(oksüdatsiooniastme muutus) Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. (raua roostetamine). Keemik reeglina mõtleb mikroskoopilisel tasemel, s.t kuidas sidemed tekivad, katkevad jne. Eksperimenti tehakse reeglina makroskoopilisel tasemel. Mõlemal tasemel toimuvaid protsesse kirjeldatakse keemiliste ja matemaatiliste valemite abil. 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. 1. Andmete kogumine. 2. Seoste otsimine andmekogumites. 3. Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine. 4. Teooria formuleerimine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; ennustused teooria põhjal; mudelid. 7. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus Sulamistemperatuur Metallide kõvadus (Mohs skaala): talk 1, teemant 5 000 000
3.Teoreetiline keemia – ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. 4.Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). •Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. Põlemine •Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 2Mg+02=2MGO 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. •Andmete kogumine. •Seoste otsimine andmekogumites. •Hüpoteesi(de) püstitamine ja eksperimentaalne kontrollimine. •Teooria teostamine: – kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; – ennustused teooria põhjal; – mudelid. 7. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus, värvus Erinevaid materjaide grupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad üksteisest eelkõige
Lisaks on tuvastatavad ka aine olek (tahke, vedelik, gaas), viskoossus (kui aine olek tingib) ning aine tiheduse sõltuvus keskkonnateguritest. N: raua roostetamine, mee viskoossuse muutumine temperatuuri kõikumisel, vee ruumala suurenemine jäätumisel Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine (teke, katkemine) jms. N: oksüdatsiooniastme muutus, molekuli ehitus 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. 1) Probleemi püstitamine. 2) Taustinformatsiooni/andmete kogumine. 3) Seoste otsimine andmekogumites. 4) Hüpoteesi(de) sõnastamine 5) Eksperimentaalne kontrollimine – vaatlused/katsed 6) Teooria formuleerimine (tulemuste analüüs ja järeldused): – kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; – ennustused teooria põhjal; – mudelid. 7. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga.
Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 2Mg(t) + O2(g) 2MgO(t) Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. Keemik reeglina mõtleb mikroskoopilisel tasemel, s.t kuidas sidemed tekivad, katkevad jne. Eksperimenti tehakse reeglina makroskoopilisel tasemel. Mõlemal tasemel toimuvaid protsesse kirjeldatakse keemiliste ja matemaatiliste valemite abil. 6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod. Teaduslik meetod algab andmete kogumisega. Pärast seda otsitakse andmekogumitest seoseid. Järgnevalt formuleeritakse hüpotees(id) ning kontrollitakse eksperimentaalselt. Seejärel formuleeritakse teooria. Teooriad võivad olla nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed. Teooriaks võib olla ka mudel. 7. Aatomi ehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Aatom koosneb tuumast ning tuuma ümber olevast elektronkattest. Tuumas paiknevad
kaudu. Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Makroskoopiline tase – toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused Nt põlemine Mikroskoopiline tase – aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 2Mg(t) + O2(g) → 2MgO(t) 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. Andmete kogumine Seoste otsimine andmekogumites Hüpoteesi(de) püstitamine ja eksperimentaalne kontrollimine Teooria formuleerimine: o Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad o Ennustused teooria põhjal o Mudelid 7. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum omakorda koosneb prootonitest (+) ja neutronitest (0)
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire juurdekasv, atmosfääri
mudelite kaudu c. Keemiainseneriteadus - tööstuslike keemiliste protsesside uurimine *5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Makroskoopiline tase - toimuvad silmaga nähtavad või mõnel muul viisil jälgitavad muutused, eksperimendid toimuvad reeglina makroskoopilisel tasemel.* Mikroskoopiline tase - aatomitevaheliste sidemete muutumine jms Näiteks: 2Mg(t) + O (g) = 2MgO(t) 2 6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod. Teaduslik meetodi alla kuulub: · Andmete kogumine · Seoste otsimine pole andmekogumites · Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine · Teooria formuleerimine (kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad, ennustused teooria põhjal, mudelid) 7. Keemilise elemendi definitsioon Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Kindla tuumalaenguga aatomi liik 8
Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia (VL.0558) - Tehnotroonika 1. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus. 2. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Tihedus – kergmetallid (Al, Mg, Li, Na) Cu, Fe Raskmetallid(Hg, Au, Ag, Ir/Os) Sulamistemp: kergsulavad (Hg, Sn, Zn, Al) rasksulavad(Fe, Cu, Ni, W) 3. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Raua omadused: sulamistemp 1535 kraadi, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht, hea korrosioonikindlus. Raua sulamid: malm(2-5% süsinikku, hapram kui raud, heade valuomadustega, halb keevitatus, kasutusel masinate kerede ja korpuste valamisel), teras(vähem, kui 2% süsinikku+teised lisandid, tugevam, kui raud, plastiline, hea korrisioonikindlus), roostevabateras(lisandiks Cr, vastupidav välismõjude korrodiseerivale toimele). 4. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Vase omadused: sulamistemp 1083
Kõik kommentaarid