Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused (0)

1.Mis on mõõtmine ? Mõõtmise võrrand.
Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks.
X = A*M X – tundmatu füüsikaline suurus, M – mõõtühik, A – mõõtarv.
2.Mida nim otseseks , mida kaudseks mõõtmiseks?
Otsene mõõtmine on see, kui saab mõõteriistaga kohe soovitud tulemuse mõõta.
Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse mingi suuruse väärtuse hindamist teiste, temaga matemaatilises sõltuvuses olevate suuruste abil. Need teised suurused võivad olla kas otseselt mõõdetavad, kirjandusest (tabelitest või nomogrammidelt) leitavad või arvuti (kalkulaatori) programmvarustusega kaasaskäivad. Otsitava suuruse leidmiseks peame kasutama valemeid, et soovitud tulemus lõpuks kätte saada. Kaudseteks tulemusteks on nt tihedus, eritakistus ja - soojus .
3.Mis on mõõtmisviga? Kuidas klassifitseeritakse neid?
Mõõteviga on mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest.
Mõõtevead on tingitud 1) mõõteriistade ebatäiuslikkusest; 2) inimese eksitustest mõõtmisprotsessis; 3) juhuslikest protsessidest mõõtmise ajal.
Mõõteriista süstemaatiline viga on määratud mõõteriista täpsusega.
Taandatud viga on mõõteriista absoluutne viga jagatud mõõdetava suuruse maksimaalse väärtusega
4.Mis on usaldusnivoo ?
Tõenäosus, et tegelik väärtus asub veaga määratud vahemikus.
5.Kuidas leitakse mõõtmise täpsust otsesel mõõtmisel?
Mõõtistulemusele liidetakse juurde mõõteriista viga.
Mis on dispersioon? Dispersiooni arvutamisvalem.
Dispersioon on standardhälve ruut.
6. Kuidas avaldub mõõtmistulemuse viga teiste otseselt mõõdetavate suuruste kaudu?
Kaudselt mõõdetud tulemuse viga sõltub argumentide mõõtmise vigadest.
Olgu x = f(u), kus u±Δu on otseselt mõõdetud. Sel juhul x on kaudne mõõtmine. Selle suuruse ebatäpsus on Δx = f(u + Δu) – f(u).
7. Millised on SI põhiühikud ? Mis on dimensioonivalem?
Meeter, sekund, kilogramm, amper , kelvin, kandela , mool.
Dimensiooni valem on seos, mis näitab, kuidas muutub mingi suurus baasühikute muutumisel
8. Nimeta füüsika universaalsed seadused, mis on kasutusel bioloogias, keemias ja meditsiinis?
Energia jäävuse seadus, impulsi jäävuse seadus ja elektrilaengu jäävuse seadus.
9. Mida mõõdetakse bioloogias, meditsiinis, keemias füüsika mõistete abil?
Mehaanikat (taime kasvu, vererõhku, kiirusi), soojusõpetust (kehade, organite, keskkonna temperatuuri), elektrit (laengute, ioonide liikumine ja kontsentratsiooni), optikat (neeldumine, prillid , spektraalanalüüs) ja aatomifüüsikat ( kiirgused ja nende mõju, dosimeetria(kiirituse mõõtmine)).
10. Mida nim objekti karakteristlikuks pikkuseks ? Milleks teda kasutatakse?
Mastabeerimist. Selle abil on võimalik leida füsioloogia ja anatoomia omadusi ja funktsionaalseid suurusi.
11.Defineerida kinemaatika mõisteid: kiirus,kiirendus.
Kiirus on mingi protsessi muutumine ajas. Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust — suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust . V=s/t
Kiirendus on kiiruse muut ajaühikus.
12. Kirjutage kiiruse ja kiirenduse valemid, esitage kiiruse ja kiirenduse SI-ühikud.
m/s ja m/s2
13. Nurkkiiruse ja nurkkiirenduse valemid.
ω = dφ/dt ja ε = dω/dt
14. Mida mõistetakse bioreaktsiooni kiiruse all? Bioreaktsiooni muutmine ajas.
15.Kuidas on seotud joon- ja nurkkiirus ? v = ωR
16. Millised võrrandid on allomeetrilised?
On füsioloogia ja anatoomia suuruste seos bioobjekti pikkuse või massiga, mis on määratud pikkusega L.
17. Mis on jõud, jõumoment? Andke nende valemid ja ühikud.
Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. F=m*ā, ühikuks N
Jõumoment on jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. , ühikuks on Nm ( njuutonmeeter ).
18. Millal on süsteem (keha) tasakaalus? Kehale rakendatud jõudude summa peab olema null.
19. Kui suur on raskuskiirendus arvuliselt? Leia oma keha raskusjõud.
9,8m/s2, F=mg=65*9,8=637 kg*m/s2
20. Mis on g-jõud? Millised on elusorganismi häired raskuskiirenduse kasvamisel?
Bioloogilistele süsteemidele mõjuv raskuskiirendusega kiirendusjõud. Raskendatud on jäsemete liikumine, hingamine ja siseorganid on kokku surutud.
21.Mis on keha inertsimoment ? Inertsimomendi ühik, valem.
Keha inertsimoment iseloomustab pöörleva keha massi ja selle paigutust
pöörlemistelja suhtes. Ühikuks ml2 on ning valemiks
22. Mis on massikese (raskuskese) ja kuidas saab leida keskme koordinaadid X,Y,Z ruumis?
Massikese on punkt, milles lõikuvad kõik keha või kehade süsteemi kulgliikumist põhjustavate jõudude mõjusirged, ehk punkt, kuhu oleks nagu koondunud kogu keha mass.
23. Pöörleva (veereva) keha kineetilise energia valem.
24. Deformatsiooni liigid. Hooke `i seadus.
Liikideks on tõmme, surve, nihe, vääne ja paine . Elastsusjõud on võrdeline keha deformtsiooniga e kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega.
25. Elastsusmoodul ja selle füüsikaline sisu. Mis on absoluutne ja suhteline deformatsioon ?
Elastsusmoodul on pinge, millele vastav suhteline pikenemine on üks. Hooke’i seadus kehtib seni, kuni pole saavutatud elastsuspiir. Absoluutse deformatsiooni korral keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu , suhtelise deformatsiooni korral taastuvad .
26. Millest sõltub biokoe elastsus ?
Jõududest, mis ei ületa teatud piirväärtust, pingest , Poissoni tegurist.
27. Millisesse rühma kuulub bioloogiline aine ( kristall, amorfne aine jne)?
Biopolümeeride
28. Milline on biopolümeeridel ehitus?
Koosnevad ainete rühmadest, mehaanilised omadused erinevad teistest ainetest. Suure tugevuse, vastupidavusega deformatsioonile. Suure viskoossusega. Ehituatud monomeeridest.
29. Mis on isotroopsus , anisotroopsus?
Isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast . Anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus suunast.
30. Milline aine on komposiitaine?
Komposiitaine on bioloogiline aine, mis koosneb erinevatest komponentidest.
31.Millest sõltuvad luu, naha, veresoonte elastsus?
Luule annavad elastsuse orgaanilised ühendid ja kollageenikiud
32 .Reoloogia mudelid. Viskoelastsus.
Maxvelli ja Kevin -Voigti mudelid. Viskoelastsus on sellistel ainetel /materjalidel, kui neil on samaaegselt nii elastse tahke aine kui ka viskoosse vedeliku omadused.
33. Mis on reoloogia? Reoloogia ülesanded.
Reoloogia on füüsika haru, mis tegeleb voolamisnähtuste uurimisega. Voolamine on tavaline vedelike puhul, kuid esineb plastsuse korral ka tahketes kehades .
34. Töö, võimsuse ja energia definitsioonid ja ühikud.
Töö on see, kui keha liigub talle rakendatud jõu abil. Ühikuks on džaul. Võimsus on tehtud töö ajaühikus, ühikuks watt . Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd, ühikuks džaul.
35.Kuidas sõltub lihase töö välistest mehaanilistest tingimustest?
Kui teha tööd ja rakendada jõudu, siis saab lihas koormust.
36.Kuidas näeb välja lihase analoogmudel?
Lihast võib kujutada jadamisi ühendatud kontraheeruvatest elementidest ja elastsetest elementidest koosneva süsteemina.
37.Kuidas arvutatakse südame tööd?
A=V*Δp, vasaku vatsakese töö arvutamise valem: A = V*Δp + mv²/2
V on vasaku vatsakese löögimaht, Δp – aordis keskmine arteriaalne rõhk, v – keskmine vereliikumise kiirus aordis.
38.Kui suur on südame võimsus? 3,3W
39. Vereringe mudel? Milleks?
Vereringe koosneb erinevate läbimõõtudega torudest e veresoontest. Soontes voolavat verd võib võrrelda elektriga ja süsteemi üldse elektriringiga, kus on rööp- ja jadaühendusi.
40. Milline on vererõhk süstoli ja diastoli ajal?
Vasakus vatsakeses 120-130 mmHg, paremas 25-30 mmHg ja diastolis langeb aordis 80 mmHg’ni, kopsuarteris 8 mmHg’ni.
41. Kuidas leitakse hingamistööd?
Töö elestsete ja viskoossete takistuste ületamiseks saadakse rõhu ja ruumala (mahu) korrutamisel A = p*ΔV. Tekitatud rinna ja kopsu elastsusega rõhk on p(el)=k*ΔV. Alveoolides rõhk on p(alv) = (k1.F) + (k2.F2)
42.Mis on rõhk? Rõhu ühikud.
Rõhk on pinnaühiku kohta mõjuv jõud. Ühikuteks on Pa või mmHg.
43. Hüdrostaatiline ja dünaamiline rõhk ja nende valemid.
Hüdrostaatiline rõhk on tasakaalus oleva vedeliku pinnaga risti mõjuv pinge. p = ρgh, h – vedeliku samba kõrgus, ρ – vedeliku tihedus, g – 9.8 m/s²
Dünaamiline rõhk p = ρv²/2 Dünaamiline rõhk iseloomustab jõudu, millega liikuv ollus temale ette jäävaid asju edasi lükkab.
44.Kuidas liigitad vedelik voolamise järgi?
Laminaarne voolamine – kui vedelik jaguneb kihtideks, mis libisevad üksteise suhtes. Turbulentne voolamine – kui vedelikus tekib kihtide energiline segunemine .
45.Mis on Reynoldsi arv? Millest ta sõltub?
Reynoldsi arv on dimensioonitu suhtarv vedelike mehaanikas. Alates Re teatud väärtusest muutub liikumine turbulentseks. Re = ρvl/η, v – keskmine kiirus ristlõike ulatuses, l – ristlõilõikele omane suurus (ruudu külg, raadius, läbimõõt).
46. Mis on vedeliku voolutugevus ? Mis on voolamistakistus?
voolutugevus ΔV sõltub arteriaalse ( ka venoosse ) osa keskmise rõhkude vahe Δp suhtest voolamistakistusega R veresoonte vastavas piirkonnas. Voolutugevus on määratud veresoone ristlõiget voolava vere ruumalaga ajaühikus.
Voolamistakistus on omadus takistada voolu liikumist, on kompleksne suurus ja ei ole vahetult mõõdetav. Seda arvutatakse veresoonestiku kahe punkti vahelise rõhugradiendi ja voolu ruumkiiruse kaudu. Voolamistakistus on põhjustatud vedeliku viskoossuse, voolamise iseloomu ja veresoonte mõõtmetega.
47.Kuidas jaotub vererõhk veresoontes?
Rõhk väheneb aortilt (100 mmHg) suurtele veenidele (10 ja vähem).
48.Võrdle verekiirust veresoontes.
Soonte keskel on vedeliku kiirus kiireim , toru seinte läheduses aeglasem .
49.Mida nimetatakse hüdrauliliseks takistuseks? Vedeliku mõjul toimuv takistus.
50.Kui suur on veresoonte hüdrauliline takistus? Valem. R = 8πηl/π²r4
51.Poiseuille’i seadus. Mida nim. rõhugradiendiks?
Poiseuille seaduse järgi vedeliku ruumala, mis läbib ristlõiget , on võrdeline rõhugradiendiga, toru raadiuse neljanda astme ja aja korrutisega ning pöördvõrdeline vedeliku sisehõõrdteguriga.
Rõhugradient on rõhkude vahe jagatud l’ga: (p-p1)/l
52.Mis juhtub voolutugevusega, takistusega veresoone raadiuse suurenemisel?
Kui raadius kahekordistub, siis voolutugevus suureneb 16 ja takistus väheneb 16 korda.
53. Pidevuse võrrand. Bernoulli võrrand.
Pidevuse võrrand:
Bernoulli võrrand: p + ½*ρv2 + ρgh = const
54.Millise kiirusega levib pulsilaine? 5 - 10 m/s
55. Mida nim pulsi-, rõhu- ja mahuimpulsiks?
Mahupulss – vedeliku mass, mis Δt jooksul jõudnud mõjutada rõhulainet.
Rõhupulss – levib, kui ülerõhk laiendab toru ristlõike S suuruseni S + ΔS
56.Millest sõltub rõhulaine levimiskiirus?
Toru jäikusest, mida jäigem toru, seda kiirem rõhulaine, elastsusest, mida vähem elastne, seda kiirem.
57.Mis on viskoossus ? Kui suur on vere viskoossus?
Viskoossus ehk sisehõõrdumine on vedeliku või gaasi sisehõõrdumist iseloomustav suurus. Vere viskoossus on (3-5)*10-3 Pa.
58.Newtoni sisehõõrdejõu valem.
59.Sisehõõrdeteguri ühik SI- ja CGS-süsteemis.
SI-süsteemis: kg/ms
CGS-süsteemis: 1 Pas = 10 P ( puaas )
60.Mis on piirkiirus. Veresette mõõtmine.
Piirkiirus vr on keha settimiskiirus vedelikus. Veresette mõõtmiseks kasutatakse 20 cm pikkust kapillaari, mis täidetakse hüübimatuks muudetud verega. Kapillaari hoitakse vertikaalselt vibratsioonivabas kohas. Ühe tunni möödumisel mõõdetakse kapillaari ülaosas moodustunud plasmatulba kõrgus, mis kokkuleppeliselt väljendabki punaliblede settimiskiirust millimeetrites 1 h jooksul. Meeste normaalne veresete on La ≈ 3...9 mm ja naistel La ≈ 6...12 mm
61.Termodünaamika 1.seadus. Termodünaamika 2.seadus.
I : Energia jäävuse seadus – soojusnähtuste ja protsentide jaoks Q = ΔU – A. Süsteemile juurdeantav Q läheb süsteemi U suurendamiseks ja A’ks. Kui Q=U, siis A=-ΔU.
II: Protsessid on pöördumatud, kindla suunaga ja seotud ajaga . Tagasi minna ei saa. Protsesside kulgemine looduses iseenesest. Soojus ei saa iseenesest külmemalt kehalt soojemale minna. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. See on loomulik. Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale.
62.Mõisted: siseenergia , soojusmahtuvus, erisoojus , entroopia ja nende ühikud.
Siseenergia on molekulide kineetiline ja potentsiaalne energia.
Soojusmahtuvus – soojushulk , mida on vaja antud ainekoguse temepratuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/K
Erisoojus – soojusmajtuvus massiühiku kohta; soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/kg*K
Entroopia – korrastamatuse mõõt füüsikas.
63.Mis on isoleeritud, suletud ja avatud termodünaamiline süsteem?
Isoleeritud süsteemis puudub aine-, energia- ja infovahetus /puudub soojus- ja massivahetus väliskeskkonnaga.
Suletud süsteemis puudub ainevahetus , olemas on energia- ja infovahetus/puudub ainult massivahetus, soojusvahetus toimub.
Avatud süsteemis on kõik 3 vahetust olemas väliskeskkonnaga/toimub massi- ja soojusvahetus väliskeskkonnaga.
64.Kuidas toimub termoproduktsioon elusorganismis?
Elusorganism on avatud termodünaamiline süsteem. Statsionaarses biosüsteemis entroopia muut on null, e S = 0. See tähendab, suurim entroopia peab olema väljuvatest produktidest, vähim – toiduainetes . “Organism-väliskeskkond” süsteemi entroopia kasvab, kusjuures organismi entroopia on jääv suurus. Organismi korrastatus püsib keskkonna korrastatuse vähenemise tõttu. Patoloogia korral biosüsteemi entroopia kasvab (toimub kaootiline rakkude juurdekasv). Kui keskkonna tingimused muutuvad, peab elusorganism adapteerima, rakusüsteem peab püsima tasakaalus, muidu ta sureb .
65. Kuidas toimub organismi soojusvahetus väliskeskkonnaga?
Aine- ja energiavahetuse toimel.
66. Stefani-Boltzmanni seadus elusorganismi soojusenergia kiirgamisel.
Temperatuuril T oleva musta keha poolt kiiratav soojusvoog on võrdeline keha pindala ja absoluutse temperatuuri neljanda astmega.
67. Millisel lainepikkusel elusorganism kiirgab? Kas see on nähtavas osas?
Elusorganism kiirgab 5-20 mm ja see pole nähtav, sest inimene kiirgab infrapunases diapasoonis.
68.Genereeritud soojuse äraandmine. Verevarustuse termiline näitaja.
Enamus soojushulgast on toodud verega. Naha temperatuur ja verevarustus on üksteisega seotud.
Verevarustuse termiline näitaja on c´/c
69. Isoprotsessid ja adiabaatiline protsess.
Isoprotsessid on soojusprotsessid ühe muutumatu parameetriga.
T=const, isotermiline, p,V= const
p=const, isobaariline , V/T=const
V=const, ishooriline, p/T=const
Adiabaatilise protsessi korral ei toimu gaasi ja ümbritseva keskkonna vahel soojusvahetust, ΔQ = 0
70.Kui suur on elusorganismi kasutegur? Alla 25%
71.Kas elusorganism on “soojusmasin”? Ja
72. Oleku parameetrid , olekuvõrrand. Normaaltingimused.
PVy = const, kus on y= Cp/Cv – olekuvõrrand.
Oleku parameetrid on p, V, T.
Normaaltingimuste korral on temperatuur 0 ̊C (273,16K) ja rõhk 1 atm e 101325 Pa.
73.Millised nähtused on ülekandenähtused?
Difusioon – aine või energia ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda, soojusvahetus – energiaülekanne ühelt kehalt teisele tööd tegemata, viskoossus – impulsi ülekanne.
74.Ülekandenähtuste võrrandid ( 3 tk).
Sisehõõre f = -η *dv/dx *ΔS
Soojusjuhtivus q = -k *dT/dx *ΔS
Difusioon dM/dt = -D *dc/dx *ΔS
75. Millest sõltub difusioonitegur?
D sõltub temperatuurist ja molekuli massist, kontsentratsioonist ja molekuli kujust , vedelikus sõltub D temepratuurist, difundeeruvate molekulide läbimõõdust ning vedeliku sisehõõrdetegurist.
76. Mida nim molekuli vaba tee pikkuseks? Millest ta sõltub?
Molekuli vaba tee pikkuseks nimetatakse molekuli kahe põrke vahele jäänud teepikkust. Sõltub põrgetest põrgete arvust, kiirusest, temperatuurist.
77. Mida nim molekuli efektiivdiameetriks?
Minimaalne kaugus, kui kerad soojendamisel põrkuvad ja üksteisele lähenevad.
78.Mis paneb liikuma laenguta osakest läbi membraani ? …laetud osakest?
Laenguta: kontsentratsioonide gradient. Laetud osaksesi mõjutab elektriväli.
79.Kuidas tekib elektriväli ioonide difusioonil?
Ioonide liikumisel ja keemiliste reaktsioonide tõttu kontsentratsioonid erinevad ja tekib EV.
80.Mida nim ioonide difusioonitasakaaluks?
Kui ioone liigub mõlemas suunas (sisse ja välja) läbi membraanis oleva kanali võrdne kogus.
81.Nernsti võrrand. J = -D (dc/dx + Fc/RT *dφ/dx)
82.Kuidas arvutatakse membraani potentsiaali? Mis on potentsiaal?
Iga kord, kui laetud osakesed liiguvad membraani ühelt küljelt teisele, tekib EV, selliseid voole saab registreerida elektroodide, mis on mõlemal pool membraani, abil.
Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengupotentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega
84.Mida nim laetud osakeste permeaabluseks? Valem.
Laetud osakeste läbivus membraanis. JdΔc=P = KDΔx
85.Kui suured on rakumembraani potentsiaalid K+, Na+, Cl- jaoks?
K+= -97 mV, Na+= 66 mV, Cl- = -90 mV
86. Kui suur on püsisoojase lihasraku potentsiaal? -97 mV
87. Millega saavutatakse ioongradientide stabiilsust?
Pinge abil peatatakse järgmise iooni väljavool ja elektrivälja mõju kompenseerib kontsentratsioonide erinevuse tõttu tekkinud difusiooni.
88. Mis on K+-Na+- pump ? Membraanide süsteem
89. Mida viib K+-Na+ -pump rakust välja ja toob rakku?
Välja viiakse Na ioone ja sisse K ioone.
90. Mitu iooni eemaldatakse ja mitu saadakse ühe tsükliga?
Väljutatakse 3 Na iooni ja tuuakse sisse 2 K iooni.
91. Millised rakukanalid on avatud puhkeolekus ? K iooni kanalid
92. Millised ioonid määravad rahupotentsiaali ja kui suur ta on?
K+, Na+, Cl- on vastavalt -90 mV,+46 mV,-29mV.
93. Mis on aktsioonipotentsiaal ?
Kui rakud aktiviseeruvad, toimub membraanipotentsiaali lühiajaline muutumine. Potentsiaal läheneb nullile . Toimub tõus positiivses suunas ja mõneks ajaks ta ületab nulli – tekib ülelöök kuni +30mV. Selle järel potentsiaal taastab esialgse suuruse. Sellist membraanipotentsiaali kulgemist ajas nim aktsiooni- või mõjupotentsiaaliks.
Tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal on tingitud raku ja rakuvahelise ruumi potentsiaalide muutumisest.
94. Millised on ergastunud membraani mudelid?
Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, toimub neis membraani potentsiaalist lühiajaline kõrvalekaldumine. Raku sisemus muutub positiivseks, kui membraanini on juhitud rohkem Na ioone, sest ainult Na ioonidel on positiivne tasakaalupotentsiaal (60 mV). Aktsioonipotentsiaali saab vallandada siis, kui rakuväline Na ioonide konts. on suur. Ergastuse aluseks on membraani Na+ juhtivuse suurenemine, membraani K+ juhtivus toimub K+ väljumisel. Membraani läbivust kontrollitakse Ohmi seadusega.
95. Mis on radioaktiivsus ?
Ühe keemilise elemendi isotoobi spontaanne muundumine, millega kaasneb elementaarosakeste või tuumade kiirgumine .
96. Iseloomustada α-, β-, γ-kiirgust.
α-kiirgus: heeliumi tuumade 2He4 voog laenguga +2 ē ja kiirgusega (3,9-5,6)*107 m/s. Osakeste kineetiline energia on suurusjärgus 4-9 MeV.
β-kiirgus: suure kiirusega, 1,6*108 m/s, läbimisvõime on 100 korda suurem ja ioniseerimisvõime 100 korda väiksem kui α-osakestel.
γ-kiirgus: footonite voog sagedusega 1020 Hz
97. Ultra - ja infrakiirguse bioloogiline toime.
UV kiirgus toodab D-vitamiini, päevitus, nahavähk, melanoom jt nahahaigused .
IP kiirgus põhjustab liigtarbimisel haavu .
98. Nähtava valguse, raadiolainete ja ultraheli mõju.
Nähtav valgus annab valguse meile ümberringi.
Tänu raadiolainetele saab kasutada mobiile, raadiosid, telereid jm side- ja radaritehnikaid.
Ultraheli tekitab keskkonnas vedelikes mullikesi, saab kasutada meditsiinis organite, vereringe, südame klappide , loote kontrollimiseks.
99. Milline on aine radioaktiivsuse ühik? Becquerel
100. Mis on poolestusaeg ? Bioloogiline poolestusaeg.
Poolestusaeg – ajavahemik , mille jooksul lagunevad pooled antud isotoobi tuumad.
Bioloogiline poolestusaeg – biokoes laguneb radioaktiivne aine füüsikaliselt ning organism viib seda ainet samaaegselt loomulikul teel organismist välja.
101. Mis on kiirgus-, neeldumis- ja efektiivdoos ? Nende ühikud.
Kiirguse bioloogilist toimet iseloomustatakse ja mõõdetakse kiirgusdoosiga, ühikuks on Sivert=J/Kg. Neeldumisdoos – kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massi ühiku kohta, ühikuks Gray. Efektiivdoos on ekvivalentdoos korrutatud koefaktoriga, sõltub koest ja kiirgusest, ühikuks J/Kg.
102. Milline on ioniseeriva kiirguse bioloogiline toime?
Avaldavad mõju keskkonnale, siseorganitele, närvisüsteemile. Toime sõltub sellest, milline organ on kiirituse saanud, organi bioloogilise tähenduse määravad raku omadused. Kui DNA on kahjustatud, võivad tekkida geneetilised haigused.
103. Milles seisneb ionisatsioon?
Ionisatsiooniks nim elektroni eemaldamist aatomist või molekulist. Laetud osakeste ja elektromagnetlainete voo vastastikmõju keskkonnaga mille tõttu toimub keskkonna ionisatsioon, nimetatakse ioniseerivaks kiirguseks.
104. Juhi ja dielelektriku elektrilised omadused.
Kui juht satub elektrivälja, siis ta elektriseerub: ühes otsas +, teises -.
Dielektrik (eboniit, portselan , puhas vesi, gaasid) ei juhi elektrit. Kui välistingimusi muuta, võib hakata juhtima.
105. Dielektrik elektriväljas: polaarsed ja mittepolaarsed molekulid.
Polaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu tsentrid ei lange kokku. Mittepolaarsed dielektrikud koosnevad aatomitest või molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu tsentrid langevad kokku.
106. Coulomb `i seadus.
Kahe punktlaengu vaheline jõud on võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahekauguse ruuduga.
107. Elektrivoolu tugevus ja tihedus. Elektrilaengukandjad juhis, pooljuhis, elektrolüüdis.
Elektrivoolu tugevus e voolutugevus I on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu Q hulka.
Voolutiheduseks δ nim voolutugevuse ja juhi ristlõike pindala S suhet, δ = I/S
Juhtides on laengukandjateks elektronid, pooljuhtides vabad elektronid (-) ja augud (+) ning elektrolüüdis vabad ioonid.
108. Ohmi ja Joule-Lenzi seadused.
Omhi seaduse järgi on voolutugevus takistil võrdeline rakendatud pingega. Vastavat võrdetegurit nim takistuseks. U = IR, U-pinge, R- takisti .
Joule-Lenzi seadus: Q = I2Rt
109. Mis on elektritakistus , eritakistus, elektrimahtuvus ? Nende ühikud.
Elektritakistus (R) – juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Ω
Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet voolu läbi lasta ning on võrdne juhi takistusega juhul, kui juhi pikkus ja ristlõikepindala on ühikulised. Ω*m.
Elektrimahtuvus (C) iseloomustab keha võimet säilitada elektrilaengut. Näitab, kui suure laengu üleviimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel pinge 1 volt. F, C=q/U.
110. Mis on elektrijuhtivus (G)?
Aine võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste olemasolust aines. G=1/R
111. Bioloogilise koe elektrijuhtivus, elektritakistus.
Eluskude on pooljuht. Elektrilaengute liikumisega kaasneb aine ülekandumine – ainevahetus. Elektrijuhtivus on üks tähtsamateks parameetriteks mille järgi eristatakse elusorganismi anorganiliselt ainelt. Inimkeha , ka loomkeha, juhib elektrit, sest ta koosneb võrgustikust, kus on vett ja ioone. Rakkude takistus ja rakkudevahelise ruumi takistused on erinevad.
112. Elektritakistuste ja elektrimahtuvuste jada- ja rööpühendus.
Jada- ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool .
Rööp- ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge.
113. Ohtlikud pinged ja voolutugevused.
1. 0 mA kuni 10 mA tundlikkuse vähenemine, kihelus, ebamugavus
2. 10 mA kuni 20 mA valutunne, lihaste kontraktsioon.
3. alates 16 mA inimene ei vabane iseseisvalt elektrikontaktist
4. 25 mA kuni 80 mA hingamishäire, vererõhu tõus, häired südames
5. 80 mA kuni 3A minestus , südame värinad
6. suurem kui 3A südame peatumine, sokk , põletushaavad
114. Alalisvoolu mõju elusorganismile.
Krampide teke, vooluahelast on kergem välja pääseda kui vahelduvvoolu omast.
115. Kui suur on „ohutu” voolutugevuse piir? Kuni 0,05 A