Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika konspekt (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on inertsiaalne taustsüsteem?
  • Kuidas saaks väljendada võnkumist matemaatiliselt?
  • MIS PANEB esemed liikuma?
  • Miks paat ujub Kuidas magnet töötab?
  • Kui suur peaks see osake olema?
  • Millistel tingimustel kehad ujuvad?
  • Kui suur osa nendest asub vee all?
  • Miks punktlaengud?
  • Miks nii keeruliselt?
  • Kuidas on lood vektorkorrutisega?
  • Milline on magnetväljas liikuva laetud osakese trajektoor?
  • Mida see füüsikaliselt tähendab?
  • Mis on aga põhjus?
  • Mida tähendab "ligikaudu"?
  • Miks Ja miks usuti Newtonit rohkem kui prantslasi?
Vasakule Paremale
Füüsika konspekt #1 Füüsika konspekt #2 Füüsika konspekt #3 Füüsika konspekt #4 Füüsika konspekt #5 Füüsika konspekt #6 Füüsika konspekt #7 Füüsika konspekt #8 Füüsika konspekt #9 Füüsika konspekt #10 Füüsika konspekt #11 Füüsika konspekt #12 Füüsika konspekt #13 Füüsika konspekt #14 Füüsika konspekt #15 Füüsika konspekt #16 Füüsika konspekt #17 Füüsika konspekt #18 Füüsika konspekt #19 Füüsika konspekt #20 Füüsika konspekt #21 Füüsika konspekt #22 Füüsika konspekt #23 Füüsika konspekt #24 Füüsika konspekt #25 Füüsika konspekt #26 Füüsika konspekt #27 Füüsika konspekt #28 Füüsika konspekt #29 Füüsika konspekt #30 Füüsika konspekt #31 Füüsika konspekt #32 Füüsika konspekt #33 Füüsika konspekt #34 Füüsika konspekt #35 Füüsika konspekt #36 Füüsika konspekt #37 Füüsika konspekt #38 Füüsika konspekt #39 Füüsika konspekt #40 Füüsika konspekt #41 Füüsika konspekt #42 Füüsika konspekt #43 Füüsika konspekt #44 Füüsika konspekt #45 Füüsika konspekt #46 Füüsika konspekt #47 Füüsika konspekt #48 Füüsika konspekt #49 Füüsika konspekt #50 Füüsika konspekt #51 Füüsika konspekt #52 Füüsika konspekt #53 Füüsika konspekt #54 Füüsika konspekt #55 Füüsika konspekt #56 Füüsika konspekt #57 Füüsika konspekt #58 Füüsika konspekt #59 Füüsika konspekt #60 Füüsika konspekt #61 Füüsika konspekt #62 Füüsika konspekt #63 Füüsika konspekt #64 Füüsika konspekt #65 Füüsika konspekt #66 Füüsika konspekt #67 Füüsika konspekt #68 Füüsika konspekt #69 Füüsika konspekt #70 Füüsika konspekt #71 Füüsika konspekt #72 Füüsika konspekt #73 Füüsika konspekt #74 Füüsika konspekt #75 Füüsika konspekt #76 Füüsika konspekt #77 Füüsika konspekt #78 Füüsika konspekt #79 Füüsika konspekt #80 Füüsika konspekt #81 Füüsika konspekt #82 Füüsika konspekt #83 Füüsika konspekt #84 Füüsika konspekt #85 Füüsika konspekt #86 Füüsika konspekt #87 Füüsika konspekt #88 Füüsika konspekt #89 Füüsika konspekt #90 Füüsika konspekt #91 Füüsika konspekt #92 Füüsika konspekt #93 Füüsika konspekt #94 Füüsika konspekt #95 Füüsika konspekt #96 Füüsika konspekt #97 Füüsika konspekt #98 Füüsika konspekt #99 Füüsika konspekt #100 Füüsika konspekt #101 Füüsika konspekt #102 Füüsika konspekt #103 Füüsika konspekt #104 Füüsika konspekt #105
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 105 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 282 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor elumees1990 Õppematerjali autor
Igast huvitavat füüsika kohta.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
31
doc

Füüsika eksam.

Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha ­ keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass ­ keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid ­ tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor ­ keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taust

Füüsika
thumbnail
4
docx

Füüsika eksam

1. Punktmass:Teatud tingimustel võib jätta keha mõõtmed arvestamata ja vaadelda keha punktmassina. Taustsüsteem:Selleks, et uurida antud keha liikumist teiste kehade suhtes, tuleb kasutusele võtta taustsüsteem. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljed. Nihkevektor: kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. 2. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim liikumist, kus keha kiirus muutub mis tahes võrdsetes ajavahemikes sama palju. 3. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas. 4. Pöörlemise kinemaatika: Kõik jäiga keha punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktiks on pöörlemistelg. Kui mingi punkt pöördub mingi nurga võrra, pöörduvad ka kõik teised. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kõik osad on üksteisega seotud nii, et keha k

Füüsika
thumbnail
5
docx

Füüsika Mõisted

Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhti

Füüsika
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia

Füüsika
thumbnail
5
docx

Füüsika eksamikordamine

Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) Kohavektor Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi 2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas. , kus akiirendus, vkiirus, taeg. Peale integreerimist saame , kus v0keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõiguga: , kus suvaline vektor,

Füüsika
thumbnail
42
docx

TTÜ Eesti Mereakadeemia FÜÜSIKA EKSAM

ei tohi unustada ka pöörlemist. 5. Absoluutne niiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides). Relatiivse niiskuse all mõistetakse õhus oleva ja õhu temperatuurile vastava küllastava veeauru rõhu suhet, mis on väljendatud protsentides - r = 100e / E % 6. Coulombi seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Elektrostaatiline väli on ajas muutumatu elektriväli. Väljatugevus - vektoriaalne suurus. Väljatugevuse suund välja igas punktis ühtib sellesse punkti paigutatud positiivsele perioodilaengule mõjuva jõu suunaga. 7

Füüsika
thumbnail
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee.

Füüsika
thumbnail
23
doc

Füüsika arvestus 2011 teooria

Seega ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat (igiliikurit), mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). 56.Soojusenergia kvaliteet ja selle mõõt 57.Coulombi seadus. Elektrostaatiline väli. Väljatugevus Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Coulombi seadus: Fe = k , kus k- võrdetegur = 9 * 109 Nm2/C2 Seaduse avastas Prantsuse füüsik Charles Coulomb 1785. aastal. Elektrivälja jõudude töö laengu liikumisel mõõda mis tahes suletud trajektori võrdub nulliga.

Füüsika täiendusõpe




Meedia

Kommentaarid (1)

karioravaid profiilipilt
karioravaid: abi sai ikka
16:57 27-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun