KORDAMISKÜSIMUSED
FÜÜSIKA
9. klass
1. Aineehituse mudeli põhiväited!
Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m.
Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud)
Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises ( soojusliikumine ).
Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest.
2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga!
SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist.
Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur.
Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest.
3. Aine agregaatolekud!
Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga.
Ained võib liigitada kuju ja ruumala säilitamise põhjal järgnevalt:
TAHKIS ehk tahke aine säilitab kuju ja ruumala.

• Osakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt.
  
• Vastastikmõju osakeste vahel on tugev.
  
• Osakesed võnguvad korrapäratult ümber mõttelise punkti, mida vahetavad harva.
  

Kristalliliste ehk tahkete ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ümber kindla keskme . Mida suurem on võnkumise kiirus, seda kõrgem on aine temperatuur.

VEDELIK on voolav ja ei säilita kuju.

• Osakesed paiknevad tihedalt, korrapäratult.

• Vastastikmõju on tugev.

• Osakesed võnguvad korrapäratult, vahetades sageli asukohta .

GAAS on voolav, kuid erinevalt vedelikust puudub neil kindel ruumala. Osakeste kauge paiknemise tõttu on gaas kokkusurutav.

• Osakesed paiknevad hõredalt, korrapäratult.
  
• Vasastikmõju on nõrk, vaid kokkupõrgetel.
  
• Osakesed liiguvad korrapäratult.
  

4. Mis on soojuspaisumine ?
Enamik aineid soojenedes paisub , jahtudes aga tõmbub kokku. Sellist nähtust nimetatakse SOOJUSPAISUMISEKS.
Gaaside, vedelike ja tahkiste korral kehtib seaduspärasus: aine ruumala muut on võrdeline temperatuuriga.
Soojuspaismise seaduspärasustega arvestatakse ehitiste ja masinate valmistamisel.
5. Mis on siseenergia ja selle muutmise viisid?

SISEENERGIAKS nimetatakse aineosakeste liikumise ja vastastikmõju energiat.

Energiasise= Eos. pot + Eos. kin
Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste vastastikusest asendist. Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel, kuid ka aine oleku muutumise.
Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: mehaaniline töö ja soojusülekanne.
Soojusülekandeks nimetatakse keha siseenergia muutmise viisi, kus energiat antakse mehaanilist tööd tegemata ühelt kehalt teisele.
SOOJUSJUHTIVUS on soojusülekande viis, milles antakse edasi osakeste võnkumise energia, aine ise kaasa ei liigu. Head soojusjuhid on metallid, halvad gaasid.
KONVEKTSIOON – soojusülekande viis vedelikes ja gaasides , mis toimub aine enda ringlemisena.