Aine- ja energiavahetus. Toitumine. Termoregulatsioon (0)

Q: Kuidas suhtuda kohvi ja teesse?

Vastus leiad õppematerjalist: Aine- ja energiavahetus. Toitumine. Termoregulatsioon

Q: Kuidas termoregulatsioon toimub?

Vastus leiad õppematerjalist: Aine- ja energiavahetus. Toitumine. Termoregulatsioon

Tartu Ülikool - Meditsiin - Anatoomia ja füsioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas suhtuda kohvi ja teesse?
Kuidas termoregulatsioon toimub?

ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA
KT 2. Aine- ja energiavahetus. Toitumine. Termoregulatsioon .
I Aine- ja energiavahetus – organismis toimuvate protsesside kogumik, mille käigus toimub lõhustatud toitainetest energia saamine ning uute kudede ehitamine. Seega on aine- ja energiavahetusel 2 olulist funktsiooni:

energeetiline

plastiline (ehituslik)
Bioloogiline oksüdatsioon toimub astmeliselt ensüümide ja koensüümide kaasabil raku mitokondrites, selle tõttu vabandebki energia järk-järgult, mitte plahvatuslikult.
Energiat saadakse glükoosi oksüdatsioonist, kusjuures aeroobne on 19x efektiivsem kui anaerooble. Tavaliselt toimubki energia saamine organismis aeroobselt teel. Ainult väga intensiivse töö korral võib toimuda ka anaeroobses.
Peale glükoosi saab energiat ka teistest toitainetest. See toimub glükogeneesi teel. Energiat saab ka rasvhapetest, aga see on märksa aeglasem. Rasvhapetega kohaneb organism eriti nälgimise korral.
Plastilist funktsiooni täidavad organismi valgud , mis lõhustatakse aminohapeteks. Plastilist funktsiooni suudavad täita üksnes valgud .
Toitainete energeetiline väärus:

1 g süsivesikuid ja valke = 4 kcal

1 g lipiide = 9 kcal
Ööpäevane toitainete vajadus:

Üldisest kaloraadist peaks valkudega olema saadud 10-13%

Ülejäänud 55-60% süsivesikutega
Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, kasvust, kaalust , vanusest ja soost.
Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeseisundis. PAV suurus igal inimesel on individuaalne. PAV-i normi saab iga inimene välja arvutada Harris-Benedicti tabelist.
1 kcal 1 kg kohta tunnis ja naistel võiks olla 1200 - 1500
Toitaine omastamisele ja seedimisele kulub ~7% ööpäevasest energiast.
Valkude lõhustamine ja ainevahetus (AV)
Valkude lõhustamine seedekulglas algab maos peptiidide ja HCl koosmõjul. HCl muudab mitteaktiivsed pepsinogeenid aktiivseteks pepsiinideks, seejärel hakkavad lõhustuma valude aminohapeteahelates olevaid peptiidsidemeid.
Valgud lõhustatakse maos fragmentideks. Valkude lõhustamine jätkub peensooles kõhunäärme ja peensoole valke lõhustavate ensüümide mõjul.
Peensooles toimub valkude lõplik lõhustamine ja aminohapete imendumine verre. Aminohapped transporditakse edasi kudedesse, kus neid kasutatakse ära uute rakkude ja kudede moodustamiseks. Selles avaldub valkude ehituslik funktsioon.
Valkudel on ka energeetiline funktioon. Organism saab vajadusel glükoneogeneesi teel muuta valgud ja aminohapped glükoosiks ja selle siis omakorda energiaks.
1g valku = 1 g süsivesikuid -> 4 kcal
Valke peaks üldisest kaloraažist saama 10-15%. See on ~1-1,3 g/kg kehakaalu kohta. Sellist valgukogust nimetatakse valgu optimumiks. Valgu optimum on selline valgu kogus, mis kindlustab kudede ja rakkude vajaduse ehituslikuks otstarbeks ja kindlustab ka hea enesetunde ja töövõime.
Teine mõiste on valgu miinimum, mis on valgu optimumist poole väiksem – 0,5 – 0,6 g valku ööpäevas kg kehakaalu kohta. Valgu miinimumiks nimetatakse sellist valgu kogust, mis kindlustab lämmastiku bilansi tasakaalu.
Lämmastiku bilanss – loetakse organismi poolt toiduga saadud ja organismi väljutatud lämmastiku suhet.
Reeglina on see bilanss tasakaalus – nii palju kui saadakse, nii palju ka väljutatakse.
Lämmastik kuulub KÕIKIDE valkude koostisesse. Kui toiduga saadud lämmastiku kogus ületab väljutatud lämmastiku koguse, on lämmastiku bilanss positiivne. See võib esineda kasvueas, raseduse ajal, spetsiaalse lihastreeningu ajal ja rasketest haigustest paranemisel.
Valgu depoosid normaalne organism endale ei loo.
Negatiivne lämmastikubilanss on olukord, kus organismi väljutatud lämmastiku kogus ületab toiduga saadud lämmastiku kogust. Selline olukord on tüüpiline nälgimise või valguvaese dieedi korral, väga kurnava füüsilise töö või treeningu korral ning raskete haiguste põdemisel või kasvajate hilisstaadiumis.
Valkude bioloogiline väärtus – bioloogilise väärtuse järgi jagatakse täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks.
Täisväärtuslikud valgud – sisaldavad kõikiaminohappeid + asendamatud aminohapped. Need olemas enamikes loomsetest valkudes (piim, muna, kala jne)
Mittetäisväärtuslikud valgud – sisaladavad asendatavaid aminohappeid
Absoluutse taimetoitluse korral tekib organismis puudus asendamatutest aminohapetest ja osadest vitamiinidest .
Lipiidide lõhustamine ja ainevahetus
Lipiidide lõhustamine algab maos, kuid seal saab lõhustada ainult emulgeeritud lipiide, sest mao lipaas toimib ainult emulgeeritud lipiididele. Need on näiteks piimas. Täiskasvanul mao lipaasi lõhustamine väheneb.
Lipiidide lõhustamine toimub peamiselt peensooles, kõhunäärme lipaasi ja peensoole liponaatiliste ensüümide mõjul. Seejuures on vajalik sapi olemasolu, sest sapihapped ja nende soolad emulgeerivad lipiide. Peale selle on sapihapete olemasolu vajalik rasvhapete imendumisel metsellide moodustamiseks.
Glütserool läheb verest osaliselt maksa, kus temast maks sünteesib glükoosi. Rasvhapped osalt sisenevad ka maksa, osa läheb aga kudedesse, kus nendest ja fosfolipiididest sünteesitakse uuesti triglütseriide. Maksa sisenenud rasvhapped moodustavad valguga kompleksühendid, mida kutsutakse väga madala tihedusega lipoproteiinideks ja need lähevad maksast uuesti verre ja neid võidakse ka suunata kudedesse.
Lipiidide vajadus toiduga on 25-30% ööpäevasest kaloraažist.
Lipiidide saamiseks on vajalik, et toidus oleks ka teatud hulk taimseid lipiide.
Taimse päritoluga lipiidid sisaldavad asendamatuid rasvhappeid : alkolineleenhape ja kinoolhape. Seemnetes, pähklites, oliivõlis. Neid peaks saama päevas 10-15 grammi. Asendamatud rasvhappedsisaldavad fosfolipiide.
Mineraalainete ja vee ainevahetus
Organismis on vett ~70%. See on paigutatud erinevatesse kudedesse.
Vesi paikneb ka veresoontes vere koostises, samuti ka rakuvahelises ruumis ja lümfis. Vees on rohkesti erinevate mineraalsoolade ioone ja ka orgaanilisi aineid ja nende ainete osakesed loovad osmootse rõhu ja osmootse rõhu püsivuse hoidmine on üks organismi homöostaasi põhinäitajatest.
Osmootse rõhu säilitamisel omavad olulist osa neerud , mille kaudu reguleeritakse vee ja mineraalainete väljutust organismis.
Osmootne rõhk sõltub aga söödud toidu mineraalainete sisaldusest, joodud vedeliku kogusest ja jookide koostisest. Magusad joogid on kõrgema osmootse rõhuga kui vesi.
Vee bilanss
Vee bilanss kajastab ööpäevas saadud ja väljutatud vee suhet. Pool veest saadakse joogiga , toiduga saadakse 600-900 ml ja oksüdatsiooniprotsessides saadakse 300-400 ml.
Välja viiakse vesi uriiniga ~1,5 l; higiga ~pool liitrit; väljahingatava õhuga 0,35-0,5 l ja roojaga 0,1-0,15 l.
Bilanss on 2,3-2,8 l
Kui üks pool muutub, siis muutub teine pool ka.
II Toitumine
Vitamiinid
Vitamiinid on organismile elutegevuseks vajalikud ained, mis osalevad mitmesuguste kudede kasvu ja ainevahetust mõjutavates protsessides. Neid võidakse nimetada ka organismis toimuvate protsesside katalüsaatoriteks.
Vitamiinid jaotatakse kahte rühma:

Rasvlahustuvad – A, B, D, E ja K vitamiinid.

Veeslahustuvad – B ja C vitamiinid.
Vitamiinide allikad inimese jaoks

toit annab põhiosa (enamiku vitamiine saab inimene taimsest toidust)
seedekulgla mikrofloora tegevus
vitamiinpreparaadid

Hüpo ja avitaminoos
Hüpovitaminoos on vitamiini osalisest puudusest tingitud häire organismis. Selle juures avalduvad häired ei ole väga täpsete ja avaldumise joontega.
Näiteks C vitamiini hüpovitaminoos avaldub kevadväsimusena.
Avitaminoos on aga vitamiini täielikust puudusest tingitud organismi häire. Sellele on iseloomulikud kindlad tunnused.
Hüpo- ja avitaminoosi tekke põhjused:

Vitamiini vähesus toidus või vähene UV saamine (D- vitamiin );

Vitamiini imendumine häirete korral;

Vitamiini kõrgenenud vajaduse korral (raseduse ajal, kasvueas, nakkus , haiguste põdemisel ja antibiootikumide manustamisel);

Vitamiini sünteesi häire.
Toiduga saadav energia hulk peab katma ööpäevase energiakulu, juhul kui eesmärgiks ei ole kaalulangus.
Toit peab olema tasakaalustatud. Toiduga peab saama valke, lipiide, rasve, mineraalaineid, süsivesikuid, vitamiine.
Keedusoola (mineraalaine) vajadus kujuneb välja juba lapseeas .
Kuidas suhtuda kohvi ja teesse?

Kohv ei ole tegelikult nii halb kui arvatakse. Võib juua 5-6 tassi ööpäevas keskmise kangusega kohvi. Kohvile on siiski soovitatav lisada juurde piima.

Tees on ka kohveiini , kuid mitte puuvilja- ja taimeteedes. Kanges tees võib kohveiini sisaldus olla jällegi väga kõrge.
Alkohol – pideval alkoholi kasutamisel on koormus kõige suurem maksas . Alkohol annab palju kaloreid . Veinid on väga head maohapete stimulaatorid -> vabaneb kastriin ja tekib söögiisu.
Kõhukinnisuse vältimiseks süüa palju kiudaineid (näiteks koorega apelsine).
Vitamiinide ja mineraalainete tarvitamine on vajalik selleks, et ennetada luude hõrenemist (osteporoos).
Raseduse ja rinnaga toitmise ajal võib suureneda vajadus mineraalide ja vitamiinide järele.
Päevas tuleb mitu korda süüa. Kui vähegi võimalik, siis süüa rahulikult. Süüa tuleks ~võrdseid portsjone.
Liigsöömise vältimiseks on ka toidu maht oluline. Toidu mahtu aitab täiustada tomat, kurk , salat.
Rasvu ei tohiks liialt kuumutada. Praadimisel võivad tekkida kaltserogeensed ained.
Rabarberid ja hapuoblikad sisaldavad aineid, mis seovad kaltsiumi.
Kanamune on soovitatav keeta või praadida.
Vees seismisel laguneb osa vitamiine. C vitamiini sisaldus langeb. C vitamiini põhiallikas on kartul ja kapsas .
Toidu valmistamisel on soovitatav vältida alumiiniumnõusid. Parim valmistamisviis on hautamine .
Kiirel kaalulanguse korral organismi energiatarve väheneb.
Kõige mõistlikum on kaalu langetada: 2 kaalu – üks endale ja üks toidu kaalumiseks ; toiteväärtuse tabelid ; päevikud, kuhu igal hommikul kirja panna see, kui palju ja mida süüakse päevas; õhtul peale kella 6 või 7 ei tohiks süüa; 1200-1500 kalorit päevas oleks sel juhul normaalne; SAAVUTATUD KAALU EI TOHI KAOTADA!; loobuda tuleks magusatest jookidest ( mahlad , limonaadid, suhkur, kohvikoord asendada piimaga ).
Teine viga väga järsu kaalukaotuse juures on taimetoitlus . Põhjendatud ei ole absoluutne taimetoitlus. Hädaohud:

Ei saa asendamatuid aminohappeid

Organism kannatab valgupuuduse all

Jäädakse ilma rasvast ja vitamiin B-12st
KMI = kaal kg : pikkus m²
15-18,5 = alakaaluline
18,5-25 = terve
25-30 = ülekaaluline
30-40 = tüse
40-70 = väga tüse
Termoregulatsioon
Protsessid, mis säilitavad püsiva kehatemperatuuri. Soojuse tekke ja äraandmise tasakaal.
Inimene on püsisoojane – tema tema kehatemperatuur oluliselt väliskeskkonna temperatuurist ei sõltu. Keskmine temperatuur on 37º (kehasisemuses). Inimese kehatemperatuur kõigub ööpäeva piires – on allutatud ööpäevastele biorütmidele. Kõige kõrgem on ta õhtupaiku (kell 5-6). Kõige madalam aga hommikul (5-6 paiku).
Naistel tõuseb kehatemperatuur pärast ovulatsiooni ja jääb kõrgemaks kuni järgmise menstruaaltsükli alguseni .
Kõigusoojaste temperatuur sõltub aga väliskeskkonna temperatuurist (näiteks konn).
Inimese kehatemperatuur keha sisemuses on kõrgem kui naha pinnal. See on seepärast, et keha pinnal ei ole vere temperatuur ühtlane. Nendes kohtades, kus on rohkem veresooni ja nahk õrnem, on temperatuur ka kõrgem. Näiteks näopiirkond.
Kuidas termoregulatsioon toimub?
Reeglina on termoregulatsioon tasakaalus. Kui üks suureneb, siis suureneb ka teine. Regulatsioon jaotatakse kaheks:

Keemiline – toimub soojustekke intensiivsuse muutumise teel. On eriti oluline keha temperatuuri languse vältimise seisukohalt. Siis soojusteke intensiivistub. Põhilised soojustekke allikad on lihased – nendes tekivad 80% soojusest. Ülejäänud 20% tekivad peamiselt maksas ja neerudes.

Füüsikaline – reguleerib põhiliselt soojuse äraandmist ja väldib sellega ülekuumenemist.
Termoregulatsiooni keskus asub vaheajus, hüpotaalamuses. See keskus saab pidevalt infot nii keha pinna kui ka keha sisemuse termoretseptoritelt keha temperatuuri kohta. Ähvardava mahajahtumise korral saadetakse termoregulatsiooni keskusest närviimpulsid lihastele . Täna tahetele mittealluvatele lihastele võivad tekkida külmavärinad ja kananahk . Kananahk on põhjustatud karvapüstitajalihaste kokkutõmbest.
Soojuse äraandmine toimub:

Kiirguse teel katmata kehaosadelt ümbritesevasse õhku. See saab juhtuda vaid siis, kui ümbritsev temperatuur on madalam. Kiirgust soodust õhu liikumise suurenemine. Õhu liikumine viib selle vahtuse läheduses oleva soojuse minema.

Juhtivuse teel. See toimub ekhaga vahetus kontaktis olevate esemete kaudu (ka riided). On olemas head ja halvad soojusjuhid.

Head – vesi, metall , maapind
Halvad – vilt, villane , karusnahad, puit

Väljahingatava õhu kaudu – suhteliselt väike

Higi aurumise teel kehapinnalt. See muutub ainsaks äraandmisviisiks siis, kui ümbritsev õhk ja kenaga kontaktis olevate esemete temperatuur ületab 37º. Naha veresooned laienevad , higistamine intensiivistub. Higi aurumise intensiivsus sõltub õhu niiskusest. Mida kuivem on õhk, seda suurema intensiivsusega higi aurustub .
Mahajahtumise vältimiseks kehapinna veresooned ahenevad , toimub vere paigutamine keha sisemusse . See väldib soojuse kadu.
Ülekuumenemise vältimiseks veresooned tulevad nähtavamale ning laienevad. Hingamine kiireneb . Veresooned soodustavad soojuskiirgust, soojusjuhtivust ja higistamist.
Termoregulatsiooni iseärasused lastel
Väikelastel ei ole termoregulatsiooni keskus veel väga hästi välja arenenud. Esimestel kuudel esimese eluaastani meenutab laps rohkem kõigusoojast. Teda ähvardab nii ülekuumenemine kui ka jahtumine .
Palavikku langetavad ravimid toimivad tänu termoregulatsiooni keskusele ja lastele need ravimid seetõttu väga hästi ei toimi/ei aita. Neile aitab pigem näiteks keha hõõrumine jaheda (22º) veega.
Kilpnäärme hormoonid soodustavad soojusteket. Nende hormoonide toime ei ole aga eriti kiire.
Suhteliselt kiire toimega on aga neerupealiste säsihormoon adrenaliin . Adrenaliini sekretsioon suureneb ja soojusteke intensiivistub siis kui inimene satub järsku olukorda, kus teda ähvardab mahajahtumine.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 103 allalaadimist

Aine- ja energiavahetus-Toitumine-Termoregulatsioon #1

Aine- ja energiavahetus-Toitumine-Termoregulatsioon #2

Aine- ja energiavahetus-Toitumine-Termoregulatsioon #3

Aine- ja energiavahetus-Toitumine-Termoregulatsioon #4

Aine- ja energiavahetus-Toitumine-Termoregulatsioon #5

Aine- ja energiavahetus-Toitumine-Termoregulatsioon #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

103 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sweetkitten2 Õppematerjali autor

Konspekt.

ainevahetus energiavahetus toitumine termoregulatsioon

Sarnased õppematerjalid

docx

AINE-JA ENERGIAVAHETUS

Lastele mõjub halvemini kui täiskasvanutele. Toiduallergia puhul peab vältima seda toiduainet. Miks on tekkinud? Lapsena seedekulgla häire olnud, ei ole ilusti lõhustunud, tekkinud antikehad, kui nüüd uuesti valk saabub organismi, siis reageerib. Toiduallergiast on võimalik lahti saada, aga see nõuab palju tööd ja aega. Ülitundlikkus väikeste koguste korral on uskumatult suur. (naisel allergia, mees on söönud kala, suudlevad, naise huuled paistetasid üles). 10. Termoregulatsioon – keemiline ja füüsikaline. Termoregulatsiooni iseärasused lastel. Mõeldakse protsesse, mis säilitavad püsiva kehatemperatuuri, st soojuse tekke ja äraandmise tasakaalu. Inimene on püsisoojane ehk homoiotermne. Sõltub väliskeskkonna temperatuurist. Keskmiseks kehatemperatuuriks loetakse 37. Aga inimese kehatemp. kõigub ööpäeva piires u 1 kraadi piires, on allutatud ööpäevastele biorütmidele. Kõige

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

docx

Organimsi aine- ja energia vahetus

Aine- ja energia vahetus Organismi aine ja energiavahetuse alla mõeldakse protsesse, kus toitainetega saadav energia muudetakse elutegevuses sobivateks energia liikideks: 1. Rakkudes ja kudedes toimuvate reaktsioonide energeetiliseks kindlustamiseks 2. Soojuseks keha temeperatuuri hoidmisel 3. Toitainete depoodeks- moodustuvad maksas (glükogeenina) ja rasvkoes (triglütseriidide kujul), lihastes (glükogeenina). 4. Ehituseks- uute valkude sünteesil kudedes. Rasvkoel kaitse funktsioon, hoiab ka soojust 5. Tööks

Anatoomia ja füsioloogia

docx

SEEDIMINE JA AINEVAHETUS

Rakuväline e. ekstratsellulaarne vesi 20 % kehakaalust (¾ rakkudevahelises ruumis ¼ soontesiseses ruumis); ümbritseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja rakust välja. Organismi päevane veevajadus on 28…38 ml kehakaalu kg kohta. Laste veevajadus suurem, kuna vett kehas rohkem ja veevahetus kiirem: Imik vajab ööpäevas vett 120...170 ml/kg, 4...6 aastaste laste veenõudlus on umbes 75…100 ml/kg. Regulatsioon - kesknärvisüsteem, ADN (antidiureetiline hormoon), neerupealiste koore kortikosteroidid. 27.Dehüdratatsioon, hüperhüdratatsioon Dehüdratsioon - veesisalduse langus organismis. Töövõime langeb. Teatud määral on võimalik töövõimet tõsta, kui enne aktiivset tegevust tarbida vett. Hüperhüdratsioon - veesisalduse tõus. 28.Hüpotooniline hüperhüdratatsioon Tekib madala mineraalainete sisaldusega vedeliku manustamisel peale suurt vedelikukaotust.

Füsioloogia

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

vigastuses või puudumises, siis ravimitega ravi pole mõtet teha. Kui häire on funktsionaalset laadi (sulgurlihased on olemas ja korras, häire põhjus pole selge), siis võetakse kasutusele põiepidamatust kontrollivad ravimid. Defekatsiooni korral oluline ka kõhupressi ja diafragma koostöö. Diafragma samaaegselt sigma- ja pärakulihastega kontraheerub , kõhupressilihased samuti. Eploclottis sulgub ka (epiclottis – kõripealis, mis neelamise ajal sulgeb hingetoru). Aine- ja energiavahetus 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja määramistingimused. PAV hindamine. Organismi aine- ja energiavahetuse all mõeldakse protsesse, kus toitainetega saadav energia muudetakse elutegevuseks sobivates energialiikideks. See energia läheb: 1) rakkudes ja kudedes toimuvate reaktsioonide energeetiliseks kindlustamiseks; 2) kehatemperatuuri hoidmisel – nahaalune rasvkude; 3)

Anatoomia ja füsioloogia

pdf

Toitumine vol.1

tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat mõõdetakse kilokalorites (kcal), kilodzaulides (kJ) või megadzaulides (MJ). 1 kcal = 4,2 kJ ja 1000 kJ = 1 MJ 84 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Toiduga saadava energiavajaduse määramisel on Eestis praegusel ajal võetud aluseks Põhjamaade soovitused vähese kehalise koormusega inimestele. Normid on arvestatud nn. etaloninimesele ("etalonmees" kaalub 70 kg ja "etalonnaine" 60 kg). Meeste energiavajadus on suurem kui naistel. Energiavajadus oleneb ka vanusest. Meestel on energiavajadus kõige suurem vanuses 19 30 ja naistel 15 18 aastat. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab vähenema

Bioloogia

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest segmentidest, tglt nende segmentide vahel ajus vahesid ei ole

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Biokeemia

1. Nimetage 4 rasvlahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) Vitamiin A – retionool – nägemine, luude kasv 2) Vitamiin D – kaltsiferool – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi omastamine, vajalik vere hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) Määravad kehavede

Biokeemia

docx

Füsioloogia: seedimine

1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. - Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaas polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas disahhariidid->monosahh

Füsioloogia

Rohkem sarnaseid