Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Toiteallikas (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets
3. TOITEALLIKAD 3.1 Klassifikatsioon ja põhinõuded
Toiteallikad on ette nähtud tööstuslike elektriliste koormuste katmiseks. Kaasaegsete ratsionaalsete elektrivarustussüsteemide loomisel esitatakse toiteallikatele kindlad tehnilis - majanduskilud nõuded: · piisav võimsus ja töökindlus, · väljastatava elektrienergia nõutav kvaliteet (sageduse ja pinge stabiilsus, pinge siinuselisus, 3-faasilise süsteemi sümmeetria jne). · kõrge kasutegur ning madal elektrienergia maksumus.
Tähtsateks nõueteks võivad osutuda veel nende kiire sisselülitamine, automatiseerituse aste, vähesed kulutused hooldusele ning keskkonnasõbralikkus.
Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib toiteallikaks olla: 1) energiasüsteem, 2) tarbija oma elektrijaam , mis ttöötab paralleelselt ühtse võrkguga, 3) generaatorid ja elektrijaam, mis ei ole ette nähtud paralleeltööks ühtsesse võrguga, 4) elektrokeemilised, fotoelektrilised ja teised staatilised elektrienergia allikad, 5) kohalikud reaktiivvõimsuse allikad (kondensaatorbatareid, sünkroonmootorid ja-kompensaatorid).
Esimesed kaks moodustavad tsentraalse elektrivarustussüsteemi põhialuse, kus toodetakse ligikaudu 98% elektrienergiast.
ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 1 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets
ES ES ES
E K SEJ S E S E S E
EV EV EV a) b) c)
Joonis 3.1. Ettevõtte sooja- ja elektrivarustus a) ühtsest energiasüsteemist b) ettevõtte oma katlamaja kasutamisega, c) ettevõtte oma soojuselektrijaama kasutamisega ES ­ energiasüsteem, ­ katlamaja, SEJ ­ soojuselektrijaam , S ­ soojusenergia , E ­ elektrienergia, EV­ ettevõte
ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 2 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets
Tarbija oma elektrijaam, mis töötab paralleelsel ühtse võrguga, võib osutuda vajalikuks järgmistel juhtudel: 1) soojusenergia - kuuma vee ja auru - suure tarbimise korral, et paremini kütust ära kasutada, rakendades sel juhul elektrienergia ja soojuse koostootmist, 2) põlevate tööstusjääkide utiliseerimiseks, 3) kui uut elektrijaama on odavam ehitada olemasoleva energiasüsteemi laiendamisest, 4) ööpäevaste tippkoormuste katmiseks energiasüsteemi võimsuse dfitsiidi korral.
Kohalikud elektrijaamad , mida ei tööta paralleelselt ühtse energiasüsteemiga, võivad olla kasutusel 1) reservtoiteallikana, 2) katkematu elektrivarustuse koostisosana, 3) kui elektrijaama ehitamine osutub kasulikumaks uute liinide ehitamisest, 4) liikuvate ja ümberpaigaldavate tarbijate toiteks.
Seoses elektritarvitite arvu kasvuga, mis nõuavad elektrienergia kõrgendatud kvaliteeti, kasutatakse väikese võimsusega toiteallikatena akusid , galvaanielemente, fotoelemente ning päikesepatareisid. Näiteks arvutustehnikas UPS, mis sisaldab akut, raadio- ja telefoniside, meditsiinitehnika jt.
ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 3 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets
3.2 Ettevõtte toitmine energiasüsteemist
Tänu kõrgele tehnilisele tasemele, suurtele võimsustele ja reservtoite võimalusele on kaasaegsed energiasüsteemid põhiliseks toiteallikaks kogu tööstusele.
Energiasüsteemi kuuluvad erinevat tüüpi elektrijaamad, kus ühe elektrijaama võimsus ulatub mitmetesse tuhandetesse MW-desse (isegi üle 6000 MW). Kõige laialdasemalt kasutatase soojuselektrijaamu. Soojuselektrijaamades kasutatakse generaatorite käitamiseks kiirekäigulisi auruturbiine. Kütusena on kasutusel masuut , kivisüsi, gaas , põlevkivi jt. kütused.
Soojuselektrijaamad on ette nähtud kas ainult elektrienergia tootmiseks (kondensatsioon- elektrijaam) või elektri ja soojuse koostootmiseks (termofikatsioon-soojuselektrijaam).
Diiselelektrijaama kasutatakse laialdaselt laevadel (võimsused 20kW...2000kW ja rohkemgi).
MHD - elektrijaamad muudavad soojusenergia või keemilise energia vahetult elektrienergiaks (kasutusel põhiliselt katseeksemplarid, proovitud ka kosmosetehnikas).
Geotermilised elektrijaamad töötavad põhiliselt kuumaveeallikate energiat kasutades.
Hüdroakumulatsiooni elektrijaamades töötavad osa sünkroongeneraatorid minimaalse koormuse ajal pumba mootoritena ning pumpavad vett ülemisse veehoidlasse. Tippkoormuse ajal langeb vesi ülemisest veehoidlast ning paneb masinad tööle generaatoritena.
Lainete elektrijaamad töötavad merelainete energial (kasutatakse Norras, Bergenis 1MW).
ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 4 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets
Soojus- elektrijaa mad
Kütuse Tuuma- Geo- Päikese põletamisel termilised töötavad: jaamad maagaas, süsi, masuut
Auru- Diisel - Gaas- Magnet- Muud Auru- Konden- Termo - Auru- elektri- turbiin- hürdo- turbiiniga satsioon fikatsioon turbiin, turbiini - jaamad elektri- dünaami- konden- dega jaamad lised satsioon
Konden- satsioon
Termo- fika- tsioon
Joonis 3.2. Soojuselektrijaamade liigitus
ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 5 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets
Hüdroelektrijaamad
Jõe Hüdro- Laine akumulatsiooniga
Joonis 3.3. Hüdroelektrijaamade liigitus
3.3 Ettevõtte elektrijaamad ja generaatorid Ettevõtte elektrijaamade ja generaatorite kasutamise vajadus tuleneb asjaolust, mis on toodud punktis 3.1. Kohalikud elektrijaamad, mis ei tööta paralleelselt ühtse energiasüsteemiga on kasutusel: 1. Reservtoiteallikana 2. Katkematu elektrivarustuse koostisosana 3. Kui elektrijaama ehitamine osutub kasulikumaks uute liinide ehitamisest Sellised elektrijaamad vähendavad ka kadusid energiasüsteemis. Ettevõtte elektrijaama tüüp valitakse sõltuvalt nõutavast võimsusest, talitlusoludest ja kiire käivituse nõuetest. Näiteks: kui elektrijaam peab omama võimsust MW-des, olema arvestatud pidevale tööle ning omama kõrget töökindlust, on mõtekas valida auruturbiinelektrijaam (nende võimsus 10...200MW). Kui agregaatidelt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Toiteallikas #1 Toiteallikas #2 Toiteallikas #3 Toiteallikas #4 Toiteallikas #5 Toiteallikas #6 Toiteallikas #7 Toiteallikas #8 Toiteallikas #9 Toiteallikas #10 Toiteallikas #11 Toiteallikas #12 Toiteallikas #13 Toiteallikas #14 Toiteallikas #15 Toiteallikas #16 Toiteallikas #17 Toiteallikas #18 Toiteallikas #19 Toiteallikas #20 Toiteallikas #21 Toiteallikas #22 Toiteallikas #23 Toiteallikas #24 Toiteallikas #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tõnis Rõõmussaar Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

AlekseiN profiilipilt
Alex Nik: loodan, et abiks ikka
16:48 16-05-2013


Sarnased materjalid

240
pdf
Elektriajamite elektroonsed susteemid
138
pdf
Elektrotehnika alused
20
docx
Elektrijaamad - eksamiks kordamine
114
doc
Elektroonika alused
13
pdf
Elektrotehnika eksamiküsimused
81
doc
Elektroonika aluste õppematerjal
3
pdf
Elektrotehnika
32
pdf
Alalisvool



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun