Füüsika katseteks (0)

OPTIKA
Valgusallikas – valgust kiirgav keha.
Valguse levimine – valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT.
Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired
Paralleelne valgusvihk – paralleelsed valguskiired
Koonduv valgusvihk – teineteisele lähenevad valguskiired
Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel α. Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel β. VÕRDSED
Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks ).
Hajus valgus – valgus, millel puudub kindel suund.
Hajus peegeldumine – valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades.
Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub.
Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud , nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda tajume valgusena .
Vari – piirkond, kuhu valgus ei lange.
Täisvari – ruumipiirkond eseme taga, mida valgusallikas ei valgusta.
Poolvari – ruumipiirkond eseme taga, mida vagusallikas valgustab osaliselt.
Mattpinnalt peegeldub valgus hajusalt.
VALGUSE KIIRUS ON LIGIKAUDU 300 000 KM/S
Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedam on keskkond.
Valguse murdumine – valguse levimise suuna muutumine kahe keskkonna piirpinnal.
Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. γ
Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirge poole,
Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale.
Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.
Lääts – läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust.
Kumerläätse fookuseks – punkt, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk.
Fookuskaugus – läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline kaugus.
LÄÄTSE OPTILINE TUGEVUS ON LÄÄTSE FOOKUSKAUGUSE PÖÖRDVÄÄRTUS.
Optiline tugevus = 1 : fookuskaugus
Tähis : D
Valem: D= 1: f
Mõõtühik: 1 dioptria (1 dpt) 1dpt = 1 : 1 m
ENERGIA EI TEKI EGA KAO, VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST TEISE.
Kujutise konstrueerimine
LÜHINÄGIJA – nõguslääts, kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ette, MIINUS
KAUGELENÄGIJA – kumerlääts, lähedasest esemest tekib kujutis võrkkesta taha, PLUSS
Valge valgus on liitvalgus ja koosneb värvilistest valgustest.
Spekter – punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne
Valge valgus – valgus, mis sisaldab kõiki spektri värvuseid.
Valgusfilter – läbipaistev keha, millega eraldatakse värvilisi valgusi .
Värviline pind – peegeldab tagasi värvilise valguse, mis langeb kokku pinna värvusega. Neelab need valgused , mis ei lange kokku pinna värvusega.
MEHAANIKA
Meetermõõdustiku põhiühikud on meeter, kilogramm ja sekund.
Meeter – kümnendmiljondik Pariisi läbivast veerandmeridiaanist. Sõnast metron, mis tähendab mõõtu.
Kiloramm – 1 dm3 puhta vee mass temperatuuril 4 kraadi.
Ajaühik – vanast Babülooniast.
TIHEDUS
Tähis : ρ (roo)
Valem: ρ = m : V
Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass.
Ühik : 1 kg/m3 ; 1 kg/dm3 ; 1 g/cm3
Mida kõrgem on aine temperatuur, seda väiksem on aine tihedus.
Mida väiksem on rõhk, seda väiksem on gaasi tihedus.
VEE TIHEDUS 1000 kg/m3 = 1 g/cm3
Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes.
Trajektoor – joon, mida mööda liigub keha punkt.
Teepikkus – keha trajektoori pikkus.
Aeg – liikumise kestus.
Kiirus – keha poolt läbitud teepikkus jagatud aeg.
V = s : t
1 m/s ; 1 cm/s ; 1 km/min ; 1 km/h
Ühtlane liikumine – liikumine kus keha kiirus ei muutu.
Mitteühtlane liikumine – liikumine, kus keha kiirus muutub.
Võnkumine – liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel.
Võnkeperiood – ajavahemik , mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks.
Tähis: T
Mõõtühik : 1 s
SAGEDUS ON VÕNKEPERIOODI PÖÖRDVÄÄRTUS. Tähiseks f f = 1 : T Ühikuks 1 Hz (herts)
Keha inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub alati teatud aeg.

Keha püsib paigal, kui sellele ei mõju teised kehad.

Keha kiirus võib muutuda vaid mõne teise keha mõjul.

Kehade mõju on alati vastastikune, üks keha mõjutab teist ja teine esimest.

Kehade vastastikmõjus muutub suure massiga keha kiirus vähem kui väikese massiga keha kiirus.
Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe eha mõju teisele kehale.
Tähis: F
Mõõtühik 1 N ( njuuton )
Mõõdetakse dünamomeetriga.
Gravitatsioon – mistahes kehade vastastikune tõmbumine.
Raskusjõud – maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud.
Valem: g = 10 N/kg
Hõõrdejõud – jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes.
Hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks on kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine.
Seisuhõõrdejõud – hõõrdejõud, mis takistab keha liikumahakkamist.
Liugehõõrdejõud – hõõrdejõud, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal.
Hõõrdejõudu saab vähendada, kui libisevate pindade vahele panna õli. Vedelik täidab sügavamad lohud ja haakumine väheneb.
Deformatsioon – keha kuju muutmine
Elastne keha – keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub .
Võib olla ka plastiline keha, kui kuju ei taastu .
Elastsusjõud – kehas tekkiv jõud, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Võimaldab kehal algse kuju taastada.
Rõhk – füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega.
Tähis: p
Valem: rõhk = jõud : pindala p = F : S
Ühik: 1 Pa ( paskal )
1 Pa = 1 N : 1 m2
Mõõdetakse manomeetriga. Vedelik- ehk U-torumanomeeter, metallmanomeeter ja aneroidbaromeeter (õhurõhk).
Pascali seadus: vedelikus ja gaasis levib rõhk igas suunas.
Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega.
Rõhk vedelikus on võrdne vedeliku tihedusega.
p = ρgh
Normaalõhurõhk on 760mmHg, mõõdetakse elavhõbebaromeetriga.
Üleslükkejõud – jõud, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles.
ARCHIMEDESE SEADUS: Vedelikku sukeldatud kehale mõju üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga.
Keha upub, kui üleslükkejõud on raskusjõust väiksem.
Keha ujub, kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga. Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas.
Keha heljub, kui üleslükkejõud ja raskusjõud on arvuliselt võrdsed.
Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul.
Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust,
Võimsus on üks vatt , kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe džauli.
Energia – keha võime teha tööd.
Potentsiaalne energia – energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Deformeeritud keha ja maapinna kohale tõstetud keha.
Kineetiline energia – energia, mida keha omab liikumise tõttu.
Kõikides mehaanilistes nähtustes, kus ei esine hõõrdumist, on mehaaniline energia jääv.
Punkti, kus kang ja tugi kokku puutuvad, nimetatakse kangi toetuspunktiks. Tähistatakse O.
Punkti, kuhu on rakendatud jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks.
Kaugust kangi toetuspunktist kuni jõu rakenduspunktini nimetatakse jõu õlaks. Tähistatakse l.
Kang on tasakaalus, kui võrdsete jõudude korral on ka jõudude õlad võrdsed.
Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega.
Mehaanika kuldreegel: kasutades lihtmehhanisme võidame jõus, kuid kaotame teepikkuses, Tehtud töö on võrdne lihtmehhanismita tehtud tööga.
Kasuteguriks nimetatakse kasuliku töö ja kogutöö suhet. Näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. Protsentides.
ELEKTRIÕPETUS
Elektroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte.
Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nimetatakse maandamiseks.
Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele.
Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju.
Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud.
Elementaarlaeng – vähim looduses eksisteeriv elektrilaeng.
Elektrivool – elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine.
Vabad laengukandjad – laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda .
Et tekiks elektrivool, tuleb aines tekitada elektriväli. Peavad olemas olema vabad laengukandjad.
Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda.
Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist.
Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist.
Vooluga juht soojeneb – voolu soojuslik toime.
Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi – voolu keemiline toime.
Vooluga mähis mõjutab magnetnõela – voolu magnetiline toime.
Galvanomeetri abil saab kindlaks teha, kas juhis on elektrivool või mitte.
Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga.
Alalisvool – vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu.
Vahelduvvool – vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad.
Vooluallikas – seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja.
Vooluallika sees muundub teist liiki energia elektrivälja energiaks ehk elektrienergiaks.
Keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia muundub elektrienergiaks keemilistes vooluallikates (aku, patarei ).
Soojusallika siseenergia muundub elektrienergiaks termoelemendis (kaks eri metalli või sulam).
Mehaaniline energia muundub elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris (majapidamine, tootmine, transport).
Valgusenergia muundub elektrienergiaks fotoelemendis (päikesepatarei).
Aku mahutavust mõõdetakse ampertundides (1A x h).
Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d).
Pinget mõõdetakse voltmeetriga.
Ohmi seadus: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega.
Takistust saab mõõta oommetriga.
Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega.
Pinge iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas.
Meie kodudes on osa valgusteid kohtkindlad ( elektripliit , pesumasin) ja teised teisaldatavad ( tolmuimeja , valgusti , raadio).
Ühendatud elektrivõrku.
Püsimagnet – kahe poolusega metallist keha, mis tõmbab enda poole teisi esemeid.
Põhjapoolus ja lõunapoolus – kohad, kus magneti mõju raudesemetele on kõige suurem.
Magnetjõud on suunatud lõunapooluselt põhjapoolusele.
Magnetväli ümbritseb vooluga juhet ja kõiki liikuvaid elektriliselt laetud osakesi.
Magnetvälja jõujooned on magnetvälja graafiline kujutis.
Pooli abil tekitatakse elektriseadmetes magnetvälja.
Jõujooned on kinnised kõverad.
Elektromagnet – raudsüdamikuga pool
Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul.
Induktsioonvool – magnetväljas liikuvas juhtmes tekkiv elektrivool.
SOOJUSÕPETUS
Aineosakeste liikumine on korrapäratu ja ei lakka kunagi.
Soojusliikumine – aineosakeste korrapäratu liikumine, mida kiiremini liiguvad, seda kõrgem on aine temperatuur.
Difusioon – ainete segunemine
Keha ruumala ja pikenemine on võrdelised temperatuuri muuduga.
Siseenergia – keha aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Sõltub liikumise kiirusest ja aineosakeste vastastikusest asendist.
Soojusjuhtivus – siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele
Konvenktsioon – vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel, ÜLES
Kiirgus
Neeldumine – valguse muundumine siseenergiaks
9