Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on mõõtmine ?
  • Mida nim otseseks mida kaudseks mõõtmiseks?
  • Mis on mõõtmisviga?
  • Kuidas klassifitseeritakse neid?
  • Mis on usaldusnivoo?
  • Kuidas leitakse mõõtmise täpsust otsesel mõõtmisel?
  • Mis on dispersioon?
  • Kuidas avaldub mõõtmistulemuse viga teiste otseselt mõõdetavate suuruste kaudu?
  • Millised on SI põhiühikud ?
  • Mis on dimensioonivalem?
  • Mis on kasutusel bioloogias keemias ja meditsiinis?
  • Mida mõõdetakse bioloogias meditsiinis keemias füüsika mõistete abil?
  • Mida nim objekti karakteristlikuks pikkuseks?
  • Milleks teda kasutatakse?
  • Mida mõistetakse bioreaktsiooni kiiruse all?
  • Kuidas on seotud joon- ja nurkkiirus?
  • Millised võrrandid on allomeetrilised?
  • Mis on jõud jõumoment?
  • Millal on süsteem keha tasakaalus?
  • Kui suur on raskuskiirendus arvuliselt?
  • Mis on g-jõud Millised on elusorganismi häired raskuskiirenduse kasvamisel?
  • Mis on keha inertsimoment?
  • Mis on massikese raskuskese ja kuidas saab leida keskme koordinaadid XYZ ruumis?
  • Mis on absoluutne ja suhteline deformatsioon?
  • Millest sõltub biokoe elastsus?
  • Millisesse rühma kuulub bioloogiline aine kristall amorfne aine jne?
  • Milline on biopolümeeridel ehitus?
  • Mis on isotroopsus anisotroopsus?
  • Milline aine on komposiitaine?
  • Millest sõltuvad luu naha veresoonte elastsus?
  • Mis on reoloogia?
  • Kuidas sõltub lihase töö välistest mehaanilistest tingimustest?
  • Kuidas näeb välja lihase analoogmudel?
  • Kuidas arvutatakse südame tööd?
  • Kui suur on südame võimsus?
  • Milline on vererõhk süstoli ja diastoli ajal?
  • Kuidas leitakse hingamistööd?
  • Kuidas liigitad vedelik voolamise järgi?
  • Mis on Reynoldsi arv?
  • Millest ta sõltub?
  • Mis on vedeliku voolutugevus?
  • Mis on voolamistakistus?
  • Kuidas jaotub vererõhk veresoontes?
  • Mida nimetatakse hüdrauliliseks takistuseks?
  • Kui suur on veresoonte hüdrauliline takistus?
  • Mida nim rõhugradiendiks?
  • Mis juhtub voolutugevusega takistusega veresoone raadiuse suurenemisel?
  • Millise kiirusega levib pulsilaine?
  • Mida nim pulsi- rõhu- ja mahuimpulsiks?
  • Millest sõltub rõhulaine levimiskiirus?
  • Mis on viskoossus?
  • Kui suur on vere viskoossus?
  • Mis on isoleeritud suletud ja avatud termodünaamiline süsteem?
  • Kuidas toimub termoproduktsioon elusorganismis?
  • Kuidas toimub organismi soojusvahetus väliskeskkonnaga?
  • Millisel lainepikkusel elusorganism kiirgab?
  • Kui suur on elusorganismi kasutegur?
  • Millised nähtused on ülekandenähtused?
  • Millest sõltub difusioonitegur?
  • Mida nim molekuli vaba tee pikkuseks?
  • Millest ta sõltub?
  • Mida nim molekuli efektiivdiameetriks?
  • Mis paneb liikuma laenguta osakest läbi membraani ?
  • Kuidas tekib elektriväli ioonide difusioonil?
  • Mida nim ioonide difusioonitasakaaluks?
  • Kuidas arvutatakse membraani potentsiaali?
  • Mis on potentsiaal?
  • Mida nim laetud osakeste permeaabluseks?
  • Kui suured on rakumembraani potentsiaalid K Na Cl- jaoks?
  • Kui suur on püsisoojase lihasraku potentsiaal?
  • Millega saavutatakse ioongradientide stabiilsust?
  • Mis on K-Na-pump?
  • Mida viib K-Na -pump rakust välja ja toob rakku?
  • Mitu iooni eemaldatakse ja mitu saadakse ühe tsükliga?
  • Millised rakukanalid on avatud puhkeolekus?
  • Millised ioonid määravad rahupotentsiaali ja kui suur ta on?
  • Mis on aktsioonipotentsiaal?
  • Millised on ergastunud membraani mudelid?
  • Mis on radioaktiivsus?
  • Milline on aine radioaktiivsuse ühik?
  • Mis on poolestusaeg?
  • Mis on kiirgus- neeldumis- ja efektiivdoos?
  • Milline on ioniseeriva kiirguse bioloogiline toime?
  • Milles seisneb ionisatsioon?
  • Mis on elektritakistus eritakistus elektrimahtuvus?
  • Mis on elektrijuhtivus G?
  • Kui suur on ohutu" voolutugevuse piir?
Vasakule Paremale
Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused #1 Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused #2 Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused #3 Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused #4 Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused #5 Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused #6 Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused #7 Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused #8 Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eleri Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
doc

Kordamisküsimused

1. Mis on mõõtmine? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X Mõõtmistulemuseks on suhtarv, mis näitab, mitu korda üks suurus on teisest suurem. Mõõtmise võrrand: A= M Kus: X-füüsikaline suurus, M-mõõtühik, A-mõõtarv. Mõõtmistulemus esitatakse kujul: X=A*M. Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suur

Füüsika
thumbnail
11
doc

Füüsika eksam

Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumi

Füüsika
thumbnail
66
docx

Füüsika I konspekt

1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus

Füüsika
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea

Füüsika
thumbnail
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee.

Füüsika
thumbnail
23
doc

Füüsika arvestus 2011 teooria

Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega. Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3.Kulgliikumise iseloomulikud parameetrid

Füüsika täiendusõpe
thumbnail
24
docx

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED K. Tarkpea Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Sk

Aineehitus
thumbnail
12
doc

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA, PÕHIMÕISTED NING SEADUSED

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suuruse

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun