Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimene (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Inimesele isel. tunnused: *suur aju(1400cm3, ahvidel 3x väixem) *kahel jalal liikumine *aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg *kõigesööja, toitu korjataxe, transp, varutaxe ja jagataxe omavahel, töödeldaxe enne söömist *keerukas kultuuriline käitumine, artikuleeritud kõne *sotsiaalsed suhted põhinevad perekonnasuhtele, järglased vajavad hoolt pikas lapseeas *oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid , sõltuvus asjadest *elab metsast väljas, kogukondades, asulates, laagrites
Mandunud elundid – lõpusepilud, saba, ussripik
Epiteelkude – katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu, ainevahetus organismi ja väliskekskonna vahel
Lihaskude – kokkutõmbumine tänu müofibrillidele, 40-50%
Sidekude – paiknevad hajusalt, ühendab teisi kudesi, toetab elastseid kehaosi , kohev-, rasv -, fibrillaarne-, kõhr-, luu-, verikude.
Närvikude – võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab edasi erutusi ja salvestab neid, neuronid , sünaps
Katteelundkond- kaitseb keskona mõjude eest
Tugielundkond – võimaldab liikuda
Seedeelundkondlagundab toitu
Hingamiselundkond – varustab organismi hapnikuga
Ringeelundkond – transpordib kehas aineid
Erituselundkond – eemaldab kehast nmittevajalikke aineid
Närvisüsteem – vahendab ja töötleb infot, kesknärvisüsteem(pea, selja), piirdenärvisüst.
Sigimiselundkond – järglaste saamiseks
Sisenõresäärmed – reguleerib organismi elutalitslusi, ajuripats (kasvuhormoon-soodustab kasvu, ainevahetus), kilpnääre(türoksiin-kasv, ainevahetus), kõrvalkilpnääre( insuliin -vähendab glükoosi sisaldust veres), neerupealised( adrenaliin -hirmuhormoon, viha, erutus ), sugunäärmed(östrogeen-N sugutunnused)
Homöostaas – organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekekonna stabiilsust
Energiabilanss – kõikide energia liikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib
Veresuhkrusisalduse regulatsioon: kõhunääre – kui glük sisaldus kasvab siis see toodab insuliini, aktiv rakkudes ensüüme mis muudavad g glükogeenix või suurendavad rasvade ja valkude sünteesi. Suhkruhaigetel ei suuda organism vere glük kontrollida, vähe. Või mitte üldse.
maksa ül: *vere glük. sisalduse reg *aminohapete sisalduse reg *plasmavalkude süntees *punaste vereliblede süntees lootel * sapi tootmine *rasvade sisalduse reg *kollesterooli süntees * vitamiinide varu säilitamine *kahjulike ainete lagund *vere punaliblede lagund
Veebilanss – veekoguste summa mida organism saab, kaotab või akumuleerib
Termoregulatsioon – inimesed endotermsed püsisoojased, terves kehas, eriti lihastes, ainevahtuse reakts , hüpotalamus „mõõdab“ vere temp,
Soojusbilanss – soojusliikude summa mida organism saab, kaotab või akumuleerib
Kaitsehaiguste eest – ninaõõnes ja hingetorus filtreerivad ripsmed , sülg, higi, pisaravedelik , maomahl, mittepatogeensed mikroorganismid , immuunsüsteem
Immuunsuse vormid: tsellulaarne immuunsus ( tapjarakud , hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga), humoraalne immuunsus ( antikehad seonduvad patogeeniga, neutraliseerivad selle ning märgistavad ta hävitamiseks fagotsüütide poolt)
Allergia – e ülitundlikkus, allergeen, kõigesuhtes, võibad kashjustada elundeid,
Vananemine DNA otstes telomeerid mis poolduvad , kriitilises pikkuses enam mitte, organism hakkab „kuluma“, keskonnategurid, *juuste hõrenemine *nägemise, kuulmise halvenemine *kopsumahu vähenemine *naha elastsuse vähenemine *luude hõrenemine *seedehäired *lihasjõu vähenemine *võimetus *
Inimene #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marjee Õppematerjali autor
spikker üldiseloomustusest, elundkondadest, tähtsamatest protsessidest

Sarnased õppematerjalid

Inimene
5
doc

Inimene

Bioloogia kontrolltöö Villu Inimene Inimese üldiseloomustus Inimene kuulub loomariiki ­ imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. Inimesele iseloomulikud tunnused: - Suur aju, püstine asend, S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, suur varvas ei vastandu. - Kahel jalal liikumine, artikuleeritud kõne. - Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. - Kõigesööja - Keerukas kultuuriline käitumine.

Bioloogia
Bioloogia eksamiks
15
pdf

Bioloogia eksamiks

Loomi saab kasutada mudelitena inimese pärilike haiguste uurimisel Geeniteraapia. Kasutatakse kahte meetodit terveid geene somaatilistesse rakkudesse siirdamiseks: väliselt (ex vivo) või siseselt (in vivo). Ex vivo korral eraldatakse esmalt soovitud elundite rakud ja sisestatakse sinna laboritingimustes uus geen. See järel siirdatakse need rakud inimesse tagasi. In vivo teraapia korral püütakse vajalik geen viia organismi otse. VIII INIMENE HIERARHILINE KUULUVUS: loomad > keelikloomad > imetajad > esikloomalised > inimlased (ülemsgk inimlaadsed) > inimene > arukas inimene. 3 ISELOOMULIKUD TUNNUSED: suur aju (~1400cm ); kahel jalal liikumine; aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg; kõigesööja (ja toiduga tehakse kõike võimalikku); keerukas kultuuriline käitumine; sotsiaalsed rühmad organiseeritud

Bioloogia
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

(kemosünteesija). Autotroofide põhisosa moodustavad rohelised taimed. Fotosünteesi käigus võtavad taimed keskkonnast CO2 ja H2O, tekib glükoos, jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2+12H2O=C6H12O6+6O2 +H2O Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Siia kuuluvad eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes EI sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet; loomad, inimene. 4. Paljunemine. Paljunemine jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks. Mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega (eoskotid, eoskandjad, eoskuparded). Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid

Bioloogia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun