Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsika konspekt (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on inertsiaalne taustsüsteem?
  • Kuidas saaks väljendada võnkumist matemaatiliselt?
  • MIS PANEB esemed liikuma?
  • Miks paat ujub Kuidas magnet töötab?
  • Kui suur peaks see osake olema?
  • Millistel tingimustel kehad ujuvad?
  • Kui suur osa nendest asub vee all?
  • Miks punktlaengud?
  • Miks nii keeruliselt?
  • Kuidas on lood vektorkorrutisega?
  • Milline on magnetväljas liikuva laetud osakese trajektoor?
  • Mida see füüsikaliselt tähendab?
  • Mis on aga põhjus?
  • Mida tähendab "ligikaudu"?
  • Miks Ja miks usuti Newtonit rohkem kui prantslasi?
Vasakule Paremale
Füüsika konspekt #1 Füüsika konspekt #2 Füüsika konspekt #3 Füüsika konspekt #4 Füüsika konspekt #5 Füüsika konspekt #6 Füüsika konspekt #7 Füüsika konspekt #8 Füüsika konspekt #9 Füüsika konspekt #10 Füüsika konspekt #11 Füüsika konspekt #12 Füüsika konspekt #13 Füüsika konspekt #14 Füüsika konspekt #15 Füüsika konspekt #16 Füüsika konspekt #17 Füüsika konspekt #18 Füüsika konspekt #19 Füüsika konspekt #20 Füüsika konspekt #21 Füüsika konspekt #22 Füüsika konspekt #23 Füüsika konspekt #24 Füüsika konspekt #25 Füüsika konspekt #26 Füüsika konspekt #27 Füüsika konspekt #28 Füüsika konspekt #29 Füüsika konspekt #30 Füüsika konspekt #31 Füüsika konspekt #32 Füüsika konspekt #33 Füüsika konspekt #34 Füüsika konspekt #35 Füüsika konspekt #36 Füüsika konspekt #37 Füüsika konspekt #38 Füüsika konspekt #39 Füüsika konspekt #40 Füüsika konspekt #41 Füüsika konspekt #42 Füüsika konspekt #43 Füüsika konspekt #44 Füüsika konspekt #45 Füüsika konspekt #46 Füüsika konspekt #47 Füüsika konspekt #48 Füüsika konspekt #49 Füüsika konspekt #50 Füüsika konspekt #51 Füüsika konspekt #52 Füüsika konspekt #53 Füüsika konspekt #54 Füüsika konspekt #55 Füüsika konspekt #56 Füüsika konspekt #57 Füüsika konspekt #58 Füüsika konspekt #59 Füüsika konspekt #60 Füüsika konspekt #61 Füüsika konspekt #62 Füüsika konspekt #63 Füüsika konspekt #64 Füüsika konspekt #65 Füüsika konspekt #66 Füüsika konspekt #67 Füüsika konspekt #68 Füüsika konspekt #69 Füüsika konspekt #70 Füüsika konspekt #71 Füüsika konspekt #72 Füüsika konspekt #73 Füüsika konspekt #74 Füüsika konspekt #75 Füüsika konspekt #76 Füüsika konspekt #77 Füüsika konspekt #78 Füüsika konspekt #79 Füüsika konspekt #80 Füüsika konspekt #81 Füüsika konspekt #82 Füüsika konspekt #83 Füüsika konspekt #84 Füüsika konspekt #85 Füüsika konspekt #86 Füüsika konspekt #87 Füüsika konspekt #88 Füüsika konspekt #89 Füüsika konspekt #90 Füüsika konspekt #91 Füüsika konspekt #92 Füüsika konspekt #93 Füüsika konspekt #94 Füüsika konspekt #95 Füüsika konspekt #96 Füüsika konspekt #97 Füüsika konspekt #98 Füüsika konspekt #99 Füüsika konspekt #100 Füüsika konspekt #101 Füüsika konspekt #102 Füüsika konspekt #103 Füüsika konspekt #104 Füüsika konspekt #105
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 105 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 282 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor elumees1990 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
66
docx

Füüsika I konspekt

1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus

Füüsika
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia

Füüsika
thumbnail
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee.

Füüsika
thumbnail
11
doc

Füüsika konspekt

Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s ­ nihe, l ­ teepikkus, v ­ kiirus, t ­ aeg, vk. ­ keskmine kiirus, a ­ kiirendus, v ­ lõppkiirus, v0 ­ algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Joonkiirus on ri

Füüsika
thumbnail
31
doc

Füüsika eksam.

Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha ­ keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass ­ keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid ­ tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor ­ keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taust

Füüsika
thumbnail
34
docx

Füüsika eksami konspekt

Füsa eksami konspekt 1, Liikumise kirjeldamine Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega (kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis). Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2,* Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega

Füüsika
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) ­ nurgaühik ­ ja 1 sr (steradiaan) ­ ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12

Füüsika
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) ­ nurgaühik ­ ja 1 sr (steradiaan) ­ ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12

Füüsika



Lisainfo

Igast huvitavat füüsika kohta.

Meedia

Kommentaarid (1)

karioravaid profiilipilt
karioravaid: abi sai ikka
16:57 27-12-2011





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun