Füüsika kordamine 9. klass (16)

KORDAMISKÜSIMUSED
FÜÜSIKA
9. klass
1. Aineehituse mudeli põhiväited!
Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m.
Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud)
Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises ( soojusliikumine ).
Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest.
2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga!
SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist.
Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur.
Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest.
3. Aine agregaatolekud!
Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga.
Ained võib liigitada kuju ja ruumala säilitamise põhjal järgnevalt:
TAHKIS ehk tahke aine säilitab kuju ja ruumala.

• Osakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt.
  
• Vastastikmõju osakeste vahel on tugev.
  
• Osakesed võnguvad korrapäratult ümber mõttelise punkti, mida vahetavad harva.
  

Kristalliliste ehk tahkete ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ümber kindla keskme . Mida suurem on võnkumise kiirus, seda kõrgem on aine temperatuur.

VEDELIK on voolav ja ei säilita kuju.

• Osakesed paiknevad tihedalt, korrapäratult.

• Vastastikmõju on tugev.

• Osakesed võnguvad korrapäratult, vahetades sageli asukohta .

GAAS on voolav, kuid erinevalt vedelikust puudub neil kindel ruumala. Osakeste kauge paiknemise tõttu on gaas kokkusurutav.

• Osakesed paiknevad hõredalt, korrapäratult.
  
• Vasastikmõju on nõrk, vaid kokkupõrgetel.
  
• Osakesed liiguvad korrapäratult.
  

4. Mis on soojuspaisumine ?
Enamik aineid soojenedes paisub , jahtudes aga tõmbub kokku. Sellist nähtust nimetatakse SOOJUSPAISUMISEKS.
Gaaside, vedelike ja tahkiste korral kehtib seaduspärasus: aine ruumala muut on võrdeline temperatuuriga.
Soojuspaismise seaduspärasustega arvestatakse ehitiste ja masinate valmistamisel.
5. Mis on siseenergia ja selle muutmise viisid?

SISEENERGIAKS nimetatakse aineosakeste liikumise ja vastastikmõju energiat.

Energiasise= Eos. pot + Eos. kin
Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste vastastikusest asendist. Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel, kuid ka aine oleku muutumise.
Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: mehaaniline töö ja soojusülekanne.
Soojusülekandeks nimetatakse keha siseenergia muutmise viisi, kus energiat antakse mehaanilist tööd tegemata ühelt kehalt teisele.
SOOJUSJUHTIVUS on soojusülekande viis, milles antakse edasi osakeste võnkumise energia, aine ise kaasa ei liigu. Head soojusjuhid on metallid, halvad gaasid.
KONVEKTSIOON – soojusülekande viis vedelikes ja gaasides , mis toimub aine enda ringlemisena.
SOOJUSKIIRGUS – soojuslekande viis, mis toimub ka tühjuses. Kiiratava energia hulk sõltub temperatuurist, kiirguri pindalast. Samal temperatuuril kiirgavad ( neelavad ) tumedad kehad rohkem kui heledad.
6. Mis on soojushulk ?

SOOJUSHULGAKS nimetatakse keha siseenergia hulka, mis keha saab või kaotab soojusülekandes.

Soojushulk on füüsikaline suurus.
Soojushulga tähis on Q
Soojushulga ühik on 1J ja 1cal
Q= cmt Q – soojushulk – 1J
c – aine erisoojus – 1 J
kg oC
m – aine mass – 1 kg
Soojushulk, mis on vajalik keha soojendamiseks või eraldub keha jahtumisel, on võrdeline temperatuuri muuduga, keha massiga ja sõltub ainest.
7. Mis on erisoojus?
Keha soojendamiseks kuluva või jahtumisel vabaneva soojushulga sõltuvust ainest iseloomustavat suurust nimetatakse ERISOOJUSEKS.
Erisoojus näitab soojushulka, mis kulub ühe massiühiku aine soojendamiseks 1 kraadi võrra või vabaneb selle jahtumisel 1 kraadi võrra.
Ainete erisoojused määratakse katseliselt ja kantakse tabelisse.
8. Mis on sulamine ? Sulamissoojus .
SULAMINE on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. Tahkisel on kindel sulamistemperatuur , st sulamise ajal keha temperatuur ei muutu.
Sulamise ajal juurdeantav soojushulk kulub kristallvõre lõhkumiseks. Kuna sulamise ajal keha temperatuur ei muutu, siis osakeste kineetiline energia ei muutu. Muutub osakeste pot. energia.
Osakeste võnkeamplitud suureneb, osakesi hoidvad jõud nõrgenevad ja sulamistemperatuuril osakesed lahkuvad oma kohalt. Osakeste paigutus muutub korrapäratuks.
SULAMISSOOJUSEKS nimetatakse soojushulka, mis kulub ühe massiühiku kristallilise aine sulatamiseks või vabaneb selle tahkumisel tema sulamistemperatuuril.
= Q  - sulamissoojus – 1 J
m kg
Q – soojushulk – 1J
m – aine mass – 1kg

Q=m

Sulamiseks kuluv või tahkumisel vabanev soojushulk on võrdeline aine massiga ja sõltub ainest.
9. Mis on aurumine ja kondenseerumine? Aurustumissoojus .

AURUMINE on aine üleminek vedelast olekust tahkesse.

Aurumine on vedelikuosakeste sattumine vedeliku pinnalt õhku. Vedelikuosakesed liiguvad erineva kiirusega kaootiliselt. Vedeliku pinnalt saavad lahkuda, ületades naaberosakeste keskmise mõju, suurema kiirusega osakesed.
Aurumise kiirus sõltub: temperatuurist, vaba pinna suurusest, õhu liikumisest vaba pinna kohal, ainest, õhu niiskusest.
AURUSTUMISSOOJUSEKS nimetatakse soojushulka, mis kulub massiühiku vedeliku muutmiseks sama temperatuuriga auruks.
Aurustumissoojus on füüsikaline suurus.
Aurustumissoojuse tähis on L.
L= Q L - aurustumissoojus – 1 J
m kg
Q – sojushulk – 1J
m – aine mass – 1kg

Q=Lm

Aurustumiseks kuluva ja kondenseetumisel vabaneva soojushulga arvutan valemist Q=Lm. Aurustumiseks kuluv soojushulk on võrdeline aine massiga ja oleneb ainest.

10. Mis on keemine ?

KEEMINE on aurustumisprotsess kogu vedeliku ulatuses ( vedelikus olevatesse õhumullidesse)
Keemistemperatuur sõltub õhurõhust vedeliku pinna kohal.
11. Mis on kütuse kütteväärtus?
KÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUS on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse soojushulgaga, mis eraldub kütuse ühikulise massi täielikul põlemisel.
Kütuse täielikul põlemisel eralduv soojushulk (siseenergia hulk) on võrdeline kütuse massiga ja oleneb kütusest.
Q=qm  - sulamissoojus – 1 J
Q=Km kg
Q – sojushulk – 1J
m – aine mass – 1kg

12. Mis on elektrivool ?

ELEKTRIVOOLUKS nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist.
Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nim. vabadeks laengukandjateks.
Elektrivool tekib järgmistel tingimustel:

• On olemas vabad laengukandjad , mis saavad hakata liikuma;
  
• Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõudjõud.
  

Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool võib olla inimesele ohtlik. Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks.
13. Mis on elektrijuht ?
Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole.
Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena.
Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid , mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena.
14. Mis on voolu toimed?
Voolu toimeteks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi.

• Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid.
  
• Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine.
  
• Elektrivoolu magnetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju. Voolu magnetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes.
  

15. Mis on voolutugevus ?
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega.
Voolutugevuse ühikuks on 1 amper ,
Ühiku tähis on 1 A.
Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse jadamisi juhiga , milles voolutugevust mõõdetakse.
I=q
t
Voolutugevuse arvutamine: Voolutugevus amprites näitab, kui suur elektrilaeng kulonites läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul.
16. Mis on vooluallikas ?
Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel.
17. Mis moodustavad vooluringi?
Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti (d) ja lüliti(d). Elektrivool võib olla vaid suletud vooluringis.
18. Mis on pinge?
Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas.
Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse juhiga rööbiti.
Pinge ühk on 1V
U=A
q
Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja poolt tehtud tööga ühikulise elktrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise.
19. Mis on Ohm´i seadus?
Ohmi seadus – Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega.
I=U I – voolutugevus – 1A
R U – pinge juhi otstel – 1V
R – juhi takistus - 1
20. Mis on takistus?
Elektritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule.
Ühikuks 1 oom. Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper
R= l R – juhi takistus - 1
S  - juhi aine eritakistus – 1 mm2/m
l – juhi pikkus – 1m
S – juhi ristlõike pindala – 1m2
Juhi elektritakistus on võrdeline juhi pikkusega, pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga ning sõltub juhi ainest.
21. Mis on eritakistus?
Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega.
Eritakistuse ühik on 1  mm2/m
22. Mis on elektrivoolu töö?
ELEKTRIVOOLU TÖÖ on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega.
Ühik 1J
Elektrivoolu tööd mõõdetakse kaudsel meetodil, kasutades selleks voltmetrit, ampermeetrit ja kella.
A=UIt
23. Mis on elektrivoolu võimsus?
Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus.
Ühik 1V
N=UI N=I2R N=U2/R.
24. Mis on jadaühendus?
Jadaühendus - Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel U=U1+U2 Jadamis ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne üksiktakistuste summaga R+R1+R2
25. Mis on rööpühendus?
Rööpühendus - Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides I=I1+I2. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2
26. Mis on elektrilaeng?
ELEKTRILAENGUKS nimetatakse füüikalist suurust, mis näitab, kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilises vastastikmõjus.
Elektrilaengu ühikuks on 1C
Elektrilaenguid on kahte liiki: positiivne ja negatiivne.
Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, eriliigilise laenguga tõmbuvad.
27. Mis on elektromagnetiline induktsioon?
ELEKTROMAGNETILISEKS INDUKTSIOONIKS nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud juhis, kui juht lõikab magnetvälja jõujooni.
Igasugune magnetvälja muutumine juhtmekeeru ümber põhjustab induktsioonivoolu.
28. Nimeta Bohr ´i postulaadid!

• Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga.
  
• Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele, kiigab või neelab aatom valgust kindlate portsjonite ehk kvantide kaupa.
  

29. Kuidas vahelduvad aastaajad ?
AASTAAJAD (talv, kevad, suvi, sügis) tulenevad sellest, et Maa tiirleb ümber päikese ja tema pöörlemistelg asetseb tema orbiidi suhtes kaldu. Pöörlemistelje kalle orbiiditasandi suhtes ei muutu, küll muutub see aga Päikese suhtes.
Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole, langeb põhjapoolkerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem.
Kui Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasandi suhtes risti, siisöö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist ei oleks.
30. Mis on päikesesüsteem?
Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 8 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn , Uraan, Neptuun .
Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana.