised temperatuurid, mis on > + 5 C.
Lisaks on taimekasvatuses kasutusel ka mõiste „efektiivsete temperatuuride summa” (taimedele kasulik soojuse hulk) – summeeritakse vegetatsiooniperioodil temp. üle +5 °C.
Tuleb alati maha arvata 5 kraadi.
Näiteks:
1.06 9,7 C -5 C = 4,7C
2.06 10,8C -5C = 5,80C
efektiivsete temperatuuride summa = 10,50C
Efektiivseid temperatuure arvutatakse vegetatsiooniperioodi algusest kuni lõpuni ( 170- 180 päeva). Eestis on efektiivsete temperatuuride summa 1300 - 15000 C.
Aktiivsed temperatuurid - ööpäeva keskmised temperatuurid, mis on > + 100C
Aktiivne vegetatsiooniperiood on ajajärk, mil temperatuur püsib > + 10 C . Igal taimeliigil on kindla arengufaasi saavutamiseks vajalik teatud aktiivsete temperatuuride summa. Aktiivsete temperatuuride summa leidmisel mahaarvutamist ei toimu. Liidetakse kokku ainult need temperatuurid, mis on üle + 10 C.
Näiteks: viie päeva temperatuurid olid 4,5; 6,3; 9,1; 10,9; 13,4,
siis aktiivsete temperatuuride summa on 10,9+ 13,4 = 24,3 C
Eestis on keskmine aktiivsete temperatuuride summa 18300C.
8. Teraviljade morfoloogilised iseärasused, kasvufaasid , nende määramine
Juur
Juurestik on peen narmasjuurestik
Terade idanemisel arenevad kõigepealt esmased idujuured
Mulla pindmises kihis asetsevast võrsumissõlmest arenevad
hiljem teised pärisjuured nn. Lisajuured , mille ülesandeks toitainete hankimine
Vars -kõrs
Kogu kõrre ulatuses asetsevad teatud vahemaa tagant umbsed kõrresõlmed (3-6 sõlme)
Sõlmed on lehtede kinnituskohaks
I rühma teraviljadele on iseloomulik, et nende maapealne kõrs ei harune
Leht
Koosneb lehelabast ja lehetupest(keerdunud ümar ümbritseb kõrt)
Lehetupe lehelabaks ülemineku kohas on keeleke
Keeleke-kilejas volt mis ei lase vett lehetuppe
Kõrvakesed- lehelaba alusel valkjas kasvund mis haarab kõrt
Kasvufaasid(vt täpsmalt)
Idanemine- iga liik vajab teatud koguses vett
Tärkamine- esimeste idu või pärislehtede maapinnale tulek
Võrsumine- võrsete(ka lisajuured) moodustamine mullasisest kõrresõlmes.kujuneb puhmik
Kõrsumine-kõrre pikkuskasv, algab kui esimene kõrresõlm 5cm kõrgusel maapinnast.
Loomine-kõrre tipus ilmub nähtavale pea(pööris) ja areneb lõpuni
Õitsemine- 10-12 päeva pärast looomist.
Valmimine- vastavalt veesisaldusele erinevad küpsusastmed.
9. I ja II rühma teraviljad , nende võrdlus

Tüüpilised teraviljad ehk I rühma teraviljad
nisu, rukis, oder,kaer

Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad
Mais, sorgo, hirss ,riis
tunnused
I rühm
II rühm
1.Pikivao esinemine
tera kõhtmisel poolel
Jah
ei
Idujuuri idanemisel
Mitu
üks
Soojusnõue
Väike
suur
Tali– ja suvivormide
esinemine
Mõlemad
Aint suvivormid
Algarend
Kiire
aeglane
niiskusnõue
Suurem
väiksem
Päevapikkusele reag.
Pikapäevataimed
lühpäevataimed
10. Pehme ja kõvanisu
Pehme nisu- tera ümaram väiksem . jahune tera,.
Kõva nisu- kitsam piklikum, läikiv tera
11. Nisu terise anatoomiline ehitus
Vt konsp . pilte
Vili on üheseemneline sulgvili , mis on tihedalt kaetud
seemnekestaga ja viljakestaga
• Vilja nimetus on botaaniliselt teris – tavaliselt nimetatakse terist teraks
12. Kahe ja kuuerealine oder
6 realine Igal peateljelüli astmel 3 normaalselt arenenud pähikut
3 realine Igal peateljelüli astmel moodustub tera vaid keskmises pähikus
13. Kultuuride külviviisid
1. Haju- ehk laialtkülv – seemned külvatakse ühtlaselt kogu pinnale, korrapäratult
2. Reaskülv- seemned külvatakse ridadena, kusjuures ridade vahekaugus võib olla erinev
Kitsasrealine 6... 10cm , tavaline 10...20cm
3. Pesitikülv – seemned külvatakse rühmadena
14. Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus
Puhtus iseloomustab puhta seemne osatähtsust (%) kogu seemnemassist.
Idanevus väljendatakse ka protsendina.
Kui näiteks külvisenorm on 220 kg/ha ja seemnete külviseväärtus on 95%, siis parandatud külvisenorm on x 100 / 95 kg/ha
15. Külvisenorm ja selle arvutamine
Tagab taimede õige kasvutiheduse, mis võimaldab paremini kasutada toitepinda
16. Taliteraviljade eelised ja puudused, talvekindluse kujunemine (karastumine) ning
hukkumise põhjused
Taliteraviljade eelised
Bioloogilised:
• kasvuperiood on pikk (270-360 päeva)
• areneb tugev juurestik
• suudavad vastu pidada ebasoodsatele tingimustele
• võrsumine võib toimuda nii sügisel kui kevadel
• alustavad kevadel kasvu varem ja kiiresti
• kasutavad paremini mulla veevarusid
• avaldavad umbrohtudele suurt survet
• valmivad varem
Organisatsioonilised:
• tööd jaotuvad pikemale perioodile
• varasem koristusaeg annab aega põldu harida
Taliviljade hukkumise põhjused
1. Külmumine
2. Haudumine
3. Vettimine
4. Jääkoorik
5. Külmakergitus
6. Lumiseen
Karastumine
Esimene faas - päeval üle +5C ja öösel 00 C (5 - 7 päeva)
• intensiivne karastumine selgete päikeseliste ilmadega
• fotosüntees suhteliselt intensiivne
• kasvuprotsessid kulgevad aeglaselt
• võrsumissõlmedesse ja lehtedesse kogunevad varuained (suhkrud)
• karastunud taimed taluvad 10- 12 0 C külma
Teine faas - temperatuur alla 00 C (5 - 7 päeva)
1. intensiivne valgustus ei ole vajalik
2.varuained lõhustuvad
3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon
kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 C
17. Taliteraviljade koht külvikorras
1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas)
2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri (põldhein, lutsern , var kartul,segatis)
18. Kesade liigid
Puhas ja kultuuridega kesa
19. Taliteraviljade mullaharimine , väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine
Mullaharimine
Tavapärane mullaharimine
Sügav sügiskünd(25cm)> kevadel pindmine mullaharimine> sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine> esimeste umbrohtude tärkamisel sügiskünd> kevadine põllu libistamine
>kultiveerimine> külv
Minimeeritud mullaharimine
Sügisel pinnapealsem mullaharimine>sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine>kevadine pindmine harimine> külv
Otsekülv
Sügisel peale viljakoristust või kevadel keemiline umbrohutõrje>külv
Taliteraviljade külv ja külviaeg
külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist(aug lõpp sept algus)
– rukis 25. august. ... 5. september
– nisu 1.sept. ... 10. September
külvisügavus: rukis 3 – 4r cm, nisu ~1 cm sügavamale
külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m2)
reavahe - 7,5 -12,5 cm
väetamine
Põhitoiteelemdid on lämmastik, fosfor, kaalium
Veel tähtsad kaltsium, magneesium, väävel,
Sügavus, kust taimed omastavad toitaineid kõige enam on 7-15 cm.
Hooldus/kaitse
-puhtimine - nende töötlemine mehaaniliselt,bioloogiliste või keemiliste ainetega seemnetel olevate haigustekitajate ja kahjurite tõrjeks
-umbrohuõrje
-putukamürk
20. Suviteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg, külvi järjekord, kasvuaegne hooldamine ja koristamine
Külviaeg ja külvi järjekord
Külviaeg jaotatakse varajaseks, keskmiseks ja hiliseks.
Optimaalne külviaeg on varajasest keskmise külviajani, tavaliselt aprilli lõpp - mai I dekaad
-Külviviis: reavahed 7,5 – 10 ja 12-15 cm
Külvisügavus: - puhtimata seeme - 3 - 6 cm, -puhitud seeme - 2 - 3 cm
oder - 2…4 cm; kaer - 4…6 cm, kergemal mullal külvata sügavamale, raskemal mullal madalamale
Külvisenorm: tihedus 400 - 600 idanevat tera m2
Esimeses järjekorras tuleb külvata: Teises järjekorras:
1. suvinisu 1. Hiline oder
2. varajane oder 2.keskvalmiv oder
3. kaer
Muud asjad nagu taliteraviljal
21. Kaunviljade bioloogilised iseärasused, nende õite, seemnete, juurestiku ja lehtede ehitus
Kaunviljade bioloogilised iseärasused
• Sammasjuur tungib väga sügavale mulda
• Kaunviljade juurtel on väga suur toiteainete omastamise võime
• Kaunviljade väetamisel ei pea kasutama lämmastikväetist
• Põhiväetisteks on fosfor- ja kaaliumväetised
• Kaunviljade vars on vajab tihti toestamist või tugikultuuri
• Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane
Juurestik
-Kaunviljadel on sügavale tungiv sammasjuurestik, kus peajuurelt väljuvad hargnevad külgjuured
-Esineb kolm juurestikutüüpi
1. I järgu külgjuured on jämedad ja neid on vähe, II järgu
külgjuured peaaegu puuduvad (lupiinid)
2. Arenenud on:
a) peajuur ja tugevad külgjuured (põlduba, suvivikk, kikerhernes)
b) suhteliselt nõrgad külgjuured ( hernes , seahernes, lääts)
3. Peajuur ei tungi sügavale, külgjuured on tugevad ja võivad
pikkuselt ületada peajuure (aeduba, sojauba )
-juurtel on moodustuvad mügarad, kus arenevad mügarbakterid
-Igale kaunviljaliigile on kohanenud mügarbakterite eri
rassid ,
Seeme(vt pilte konspkt)
•Sigimikust moodustub vili – kaun
• Seemnekest on tihe, vett raskesti läbilaskev
•Seeme kinnitub kauna külge varrega
•Varrekese kinnituskohale seemnel jab igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik - seemnevarre arm ehk seemnenaba
Lehed
1) sulgjad 2)kolmetised 3) sõrmjad
-Sulgjad liitlehed – paarissulgjad ja paaritusulgjad
-Sõrmjate lehtedega
-Kolmetiste lehtedega
Õied
-Kaunviljade õisik on kobar
-Liblikjas õiekrooni ehitus:
a) Puri - ülemine kõige suurem ja eri värvi kroonleht
b) Tiivad - 2 külgmist kroonlehte
c) Laevuke - 2 osaliselt kokkukasvanud kroonlehte
22. Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides
Herne kasvatamine puhaskülvis
Puhaskülvis kasvatamine võimaldab:
• kasutada herne saagivõimet paremini kui segukülvides
• tõrjuda hernepõllul herbitsiididega orasheina
• suurendada herne positiivset järelmõju
• Puhaskülv tuleb külvata varakult
• külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem
• külvatakse 100-120 idanevat seemet m2
• külvatakse 4-5 cm sügavusele
Herne kasvatamine segukülvides
• segukülvis kasvatatakse koos tera- ja kaunvilju
• tugikultuuril peab olema sama kasvuaeg - +- 5 päeva
• rohkem sobivad varajased odrad
• kaera ja nisusordid sobivad tugikultuurideks ainult hilistele hernesortidele
• segukülve kasvatatakse keskmise mullaviljakusega põldudel
• Puhaskülvi norm hernel on 120 ja teraviljal 500 tera/m2
• segukülvides külvata hernest 20-25% ja teravilja 75-80%
• külv 3-5 cm sügavusele
23. Põldoa kasvatamine
• Seemned hakkavad idanema 3-4 C
• Niiskusnõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad
• Külvatakse teraviljade järel
• Hea eelvili kõigile kultuuridele
• Külv on nii laiarealine
• Külvatakse 35-40 idanevat seemet m²
• Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha
• Koristatakse otsekombainimisega
24. Lupiinide liigid
1. ahtalehine-varavalmiv
2. kollane- kasvatatakse söödaks ja haljasväetiseks
3. valge - kasvatatakse Vahemeremaades toiduks, seemned suured
4. hulgilehine-mitmeaastane, kasvatatakse haljasväetiseks ja dekoratiivtaimena
25. Suviviki ja lupiinide kasvatamine
Lupiinide kasvatamine
• Vähenõudlikud mullastiku suhtes,väga valgusnõudlikud
• Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele
kättesaadavaks
• Söödaks külvatakse tavalises reaskülvis, seemnekasvatuses laiarealiselt
• Külvisenorm on 100-120 seemet /m²
• Sobivaim aeg koristuseks on kui esimesed kaunad on sinkjashallid
Suviviki kasvatamine
Väärtuslik stabiilse saagiga söödataim
• Seemned idanevad 1-2 C juures
• Tõusmed taluvad - 6C, kaunad hukkuvad - 2-4 C juures
• Mullastiku suhtes vähenõudlik
• Hea eelvili enamikele kultuuridele
• Seemnepõld lamandub alati
• Puhaskülvis külv 2-4 cm sügavusele 100-150 idanevat tera m²
• Keemilist umbrohutõrjet saab kasutada vaid puhaskülvides
• Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised
• Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 nädalat
26. Kartulitaime maapealsed ja mullasisesed organid , nende iseloomustus
Mullapealsed organid
Varred- Vars on rohtne ja sõlmeline.vars hargeb
Leht- paaritusulgja leht.tumeroheline/kollakas karvane
Puhmas- Puhma moodustavad ühe taime pealsed
Õis - on viietine
Mullasisesed organid
Juuesrtik- narmasjuurestik, kuni 1 m sügavusel
Stoolon- varre külgharu mille otsa moodustub mogul
Kartulipesa - ühe taime mugulad
Mugul-moodusub stooloni tippu
27. Mugula väline ehitus ja idandi liigid
Mugulal silmad.Silm- arenemata külgvõrse. Silma ümbritsevad kulmud
Idandid-stooloni algmed
28. Varajase ja hilise kartuli kasvatamine, kasvuaegne hooldamine, säilitamine ja tärklisesisalduse määramine
Kartuli kasvatamine
Kasvuperiood:
– varajased 75-100 päeva
– hilised 115-140 päeva
Kasvufaasid
– idanemine 20-25 päeva
– tärkamine
– õiepungade moodustamine (20-25 päeva pärast tärkamist)
– õitsemine - kestab paar nädalat. Õitsemisega lõpeb kasv
– valmimine
Kasvuaegne hooldamine
- Rullimine - kuiv kevad/hiline mahapanek /kerge muld
- Vaheltharimine - 5-7 päeva pärast mahapanekut, vaod mullatakse üles
-äestamine- lõpetatakse, kui taimed on 5-10 cm kõrgused
-Keemiline umbrohutõrje- kui taimed üle 10cm siis pole soovitav
-haiguste tõrje- pritsimine, puhtimine,käsitsi eemaldamine
-kahjurite tõrje- keemiliselt
Säilitamine
1) raviperiood- kasvatada kinni katkised kohad
2) jahutusperiood- 2..3nädalat, 0,5..1 C ööpäevas
3) säilitusperiood- temp 2...6, õhuniiskus 85%-95%
4) ettevalmistusperiood tarbimiseks - 1..3nädalat 10...18 C
Tärklise määramine
Vastava seadmega.kartul pannakse veenõusse.5000g kartuli mass vee all, tihedus.
29. Söödajuurviljade bioloogilised iseärasused, seemnete ja juurikate ehitus, juurikate paiknemine mullas
30. Söödajuurviljade kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine
• Head eelviljad söödajuurviljadele: kartul, põldhein ja umbrohupuhas teravili
• Söödajuurviljad on head eelviljad kõigile teistele kultuuridele
• Põllud peavad olema puhtad mitmeaastastest umbrohtudest, suured ja järskude nõlvadeta
• Samaliigilisi või samasse sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi samal kohal kasvatada enne nelja aasta möödumist
Sügisene mullaharimine
• Sügav künd 24-26 cm ja korralik umbrohutõrje
Kevadine mullaharimine
• Mulda harida varakult libistamise või kultiveerimisega
• Pärast esimest mullaharimist anda mineraalväetised
Väetamine
Eriti oluline on orgaaniline väetis - sügiskünni alla
Külv
Seeme puhtida
Optimaalne külviaeg Mai esimene dekaad
Kaalikas , naeris, porgand : külvisügavus 1-3 cm, külvisenorm 2-3 kg/ha
Reaskülv
Külvijärgne hooldamine
1. Esimene umbrohutõrje: äestamine
2. taimed tärganud: ridade vaheltharimine
3. Vaheltharimist korratakse iga kahe nädala järel seni kuni taimed katavad reavahed
4. harvendamine
5. Haiguste ja kahjurite tõrje
Koristamine
• Koristada tuleb enne püsivaid öökülmi
• Esmalt söödapeet, seejärel koristatakse naerid, kaalikad, suhkrupeedid ja porgandid
• Söödajuurvilju koristatakse enamasti kahes järgus:

pealsed 2.juurikad
31. Kanepi ja puuvilla bioloogilised iseärasused, liigid ja kasutamine
Kanep
Harilik,India ja metsik kanep
Emas(õitseb 15-30päeva) ja isasõied(õitseb 1 päev)
Kasutatakse varres olevat kiudu
Seeme on vili
Puuvill
Varre harud on kahesugused
• Kasvuharud- ei kanna õisi, lõpevad kasvupungaga
• Viljaharud – kannab õisi
Vili on 3-5 pesaline kupar .pesas on seemed koos kiududega
Idulehtedes 20-30% taimeõli
32. Kiu- ja õlilina võrdlus, linavarre anatoomiline ehitus
Kiulina Õlilina
70-125cm 30-50cm
Ei hargne,1 vars tugevasti hargneb,.4-5 vart
9-12 kupart 30-40 kupart
Linavars(pilt konspkt)
33. Lina bioloogilised iseärasused, kasvufaasid, kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja
koristamine
Lina bioloogilised iseärasused
• Lina on isetolmlev kultuur
• Sooja ja selge ilma korral alustab lina õitsemist 5…6 hommikul
• Üksik õis õitseb ainult korra, ühel hommikul.
• Ühel linataimel on keskmiselt 3…5 õit, õitsemine toimub 3…4 päeva jooksul
• Kogu põllu õitsemine kestab 6…10 päeva
Kasvatamine
Niiskus- niiskuslembene
Valgus- pikapäevataim
Soojus- idaneb 3...5 C. Optimaalne kasvu temp 16...18 C
Toitained- vajab tugevat väetamist,peavad olema kergesti omastatavad
a
Väetamine
• NPK vahekord 1:2:3-4
Külv
• Lina on peeneseemneline kultuur, mis vajab peenesõmeralist parajalt vajunud tihket mulda
• Külv võimalikult vara- aprilli lõpus, mai alguses
• Külvatakse reavahedega 7,5 cm
• Külvisügavus on 1..2 cm
• Külvitihedusena on soovitav kasutada kiulinal 2100 idanevat seemet m2
Hooldamine
-Olulisim umbrohutõrje
- rasketel muldadel mullakooriku purustamine,äkkega diogonaalselt seemneridadele.
-tehnorajad võiks olla
Koristamine
Lina koristusaeg on seotud valmimisfaasidega
• Üldiselt on hea, kui vaadata linapõllul kuparde ja seemnete värvust, varte värvust ja lehetust, põllu üldist värvitooni
2 koristamise viisi:
-linavarre leotamine luu paremaks kättesaamiseks
-kasteleolina
34. Rapsi ja rüpsi eristamine, nende 0, 00, 000 sordid , kasvatamine, kasvuaegne hooldamine, koristamine ja kvaliteet
0-sordid. Seemnete õlis on vähendatud eruukahappe sisaldust endiselt 50 % -lt umbes 1 %-ni
00-sordid. On alandatud glükosinolaatide sisaldust 8 %-lt 0,2 %- ni
000-sordid.väiksem kiudainete sisaldus,suurem õli ja proteiini sisaldus ning energeetiline väärtus
Külvisenorm
• Op.t külvisenorm on nii suvi- kui talirapsil 100 - 200 idanevat seemet 1 m2-le (7…8 kg
• Varane külv võib olla tihedam, sest taimed jäävad väiksemaks
• Hilisem külv olgu hõredam, sest soojemal perioodil kasvab raps kiiremini, venib pikemaks ja võib kergesti varakult lamanduda
Külviaeg
•külvatakse mai alguses ühel ajal varajaste teraviljadega
• Kergemal mullal külvatakse varem
• Rapsi ja rüpsi seemned hakkavad idanema +5 °C
Külviviis
Saagi seisukohalt on annab paremaid tulemusi külv 45 cm reavahega
Hooldamine
Umbrohtude tõrjeks tuleb mulda nii enne kui pärast külvi äestada, vajadusel korduvalt
Rapsi koristamine ja säilitamine
• Kvaliteetse õli saamiseks peavad seemned olema täiesti valminud
• Koristatakse kombainiga, mis vajab eelnevat seadistamist rapsi koristuseks
• Koristatud seeme vajab kuivatamist. Kuivatamistemperatuur tuleb hoida madal
• Seemnete lõppniiskus on 7…9%, mida ei või alandada alla 6%
35. Eeterõlikultuurid
-Tähtsamad on teekummel, piparmünt, köömen ja koriander ja aniis .
-Eeterlikke õlisid saadakse viljadest (köömen ja aniis) ,
seemnetest ( sinep), lehtedest (piparmünt) ja õitest (roos)
36. Heintaimede liigid, jaotamine kasvukiiruse ja kasutamise järgi, nende kasvatamise iseärasused ja võimalused
Liigid
Liblikõieliste heintaimede tähtsus
• On proteiiniallikas loomade söödaratsioonis
• On mullastruktuuri parandajad
• Rikastavad mulda lämmastikuga
• On väga head eelviljad järgmistele kultuuridele
Kõrreliste heintaimede tähtsus
• Moodustavad põhiosa meie niitude ja karjamaade segudes
• On põhisööt ja toitaineteallikas loomadele
• Neil on suur võrsumisvõime, hea ädalakasv, hea söödavus ja suur saagivõime
• Nende kestus heintaimikus on pikk
• Nende puudus: madal valgusisaldus ja suur lämmastikväetise vajadus
Valmimise järgi
• varajased: hübriidlutsern, ida-kitsehernes, aas- rebasesaba , aasnurmikas
• keskvalmivad: varajane punane ristik , valge ristik, roosa ristik
• hilised: hiline punane ristik, põldtimut, harilik aruhein ,
Kasutuse järgi
• niidutaimed : punane ristik, roosa ristik, hübriidlutsern, ida-kitsehernes,
• karjamaataimed: valge ristik, sirplutsern,aasnurmikas, punane aruhein
• kombineeritud kasutuslaad ( niitmine vaheldub karjatamisega): aas-rebasesaba, kerahein, harilik, aruhein, põldtimut
Külv
-head eelviljad paljudele kultuuridele
-ei ole nõudlikud eelviljade suhtes
-Heintaimede külvil peab mullapind olema hästi tasandatud
-Reaskülv annab paremaid tulemusi kui hajukülv
-Optimaalne külvisügavus enamikul heintaimeliikidel on 1- 2 cm
37. Umbrohtude agrobioloogilised rühmad
38. Kaudne umbrohutõrje, tema erinevad liigid
Kaudne tõrje:
– profülaktika
– survetõrje
Profülaktiline umbrohutõrje
• seemne puhastamise ja sorteerimine
• Väljaspool kasvavate umbrohtude hävitamine.Põllu äärtest
• Tühikute kaotamine põllul
• Pinnakattematerjalide ehk multšide kasutamine.
Survetõrje
• Otstarbekas mullaharimine. Mullaharimine on agrotehniliste võtete alus.
• Väetamine,mis paneks kultuurtaimed lopsakalt kasvama
• Õige külviaeg. Kultuurtaimede optimaalsel külviajal jõuavad nad umbrohtudest ette.
• Õige külviviis. Kultuurtaimede opt. tihedus
• Liigniiskuse kõrvaldamine.
• Liigse mulla happesuse kõrvaldamine.
• Otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras. viljavaheldus takistab umbrohtude levikut
39. Otsene umbrohutõrje ja tema erinevad liigid
Otsene tõrje:
– mehaaniline
– keemiline
Mehaaniline tõrje
• Seemnete idanema provotseerimine ja järgnev taimede hävitamine
• Taimede väljakurnamine on mehaanilise umb.tõrje ülesanne
• Otsene hävitamine. Umbrohud korjatakse välja
• Matmine. Umbrohud kaetakse mingiks ajaks materjaliga
• Põletamine.
• Solarisatsioon . katmine plastikkattega
• Kuum vesi. Kasutatakse ka vahtu tekitavaid aineid
• Aurutamine .
• Elektriga tõrje. Elektrilaeng aurustab taimemahla
• Laserid, UV kiirgus ja kiiritamine
Keemiline
-Preparaatide,herbitsiidiega tõrjumine
40. Herbitsiidide jaotamine , nende omadused ja kasutamisviisid
Herbitsiidide jaotus
• Selektiivsed e. valiva toimega, hävitavad umbrohud kultuure vigastamata.
• Universaalsed e. mittevaliva toimega. Kasutatakse enne külvi või enne kultuurtaimede tärkamist ja jäätmaadel
• Süsteemsed. Herbitsiid liigub taimekudedes edasi ja hävitavad kogu taime. Valdav enamus preparaate.
• Kontaktsed. Kahjustavad taime kokkupuutekohal, kus tekivad põletuskolded.
Herbitsiide kasutusviisid
Enamlevinud on pritsimine, vesi + preparaat. Pritsitakse taimedele või mullale
41. Taimekasvatussüsteemid (tava , integreeritud, maheviljelus)
Integreeritud taimekasvatussüsteem

Kasutatakse kemikaale ainult vastavalt vajadusele
luuakse tingimused, mis suurendavad taimede vastupidavust
Integreeritud taimekasvatus hõlmab ka agrotehnilisi võtteid,

mis kõige vähem rikuvad loodust ja võimaldavad vähem kasutada kemikaale
Mahe e. Ökoloogiline

Ei kasutata kemikaale
Haljasväetis,sõnnik,kompost lubatud
Lubatud taimekaitsevhaned-putukapüünised

Intensiivne-tavasüsteem

Suured kulutused
Eesmärk saada suurt saaki,
Tihe külv annab suure saagi aga soodustab haiguste/kahjurite levikut
Väetamine, pritsimine

42. Mullaviljakus ja mullaväsimuse peamised põhjused
Mullaväsimuse peamised põhjused
• üldine mulla vaesumine toite- ja mikroelementidest
• mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine
• soodsad tingimused kahjurite paljunemiseks
• ohtlike umbrohtude paljunemine
• mulla happesuse nihe
43. Monokultuur ja viljavaheldus
Monokultuurina
• Kultuuri pidev kasvatamine konkreetsel põllul või väljal
• Bioloogiliselt lähedased kultuurid
Viljavahelduses - viljade ajaline järjestus konkreetsel põllul või väljal
• Agrobioloogiliselt põhjendatud - arvestab kultuuride bioloogilisi iseärasusi ja nõudeid keskkonna tingimustele
44. Külvikorra mõiste ja külvikorra liigid
Külvikorra mõiste
• Külvikord - on põllumajanduskultuuride ja puhaskesa ajalise ja paigutusliku järgnevuse süsteem looduses piiritletud väljadel
• Külvikord on viljavaheldussüsteem
• Külvikord on pikaajalise kestusega erinevaid viljelustehnoloogiaid hõlmav kompleks
• Külvikord integreeritud süsteemina sisaldab pikema perioodi peale etteplaneeritud mullaharimis -, väetamis-, umbrohutõrje ning taimehaiguste ja kahjuritetõrje tehnoloogiaid
Külvikorra Tunnused
kestus on 5-7 aastat
• kultuuride mitmekesisus
• üksteise järele paigutatakse erinevate omaduste ja erineva toitainetevajadusega kultuurid
• külvikorras peavad olema liblikõielised taimed
• külvikord sisaldab toitainete kogumise faasi
• kogumisfaasis suurendatakse mulla huumusvaru ning kasvatatakse liblikõielisi või nende segusid (nt ristik/kõrrelised)
• külvikord sisaldab toitainete kasutamise faasi
• kasutusfaasis kasvatatakse teravilju, kartulit , üheaastaseid kultuure
Liigid
Stabiilsed Ebastabiilsed Üksikpõllu külvikord
45. Külvikorra koostamise ja sisseviimise alused
-Jaotada külvikord lülideks.Lüli koosneb tavaliselt 2-4 kultuurist, millest esimene (sed) on mullaviljakust tõstvad ja millele järgnevad “halvemad “ kultuurid
- Kesksel kohal on liblikõielised heintaimed (ristik, lutsern, mesikas jt)
Arvestada

mulla viljakuse säilitamise ja parandamise vajadust
umbrohu-, haiguste- ja kahjuritetõrje vajadust
kultuuride agrobioloogilisi nõudeid

46. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel
Head,halvad eelviljad, vaata lehelt
Iseendale järgnevus
47. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle omadustele ning taimehaiguste ja kahjurite levikule
Kultuuride mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule
• Järgnevat kultuuri ei tohi kahjustada eelvilja haigused ja kahjurid
• Mõned kultuurid on väga tundlikud sagedasele kasvatamisele samal põllul
• Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised või liblikõielised kultuurid(nt ristik-nisu)
• Paljud mullas talvituvad haigused on kasvuaegselt raskesti tõrjutavad, tõrje on kallis ning väga pikaajaline
48. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagi moodustamisele ja iseendale järgnevuse taluvus
Vaata konsp.,leht
49. Huumusbilansi arvutamine ja reguleerimise võimalused
-Kui palju on tarvis anda orgaanilist väetist hektarile, et saada mullas1 tonn huumust
-Vaata konspkt kuda arvutada
50. Väetamise tehnoloogiad, paiklik väetamine
Toitainete omastamise optimaalne sügavus on 8...15 cm
Orgaanilised väetised -sügiskünni alla,kevadel enne külvi
Paiklik väaetamine
Väetis graanul, viiakse mulda kombikülvikuga,seemnerea kõrvale, seemnest sügavamale
51. Väetised, nende vajalike normide ja koguste arvutamine, kultuuri väetamine
Väetised on ained, mis parandavad taimede toitumistingimusi, saak kval. ja suurem
Väetiste liigid
1) Orgaanilised-sõnnik, vedelsõnnik, kompostid
2) Mineraalväetised-K,P,N jne.
Koguste arvutamine
P = P2O5 x 0,44 P2O5 = P x 2,3
K = K2O x 0,83 K2O = K x 1,2
Näide:
• Viljapuudele on vaja anda 10 g/m2 P2O5
• Väetamiseks kas. superfosfaati - 20% toimeainet, siis m2-le on vaja (10:20)*100=50 g
• Väetatava puu võraalune pind on 12 m2, siis väetise kogus on 50*12= 600g
52. Vedelväetiste kasutamine kasvuaegselt
Viia mulda koos põhuga
53. Haljasväetised (põhikultuurina, eel- , järel- või vahekultuurina, külvamine kattevilja alla, niite -haljasväetis, ädalhaljasväetis)
Põhikultuurina
Külvamine katteviljata varakevadel või sügisel,kasvavad terve vegetatsioonperioodi
Eel-, järel- või vahekultuurina
Vegetatsioonperioodil kasvatataksel lisaks haljasväetisele saaki andvat põhikultuuri
Kas siis põhikultuuri eel järel või vahel
Külvamine kattevilja alla
Mitmeaastased liblikõielised(valge mesikas,punane ristik) külvatakse kattevilja alla,nende kasv jätkub pärast kattevilja koristust.Haljasväetiseks küntakse alles järgmise aasta suvel.
Niite-haljasväetis
Haljasmass pärit teiselt põllult. Haljasmass niidetakse ja veetakse väetatavale põllule, kus see sisse küntakse
Ädal-haljasväetis
Haljasväetise esimene niide juunis-siloks. Ädal küntakse mulda sügisel.
54. Orgaanilised väetised, nende liigid ja kasutamine
Orgaaniline väetis tuleb mulda viia viivitamatult peale laotamist, et vältida toiteelementide kadusid . Orgaanilineväetis laotada väga ühtlaselt. Allapanuta väetis viia mulda koos põhuga.
1)Tahe-allapanuga sõnnik - loomadele antakse allapanu mis seob väljaheited
2) poolvedel -allapanuta-
3)vedel- allapanuta ja sõnnik uhutakse laudast veega välja
4)Läga- väga rohke veega vedelsõnnik,
55. Mineraal - ja lubiväetised
Mineraalväetised
Lämmastikväetised Fosforväetised Kaaliumväetised Magneesiumväetised
Lubiväetised
Kasutatakse mulla liigse happesuse neutraliseerimiseks
tolmpõlevkivituhka, lubjakivijahu ja dolomiidijahu
56. Mullaharimise võtted u( koorimine , kultiveerimine, libistamine, freesimine)
1. Koorimise ülesanded
1)umbrohu hävitamine
2)niiskusvarude säilitamine
3)Mullapinna kobestamine
4)taimejäänuste segamine mullaga
Koorimisriistad
1)Hõlmkoorel- ader hõlmadega
2)Ketaskoorel-taldrikukujulised kettad
3)Randaalid
Koormissügavus sõltub umbrohtudest 5- 12cm
2.Libistamine
- tasandab mullapinda
- mikrolohkude kaotamine
- mullakooriku,pankade purustamine
-Muld peaks olema kirju väljanägemisega – künniviilude
harjad hakkavad muust pinnast heledaks muutuma
-Libistamise efekt väheneb oluliselt kui muld on kõvaks
kuivanud
Kultiveerimise ülesanded
1. Mulla pindmise kihi murendamine, segamine, kobestamine
2. Umbrohtude hävitamine
3. Väetiste, kemikaalide mullaga segamine
4. Mullapinna tasandamine
Sügavus 5- 15cm
Freesimine
Mulla ettevalmistamine külviks ühe töövõttega, 10-25cm sügavuselt.
57. Künd, künnisügavus, künniaeg
58. Äestamise ülesanded, mõju mulla õhu- ja veerežiimile
Külvieelsel mullaharimisel:
• Pindmise mullakihi murendamine ja kobestamine
• Mullapinna tasandamine
• Veevarude säilitamine
• Mulla õhustamine
• Umbrohtude hävitamine
• Väetiste ja mürkide segamine mullaga
Kasvuaegsel mullaharimisel:
• Pindmise mullakihi murendamine ja kobestamine
• Veevarude säilitamine
• Mulla õhustamine
• Lühiealiste umbrohtude hävitamine
59. Rullimise ülesanne, mõju mulla õhu- ja veerežiimile
1.mullapinna tihendamine
2.mullapinna tasandamine
3.mullapankade purustamine
4.väikeste kivide mulda surumine
Mullapinna tihendamine omakorda muudab mitmesuguseid
mulla omadusi:
• Rullimine annab suurt efekti parasniisketel muldadel
• Märgade muldade rullimine tekitab koorikut
• Kuivade muldade rullimiseks tuleb kasutada raskemaid rulle
60. Mullaharimisüsteemidku - Kevadine, Külvijärgne, Kesade harimine, Sügisene, Mullaharimise minimeerimine ja
Otsekülv
Vaata konspektist hull pikk jura

.DOCX Laadi alla originaalfail 20 lk · .docx · 201 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

201 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

renco Õppematerjali autor

vastatud antud kordamiküsimustele. õppisin sellest konspektist ja sain eksami A, niiet väga hea materjal.

taimekasvatus haljasväetis lubiväetised mineraalväetised libistamine

Sarnased õppematerjalid

doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2

Taimekasvatus

docx

Taimekasvatuse üldkursus.

TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukindluse ja kõrge saagipotensiaali.

Teraviljakasvatus

doc

Kartul ja selle kasvatamine

KARTUL KARTULI TÄHTSUS Kartul on tähtis toiduaine inimesele ja vajalik tooraine tärklise ning piirituse tööstusele. Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi inimorganismile vajalike aineid (C ja B-rühma vitamiinid). Kartulimugulate keemiline koostis Koostisosa Sisaldus, % Vesi 77,6 Kuivaine: 22,4 N-ta ekstraktiivained 19,0 Toorproteiin 1,7 Rasv 0,1 Toorkiud 0,6 Tuhk 1,0 Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. Eestisse jõudis kartul 1740...1760. Alguses levis ta mõisaaedade

Teraviljakasvatus

docx

Maaviljeluse konspekt eksamiks

1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede saagikuse määrab ära miinim

Põllumajandus

pdf

Taimekasvatuse arvestuse materjalid

PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest  Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas  Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine  Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb  Kultiveerimine Ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine  Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine  Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine  Põllu kaanetamine Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja ei lähek

Põllumajandus taimed

doc

Taimekasvatuseksam

kasuteguriga, sest looma söödaenergiast läheb toodanguenergiaks suht vähe.Nt lehmale söödetud sööt läheb toodanguenergiaks ainult 15 % , veiseliha tootmisel 3-4%. Loomakasvatuse saaduste kasutegur energiaosas on keskmiselt 11%, valguosas 14%. Lehm annab aastas 5000 kg piima, 4% sellest rasva . See lehm vajab 1 ha maad. 1 ha rapsi 2000kg seemet annab 40% rasva. Seega otseselt taime kaudu on võimalik vähemalt 3 x rohkem toota, kui looma kaudu. 3) Taimekasvatus kui teadus ja õppedistsipliin, tema seosed teiste teadusha-rudega. Taimek ülesandeks on kultuurtaimede uurimine. Liikide teisendite ja sortide mitmekesisuses. Teaduse objektiks on kultuurtaim ja taim kui tootmisvahend. Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid.Taimekasvatus laiemas tähenduses: haljastus(puud, põõsad lilled),metsandus(puud),rohumaaviljelus(heintaimed),aiandus(lilled,dekor. taimed).Kitsamas

Taimekasvatus

doc

Taimekasvatuse eksam

väikese kasuteguriga, sest looma söödaenergiast läheb toodanguenergiaks suht vähe.Nt lehmale söödetud sööt läheb toodanguenergiaks ainult 15 % , veiseliha tootmisel 3-4%. Loomakasvatuse saaduste kasutegur energiaosas on keskmiselt 11%, valguosas 14%. Lehm annab aastas 5000 kg piima, 4% sellest rasva . See lehm vajab 1 ha maad. 1 ha rapsi 2000kg seemet annab 40% rasva. Seega otseselt taime kaudu on võimalik vähemalt 3 x rohkem toota, kui looma kaudu. 3) Taimekasvatus kui teadus ja õppedistsipliin, tema seosed teiste teadusha- rudega. Taimek ülesandeks on kultuurtaimede uurimine. Liikide teisendite ja sortide mitmekesisuses. Teaduse objektiks on kultuurtaim ja taim kui tootmisvahend. Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid.Taimekasvatus laiemas tähenduses: haljastus(puud, põõsad lilled),metsandus(puud),rohumaaviljelus(heintaimed),aiandus(lilled,dekor. taimed)

Kategoriseerimata

doc

Taimekasvatuse kordamine

TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatavate seemnete arvust

Taimekasvatus

Rohkem sarnaseid