Tehnokeraamika referaat (1)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Materjaliteadus - Tehnomaterjalid

5 VÄGA HEA

nimi
Tehnokeraamika
REFERAAT
Õppeaines: Tehnomaterjalid
Mehhaanikateaduskond
Õpperühm:
Kontrollis : lektor
Tallinn 2011
Sisukord

Sissejuhatus.............................................................................................................lk. 3

Tehnokeraamika ajalugu.......................................................................................lk. 4

Tehnokeraamika.....................................................................................................lk. 5

Tehnokeraamika liigitamine ...............................................................................lk. 6-8

Tehnokeraamika omadused..............................................................................lk. 9-11

Tihedus...............................................................................................................lk. 9

Soojusjuhtivus ..................................................................................................lk. 10

Soojuspaisumine ..............................................................................................lk. 10

Kõvadus............................................................................................................lk. 10

Elektrilised omadused.....................................................................................lk. 10

Magnetilised omadused...................................................................................lk. 11

Tehnoloogia ............................................................................................................lk. 12

Pulbrite saamine..............................................................................................lk. 12

Vormimine ........................................................................................................lk. 13

Paagutamine.....................................................................................................lk. 13

Täiendav töötlemine........................................................................................lk. 13

Kasutatud materjalid............................................................................................lk. 14

Sissejuhatus
Kõik, mis meid ümbritseb, koosneb ainetest. Eestikeelne sõna materjal tuleneb ladinakeelsest
sõnast materia, mis tähendabki ainet.
Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju materjale ka ise – selliste omadustega, nagu ühe või teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad materjalid – tehnomaterjalid – ongi enamikus niisugused
materjalid.
Masinates ja aparaatides, mistahes tehnoseadmetes ja -riistades on peamised materjalid metallid, plastid , keraamilised ja komposiitmaterjalid . Nendre liike ja sorte on väga palju. Enam levinumalt kasutatakse näiteks vähemalt 400 sorti terast ja malmi, samapalju värvilismetallide sulameid, üle 200 liigi plaste, 50 keraamilise materjali liiki jne.

Tehnokeraamika ajalugu
Sõna „ keraamika “ on tuletatud Kreeka keelsest sõnast „keramikos“, mis tähendab kivinõud. See on seotud vanema Indo-Euroopa sõnaga „põletama“.
Tehnokeraamika algab 1930. aastaist, kui Saksamaal püüti kasutada keraamikat (Al2O3) terase puhastreimisel. Keraamika väikese tugevuse ja suure hapruse tõttu ei leidnud ta laiemat kasutamist. Tänu eriti puhaste (>99,99%) ja ülipeenete pulbrite valmistamise
tehnoloogia väljatöötamisele ning kuumpressimise rakendamisele on viimastel aastakümnetel saadud keraamikat piisavalt heade mehaaniliste omadustega (tugevus, löögisitkus), mis on teinud nad konkurentsivõimelisteks ja mõningates olukordades (kõrged temperatuurid, agressiivsed keskkonnad) asendamatuteks materjalideks.
Tööstusriikides on viimasel aastakümnetel toimunud “ keraamiline plahvatus ”, millega on kaasnenud miljarditesse dollaritesse ulatuvad investeeringud keraamikatööstusesse, on välja töötatud kümneid uusi keraamilisi materjale, tehnoloogiaid ja tooteid. Tehnokeraamikat peetakse XXI sajandi materjaliks.

Tehnokeraamika
Tehnokeraamika on teadus ja tehnoloogia, mille ülesandeks on uurida ja toota objekte anorgaanilistest, mitte-metallilistest materjalidest . Keraamilised materjalid võivad olla kristallilise või osaliselt kristallilise struktuuriga ning on väga korrapärase aatomistrutuuriga.
Erinevad keraamilised materjalid aitavad suuresti kaasa kõiksugu inseneriteaduste arengule, eriti keemia-, mehaanika -, elektri- ja materjaliteadustele. Keraamilised materjalid on väga kuumakindlad, see-tõttu on neil suur kasutus valdkond , kus metallid ja polümeerid on kasutud.
Seda materjali kasutatakse hulgaliselt erinevates tööstustes nagu kaevandustes, kosmosetööstuses, meditsiinis, toidu- ja keemiatööstustes ja elektroonikatööstustes jne.
Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konstruksioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ehituskeraamikast ( tellised , põrandaplaadid, drenaažitorud jt) ja tarbekeraamikast ( fajanss -, portselan- savinõud jt).
Tehnokeraamika kuulub keraamika kasutusotstarbe järgi ühte alarühma:
1. Klaasid
2. Klaaskeraamika
3. Traditsiooniline keraamika (savi-, portselankeraamika)
4. Tehnokeraamika (insenerikeraamika)
5. Tsement ja betoon
6. Kivimid ja mineraalid
4. Tehnokeraamika liigitamine
Tehnokeraamilisi materjale liigitatakse mitmeti. Enamtuntud on liigitamine keemilise koostise ja kasutusalade järgi.

Kasutusotstarbe järgi

Kontstruktioonikeraamika jaguneb :
( kasutatakse autotööstuses,kosmosetööstuses,tekstiilitööstuses, printerites,metallilõikamise tehnikas jne.)
Kuumuskindel keraamika
Termokindel keraamika
Kulumiskindel keraamika
Antifriktsioonkeraamika
Poorne keraamika
Sitke keraamika
Biokeraamika
Konstruktsioonikeraamika suurimaks tarbijaks on autotööstus, eelkõige süüteküünalde näol. Perspektiivis on auto diiselmootori detailide (kolvid, klapid , silindrihülsid, kepsud jt) osaline valmistamine keraamikast. Selline mootor ei vaja jahutussüsteemi, on 15% kergem ja 30…40% ökonoomsem. Samuti võib bensiini asemel kasutada madalasordilisi kütuseid nagu põlevkiviõli, masuut jne. Tänu keraamika väiksemale tihedusele väheneb pöörlevate osade mass ja inerts.
Tööriistakeraamika jaguneb:
(metallitööstuses: trei- ja freespingid)
Ülikõva keraamika
Lõikekeraamika
Kermised
Kermiseks nimetatakse suure kõvadusega ühendite osakestest pulbermetallurgilisel teel valmistatud tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit, niklit , molübdeeni. Sideaine kogus on suurim volframkarbiidis. Oksiid - ja nitriidkermistes metalne sideaine puudub. Kermised on suure kõvaduse ja kulumiskindlusega
Volframkarbiid kerimised. Selles on kuni 25% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid. Kasutatakse värviliste metallide ja malmide töötlemisel.
Titaankarbiid kerimised. Titaankarbiid keermises on 20% niklit, 80% titaankarbiid.
Tantaal kerimised – Selles on 12% koobaltit, ülejäänud on volframkarbiid. Kuna metallkarbiidid on kallid kuna volframi varud on ammendatud , siis on viimasel ajal hakatud kasutama mineraalkermiseid. Nendes kerimistes on põhiliseks komponendiks alumiiniumoksiid . Alumiiniumoksiidi baasil valmistatud mineraalkeermiste kuumuskindlus on kuni 1200ºC .Mineraalkermiseid on raske kinnitada. Nende põhiline kinnitamise viis on mehaaniline .
Lõikekeraamika on põhilisi tööriistamaterjale, millest valmistatakse metallitöötlemise instrumente. Lõikekeraamikat valmistatakse põhiliselt Al2O3 ja Si3N4 baasil. Lõikekeraamika ei sisalda plastset ja suhteliselt kergesti sulavat sideainet nagu kõvasulamid, mistõttu nad on suurema kõvaduse ja kulumiskindlusega, kuid väiksema haprusega.
Elektrokeraamika jaguneb:
(piesotakistid,ülikondensaatorid ja muud elektroonikaelemendid)
Dielektrikud
Pooljuhid
Ülijuhid
Raadiotehniline keraamika
Elektrokeraamikat kasutatakse kõige enam elektroonikatööstuses mitmesuguste elektroonikaelementide (mikroskeemide alused, kondensaatorite ja takistite korpused jne.) valmistamiseks. Elektrokeraamiliste materjalide seas on häid elektrijuhte (keraamilised ülijuhid) kui ka häid isolaatoreid. Elektrokeraamikal on põhirõhk asetatud keraamika elektrilistele ja soojuslikele omadustele (elektri- ja soojusjuhtivus).
Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnokeraamika kolme gruppi: oksiid-, mitteoksiid- ja segakeraamika.

Keemilise koostise järgi

Mitteoksiidikeraamika jaguneb:
Karbiidikeraamika (MeC)
(SiC, TiC, WC, Cr2C3)
Nitriidikeraamika (MeN)
(Si3N4, AlN, BN)
Boriidikeraamika (MeB)
(TiB2, ZrB2, WB2)
Silitsiidikeraamika jt. ( MeSi )
(MoSi2, WSi2)
Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid, nitriidid , boriidid ja silitsiidid.
Karbiidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemiliste omaduste poolest tüüpilised sisendustüüpi keemilised ühendid (välja arvatud SiC). Karbiide saadakse metallide või nende oksiidide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus või süsinikku sisaldavas keskkonnas.
Nitriidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemilistelt omadustelt sarnased karbiididega, kuid nitriididel on parem elektrijuhtivus, mis on ligi 2 korda suurem kui vastavatel karbiididel. Ka on nitriididel sulamistemperatuur madalam kui karbiididel. Nitriidide kõvadus langeb igas grupis elemendi aatomnumbri suurenedes, mis viitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele.
Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid. Boori aatom on liiga suur, et tungida metalli kristallivõresse, mistõttu nad vaid sendavad metalli aatomeid. Boori aatomid võivad boriidides olla üksteisest isoleeritud või olla valentselt seotud. Seepärast on boriidide struktuur keerulisem (heksagonaalne, rombiline , tetragonaalne ). Boriide saadakse elementide sünteesil vaakumis või taandavas keskkonnas sulatamise teel ning kõrgetemperatuurilise iseleviva või plasmakeemilise protsessi vahendusel.
Silitsiidid on metallide keemilised ühendid. Nad on füüsikalis-keemiliste omaduste poolest lähedased boriididele. Neil on hea soojus - ja elektrijuhtivus, happe- ja leelisekindlus. Mõned neist (MoSi2) ei oksüdeeru õhus isegi kuumutamisel kuni 1700 °C´ni
Oksiidikeraamika jaguneb:
Al2O3-keraamika
(Sanitaartehnika tootmises kui veekindel materjal, elektriinseneerias kui isolaator , masinaehituses kui kulumiskindel materjal, keemiatööstuses kui korrosioonikindel materjal jne.)
MgO-keraamika
(Hea niiskuse absorbent, mida paljud raamatukogud kasutavad niiskus kahjustusega raamatute taastamiseks; üks tooraine tsemendi valmistamisel, kui lisada liialt MgO´d võib tsement liiga paisuda )
ZrO2-keraamika jt.
(Hambakliinikutes proteeside ja uute hammaste tegemisel)
Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid , mis esinevad looduses puhtal kujul või saadakse metallide kuumutamisel õhus vôi hapnikus. Oksiidid on kõrge sulamistemperatuuriga
Segakeraamika jaguneb:
Oksinitriidikeraamika
Oksikarbiidikeraamika jt.
Segakeraamika aluseks on kahe või enama rasksulava ühendi segu. Tüüpilisteks segakeraamika esindajateks on karbonitriidid, oksinitriidid jne.
Karbonitriidid on karbiidi ja nitriidi baasil tardlahused või keemilised ühendid. Nad ületavad mõningate füüsikalis-mehaaniliste omaduste poolest vastavaid karbiide ja nitriide. Näiteks on Ti(C,N) paindetugevus kõrgem kui TiC ja TiN oma.
Simeonid on keerulise koostisega oksinitriidid räninitriidi ja metallioksiidi (Al, Mg, Be ja Y) baasil. Nad on perspektiivsed konstruktsioonimaterjalid tänu suurele kõrgetemperatuursele tugevusele, kuumuspüsivusele, väikesele joonpaisumistegurile ja heale termokindlusele.
Tehnokeraamikas on kõige levinum ja perspektiivsem Si3N4 ühend Al2O3-ga, mis kannab nime sialon.

Tehnokeraamika omadused
Tehnokeraamika on vähese tugevusega ning suure haprusega. Kuna keraamika tõmbetugevus on väike, antakse tugevusnäitajatest tavaliselt paindevõi survetugevus. Vähem oluline pole tehnokeraamika korral selle kõvadus (see on piires 1200…3000 HV). Kõvadusega on otseselt seotud kulumiskindlus . Oluliselt ei muutu tehnokeraamika, näit. lõikekeraamika tugevus- ja kõvadusomadused temperatuuri tõusul kuni 1000 °C-ni. Keraamiliste materjalide põhiline puudus on nende suur haprus, mida iseloomustab ühe sitkusnäitajana purunemissitkus (mida väiksem see on, seda sitkem materjal).
Tehnokeraamika positiivseteks omadusteks on:
suur kuumus- ja termopüsivus (keemilise koostise stabiilsus)
korrosioonikindlus
suur kõvadus ja kulumiskindlus
väike tihedus
Tehnokeraamika puudusteks on:
väike painde- ja tõmbetugevus
suur haprus
omaduste suur hajuvus
halb töödeldavus
suhteliselt kõrge hind

Tihedus
Tihedus on metallidest madalam ja polümeeridest suurem. Väikseima tihedusega on boorid ja räni ühendid (boorkarbiid, boornitriid, ränikarbiid, ränioksiid, räninitriid).
Suurima tihedusega on rasksulavate metallide ühendid.
5.2 Soojusjuhtivus
Eri materjalide soojusjuhtivus sõltub peamiselt aatomsidemetest.
Metallid: metalliline side - palju vabu elektrone - hea soojus ja elektrijuht
Keraamika: Ioon- ja kovalentsidemed - elektronid seotud - metallidega võrreldes halvem soojus- ja elektrijuht
Polümeerid: kovalentsidemed polümeeriahelates - elektronid seotud - nõrk soojus- ja elektrijuht (saab parandada täiteainete abil)
Keraamika omadused jäävad metallide ja polümeeride vahele.
Kasutatakse valdavalt isolaatoritena (teatud erandid)
Soojuslevi foononite (kristallvõre võnkelevi) abil
Parimad soojusjuhid ühekomponentsed keraamilised materjalid või ühendid, mille komponentide aatommassid on sarnased: teemat, grafiit, BeO, SiC, B4C
Temperatuuri tõustes keraamiliste materjalide soojusjuhtivus paraneb mõnevõrra (kiirguslik osa kasvab).

Soojuspaisumine
Soojuspaisumine on aatomite soojusliku võnkumise amplituudi kasvust tingitud. Tihepakkevõres summeerub kõikide struktuuri üksikosade soojuspaisumine (näiteks metallid) - suur soojuspaisumine. Ka keraamilistes materjalides milles on valdavad ioonsidemed on suur soojuspaisumine. Väiksema pakketihedusega struktuurides (kovalentsed keraamilised materjalid) sumbub osa võngetest kristallivõre tühemikes - väiksem sooojuspaisumine. Keraamika soojuspaisumine võib olla anisotroopne.

Kõvadus
Kõvadus on oluliseim kulumiskindluse seisukohast . Suur kõvadus võidakse saavutada ainult pinnakihis (keraamiline pinne) või kogu materjali mahus . Kõvadus säilib kõrgete temperatuuridel kuni 1000 °C. Keraamiliste materjalide hulgas on suurima kõvadusega materjalid: teemat, kuubiline boornitriid, ränikarbiid. Keraamilisi materjale kasutatakse palju abrasiividena. Lõplik kõvadus saadakse peale paagutust, peale seda saab töödelda vaid ( teemant )lihvimise abil.

Elektrilised omadused
Enamik keraamilisi materjale on isolaatorid . Eriotstarbelise keraamika hulka võivad siiski kuuluda elektrijuhid, pooljuhid. Keraamilistel materjalidel võivad olla ka para-, ferro -, ja piesoselektrilised omadused. Sõltuvalt vajadusest võidakse omadusi reguleerida koostise, lisandite ja struktuuri kaudu. Keraamilised materjalid on ainsad materjalid mis üheaegselt isoleer- ja korrosioonikindlad materjalid. Võidakse kasutada kondensaatorites, piesolektrilisi keraamilisi materjale kasutatakse ultraheliandurites, mikrofonides, kõlarites, võimendites.

Magnetilised omadused
Püsimagnetile iseloomulikke omadusi saadakse lisaks metallisulamitele (Fe- sulamid , Ni-sulamid, FeNdB-sulamid (neomagnetid) ka keraamilistel materjalidel. Keraamilisi magnetmaterjale kutsutakse ferriitideks (mõiste ei kattu raua ferriidiga). Keraamiliste magnetite rakendusi: TV, raadio, elektroonsed süütesüsteemid, kõrgsageduskeevitusseadmed, magnetlintide- ja plaatide lugejad.

Tehnoloogia
Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia meetodil ja protsess sisaldab üldiselt samu etappe :
pulbrite valmistamine, vormimine ja paagutamine ja vajadusel täiendav töötlemine.
Tehnokeraamika tehnoloogia erineb traditsioonilisest pulbertehnoloogiast, eelkõige pulbrite valmistamise, paagutamise ja täiendava töötlemise poolest. Heade füüsikalismehaaniliste omadustega tehnokeraamika saamiseks on vajalikud puhtad (kontrollitava koostisega) peened pulbrid . See eeldab teistsuguseid pulbrite valmistamise meetodeid .
6.1 Pulbrite saamine
Pulbrite saamine seisneb rasksulava keemilise ühendi sünteesimises ja vajaduse korral saadud pulbri täiendavas mehaanilises peenestamises. Keraamiliste pulbrite saamiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, mida traditsioonilises pulbertehnoloogias kasutatakse vähe eelkõige väikese tootlikkuse ja kõrge hinna tõttu. Enamlevinud keraamiliste pulbrite valmistamise meetodid on sadestamine soolalahustest, laser- ja plasmakeemiline süntees, aurufaasist kondenseerimine jt. Kasutatakse ka jahvatamist kuulja vibroveskeis nii iseseisva saamisviisina kui ka mõne eelneva saamisviisi täiendusena. Igal saamisviisil on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Saamisviisi valikul lähtutakse keraamikale esitatavatest nõuetest ja omahinnast.
6.2 Vormimine
Keraamiliste pulbrite vormimiseks kasutatakse kõiki pulbertehnoloogias kasutatavaid vormimismeetodeid (pressvormi pressimine, lobrivalamine, pulbersurvevalamine, ekstrusioon, kuumpressimine jt). Pressvormis pressimine on levinumaid vormimisviise.
Kuna keraamilised pulbrid on kõvad ja haprad , siis lisatakse pressimise hõlbustamiseks enne pressimist kleepaineid e. plastifikaatoreid . Kuumutamisel plastifikaatorid eemalduvad materjalist täielikult. Sellisteks plastifikaatoriteks on tavaliselt parafiin , polüvinüülpiiritus, polüetüleenglükool, kautšuk jt.
6.3 Paagutamine
Paagutamine on tehnokeraamika tähtsaim tehnoloogiline operatsioon , kuna sellest sõltuvad keraamiliste materjalide füüsikalis-mehaanilised omadused eelkõige. Tehnokeraamikat on raske paagutada, sest materjalide tihendamiseks vajalikud difusiooniprotsessid on raskendatud. Seepärast kasutatakse tehnokeraamikas vähem normaalrõhul e. rõhuta paagutust, mis metallipulbrist toodete puhul on tavaline. Ta sobib vähem vastutusrikaste detailide valmistamiseks, eelkõige protsessi odavuse tõttu. Tehnokeraamika valmistamisel on paagutusviisidest enamkasutatavad aktiveeritud paagutamine, survepaagutamine, kuumpressimine jt.
6.4 Täiendav töötlemine
Sageli pole vormimise ja sellele järgneva paagutamise teel võimalik saada vajaliku kuju ja täpsuse ning siledusega tooteid. Seepärast tuleb tehnokeraamikat mõnikord täiendavalt töödelda. Suure kõvaduse ja hapruse tõttu on seda raske teha ja seetõttu töö mahukas ja kallis. Käesoleval ajal kasutatakse tehnokeraamika töötlemiseks mitmeid meetodeid, milleks on: mehaanilised (abrasiiv- ja vee-abrasiivjoaga töötlemine), keemilised (söövitamine), elektrilised (elektrierosioontöötlemine), füüsikalised (laserkiirega, elektronkiirega ja ioonkiirega töötlemine).
Kasutatud materjalid:
http://en.wikipedia.org/wiki/Ceramic_engineering
http://en.wikipedia.org/wiki/Material
http://en.wikipedia.org/wiki/Ceramic
Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Enn Hendre , Tiit Metusala, Olev Tapuper „Materjalid“

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 65 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

65 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

meelisml Õppematerjali autor

hindele "5"

refraat tehnokeraamika

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Tehnokeraamika

Tartu Kutsehariduskeskus I A Tehnokeraamika Iseseisev töö Juhendaja: H Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................ ............................2. Sissejuhatus.......................................................................................................................... ...........................3. Tehnokeraamika tutvustus...............................................

Füüsika

doc

Tehnokeraamika

Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Taavi Ragul TEHNOKERAAMIKA Referaat Juhendaja:Helmo Hainsoo Tartu 2010 1 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2.TEHNOKERAAMIKA LIIGITUS....

Kategoriseerimata

pdf

Materjalitehnika EP7-96%

Lõpetatud esmaspäev, 7. aprill 2014, 00:15 Aega kulus 4 minutit 51 sekundit Hinne 96,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnokeraamika on... Vali üks: a. Portselan b. Keraamilisest materjalist valmistatud treitera lõikeelement c. Põletatud tellis d. Kermised Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on tehnokeraamika omadused võrreldes terastega? Vali üks või enam: a. Teraste sitkusnäitajad on madalamad b. Tehnokeraamika on paremini lõiketöödeldav c. Teraste kõvadus on oluliselt madalam d. Tehnokeraamika tihedus on enamasti väiksem e. Teraste tõmbetugevus on suurem Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location.

Materjalitehnika

docx

Tehnomaterjalid II KT

Pidevarmeerimist kasutatakse konstruktsioonimaterjalides, mis töötavad normaaltemperatuuril, diskreetest armeerimist hapra (keraamilise) maatriksi sitkuse tõstmiseks. Maatriks on KM plastne ja elastne faas, mis annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. Maatriksi koostise järgi eristatakse: metallmaatriksiga (MMKM), plastmaatriksiga (PMKM), keraamilise maatriksiga (KMKM), süsinikmaatriksiga (SMKM). 6. Tehnokeraamika: üldised eelised ja puudused. Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konstruktsioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ühelt poolt ehituskeraamikast (tellised, seina- ja põrandaplaadid jt) ja teiselt poolt tarbekeraamikast (fajanss-, portselan-, savinõud jt). Tehnokeraamilised materjalid on väga erinevate omadustega sõltuvalt nende koostisest ja valmistamise tehnoloogiast. Oksiidkeraamika

Tehnomaterjalid

docx

Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

(tüüpiline teraste puhul), pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R- ja M-skaala (plastid). Tähistuseks on HR. Vickers - Võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Materjali pind peab selle meetodi korral olema poleeritud. Tüüpiline kasutusala - õhukesed materjalid, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased, kõvasulamid, keraamika. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136 kraadi ja jõuga 1...100 kgf. Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil ning seejärel kasutatakse Vickersi valemit, et arvutada kõvadust. Tähistuseks on HV. 2. Metallide ja sulamite struktuur Metallide põhilised kristallivõred, neid iseloomustavad parameetrid, polümorfism, isomorfism. Kõige levinuma kristallivõre tüübid:

Tehnomaterjalid

ppt

Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud,

c) eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastid Termoplastid · Polüetüleen (PE) · Polüpropüleen (PP) · Polüvinüülkloriid (PVC) · Polüamiid (PA) · Polüstüreen (PS) · Polükarbonaat (PC) · Polütetrafluoretüleen e. fluorplast (PTFE) · Polümetüülmetakrülaat e. orgklaas (PMMA) Termoreaktiivid · Epoksüplast (EP) · Aminoplastid (UF, MF) · Fenoplast (PF) jt. Elastomeerid · Kautsuk · Kummi · Polüuretaan (PUR) jt. Isoleermaterjale Keraamika Tööstusriikides on viimasel aastakümnetel toimunud "keraamiline plahvatus", millega on kaasnenud miljarditesse dollaritesse ulatuvad investeeringud keraamikatööstusesse, on välja töötatud kümneid uusi keraamilisi materjale, tehnoloogiaid ja tooteid. Tehnokeraamikat peetakse XXI sajandi materjaliks. Tehnokeraamilised materjalid on väga erinevate omadustega sõltuvalt nende koostisest ja valmistamise tehnoloogiast. Nende seas on häid elektrijuhte (keraamilised ülijuhid) kui

Materjaliõpetus

docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- meerideks, mis ei sula ega lahustu. Plastid Termoplastid • Polüetüleen (PE) • Polüpropüleen (PP) • Polüvinüülkloriid (PVC) Termoreaktiivid • Epoksüplast (EP) 26.Tehnokeraamika • Aminoplastid (UF, MF) Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite • Fenoplast (PF) jt. baasil saadud tööriista- ja eriomadustega Elastomeerid konstruksioonimaterjale. • Kautšuk • Kummi • Polüuretaan (PUR) jt. Tehnoloogia Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia

Materjaliõpetus

docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

Tehnomaterjalid

Rohkem sarnaseid