Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Energia ja keskkond konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond
Tehnoökoloogia õppetool
Villu  Vares
ENERGIA ja KESKKOND
Konspekt
1
Villu Vares
Energia ja keskkond
Tallinn – 2012
2(113)
Villu Vares
Energia ja keskkond
SISUKORD
 SISUKORD.............................................................................................................................................................3
 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5
1 ENERGIAKASUTUS  JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6
1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................................6
1.2 MAA  ENERGIAVARUD ....................................................................................................................................10
1.3 ENERGIASEKTORI KESKKONNAMÕJUD..........................................................................................................12
2 ENERGIAALLIKAD .........................................................................................................................................14
2.1 KÜTUSTE LIIGITUS........................................................................................................................................14
2.2 KÜTUSTE OMADUSED....................................................................................................................................15
2.2.1 Kütteväärtus....................................................................................................................................16
2.2.2 Tuha sulamiskarakteristikud...........................................................................................................17
2.3 NAFTA ...........................................................................................................................................................18
2.4 NAFTA ÜMBERTÖÖTAMINE...........................................................................................................................21
2.5 MAAGAAS.....................................................................................................................................................21
2.6 KIVISÖED......................................................................................................................................................23
2.7 MITTEKÜTUSELISED ENERGIAALLIKAD.........................................................................................................23
3 BIOMASSIPÕHISED KÜTUSED....................................................................................................................24
3.1 PUITKÜTUSED................................................................................................................................................25
3.1.1 Puitkütuste tootmine.......................................................................................................................26
3.1.2 Vääristatud puitkütuste tootmine....................................................................................................28
3.2 ROHTSED  BIOKÜTUSED.................................................................................................................................30
3.3 TURVAS .........................................................................................................................................................31
3.3.1 Turbakütuste tootmine....................................................................................................................31
3.3.2 Vääristatud turbakütused................................................................................................................34
3.3.3 Turba kaevandamise keskkonnamõjud...........................................................................................34
4 PÕLEVKIVI.......................................................................................................................................................35
4.1 PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE.........................................................................................................................35
4.2 PÕLEVKIVIÕLI TOOTMINE..............................................................................................................................35
5 SOOJUSELEKTRIJAAMAD...........................................................................................................................36
5.1 SOOJUSJÕUSEADMETE RINGPROTSESSID.......................................................................................................36
5.1.1 Carnot ‘  ringprotsess ........................................................................................................................36
5.1.2 Rankine ’i ringprotsess  ..................................................................................................................37
5.1.3 Sisepõlemismootorid......................................................................................................................39
5.1.4 Otto ringprotsess.............................................................................................................................40
5.1.5 Diiselmootor . Dieseli ringprotsess ja segaringprotsess..................................................................41
5.1.6 Gaasiturbiinseadme Brayton‘i ringprotsess ...................................................................................43
5.2 AURUJÕUSEADMETEGA  ELEKTRIJAAMAD .....................................................................................................45
5.2.1 Aurugeneraatorid............................................................................................................................45
5.2.2 Tahkekütuse põletustehnoloogiad..................................................................................................46
5.2.3 Restkolded ......................................................................................................................................48
5.2.4 Tahke kütuse eelgaasistamisega soojusjõuseadmed.......................................................................54
5.2.5 Põlemise  soojuskaod  ja kasutegur..................................................................................................56
5.2.6 Põlemisprotsessi efektiivsust iseloomustavad näitajad..................................................................57
5.2.7 Auruturbiinid ..................................................................................................................................58
5.2.8 Gaasiturbiinid.................................................................................................................................59
6 SOOJUSE JA ELEKTRI  KOOSTOOTMINE ................................................................................................61
6.1 ELEKTRIENERGIA  TOOTMISE JA SOOJUSE VAJADUSE SUHE...........................................................................61
6.2 VASTURÕHUTURBIINIGA AURUJÕUSEADE.....................................................................................................62
6.3 REGULEERITAVATE VAHELTVÕTTUDEGA AURUJÕUSEADE...........................................................................62
3(113)
Villu Vares
Energia ja keskkond
6.4 GAASITURBIINIGA KOOSTOOTMISJAAM........................................................................................................63
6.5 KOMBINEERITUD  AURU-GAASITSÜKLIGA SEADE..........................................................................................63
6.6 SISEPÕLEMISMOOTORIGA KOOSTOOTMISE  SEADMED ....................................................................................65
6.7 KÜTUSEELEMENDID......................................................................................................................................67
6.7.1 Kütuseelementide tehnilised lahendused........................................................................................68
6.7.2 Vesinik kütuseelementide kütusena................................................................................................70
7 TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE RAKENDAMINE..........................................................................72
7.1 BIOKÜTUSTE RAKENDAMINE.........................................................................................................................72
7.1.1 Biokütuste  laod ja edastamisseadmed............................................................................................73
7.1.2 Elektri ja soojuse koostootmine biokütuste baasil..........................................................................75
7.2 HÜDROENERGIA............................................................................................................................................78
7.3 TUULEGENERAATORID..................................................................................................................................80
7.3.1 Horisontaalse  võlliga propellerturbiiniga tuulegeneraatori ehitus..................................................81
7.3.2 Tuulikute vähemlevinud tehnilised lahendused..............................................................................83
7.4 PÄIKESEELEKTRIJAAMAD..............................................................................................................................83
8 TUUMAELEKTRIJAAMAD ...........................................................................................................................86
9 ENERGIASÜSTEEMID JA NENDE TOIMIMISE MAJANDUSLIKUD ALUSED.................................91
9.1 KAUGKÜTTESÜSTEEMID................................................................................................................................91
9.2 ELEKTRIVARUSTUSE ENERGIASÜSTEEMID....................................................................................................93
9.2.1 Eesti elektrisüsteem........................................................................................................................94
9.3 GAASIVARUSTUS...........................................................................................................................................95
10 ENERGIASEKTORI KESKKONNAMÕJUD.............................................................................................96
10.1 KASVUHOONEGAASID  JA KLIIMAMUUTUSED..............................................................................................96
10.2 GAASILISED  JA  TAHKED   HEITMED ...............................................................................................................96
10.3 KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMISE VÕIMALUSED ................................................................................100
10.3.1 Tahkete osakeste püüdmine suitsugaasidest...............................................................................100
10.3.2 Multitsüklonid............................................................................................................................100
10.3.3 Kottfiltrid ....................................................................................................................................101
10.3.4 Elektrifiltrid................................................................................................................................102
10.3.5 Suitsugaaside kondenseerimine..................................................................................................102
10.3.6 Täiendavad meetmed kahjulike atmosfääriheitmete vähendamiseks.........................................104
10.4 SAASTEAINETE HEITKOGUSTE MÄÄRAMINE..............................................................................................105
11 KIRJANDUS...................................................................................................................................................107
12 LISAD..............................................................................................................................................................109
12.1 KASUTATAVAD ÜHIKUD............................................................................................................................109
12.2 ENERGIASTATISTIKA PÕHIMÕISTED..........................................................................................................109
12.3 ERIHEIDETE TABELID................................................................................................................................111
4(113)
Villu Vares
Energia ja keskkond
SISSEJUHATUS
5(113)
Villu Vares
Energia ja keskkond
1
ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS
1.1
Energiakasutus maailmas ja Eestis
Energiavajadus  maailmas kasvab pidevalt ja sellega koos suureneb ka  primaarenergia  kasutus 
(vt Joonis  1 .1). Energiatarbimise kasvu mõjutab ühelt poolt rahvastiku juurdekasv ja  teiselt  
poolt   majanduse   kiire   areng   arengumaades.   Energiavajaduse   katmiseks   kasutatakse   kõige 
enam naftat, kuigi nafta osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on langenud  1971 . aasta 
46,1% tasemelt 34%  tasemele  2007. aastal. Kivisöe osatähtsus primaarenergiavarustatus oli 
2007. aastal 26,5%, maagaasil 20,9%, biokütustel ja jäätmetel 9,8%,  tuumaenergial  5,9%, 
hüdroenergial 2,2% ja geotermaal-, tuule ja päikeseenergia kokku 0,7%.
 Mtoe
Joonis 1.1 Primaarenergia varustatus maailmas  ajavahemikus  1971–2009 Mtoe
* –  geotermaalenergia , tuul, päike
Kiiremini   kui   primaarenergia   vajadus   on   maailmas   kasvanud   nõudlus   elektri   järele.   Kui 
1973.aastal toodeti maailmas 6 116 TWh elektrit, siis 2007. aastal juba 19 771 TWh – seega 
üle   kolme   korra   enam   (vt  Joonis     1   .2).   Suur   osa   elektrist   toodetakse   maailmas 
soojuselektrijaamades   (2007.   aastal   68%),   sh   kivisöel   või   turbal   töötavates   41,5%, 
naftakütustel 5,6% ja maagaasil 20,9%. Tuumajaamades toodeti 2007. aastal 13,8% elektrist, 
hüdrojaamades   15,6%,   geotermaal-,   päikese-,   tuule-   biokütustel   ning   jäätmetel   töötavates 
elektrijaamades 2,6%. 
Primaarenergiaga varustatuse osas erineb Eesti (vt Joonis  1 .3) märgatavalt mistahes  muust  
maailma   piirkonnast,   sest   see   baseerub   umbes   60%   ulatuses   eesti   põlevkivil.   Kui   lisada 
põlevkivile   teised   kohalikud   energiaallikad,   sh   turvas   ja   biokütused,   saame   kodumaiste 
energiaallikate   osatähtsuseks   primaarenergia   bilansis   üle   70%,   mis   näitab   Eesti   suhtelist 
energeetilist sõltumatust. Eestisse imporditakse  transpordis  kasutatavad vedelkütused,  gaas  ja 
kivisüsi,  kusjuures  viimase tarbimine on muutunud marginaalseks.
Väärib märkimist, et Eesti on muutunud vedelate katlakütuste importijast nende eksportijaks, 
mis on  setud  põlevkiviõli suureneva ekspordiga ja imporditava naftamasuudi tarbimise järsu 
langusega.
6(113)
Villu Vares
Energia ja keskkond
Elektri   tootmisel   on   põlevkivi   osatähtsus   ülisuur   ja   viimastel   aastakümnetel   on 
põlevkivielekter  moodustanud  90 – 99,5% kogu tarbitavast  elektrist.  Nagu näitab järgnev 
joonis (vt Joonis  1 .4), on Eestist elektrit väga olulisel määral ka eksporditud. Alates aastast 
2010 on hakanud suurenema puitkütuste ja  tuuleenergia  baasil  toodetava  elektri osatähtsus, 
mis vähendab mõnevõrra põlevkivielektri osatätsust.
Energiasektori  seisukohalt  on oluline ka see, kus ja mis  otstarbel  energiat Eestis vajatakse. 
Lisaks   elektritarbimisele   majandusharude   kaupa   (vt  Joonis     1   .5)   pakub   huvi   ka 
soojustarbimine  majandusharude kaupa (vt Joonis  1 .6).
TWh
Joonis 1.2 Elektri tootmine maailmas  tootmisviisi  ja energiaallikate kaupa ajavahemikus 
1971–2007 TWh aastas
** – geotermaalelektrijaamad, päikese ja tuulejaamad, biokütustel ning jäätmetel töötavad 
elektrijaamad
7(113)
Villu Vares
Energia ja keskkond
TJ 
300 000 
250 000 
200 000 
Põlevkivi­& biogaas , m ust  leelis  
Vedelad m ootori­kütused 
150 000 
Vedelad katla­kütused 
Maagaas& vedelgaas  
Puit­kütused 
Turvas 
100 000 
Kivisüsi&koks 
Põlevkivi 
50 000 

1999 
2000 
2001 
2002 
2003 
2004 
2005 
2006 
2007 
2008 
2009 
­ 50 000 
Joonis 1.3 Primaarenergia varustatus Eestis ajavahemikus 1999–2009
14 000
Kaod võrkudes
12 000
Elektrijaam  ade om atarve
Netoeksport
Tarbim ine
10 000
8 000
sta
a
 a
h
6 000
G
4 000
2 000
0
1960 1965 1970 1975 1980 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Joonis 1.4 Eesti elektribilanss ajavahemikus 1960–2009
Alates Eesti taasiseseisvumise ajast on  elektritarbimine  jaotunud ligilähedaselt võrdselt kolme 
majandusharu    vahel:   tööstus,   kodumajapidamised   ja   muude   majapidamisharude   vahel, 
kusjuures   „muude“   all   mõistetakse   statistikas    teenindust    ja   avaliku   halduse   hoonete 
8(113)
Villu Vares
Energia ja keskkond
energiakasutust.   Põllumajanduse   ja   transpordi   elektrikasutus   on   praegu   suhteliselt 
tagasihoidlik ,  kusjuures  eelmise   sajandi   kaheksakümnendatel   aastatel   oli   põllumajanduse 
elektritarve suurem kui kodumajapidamistes ja nn muudes majandusharudes kokku. 
Väga drastiliselt on viimase viiekümne aasta jooksul muutunud nii soojustarbimine  tervikuna  
kui   selle   jaotus   majapidamisharude   kaupa(vt  Joonis     1   .6).   Eelmise   sajandi 
kaheksakümnendate   aastate  soojustarbimine  oli   21.   sajandi   esikümne   aastatega   võrreldes 
umbes kaks ja pool korda suurem, seejuures tööstuses isegi  üle  nelja korra suurem. Enim 
tarbivad soojust kodumajapidamised (2009. aastal 42% toodetud soojusest), järgnevad tööstus 
koos ehitusega 27%, muud  majandusharud  19% ja põllumajandus 1%. Kaod soojusvõrkudes 
on statistika andmetel langenud 11% tasemele.
Soojustarbimise   statistilise   andmestiku    kasutamisel    tuleb   silmas   pidada   asjaolu,   et 
lokaalkatlamajades   ja    kohalikes    kütteseadmetes   toodetud   soojust   ei   käsitleta   statistikas 
toodetud soojusena. Statistika käsitleb „soojusena“ ainult müüdud ja ostetud soojust, seega 
lokaalkatlamajades  ja kohalikes  kütteseadmetes  kasutatakse  kütuseid  küll soojuse saamise 
eesmärgil, kuid statistikas kajastatakse seda kütuste (ja mitte soojuse!) lõpptarbimisena.
Joonistel (vt Joonis  1 .1 – Joonis  1 .6) esitatud energiastatistilisi andmeid saab värskendada 
veebipõhiste statistika andmebaaside abil, mida uuendatakse keskmiselt kord aastas ja mille 
baasil   koostatakse   statistilisi   aastaraamatuid.   Kogu   maailma   hõlmava    jooksva  
energiastatistikaga   on    soovitav    tutvuda   Rahvusvahelise   Energiaagentuuri   (International 
Energy  Agency  – IEA
) veebist allalaetavate publikatsioonide Key World Energy Statistics  või 
eriti   põhjaliku  World   Energy   Outlook  kaudu.   Euroopa   Liidu   energiastatistika   värskeid 
andmeid saab leida statistikaagentuuri  Eurostat ’i energiaportaalist.
Eesti    statistilised    andmed,   sh   ka   energiastatistika,   on   väga   mugavalt   kättesaadavad   Eesti 
Statistikaameti veebipõhisest andmebaasist [19], kusjuures kasutaja võib ise välja valida teda 
huvitavad andmed ja vaadata neid kas  monitori  ekraanil või  laadida  oma  arvutisse .
8 000 
Muud m aj andusharud 
7 000 
Kodum aj apidam  ised  
Transport 
Põllum ajandus 
Tööst us j a ehitus 
6 000 
5 000 

sta
4 000 
 a
h
W
G

3 000 
2 000 
1 000 

1960  1965  1970  1975  1980  1985  1986  1987  1988  1989  1990  1991  1992  1993  1994  1995  1996  1997  1998  1999  2000  2001  2002  2003  2004  2005  2006  2007  2008  2009 
Joonis 1.5 Elektritarbimine Eestis majandusharude kaupa ajavahemikus 1960–2009
9(113)
Villu Vares
Energia ja keskkond
30 000
Kadu soojusvõrkudes
25 000
Muud m aj andusharud
Kodum ajapidam ised
Põllum ajandus
Tööst us ja ehitus
20 000
s
sta
15 000
 a
h
W
G

10 000
5 000
0
1960 1965 1970 1975 1980 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Joonis 1.6 Soojustarbimine Eestis majandusharude kaupa ja kaod soojusvõrkudes 
ajavahemikus 1960–2009
1.2
Maa energiavarud
Energiavarude hulka loetakse tavaliselt need varud, mida on sel ajal kehtivate piirangutega 
tehniliselt   võimalik   kasutusele   võtta.   Kuigi   kehtivad   piirangud   ja   keskkonnakaitselised 
nõuded karmistuvad pidevalt, suurenevad samaaegselt tehnilised võimalused energiavarude 
ohutuks kasutuselevõtuks. Seetõttu on maa energiavarude suurus ajas muutuv.
Energiavarusid jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks.  Taastumatute  energiavarude hulka 
kuuluvad aegade jooksul maapõues moodustunud  fossiilsed kütused, samuti  tuumkütused. 
Suurem   osa   inimkonna   energiavajadusest   kaetakse   praegu   taastumatute   energiaallikatega, 
mille   hulka   kuuluvad   kivisöed   ja   pruunsöed,   põlevkivi,   nafta   ja   õliliivad   ning   maagaas. 
Enamikes    riikides   loetakse   ka   turvas   taastumatute   fossiilsete   kütuste   hulka,   kuigi   turba 
moodustumine on pidev protsess ja kaevandamine toimub juurdekasvu ulatuses.
Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega (vt Tabel  1 .1, Tabel  1 .2 ja Tabel  1
.3) selgub, et fossiilkütustest  ammendub  kõige kiiremini praegustes tingimustes kasutatavaks 
hinnatud   naftavaru   (umbes   40   aastaga).   Aasta   aastalt   paranevad   aga   kütuse   ammutamise 
tehnilised võimalused seni probleemseteks peetud geoloogilistes ja klimaatilistes oludes, mis 
lubab   täiendavat   varu   järk   järgult   ümber   hinnata   kasutatavaks    varuks    ja   isegi   kasvava 
tarbimise   tingimustes   peaks   naftavarusid   jätkuma   pikemaks   kui   40   aastaks,   samas   on 
paratamatu selle hinna pidev tõus. Kivisöevarud on naftavarudest märgatavalt suuremad ja 
seetõttu püsib kivisöe hind suhteliselt stabiilsena juba pika aja jooksul. 
Taastuvate energiaallikate kasutamine jääb võrreldes  kasutatava  varuga väga väikeseks, seega 
oleksid   varud   piisavad   inimkonna   energiavajaduse   täielikuks   rahuldamiseks.   Kahjuks   on 
taastuvenergia    rakendamise     tehnoloogiad    ressursimahukad   ja   lähiajal   pole   fossiilkütuste 
põletamisest loobumine veel võimalik.
10(113)
Villu Vares
Energia ja keskkond
Tuumkütustest on seni kasutatavad  uraan  ja  toorium , mille varud on suhteliselt suured, kuid 
edusammud    termotuumareaktsiooni    (nn   tuumafusiooni)   rakendamise   valdkonnas 
võimaldaksid  kasutusele  võtta praktiliselt piiramatud raske vee (deuteeriumi) varud. Praegu 
on tuumafusiooni suudetud rakendada vaid katseseadmetes ja lähiajal selles valdkonnas kiiret 
progressi  prognoosida ei ole võimalik. 
Tabel 1.1 Maailma fossiilkütuste varud ja tarbimine 2003.a seisuga
Kasutatav varu 
Täiendav varu 
2003. aasta toodang 
EJ
EJ
EJ
Kivisüsi
68 527
90 421
114
Pruunsüsi
11 108
74 653
17
Nafta
6 184
38 103
152
Maagaas
4 895
11 724
88
Turvas
2 052
8 265
1
Põlevkivi ja õliliivad
147
5 862
1
Fossiilkütused kokku
92 913
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Energia ja keskkond konspekt #1 Energia ja keskkond konspekt #2 Energia ja keskkond konspekt #3 Energia ja keskkond konspekt #4 Energia ja keskkond konspekt #5 Energia ja keskkond konspekt #6 Energia ja keskkond konspekt #7 Energia ja keskkond konspekt #8 Energia ja keskkond konspekt #9 Energia ja keskkond konspekt #10 Energia ja keskkond konspekt #11 Energia ja keskkond konspekt #12 Energia ja keskkond konspekt #13 Energia ja keskkond konspekt #14 Energia ja keskkond konspekt #15 Energia ja keskkond konspekt #16 Energia ja keskkond konspekt #17 Energia ja keskkond konspekt #18 Energia ja keskkond konspekt #19 Energia ja keskkond konspekt #20 Energia ja keskkond konspekt #21 Energia ja keskkond konspekt #22 Energia ja keskkond konspekt #23 Energia ja keskkond konspekt #24 Energia ja keskkond konspekt #25 Energia ja keskkond konspekt #26 Energia ja keskkond konspekt #27 Energia ja keskkond konspekt #28 Energia ja keskkond konspekt #29 Energia ja keskkond konspekt #30 Energia ja keskkond konspekt #31 Energia ja keskkond konspekt #32 Energia ja keskkond konspekt #33 Energia ja keskkond konspekt #34 Energia ja keskkond konspekt #35 Energia ja keskkond konspekt #36 Energia ja keskkond konspekt #37 Energia ja keskkond konspekt #38 Energia ja keskkond konspekt #39 Energia ja keskkond konspekt #40 Energia ja keskkond konspekt #41 Energia ja keskkond konspekt #42 Energia ja keskkond konspekt #43 Energia ja keskkond konspekt #44 Energia ja keskkond konspekt #45 Energia ja keskkond konspekt #46 Energia ja keskkond konspekt #47 Energia ja keskkond konspekt #48 Energia ja keskkond konspekt #49 Energia ja keskkond konspekt #50 Energia ja keskkond konspekt #51 Energia ja keskkond konspekt #52 Energia ja keskkond konspekt #53 Energia ja keskkond konspekt #54 Energia ja keskkond konspekt #55 Energia ja keskkond konspekt #56 Energia ja keskkond konspekt #57 Energia ja keskkond konspekt #58 Energia ja keskkond konspekt #59 Energia ja keskkond konspekt #60 Energia ja keskkond konspekt #61 Energia ja keskkond konspekt #62 Energia ja keskkond konspekt #63 Energia ja keskkond konspekt #64 Energia ja keskkond konspekt #65 Energia ja keskkond konspekt #66 Energia ja keskkond konspekt #67 Energia ja keskkond konspekt #68 Energia ja keskkond konspekt #69 Energia ja keskkond konspekt #70 Energia ja keskkond konspekt #71 Energia ja keskkond konspekt #72 Energia ja keskkond konspekt #73 Energia ja keskkond konspekt #74 Energia ja keskkond konspekt #75 Energia ja keskkond konspekt #76 Energia ja keskkond konspekt #77 Energia ja keskkond konspekt #78 Energia ja keskkond konspekt #79 Energia ja keskkond konspekt #80 Energia ja keskkond konspekt #81 Energia ja keskkond konspekt #82 Energia ja keskkond konspekt #83 Energia ja keskkond konspekt #84 Energia ja keskkond konspekt #85 Energia ja keskkond konspekt #86 Energia ja keskkond konspekt #87 Energia ja keskkond konspekt #88 Energia ja keskkond konspekt #89 Energia ja keskkond konspekt #90 Energia ja keskkond konspekt #91 Energia ja keskkond konspekt #92 Energia ja keskkond konspekt #93 Energia ja keskkond konspekt #94 Energia ja keskkond konspekt #95 Energia ja keskkond konspekt #96 Energia ja keskkond konspekt #97 Energia ja keskkond konspekt #98 Energia ja keskkond konspekt #99 Energia ja keskkond konspekt #100 Energia ja keskkond konspekt #101 Energia ja keskkond konspekt #102 Energia ja keskkond konspekt #103 Energia ja keskkond konspekt #104 Energia ja keskkond konspekt #105 Energia ja keskkond konspekt #106 Energia ja keskkond konspekt #107 Energia ja keskkond konspekt #108 Energia ja keskkond konspekt #109 Energia ja keskkond konspekt #110 Energia ja keskkond konspekt #111 Energia ja keskkond konspekt #112 Energia ja keskkond konspekt #113
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 113 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tunniplaan Õppematerjali autor

Mõisted

elektri tootmisel, energiasektori seisukohalt, 1971, energiastatistikaga, lisaks põlevkivile, tuuletingimused, üheks võimaluseks, kütuse tuha, kütuse niiskusesisaldus, war, kütteväärtuseks, suitsugaase 40, katlamajas, teiseks võimaluseks, maailma naftavarud, euroopa naftavarud, suuruseks, puitkütusteks, eramajapidamistes, uuenduseks, kiire areng, pikaajalise teadus, õled, üheks võimaluseks, teraviljakasvatuses, võtete, looduslikus olukorras, ladustamise juures, väärindatud turbakütustest, rõhk p2, kolbmootorite ajalugu, siit järeldus, kondensatsioon, leektoru, kasutatakse järelküttepindu, kondensatsioon, aurukatelde areng, restil põletamine, konstruktsioon, eelkolde seinad, sellistes seadmetes, sellised kolded, tootlikkus, põhikütuseks, tolmpõletuse tehnoloogia, 1400, keevkihis, suitsugaasidest, keevkihtkoldega katelagregaatidele, klassikalist keevkihti, keevkiht, toodetud energiast, kaugkütte katlamajades, auruturbiin, aktiivturbiinimõõtmed, võimsates auruturbiinides, auruturbiinid, skeem aktiiv, põhiliseks kompressoritüübiks, jämedalt, vasturõhu, sisemine kasutegur, kombineeritud tsükliks, kombineeritud auru, kombineeritud auru, kombineeritud auru, gaas süüda, seadme kogukasutegur, kiired pöörded, 50 000, madalatemperatuuriline, 320gs, töötavaid seadmeid, kütuseelement, vastavalt sellele, tüüpiliselt 40, elektrolüüdiks, oksüdeerijaks, tüüpiline kütuseelement, jahutusagent, autodel kasutamiseks, kasutatavad kütuseelemendid, elektrienergia, soojuse koos, biokütuste kasutamisel, kütusehoidla, lao tühjendamisseadmetest, lao põhjas, ketiratastele, paisu ülesandeks, hüdroelektrijaama põhisõlmedeks, propeller, pump, paljudele jõgedele, elektrivõrkudes, vahemikus 20, tiiviku taga, küündivad 5, mõõtmiste järgi, tuumaenergeetika, summaarne võimsus, tuumaelektrijaamades, reas maades, soojuskandja, reaktoris, sellised tuumareaktorid, aeglustiks, aeglustiks, tuumaelektrijaama kasutegur, sellised reaktorid, kõrge rõhk, veele, madalatest parameetritest, hinnas, naatrium, mox, kaasaegses kaugküttesüsteemis, kaugkütte soojusvõrgus, tüüpiliselt, muutuvkuludest, tüüpiliselt, tippkoormuse katmisel, otstarbekate baas, energiasüsteemi elektrijaamad, eesti elektrisüsteem, lätiga, aasta lõpust, vedelkütuste korral, põlemistehnoloogia seisukohast, süsinikmonooksiidi, 324, 277, satsioon, võrdseks 0, suitsugaaside puhastamine, tuhasisaldus suitsugaasides, 150, tsüklon, multitsükloniga, tüüp ju, kottfiltrid, polüestriga, koroneeriv elektrood, elektrifilter, suitsugaasi jahuti, kondenseerimise jääkaine, määramismeetodid, mso2, mco2, mcgraw, tallinn 2002, a wiley, portal, bioenergia, biokütus, biomass, energiamahukus, koostootmine, merelaevade punkerdamine, muundatud energia, statistiline vahe, taastuv energia

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
9
docx
Energia ja keskkond kordamisküsimused
1072
pdf
Logistika õpik
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
90
docx
Keemia alused konspekt
56
pdf
Energeetika ja keskkond
77
doc
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun