Füüsika kordamisküsimused. 11. klass (0)

1. Mis on vahelduvvool ?
Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi.
2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk – ja efektiivväärtus ning kuidas on need omavahel seotud?
Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus.
Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile.
Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus.
nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul
3. Faasjuhe?
Faasijuhe omab pinget maa suhtes.
4.Nulljuhe?
Nulljuhtmes puudub pinge Maa suhtes. Nulljuhe on selleks,et tekiks kinnine vooluring .
5. Maandusjuhe ?
Maandusjuhtmed on inimeste kaitseks ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga. Kui metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse.
6. Miks kasutatakse kaitsmeid ja kuhu ühendatakse ?
Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nende ülesanne on katkestada vooluring, kui voolutugevus ületab ettenähtud väärtust. See ühendatakse faasijuhtmele enne tarbijat.
7. Iseloom. Lühis ?
Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb.
8.Nimeta ja iseloomusta erinevaid kaitsmete tüüpe.
Kaitsmed jagunevad sulavkaitsmeteks ning bimetallkaitsmeteks: Sulavkaitsmed sulavad ära, kui küllalt suur vool neid läbib ning bimetallkaitsmetes doojeneb plaadike, mis liiga suure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ning ühenduse katkestab.
9. Mis on generaator ja milliseid liike on olemas ja kuidas töötavad ? ( rootor ja staator mähisega)
Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks.
Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega.
10. Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi ?

Infoseadmed, mille võimsus on üldjuhul väike. (nt telekas ja arvuti)

Suure võimsusega elektrivoolu soojuslikku toimet kasutavad seadmed . (nt elektripliit ja veekeetja )

Seadmed, kus elektrienergia arvel tehakse mehaanilist tööd.
11. Mis on aktiivvõimsus, hetkvõimsus ?
Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. N=UI (vahelduvvool= pinge*voolutugevus)
Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. P=UI
12. Trafo ? miks ja kus kasutatakse ?
Trafo ehk transformaator on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühiselt raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Trafot kasutatakse ettevõtetes, transpordis ning olmes pinge tõstmiseks ning madaldamiseks, kuna nt kadude vähendamiseks kantakse elektrienerigat üle kõrgel pingel ning erinevates asutustes on vaja madalpingelist voolu.
13. Mis on elektromagnetväli ja -laine. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid ?
iseloomusta eml skaalat !
Elektromagnetväli on ühtne väli, mis ühendab endas nii elektrivälja kui ka magnetvälja. Elektromagnetlaine on elektromagnetvälja levimine ruumis.
Elektromagnetlaine on ristlaine. Seal on elektriväli ja magnetväli risti ja mõlemad omakorda risti levimise suunaga.
Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena.
Madalsageduslained – sisuliselt vahelduvool . Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides.
Raadiolained – elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn.
Optiline kiirgus – peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks.
Röntgen kiirgus – tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid.
Gammakiirgus – kiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Gammakiirguse laineomadusi on raske uurida, sest lainepikkus on väiksem aatomi mõõtmetest.
14. Mida näitab temperatuur ? kuidas on seotud osakese liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga?
Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit . Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda kõrgem on temperatuur (kineetiline energia ehk liikumisenergia ).
15. Erinevad temp skaalad.
Celsius , Faraday, Kelvin , Reaumur
0K = -273C
20C = 293K
16. Siseenergia ?
Keha siseenergia on võrdne osakeste potentsiaalse ja kineetilise energia summaga.
17. Ideaalne gaas ? + võrrand ? Reaalne gaas ?
Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel:
a) molekulid on punktmassid (molekulide ruumala loetakse kaduvväikseks)
b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed (molekuli kiiruse väärtus ei muutu põrkel.
c) molekulide vahel pole vastastikmõju (tõmbe- ega tõukejõudu)
Ideaalse gaasimudel sisaldab kõike seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele . Mida hõredam ta on, seda paremini vastab ideaalse gaasi tasemele .
pV=m/M RT
18. Isoprotsessid ? iseloom + ül !
Ideaalse gaasi puhul sisaldab siseenergia vaid kineetilist energiat. pV=m/M*RT
Ülesanne: 50-liitrises balloonis on hapnik rõhul 2 megapaskalit ja temp 27 kraadi. Leia hapnikumass.
pV= m/M*RT
hapniku molaarmass on 32.
P ehk rõhk on 2mP
T on 27 kraadi+273 et teha kalviniteks= 300
R on alati 8,3 J/ molK
V=50liitrit= 0,05m astmel3.
m= 2*10astmel6*0,05*32/ 8,3J/molK*300= 3200000/2490=1285g.
19. Mikro – ja makro parameetrid ?
Mikroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldab ainet keha molekulaartasandil, on seotud molekulide ja nende liikumisega.
Makroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna .
Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid, st, et kui 1 neist muutub, muutub kindlasti vähemalt 1 veel.
20. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta ?
 Soojusülekandega või tehes mehaanilist tööd
21. Termodünaamika I ja II printsiip ? II printsiibi seos loodushoiuga ?
I Printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemisiseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks.
II Printsiip määrab protsesside suuna: üks võimalikest sõnastustest: soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale kehale.
22. Millest sõltub töö gaasi paisumisel ? v + ü !!
Temperatuurist. Madalamal t-l peab vähem tööd tegema, väiksema energiahulgaga, sellest tulebki nö kasulik töö.
Akas= A1-A2
23. Iseloom isoprotsesse töö tegemise seisukohast .
Isobaarne protsess- tegemist on protsessiga, mille puhul jääb rõhk konstantseks. Temp ja ruumala on võrdelises seoses, mida suurem on temp, seda suurem on ruumala. Üks suureneb nii arv kordi , suureneb teine sama palju.
Isokoorne protsess- tegemist on protsessiga, kus ruumala jääb konstantseks. Rõhk ja temperatuur on võrdelises seoses. Töö on 0.
Isotermne protsess- tegemist on protsessiga, kus temperatuur jääb konstantseks. Rõhk ja ruumala on pöördvõrdelises seoses. St, et sama palju, mis üks suureneb, teine väheneb. Siseenergia muutust pole, kuna temperatuur on konstantne ning siseenergia on soojus ehk temperatuuritase.
Töö ehk A= juurdeantav soojushulk. See on parim isoprotsess, sest kogu juurdeantav töö läheb siseenergiaks .
24. Kirjelda soojusmasina tööpõhimõtet ?
Soojusmasin on masin, mis teeb soojusenergia arvelt tööd.
25. Mida näitab soojusmasina kasutegur ?
Näitab tavaliselt protsentides suhet, mis näitab kui suur osa juurdeantavast soojushulgast läheb kasulikuks tööks. Alati tehakse paisumisel rohkem tööd kui kokkusurumisel
26. Miks võib inimest vaadelda kui soojusmasinat ?
Inimene on kui soojusmasin kuna inimene muundab söödud toidu energiaks, millega tööd teha.Mida kiiremini inimene end liigutab, seda kõrgemaks inimese siseenergia temperatuur muutub.
27. Mida nätab entroopia ?
Entroopia on termodünaamikas kasutatava energia kvaliteedi kirjeldamiseks olev suurus. Iseloomustab süsteemi Tähistatakse S-tähega.
Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab.
28. Mis on külmkapp ja konditsioneer ?
Külmkapp on ümberpööratud soojusmasin, tööpõhimõte toimub vastupidiselt soojusmasinale. Eesmärgiks on keha või süsteemi jahutamine st soojuse üleandmine jahutatavalt kehalt(külmkapi sisemusest) kõrgema temperatuuriga kehale(ruumi, kus külmkapp asub).
Konditsioneer on termodünaamiliselt külmkapi eriliik, mida kasutatakse eluruumide, autode jms sisemuse jahutamiseks .