Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soojushulk ja siseenergia (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis omavad siseenergiat?
  • Millest moodustub siseenergia?
  • Kuidas on omavahel seotud keha siseenergia ja keha temperatuur ?
  • Mida tuleb teha et aine siseenergiat suurendada?
  • Mida nimetatakse soojushulgaks?
  • Mida nim Soojusjuhtivuseks?
  • Mida nimetatakse konvektsiooniks?
  • Mida nimtatakse soojuskiirguseks?
  • Missugused seaduspärasused kehtivad kiirgava keha puhul?
  • Mida nim kiirguse neeldumiseks?
  • Mida nimetatakse soojusülekandeks?
  • Mida nim soojuslikuks tasakaaluks?
  • Missugused on kaks moodust keha siseenergia suurendamiseks?
  • Millest ja kuidas sõltub kehale ülekandunud soojushulk?
  • Mida näitab aine erisoojus?

Lõik failist

  • Mis omavad siseenergiat?Kõik ained ja kehad omavad siseenergiat.
  • Miks omavad aineosakesed kineetilist energiat ja miks potentsiaalset energiat?Aineosakesed liiguvad ja on vastastikmõjus. Liikumise tõttu omavad aineosakesed kineetilist energiat, vastastikumõju tõttu potensiaalset energiat.
  • Millest moodustub siseenergia ? Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Mida suurem on keha temperatuur seda suurem on keha siseenergia.
  • Kuidas on omavahel seotud keha siseenergia ja keha temperatuur? Mida suurem on kehatemperatuur seda suurem on ka keha siseenergia.
  • Mida tuleb teha, et aine siseenergiat suurendada? Keha siseenergia suurendamiseks tuleb talle seda juurde anda.
  • Mida nimetatakse soojushulgaks? Kuidas tähistatakse, missugused on soojushulga ühikud? Soojushulgaks nim siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele. Tähistatakse tähega Q, ühikud on(ajalooline ühik) 1 cal ( kalor ), (meetermõõdustikus) 1J.
  • Mida nim. Soojusjuhtivuseks? Missusgused on head soojusjuhid, halvad soojusjuhid ja väga halvad soojusjuhid? Milles väljendub see, et aine on hea soojusjuht ? Too näiteid erinevate ainete soojusjuhtivuse kasutamise kohta.Soojusjuhtivuseks nim. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele, kui need on vahetus kokkupuutes.Halvad soojusjuhid on jaa ja vesi, väga halvad on gaasid, metallis väga head soojusjuhid. Tahkis ja vedelik juhivad paremini soojust kui gaasid. Oleneb sellest kui hästi soojus kandub aines edasi. näiteks külm lusikas kuumas vees.
  • Mida nimetatakse konvektsiooniks? Too näiteid konvektsiooni kasutamise ja esinemise kohta. Konvektsiooniks nim. Siseenergia levimist vedeliku- voi gaasivoolude liikumise teel. Konvektsioon esine näiteks tuules .
  • Mida nimtatakse soojuskiirguseks? Missugused kehad kiirgavad soojust? Too näiteid. Soojuskiirguseks nim. Siseenergia levimist kiirguse teel. Soojust kiirgavad kõik soojad kehad, võib ka levida nähtava valguse teel.
  • Missugused seaduspärasused kehtivad kiirgava keha puhul? A) Mida kõrgem on kehatemp . Seda rohkem energiat keha aja ühikus kiirgab. B)Mida tumedam on keha pind seda rohkem energiat keha aja ühikus kiirgab. C) Mida suurem on keha pindala seda rohkem energiat ta kiirgab.
  • Mida nim kiirguse neeldumiseks? Missugune reegel kehtib kiirguse neelamisel ?Kiirguse neeldumiseks nim kiirguse muundumist kehasisenergiast. Mida tumedam on keha pind seda rohkem energiat keha ajaühikus neelab.
  • Mida nimetatakse soojusülekandeks? Missugused seaduspärasused kehtivad soojusülekandel? Soojusülekandeks nim. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele. A) soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmale kehale. B) soojusülekandes suureneb soojenevate kehade siseenergia sama palju kui väheneb jahtuvate kehade siseenergia. C) soojusülekanne kestab seni kuni kehatemperatuurid võrdsustuvad.
  • Mida nim soojuslikuks tasakaaluks? Mis puudub soojuliku tasakaalu korral? Soojuslikuks tasakaaluks nim. Seda kui kehade temperatuuris on samad. Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne.
  • Missugused on kaks moodust keha siseenergia suurendamiseks?1)soojusülekanne.2)Mehaanilise tööga.
  • Millest ja kuidas sõltub kehale ülekandunud soojushulk ?1) massist, mida suurem on aine mass seda suurem soojushulk kulub.2)temperatuuri muudust , mida suurem on temp muut seda suurem soojushulk kulub.3) ainest..... ahhhh ma ei tea midaiganes!!!!!!!!!!!!!!
  • Kuidas arvutatakse kehale kandunud või keha poolt ära antud soojushulka? Valem, valemi liikmee tähendus. Q – soojushulk, M- keha mass, C- aineerisoojus, tk- kõrgeim temp., tm- madalaim temperatuur. M*C*(tk-tm).
  • Mida näitab aine erisoojus ?Erisoojus näitab kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1kraadi võrra.

Soojushulk ja siseenergia #1 Soojushulk ja siseenergia #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 125 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor forsay Õppematerjali autor
vastatud on vähemalt 15. küsimsele(küsimus on antud) mis seostuvad soojushulga, siseenergiaga, soojusjuhtivusega jne...

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Keha soojusjuhtivus ja siseenergia

Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia. Kineetiline energia ja potendsiaalne energia summa moodustab keha siseenergia. Keha siseenergia muutub temp. muutumisel, kuid ka aine oleku muutumisel. Siseenergia muutusel vastavat füüsikalist suurust nim. soojushulgaks. Soojushulgaks nim. keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehale või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus,tema mõõtühikuks on dzaul-1J. Soojusjuhtivuseks nim. siseernergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Siseenergia levimimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel nim. konvektsiooniks(nt:tuul). Õhk soojuskiirguse mõjul oluliselt ei soojene. Mida kõrgem on temp. seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida tumedam on kiirgava keha pind seda rohkem energiat ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala seda rohkem energiat ta kiirgab

Füüsika
thumbnail
11
ppt

Soojusülekanne

Soojusülekanne Õpik lk. 23 Tv: Soojusülekanne · Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. soojusülekandeks. · Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekanne liigitatakse siseenergia ülekande viisi alusel: · Soojusjuhtivuseks · Konvektsiooniks · Soojuskiirguseks Soojusjuhtivus · Soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele, ilma et aine ümber paikneks, nim. soojusjuhtivuseks. Konvektsioon · Soojusülekannet, kus energia levib vedeliku- või gaasivoolude liikumise tõttu, nim. konvektsiooniks. Soojuskiirgus · Soojusülekannet, kus energia levib kiirgusena, nim. soojuskiirguseks Kiirgumise

Füüsika
thumbnail
1
docx

Füüsika- soojushulk, siseenergia

Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia. Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste vastastikusest asendist. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena. Aineosakeste kaugus aines muutub aine oleku muutumise tulemusega: vedeliku tahkumisel või tahke sulamisel, samuti vedeliku aurumisel või auru kondenseerumisel. Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel kuid ka aine oleku muutumisel. Soojushulgaks nim keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teistele kehadele

Füüsika
thumbnail
28
pptx

Siseenergia

soojendi veele energiat annab, nii palju energiat vesi ka omandab. Vee soojendamine Jää sulatamine Sulatatakse jääd. Jää temperatuur on 0ºC ja ka sulanud vee temperatuur on 0ºC. Kuna temperatuur ei muutu, siis molekulide kineetiline energia ei muutu. Jää sulatamine Keha siseenergia Aineosakeste kineetiline energia Aineosakeste potentsiaalne energia Keha siseenergia Põhjus ja tagajärg Keha siseenergia Kineetiline energia Kõik aineosakesed on pidevas liikumises. Iga liikuv aineosake omab kineetilist energiat. Summeerides kõikide osakeste kineetilise energia, saame kogu kineetilise energia

Füüsika
thumbnail
3
docx

Soojusõpetus

Ainena kasutatakse elavhõbedat, piiritust või toluooli. Välistermomeetrites elavhõbedat ei kasutata, sest elavhõbe võib talvel tahkuda. Igapäevaseks tarbeks ka mitte, sest see on mürgine ning purunemisel aurub aastaid. Kõige enam on levinud Celsiuse, Fahrenheiti ja Reaumuri skaalad. Teaduses on absoluutne temperatuuriskaala. Celsiuse skaala järgi on seal absoluutne 0 -273 kraadi. Ühikuks on 1 K ( kelwin ). Absoluutse skaala järgi on jää sulamistemperatuur 273 K. 1 K = 1 kraad. 6 ) siseenergia Et keha soojeneks, on vaja energiat. See energia kulub aineosakeste liikumise kiirendamiseks. Liikumise tõttu omavad aineosakesed kineetilist energiat. Soojenemise tulemusena tõuseb osakeste kineetiline energia. Kehade soojenemist ja jahtumist saab väljendada : aineosakeste kiiruse muutus ja aineosakeste kineetilise energia muutus. Gaaside osakesed ei ole vastastikmõjus. Vastastikmõjus olevad kehad omavad potensiaalset energiat. Keha

Füüsika
thumbnail
52
ppt

Dermodünaamika

Termodünaamika · Termodünaamika käsitleb soojusülekannet ja soojuse muundumist tööks · Termodünaamika tegeleb igasugust kütust tarbivate masinate konstrueerimise üldiste seaduspärasustega. · Termodünaamika on makrokäsitlus. Seepärast on kasutusel makroparameetrid ­ p, V, T, Q, U, m. · Termodünaamika põhineb kahele printsiibile ­ need on TD I ja II printsiip Ideaalse gaasi siseenergia ·Siseenergia on keha molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energia ning molekulidevahelise vastasmõju potentsiaalse energia summa. E = Ekin + Epot . ·Ideaalse gaasi puhul potentsiaalset energiat ei ole, seega siseenergia sõltub vaid kineetilisest energiast. ·Kineetiline energia sõltub temperatuurist. Seega ­ Keha siseenergia sõltub keha temperatuurist. Keha temperatuuri muutmise viisid Keha temperatuuri,seega ka siseenergiat, saab muuta kahel viisil 1

Füüsika
thumbnail
2
doc

Füüsika, aine ehitus

Vedelik täidab mahuti ja osaliselt ka peenikese toru. Vedeliku ruumala muutumisel ehk termomeetri soojenemisel või jahtumisel vedelikusamba pikkus paisumistorus muutub. 12.Keha aineosakeste kineetilise energia ja potensiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Keha siseeenergia muutub temperatuuri muutumisel, kuid ka aine oleku muutumisel. 13.Siseenergia muutusele vastavad füüsikalist suurust nimetatakse soojushulgaks. Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehadele või siis teistelt kehadelt antud kehale. 14. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale kehale. 15.Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Siseenergia levimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel nimetatakse konvektsiooniks. Soojenedes vedelate ja gaaide osad muutuvad kergemaks ja tõusevad üles poole, külmemad osad langevad alla. Tekib vedeliku või gaaside ringlus e. Konvektsioon

Füüsika
thumbnail
2
doc

Soojusõpetus

Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti Soojusõpetus · Soojushulk ­ Q = cm( t 2 - t 1 ) Q c m t2 t1 · Erisoojus ­ Q · Sulamissoojus ­ m Q L

Füüsika




Kommentaarid (2)

krsty603 profiilipilt
krsty603: informatiivne aitas
11:19 28-03-2014
 profiilipilt
: informatiivne
20:37 07-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun