Elektroonika (1)

Elektrienergia tootmine
Elektrijaam – see on elektrienergia tootmise ettevõte, milles muundatakse mingi muu energia elektrienergiaks.
Elektrijaamade liigitus:1. hüdroenergia kasutamisega elektrijaamad : hüdroelektrijaam ja loodete elektrijaama. 2. soojusenergia kasutamisega elektrijaamad : soojuselektrijaam (kivisüsi, põlevkivi, nafta , õlid, maagaas), tuuma elektrijaam, geoterminiline elektrijaam ja päikese elektrijaam. 3. muu energia kasutamisega : tuule elektrijaam.
Hüdroelektrijaam – on elektrijaam, milles voolava vee energia muundub hüdroturbiinides mehaaniliseks energiaks ja turbiiniga käitavas hüdrogeneraatoris elektrienergiaks.
Seal asuvad ka automaat juhtimise ja kontrollseadmed. A. Paisuelektrijaam – veetasemete vahe on tekitatud paisu abil, B. Derivatsioonijaam – veetasemete vahe on tekitatud vee juhtimisega kanali või torustiku kaudu jõesängist elektrijaama. Kõrgsurve elektrijaam – veetasemete vahe on üle 80 m B. kesksurve elektrijaam , madalsurve elektrijaam, kuni 25 m.
Loodete elektrijaam – see muundab elektrienergiaks tõusu ja mõõna elektrienergia, seal kasutatakse vee turbiine. Soojuselektrijaam – elektrienergiat tootvaid generaatoreid käitavad soojusmootorid (auru või gaasi turbiinid või diisel mootorid). Väljastatava energia järgi jagunevad SEJ-id : kondensatsiooni elektrijaam - turbiinidest väljuv aur muutub kondensaatorites veeks . Dermofikatsiooni elektrijaam – see viis säästab rohkem kütust.
Tuuma elektrijaam – see on tuumaenergiat elektrienergiaks muundav elektrijaam (tuuma reaktoris raskete elementide aatomi tuumade lõhustumisel eralduv soojus muundatakse elektrienergiaks). TEJ annavad kolmandiku euroopa elektrist ja kogu maailmas 16 %, esimene TEJ alustas 1954aa. Reaktorite tüübid : kergvesi reaktorid , grafiitreaktorid, raskevesi reaktorid.
Geotermiline elektrijaam – siin muudetakse Maa kuuma põhjavee soojust muundatakse elektrienergiaks. Seal on sügavad puuraugud, mille kaudu vee ja auru segu või kuuma aur jõuab maapinnale. Puhastusseadised, elektriseadised ja veevarustus süsteem.
Päikese elektrijaam – muundab päikese kiirguse energia elektrienergiaks , kasutatakse dermoelektrilisi või fotoelektroon generaatoreid. See jaam õigustab ennast vaid päikeseküllastes piirkondades. Maailma suurim päikeseelektrijaam – Serpa alustas tööd 2007 aasta Portugalis ja päikese paneelide pindaala on 60 hektarit.
Tuuleelektrijaam – siin muundatakse tuule kineetilist energiat elektrienergiaks, need elektrijaamad õigustavad ennast kohtades kus on küllaldaselt tuuliseid ilmasi ja puuduvad elektriliinid ( poolkõrbed, arktilised piirkonnad, stepid).
Otsemuundusega elektrijaamades toimub elektrienergia tootmine ilma soojusjõu masinate vahenduseta.
Elektrivigastuste põhjused
Kui inimene puudutab pingestatud või rikketõttu pinge alla sattunud osi, tekib läbi keha rikkevool, miss isegi väga väikesel väärtusel võib osutuda ohtlikuks. Vool läbi inimese keha on määratud puutepingega ja inimese keha takistusega, mis ei ole püsiv suurus, vaid oleneb puutepingest, voolu liigist ja sagedusest. Inimkeha takistus sõltub inimese füüsilisest seisundist ja ulatub organismi normaalolekus mõnekümne tuhande ohmini, eriti ebasoodsatel juhtudel ( haige olek, higine olek) on inimkeha takistus 400 – 1000 ohmi. Ohmi seadusest võib arvutada, et ohtlik pinge on juba 40V. Elektrilöögi ohtlikus sõltub: 1. inimkeha läbivast elektrilöögi tugevusest 2 .inimkeha elektritakistusest 3. elektrivoolu kulgemise tee läbi inimkeha. Elektri takistus sõltuvalt voolu kulgemise teest on
1.käsi-käsi – 1300 ohmi
2.käest jalga 1300 ohmi
3.ühest käest mõlemasse jalga 950 ohmi
4.mõlemast käest mõlemasse jalga 650 ohmi
Elektri vigastuste põhjuseks on1. pingestatud elektriahela isoleerimata osade-paljasjuhtmete, elektrimasinate , lülitite, lambi pesade, kaitsmete ja teiste aparaatide kontaktide puudutamine. 2.normaalselt pingestamata kuid isolatsiooni vigastuste tõttu pinge alla sattunud osade (elektrimootori korpuse) puudutamine.
3.elektri seadiste osadeks mitteolevate juhuslikult pinge alla sattunud osade (nt. Märja seina või hoone metall konstruktsiooni puudutamine).
4.viibinud katkenud elektrijuhte ja maa kokkupuute läheduses.
Elektrivigastuste vältimine
1. ohtlike pingestatud osi ei tohi olla võimalik puudutada
2. puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all
3. elektrilöögi kaitse otsepuute eest
4. otsepuutekaitsega püütakse saavutada, et inimene või loom ei saaks juhuslikult puudutada elektriseadiste pingestatud osi. Kokkuleppeliselt on otsepuute kaitse piisav kui on välistatud pingestatud osade puutumine sõrmega.
Kaitsevahendid on elektrivigastuste ärahoidmiseks kasutatav isoleermaterjalist kasutatavad materjalid: kummisaapad , kummikindad, isoleeralus, kummimatt, isoleerkäepidemetega elektripaigaldusriistad. Kaitseks kasutatakse eraldi või üksteisega kombineeritud järgmisi kaitsevõtteid: kaitsemaandamine – elektrimasinate kerede ühendamine maaga. Maandusjuhtmete takistus ei tohi olla üle 4 ohmi.2. potensiaali ühtlustus – elektriline ühendus, mis võrdsustab eriosade potensiaali vahetult elektri
3. kaitse väikepinge 4. isoleerümbrus – pingestatud osade isoleerimine nii et nad on täielikult kaetud isolatsiooniga. 5. kaitseeraldus – teatud vooluahela eraldamine teistest vooluahelatest (eraldustrafo) 6.elektritoite automaatne ja kiire väljalülitamine