Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Inseneri eksami vastused 2009 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis see tähendab ?
  • Milliseid aluseid loetakse headeks, milliseid halbadeks ehitusalusteks ja miks ?
  • Kuidas saab seda kontrollida ?
  • Kuidas väldite katte irdumist aluselt tuule imijõu tõttu ?
  • Kuidas jagunevad koormused ja mida tuleks arvutusega kontrollida ?
  • Millised näitajad (arvulised suurused) määratakse arvutusega ?
  • Kuidas jagunevad koormused ja mida tuleks arvutustega kontrollida ?
  • Millised on põhinõuded betoonpõrandate ehitamisel ?
  • Miks on soovitav/nõutav katuslae ventileerimine ?
  • Mida võimaldavad hoone tehnokommunikatsioonid ?
  • Milleks on vaja ehituskulude liigitamist ?
  • Mis on pakkumuseelarve, millised kulud on seal arvesse võetud ?
  • Mis on turunõudlus, mis pakkumine ?
  • Mis põhjustel (miks ?
  • Kuidas toetab seda meeskonna töö rutiin ?
 
Säutsu twitteris
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud)
  • Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras.
    Tasakaalutingimused:
    graafiline – jõuhulknurk on kinnine
    vektortingimus – jõudude vektorsumma on 0
    analüütiline – RX=0 RY=0 =>
    => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja
    Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga
    Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori lõpp langeb ühte esimese vektori algusega, seega:
    R=F1+F2+F3+F4+F5=0
    Ehk R=0
    R=ΣF=0
    Koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimusi on 2, ülesanne on lahendatav, kui tundmatuid on 2.
    Sõrestiku varraste pikijõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga:
    Välisjõudude mõjul tekivad sõrestiku varrastes sisejõud, mis on määratavad sõlmede eraldamise meetodiga.
    Tähistada sõlmed tähtedega ja vardad numbritega. Vabastada sõrestik sidemetest asendades kande mõju toereaktsioonidega. RA=RB=F/2.
    Eraldada järjekorras sõlmed ACDB ja vaadelda nende tasakaalu sõlme rakendatud jõudude mõjul. Esmalt sõlm, kus on mitte rohkem kui 2 tundmatut sisejõudu, sest koonduval jõusüsteemil on vaid 2 tasakaaluvõrrandit.
    Näit.
    F=4kN; H=3m; L1=L2=4m;
    Järelikult Ra=Rb=F/2=2kN
    Eraldan sõlme A
    Tingimus ΣMD=0
    Ra*L1+S2*H=0
    S2=-8/3 kN
    ΣV=0
    -Ra+sina*S1=0
    sina=Ra/V(42+32)=2/5
    S1=5 kN
    Kontroll:
    ΣH=0
    S2+ cosa *S1=0
    Nullvarras: nim. varrast , milles antud koormus kombinatsioonis sisejõud puuduvad. On võimalik määrata ilma erilise arvutuseta.
  • tingimus – koormamata kolmevardaline sõlm, milles kaks varrast on ühel sirgel sisaldab kolmanda vardana nullvarda.
  • tingimus – koormamata kahevardaline sõlm, mõlemad nullvardad.
  • tingimus – kahevardaline sõlm, milles koormus on ühe varda sihiline, on üks varras nullvarras.
  • Meelevaldse tasandilise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Staatikaga määratud tala ja raami toereaktsioonid
    Meelevaldse jõusüsteemi taandamise (teisandamisel e. liitmisel) tulemuseks võib olla, et ei teki peavektorit (R) ega peamomenti (Mo), st. R=0 ja M=0. Sellisel juhtumil on jõudude süsteem tasakaalus
    st.
    ja
    Seega tasakaalutingimused on:
    1. Jõudude projektsioonide algebraline summa x-teljel võrdub nulliga. Jõudud projektsioonide algebraline summa y-teljel võrdub nulliga. Jõudude momentide algebraline summa mingi punkti suhtes võrdub nulliga.
    x ei ole paralleelne y
    2. (Sobib hästi talade toereaktsioonide määramiseks)
      
    3
    . Kehtib, kui punktid A B C ei asu ühel sirgel
      
    Erijuhtumid:
    1. Kui R0 M=0 on tegemist koonduva jõusüsteemiga;
    2. Kui R=0 M0 on tegemist jõupaaride süsteemiga.
    Staatikaga määratud tala, sõrestiku ja raami toereaktsioonid määratakse projektsioonivõrrandite ja momendivõrrandite abil.
    Näide:
    Kontroll:
    1.3. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine lõikevõttega.
    Ülesanne: Leida sisejõud paralleelvöödega sõrestiku kolmes vardas.
    Tasakaalus olevast kehast mõttelise lõikega eraldatud osa on tasakaalus talle mõjuvate välisjõudude ja lõikesse jäävate sisejõudude toimel.
    Tasapinnaline kuju püsib osa sõrestikust. Osale saab kirjutada 3 tasakaalu võrrandit. Võimalik leida 3 tundmatuga sisejõu varrast.
    1.4. Jõud, moment, koormus ja pinge ehitusmehaanikas; definitsioonid ja ühikud
    Jõud – kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Rahvusvahelises ühikute süsteemis (Si) on jõu ühikuks njuuton. N - jõud, mis põhjustab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/sek².
    Moment – jõu ja jõu õla korrutis.
    Mehaaniline pinge – sisejõu intensiivsus lõikepinnal. Elementaarne osa normaaljõust kannab nimetust normaalpinge (σ-sigma). Põikjõu elementaarne osake on nihkepinge (τ-tau). Pinge ühikuks on nagu lauskoormuselgi jõu ja pinna jagatis (N/m²=Pa, MPa=10³kN/m²=N/mm²).
    Koormus- on kehale rakendatud jõud. Lauskoormus joonel antakse tavaliselt 1 kN/m= N/mm. Pinnale mõjuva jõu põhiühikuks Si süsteemis on 1 N/m²=1 Pa (paskal), mis on ääretult väike pinnakoormus, vastates vaid 0,1 mm vee samba rõhule. Seepärast on otstarbekas kasutada miljon korda suuremat ühikut megapaskal (MPa), mis arvuliselt langeb kokku suurusega 1 N/mm².
    Normaaljõu (N) ja põikjõu (Q) ühikuks on jõuühik (N, kN), momendi (M) ühikuks on jõu ja pikkuse korrutis (N*m, kN*m, kN*mm).
    Punktkoormus – 1 kN = 10³ N
    Lauskoormus joonel – 1 kN/m = 1 N/mm
    Lauskoormus pinnal – 1 kN/m² = 1000 N/m² = 10³ Pa = 10-3 MPa
    Mehaaniline pinge – 1 MPa = 106 Pa = 1 N/mm²
    Jõu moment – 1 kNm = 1000 Nm = 106 Nmm
    1.5. Telginertsmoment, vastupanumoment ja inertsraadius, nende kasutusalad tugevus- ja paigutisarvutustes.
    Pinnamomendid on tasapinnalise kujundi geomeetrilised karakteristikud , mida kasutatakse varda ristlõike kirjeldamiseks varda tugevus- ja jäikusarvutustes.
    Telginertsimoment : Kujundi telginertsimomendid telgede x ja y suhtes Ix ja Iy on
    Ix=∫ y2 dA Iy=∫ x2 dA
    Telginertsimoment on alati positiivne suurus (y2>0) ja ta ühikuks on ppikkusühik neljandas astmes (m4, cm4, mm4).
    Liitkujundi telginertsimoment võrdub osakujundite telginertsimomentide summaga .
    Ruut: Ix=Iy=a4/12
    Ristkülik: Ix=bh3/12 Iy=b3h/12
    Ring: Ix=Iy=πD4/64
    Vastupanumoment: Kujundi vastupanumoment saadakse telginertsimomendi jagamisel kujundi peakeskteljest kõige kaugemal oleva punkti koordinaatidega. Vastupanumoment on tinglikult alati positiivne suurus. Vastupanumomendi ühik on pikkusühik kolmandas astmes (m3, cm3, mm3). Arvutatakse mõlema peakesktelje suhtes:
    Wx=Ix/ |Ymax| Wy=Iy/ |Xmax|
    Liitkujundi vastupanumomendi leidmiseks tuleb alati enne leida vastava liitkujundi telginertsimoment, vastupanumomenti ei saa leida osakujundite vastupanumomentide summeerimisega!
    Ruut: Wx=Wy=a3/6
    Ristkülik: Wx=bh2/6 Wy=b2h/6
    Ring: Wx=Wy=πD3/32
    Inertsiraadius: Iseloomustab kujundi pindala ehk varda ristlõike materjali kaugust kujundi raskuskeskmest.
    ix=√Ix/A iy=√Iy/A
    Inertsiraadiuse ühikuks on pikkusühik (m, cm, mm). Tinglikult loetakse inertsiraadiust ainult positiivsena.
    Ruut: ix=iy=a/√12
    Ristkülik: ix=h/√12 iy=b/√12
    Ring: ix=iy=D/4
    1.6. Koormusfunktsiooni ja sisejõudude funktsioonide vahelised seosed, nende kasutamine epüüride koostamisel.
    Ülesanne: Staatikaga määratud tala Q ja M epüürid.
    Seosed koormusfunktsiooni ja sisejõudude funktsioonide vahel:
    • koormusfunktsiooni esimene integraal on põikjõu funktsioon vastasmärgiga ja põikjõufunktsiooni esimene tuletis on koormusfunktsioon vastasmärgiga.

    kus:
    Qxy(x)- põikjõu funktsioon
    q(x)- koorumus funktsioon
    Qxyo- põikjõu funktsiooni väärtus integreerimisrajal kohal x=0
    • Painemomendi funktsioon on koormusfunktsiooni teine integraal ehk põikjõu funktsiooni esimene integraa .

    kus:
    Qxy(x)- põikjõu funktsioon
    Mz(x)- paindemomendi funktsioon
    Mzo- paindemomendi funktsiooni väärtus integreerimisrajal kohal x=0
    Epüüride koostamine.
    Tala ülesannetel on otstarbekas integreerimist alustada vasakult toelt ja seega on integreerimiskonstantideks toereakstioonid: lihttalal Qxyo=Ra ja Mzo=0. Konsoolil Qxyo=Ra ja Mzo=-Ma. Kui integreerimine algab konsooli vabast otsast siis on integreerimiskonstandid sinna otsa rakendatud punktkoormused P ja M.
    Punktkoormuste vahelisel alal on põikjõu funktsioon konstantne ja paindemoment kui konstandi esimene integraal on lineaarne funktsioon.
    Ühtlane lauskoormus suunaga ülevalt alla põhjustab lineaarselt kahaneva põikjõu funktsiooni. Lineaarse funktsiooni esimene integraal on ruutfunktsioon. Selle funktsiooni kasvu kiirus on aga seda suurem, mida suurem on integreeritava funktsiooni väärtus. Negatiivne põikjõud põhjustab kahaneva paindemomendi funktsiooni. Järelikult lauskoormuse poolt põhjustatud paindemoment on ruutparabool, mille lagipunkt on kohas, kus põikjõud vahetab märki. Kui põikjõud talas puudub, on paindemoment konstantne.
    Epüüride koostamisel kanname sisejõu (Q, M) positiivsed väärtused y- teljest alla poole
    Ülesanne: tala Q ja M epüürimine lihtsa koormusskeemi korral.
    Põikjõud lõikes avaldub kõigi ühel pool lõiget olevate välisjõudude projektsioonide summana tala ristlõike pinnale. Paindemoment lõikes avaldub ühel pool lõiget olevate välisjõudude momentide summana tala lõike raskuskeskme suhtes.
    Vasakult poolt hakates epüüri koostama.
    Liigendis paindemoment =0. M(x=0)=0; M(x=a)=; M(x=a+b)=
    Kontroll:
    1.7. Normaalpinge ja nihkepinge põikpaindel. Tala tugevusarvutused .
    Ülesanne: Määrata ühtlase lauskoormusega liimpuittala kandevõime.
    Normaalpinge: σx=Mzy/Iz y – vaadeldava kihi kaugus ristlõike keskteljest z; Iz – telgin.moment z telje suhtes.
    Mz ja y on märgiga suurused, Iz alati positiivne. Mz ja Iz on ristlõike ulatuses konstantsed, y muutuv koordinaat.
    Nihkepinge: τxy=Qxy*Sz0/Iz b(y) Sz0- lõikega eraldatud osa staatiline moment peakesktelje z suhtes;
    Maksimaalsed nihkepinged on tala hor. peapinnal.
    Tugevusarvutused: põhitingimuseks on σmax≤f. Tavaliselt ei kontrollita tugevust norm.- ja nihkepingetele üheaegselt, kuna: -max normaal - ja nihkepinge väärtused ei saa esineda ühes ja samas punktis; -max paindemomendi ja põikjõu väärtused reeglina ei esine ühes ja samas tala ristlõikes. Seega on homogeense tala tugevusarvutuste valemid normaalpingete järgi: │Mz│≤ fIz/│y│ ja │Mz│≤RWz
    f – materjali arvutustugevus; Iz ja Wz – ristlõike telgin.moment ja vastupanumoment; y – suurim kaugus peakeskteljest.
    Ristküliku tugevuskontrolli arvutusvalemid nihkepigete järgi: Qxy ≤Rv2A/3 ja Qxy ≤Rv Iz b(y)/ Sz0
    Ülesanne:
    Andmed:
    L=4,5m
    f=15 MPA (puidu arvutustugevus)
    ristlõige 110x270 mm
    qmax=?
    σ = M/W M=q*L2/8
    W=bh2/6
    f = q*L2*6/8*bh2 => q=f*8*bh2/L2*6 = 15*8*110*2702/45002*6 = 7,9 kN/m
    1.8. Posti kriitiline koormus ja kriitiline pinge. Piirsaledus .
    Kriitiline koormus
    Kasutades nõtkepikkuse mõistet Lo, saame Euleri kriitilise koormuse avaldise kirjutada nii
    Kus:
    EI = Posti ristlõike vähim paindejäikus
    L0 =  L arvutuslik posti nõtkepikkus
     = nõtkepikkuse redutseerimistegur
    Avaldisest selgub , et posti krritiline koormus on võrdeline posti netoristlõike paindejäikusega ja pöördvõrdeline nõtkepikkuse ruuduga .
    Posti otste kinnitustingimustest tulenev tegur võib erinevates suundades toimuvatel nõtkumistel olla erinev nagu ka paindejäikus EI. Inertsmomendi määramisel tuleb arvestada ristlõike selle teljega , mille suunaga risti toimub nõtkumine.
    Saleda posti arvutamisel tuleb arvestada ka posti omakaalu või piki telge rakendatud lauskoormust p. Sel juhul:
    Kui pL>
    siis tuleb posti sirgena hoidmiseks kasutada tõmbejõudu.
    Nõtke pikkused sõltuvalt posti otste kinnitamistingimustest.
    Kriitiline pinge on kriitilise koormuse ja ristlõike pindala jagatis. Euleri kriitiline pinge on:
    kus:
    inetsiraadius
    saledus
    E- normaalelastusmoodul
    Euleri kriitiline pinge on võrdeline materjali deformatiivusust näitava suurusega (E) ja pöördvõrdeline varda saleduse ruuduga.
    Piirsaledus on postidele esitatav jäikuse nõue, mille korral konstruktsioonielementide saledus ei tohi ületada lubatavat. Sõltuvalt sellest, kuidas konstruktsioon töötab antakse ette sellised suurused nagu piirsaledused ja materjalist lähtudes ohtlikud saledused (.
    Põhilistel koormust kandvatel elementidel peab saledus jääma väiksemaks, kui120, seega  = 120, teisejärgulistel kandeelementidel  = 150 ja surutud side varrastel  = 200. Samad nõuded ka tõmmatudteraselementidel, kus  suurused peavad jääma  = 250…400 vahemikku. Enam vähem samas suurusjärgus on ka tõmmatud puidu piirsaledused.
    1.9. Staatikaga määratud raami sisejõudude epüürid.
    Ülesanne: Koostada staatikaga määratud raami sisejõudude epüürid punktkoormusest.
    Välisjõudude mõjul tekib raami igas ristlõikes paindemoment M, põikjõud Q ja normaaljõud N. Raami staatiline arvutus seisneb kõigi nende sisejõudude epüüride konstrueerimises. Lõikemeetodit kasutades saab raami mistahes ristlõikes leida paindemomendi, põikjõu ja normaaljõu. Sisejõud samastatakse välisjõududega ning nende suurused määratakse tasakaaluvõrranditega. Lõikemeetod seisneb selles, et raam lõigatakse mõtteliselt kaheks osaks kohas, kus sisejõude soovitakse leida. Eemaldada võib ükskõik kumma raamiosa, silmas tuleb pidada võrrandite lihtsamat ülesehitust.
    Paindemoment antud ristlõikes võrdub kõigi lõikest ühel pool asuvate välisjõudude momentide algebralise summaga ristlõikepinna raskuskeskme suhtes; põikjõud võrdub kõigi lõikets ühele poole jäävate välisjõudude projektsioonide algebralise summaga raami ristlõikepinnale; normaaljõud võrdub kõigi lõikest ühele poole jäävate välisjõudude projektsioonide algebralise summaga raami ristlõikepinna normaalile.
    Normaal- ja põikjõule antakse märk. Kui raami varras on tõmmatud, loetakse normaaljõud positiivseks; kui surutud – negatiivseks. Põikjõud loetakse positiivseks, kui ta püüab vaadeldava vardaosa tema teise otsa suhtes pöörata päripäeva. Q-epüüri koostamisel kantakse positiivsed väärtused teljest üles ja vasakule. Paindemomendile tavaliselt märki ei omistata. M-epüüri koostamisel kantakse paindejõudude väärtused varda tõmmatud kiudude poole.
    1.10. Paigutiste arvutamine Mohri meetodil epüüride integreerimise võttega.
    Ülesanne: Leida koormatud lihttala paigutis etteantud punktis.
    Joonpaigutis ehk siire on vaadeldava keha mingi punkti lõppasendi ja algasendi vahelise lõigu pikkus.Joonpaigutise ühik on pikkusühik (mm, cm, m).
    Nurkpaigutis ehk pööre on mingi kehaga seotud joone,näiteks varda telje,suuna muutus algasendi suhtes.Nurkpaigutist mõõdetakse nurgaühikutes,tavaliselt radiaanides.Maksimaalselt lubatud paigutiste väärtused on ehituskonstruktsioonides limiteeritud ja nende leidmine on konstruktoril tugevusarvutustega võrdse tähtsusega.
    Mohri integraal
    Koormamisel ühikjõuga „1“:
    kus:
    N, M ja Q- väliskoormusest tekkivad sisejõud
    N, m ja q- ühikjõust tekkivad sisejõud.
    Raami ja tala puhul:
    (viimane liidetav väga saleda terasraami puhul
    Sõrestiku puhul:

    2. Ehitusmaterjalid Künnapase poolt kontrollitud ja heaks kiidetud


    2.1 Puidu kaitse mädanemise, mädanikseente eest.
    On konstruktiivsed ja keemilised võtted.
    Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua puitkonstruktsioonile sellised füüsilised tingimused, mis seente arengut ei soodusta . Nende võtete eesmärk taandub sellele, et säilitada puitu kuivana . Puitkonstruktsioon peaks olema kaitstud sademete eest ja konstruktsioonid peaksid olema tuulutatavad.
    Keemiliste võtete puhul puitu töödeldakse mürkainetega e. antiseptikutega.
    Kõik antiseptikud jagunevad 4 rühma:
    • Vees lahustuvad – enamasti pulbrid, lahustatakse vees, tehakse 3-5% vesilahus. Mürgised, imbuvad hästi puitu ja ei määri puitu. Peamiseks puuduseks on see, et vesi uhub kergelt puidust välja. Na floriid kaotab mürgisuse leeliste toimel;
    • Õliantiseptikud – tumedad pruunikad õlid. Piisavalt mürgised, vesi puidust lihtsalt välja ei uhu. Määrivad puitu ja mõned on rõveda lõhnaga;
    • Antiseptilised pastad – koosnevad antiseptikust (enamasti pulbrist), mineraalsest täiteainest (savi, kriit), sideainest ( lubi , kips) ja vesi. Pastataoline mass, mis võõbatakse kihina pinnale. Odavad. Määrivad puitu tugevalt. Kasutatakse välistöödel ja väliskonstruktsioonides, pinnasega kokkupuutuvatel osadel.;
    • Antiseptilised värvid – mingi värv või lakk , millele lisatakse mürkainet. On antiseptik ja viimistlusmaterjal. Imbub hästi puitu ja on tõhusa mürgisusega.

    Antiseptimise meetodid:
    • Võõpamine
    • Pihustamine
    • Immutamine vannis – 2 vanni kõrvuti, külm ja kuum 90-95˚C antiseptikuga
    • Rõhu all immutamine –Kasutatakse, kui puit on rasketes tingimustes
    • Difusioonimmutamine – välisolukorras rakendatav .

    2.2 Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalide liigid, omadused ja kasutamine.
    Orgaanilised plaatmaterjalid
    Roogplaadid: valmistatakse paralleelsete kõrtega roo kihist , mis pressitakse kokku ja õmmeldakse tsingitud traadiga läbi. Plaatide paksus on 30-100 mm. Roogplaatide mahumass on 200-250 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06-0,09 W/m.Cº. Plaatide puuduseks on nende süttivus, kõdunevus ja näriliste poolt kahjustatavus.
    Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks (ka vanade hoonete lisasoojustuseks). Roogplaadile nakkub krohv ka ilma krohvimatte kasutamata. Kõrgendatud niiskuseda hoonetes roogplaadid ei sobi. Analoogseks roogplaatidele on toodetud ka õlgplaate.
    Fiboriit : koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks. TEP- plaadid kuuluvad raskeltsüttivate materjalide hulka. Mahumassi järgi jagunevad nelja marki- 300, 350, 400 ja 500. Mõõdud on harilikult 500x2000mm ja paksus 25-100mm. Soojaerijuhtivus 0,09-0,14 W/m.Cº. TEP- plaate on Eestis kasutatud seinte ja katuslagede soojustamiseks. Suur osa ehitatud paneelmajadest on välisseintest nendega soojustatud . Krohv püsib nendel hästi. Sobib ka lisasoojustusena.
    Vahtplastplaadid: Poorne materjal, mis saadakse vaikude vahustamisel. Sulatatud vaik küllastatakse kõrge rõhu all mingi gaasiga ja jahutatakse maha. Teiskordsel soojendamisel 100.120 kraadini gaas paisub , ajades kogu massi vahutama. Jahtumisel vahustruktuur säilib. Kasutatakse sooja ja heliisolatsiooniks.
    Orgaanilised puistematerjalid
    Tselluvill : saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide (boori ühendid) lisamisel. Tselluvill on raskelt süttiv materjal, tihedus 40 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,037-0,041 W/m.Cº. Seda paigaldatakse puhuriga mööda voolikuid, sobib raskesti ligipääsetavates kohtades (madalad pööningud). Võib pritsida ka vertikaalsetele pindadele niisutades, siis ta kleepub.
    Termoliit: on saepuru (soovitavalt okaspuidust) millele on lisatud 8-10% pulberlupja. Lubi seob saepuru üheks monoliidiks. Termoliidi tihedus on 300-500 kg/m3 ja soojaerijuhtivus ca 0,10 W/m.Cº. Termoliiti on Eestis kasutatud vanemate puidust sõrestikhoonete soojustamiseks.
    Granuleeritud vahtplast: kujutab endast 5-10mm jämedusi vahtplastkuule, milliseid kasutatakse seinte ja lagede soojustamiseks. See on ülikerge materjal, sest kuulikestes olevatele mikropooridele lisanduvad veel kuulikeste vahelised tühemed. Granuleeritud vahtplasti tehakse kõige sagedamini fenoolformaldehüüdvaikude (mipoori) baasil.
    2.3 Keramsiidi valmistamise põhimõte, omadused ning kasutamine.
    Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel kõrgtemperatuursel põletusel pöördahjus.
    FIBO kergkruus on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest, on põlematu ja külmakindel, on tugev vaatamata kergusele, on hea soojus - ja heliisolaator, ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase , ei karda niiskust ega kemikaale, ei hallita ega mädane, ei meeldi närilistele ega putukatele, omab DIN-sertifikaati.
    Kergkruusa toodetakse Häädemeestel Pärnumaal. Peale esmast töötlemist põletatakse savi pöördahjus umbes 1150ºC juures. Savi massile lisatakse veel täitematerjali, mis põletamise käigus välja põleb ja tänu sellele muutub materjal kergeks ja poorseks. Põletamisel savi paisub ning tänu ahju pöörlemisele muutub keraamilisteks graanuliteks. Graanulid on täis väikseid suletud õhupoore ning see teebki temast kerge ja hea soojustusmaterjali. Kergkruus on keraamiline , tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema u. 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on u. 1150ºC. See on keemiliselt lähedane neutraalsele – pH on ligikaudu 8-9.
    Kergkruusa omadused: λ = 0,16...0,19 W/m, puiste mahukaal 250-600 kg/m³
    • Koormustaluvus - Kergkruus vastab oma kandeomadustelt enim peenliivale, olenevalt konstruktsiooni tihedusest on tema varikaldenurk 33...37º. Tihe kergkruusa kiht talub koormust 0,2 MPa.
    • Kemikaalide ja ilmastikukindlus - Keraamilise tootena on kergkruus vastupidav enamike hapete, soolade, leeliste, õlide näit. bensiini mõjudele ning korduvatele jäätumis-sulamisprotsessidele.
    • Ventileerimisomadused - Kergkruus on õhku läbilaskev ning seetõttu ventileeruvad ehitistest nii ehituslik, konstruktsiooniline kui ekspluatatsioonist tulenev niiskus ja aur.
    • Kasutusalad
    • Katuste ventileerimiseks
    • Soojusisolatsioonina
    • Lamekatustel
    • Vundamentide ümber
    • Kergplokkidest
    • vundamendid
    • seinad
    • Kergtäiteks
    • teede, raudteede mulded
    • torustike ehitused
    • põrandad looduslikel pinnastel
    • vundamentide ümber vee drenaaziks

    Omadused:
    • on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest 
    • on põlematu ja külmakindel
    • on vaatamata kergusele tugev 
    • on hea soojus- ja heliisolaator
    • ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase
    • ei karda niiskust ega kemikaale
    • ei hallita ega mädane
    • ei meeldi närilistele ega putukatele

    Tulekindlus
    Kergkruus on põlematu ehitusmaterjal.
    Kasutamine:
    • katuse soojustusena
    • põranda soojustusena
    • tasakaalustamisel
    • teedeehitusel
    • trasside rajamisel

    2.4 Portland -tsemendi tootmise põhimõte ja portlandtsemendi omadused.
    Portland tsement on tänapäeval kõige enam kasutatud sideaine. Tsemendi toormaterjal peab andma vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi ühendeid CaO, SiO2, Al22O3, Fe2O3. nendest lihtsatest ainetest moodustub rida keerukaid keemilisi ühendeid. Enamasti kasutatakse tsem valmistamisel 2 toorainet kaltsiiitkivim( lubjakivi , marmor, kriit jne) 75-78% ja savi 22-25%. Tsemendi tootmine 1) kuivmenetlus – kasutatakse kui tooraine on lubjamergel; 2) märgmenetlus – kasutatakse kui tooraineid on 2.
    Toormaterjali ettevalmistus: Märja menetluse puhul lubjakivi purustatakse killustikuks ja segatakse vee ja saviga ning loheb märjalt jahvatamisele. Saadakse peeneks hõõrutud pasta taoline mass – lobri. See suunatakse lobri basseini, kust võetakse proove ja vajadusel lisatakse veel midagi.
    Kuiva meetodi puhul – kivid purustatakse ja sorteeritakse.
    Tsemendi põletamine: see toimub pöörlevas toruahjus, (ühelt poolt lobri sisse torus temp. ~1450oC, teiselt poolt juhitakse torusse kütus ja õhk mis põleb ja samast toru otsast väljub klinker). Lobri hakkab kuivama, praguneb tükkideks, need veeretatakse ümmargusteks kuulideks  1-4 cm. Lubjakivist eraldub CO2 ja järelejäänud CaO ühineb paakumisel saviga, tekib tsemendiklinker. See suunatakse klinkrilattu kus seda hoitakse teatud aeg, seal ta jahtub maha.õhu niiskuse toimel muutub paksemaks vaba lubi peaks kustuma.
    Klinkri jahvatamine: toimub kuulveskis, lisatakse 2-5% kipsi (reguleeritakse tsemendi tardumiasaega). Tsemndi tera läbimõõt 15-20 μm. Värvus sõltub toorainest , kõige sagedasem on hall.
    Tsemendi omadused:
    • normaalne vee sisaldus s.o. vee hulk %-des tsemendi kaalust , mis on vajalik normaalplastsusega tsemendi taigna saamiseks. Keskmine tsemendi normallne vee sisaldus on 25-30%.
    • Tardumise ajad – eristatakse 2 ajamomenti tardumise algus ja lõpp. Algus tähendab, et tsement hakkab paksenema (40- 60min), lõpp tahkunud (8-10h).
    • mahupüsivus – s.o. tsem. omadus terdumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu, mitte praguneda e. deformeeruda . absoluutset mahupüsivat tsementi ei ole, kuivades keskmine tsement pisut kahaneb.
    • jahvatuspeenus- mõjutab tsemendi kvaliteeti väga palju. Mida peenem seda parem. Sõel 4900 ava/cm2. sellest peab läbi minema vähemalt 85 % tsemendist .
    • tsemendi tihedus – see on üsna kõikuv suurus. Puisteolek 1200 – 1300 kg/m3; arvutuslikuks tiheduseks võetakse 1300, erimass 3,05 – 3,15 g/cm3.
    tsemendi tugevusklass – kõige tähtsam tsemendi omaduste näitaja. Klass näitab – tsemendist, liivast ja veest valmistatud standartsete proovikehade survetugevust N/mm2 peale 28p kivistumist normaaltingimustel. Peale survetugevuse kontrollitakse ka painde või tõmbetugevust.
    2.5 Betooni tugevust mõjutavad tegurid ja tugevuse kontroll.
    Betooni tugevus:
    Tugevus on raske betooni tähtsaim omadus. Seepärast betooni tugevusklass survetugevuse järgi. Survetugevust kontrollitakse proovi teel, kas silindrilise v. kuubi kujuliselt. Kuubi külje ja silindri diameetri mõõdud 10, 15 v. 20 cm. Silindri kõrgus 1,5 diameetrit. Proovikehade suurus killustiku järgi. Proovikehade survetugevus määratakse peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes (temp. +20°C; õhuniiksus 90…100%). Harvem kontrollitakse ka tõmbe- ja paindetugevust. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8…15 korda väiksem. Mida kõrgem betooniklass, seda suurem suhe. Betooni kasutatakse peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Tõmbele ja paindele töötavates konstruktsioonides ainult koos sarrusega.
    Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest. Peamised on kaks:
    • Tsemendimargist;
    • Vesi-tsementtegurist.

    Mida suurem tsemendiklass, seda tugevam betoon . Mida suurem vesi-tsementtegur, seda nõrgem betoon .
    Vähemal määral mõjutavad betooni tugevust:
    • Tihendamine;
    • Kivistumise tingimused (halvad on läbikülmumine, liiga kiiresti kuivamine);
    • Kahjulikud lisandid materjalides ja vees;
    • Tsemendihulk (minimaalne tsemendihulk on antud projektieerimisnormidega).

    Optimaalne tsemendihulk betoonis oleks selline, et ta täidaks kõik täitematerjali vahesed tühemed ja, et ta kataks kõik terad vähemalt tsemenditera paksuse kihiga . Betoonis peab olema vähemalt optimaalne hulk tsementi. Ülearu suur tsemendihulk hakkab vähendama betooni tugevust. Betooni kivistumisel tsement seob oma kaalust 10…20% vett e. kivistumiseks vajalik V/T=0,1…0,2. Tugevus määratakse küll 28 päeva vanuselt, tegelikult klass tõuseb aja möödudes.
    2.6 Bituumenite baasil valmistatud katusekattematerjalid.
    Bituumen baasil valmistatud katusekatte - ja hüdroisolatsioonimaterjalid jagunevad väliskuju järgi:
    • Rullmatejralid (nt ruberoid )
    • Plaatmaterjalid (nt plaatruberoid)
    • Valumaterjalid (valatakse kohapeal)

    Ruberoid
    Suure grupi katusekattematerjalide üldnimetus. Klassikalise ruberoidi tugikihiks on tsellulooskiudpapp, kaasajal pigem klaas- või polüesterkiudmaterjalid, mis on tunduvalt tugevamad ja painduvamad. Immutusaineks on nafta - , kummi- või polümeerbituumen. Tugikiht immutatakse ja kaetakse mõlemalt poolt bituumeniga ning lõpuks kaetakse puistekihiga.
    Ruberoid jagatakse aluskihiruberoidiks (mõlemalt poolt peenpuistega kaetud) ja pealiskihiruberoidiks (peal jämepuiste all peenpuiste). Turustatakse rullides.
    Keevisruberoid
    Kleepekiht tehases peale kantud . Et ruberoid rullis kokku ei kleepuks, on klepkiht kaetud õhukese polüetüleenkilega. Kleepkiht sulatatakse üles rulli lahtikeeramisel (katusel) kuumapuhuriga. Polüetüleenkilet ei eemaldata, see sulab koos kleepkihiga.
    Võivad olla:
    • Lauskleepega (liimikiht on kogu papi pinnal)
    • Ribakleepega ( liim on ribade kaupa)
    • Punktkleepega ( liim on üksikute laikudena)
    Osalise kleepega ruberoidil all saab veeaur vabalt liikuda ja pindruberoidi alla ei teki katuse soojenemisel aurukotte.
    Plaatruberoid
    Tehakse paksemast ruberoidist, tükeldatakse mitmesuguse kujuga plaatideks (enamasti 1000 mm pikkused „kammikujulised”). Valmistatakse kummibituumeni baasil, puistekihiks värviline kivipuru. Kasutatakse enamasti tiheda roovitusega kaldkatuse katmiseks. Plaadid naelutatakse roovitusel. Järgmise rea ülekate kleepub alumise rea plaatidele. Plaadid on alt kaetud külmalt liimuva kihiga, mis on kaetud veel kilega (tuleb enne paigaldamit eemaldada).
    Kiud-bituumenplaadid
    Koosnevad bituumenist, mingist orgaanilisest kiudainest ja mineraalpulbrist. Bituumenit kasutatakse harilikult emulsioonina ja sellele lisatakse juurde kiudaine ja mineraalpulber (võib ka puududa ). Saadud massist pessitakse lainelised plaadid ja kuivatatakse need.
    Naelutatakse papinaeltega puitroovitusele. Nendest plaatidest katus on üks kergemaid (3-4kg/m2).
    Metall -isool
    On 0,05-0,2 mm paksune alumiiniumplekk, mis on kahelt poolt kaetud bituumeniga. On tugev, painduv, kõdunemiskindel ja veetihe materjal. Kasutatakse eriti vastutusrikastes kohtades, kus isolatsioonimaterjali remondivõimalus puudub.
    Mastikskatted
    Kujutavad endast vedelat segu (levinuimad on kummi ja bituumeni segud), mis kantakse katuse pinnale valamise, pihustamise, võõpamise või rulliga . Segu tardub ja moodustab liitekohtadeta 1-3 mm paksuse katusekatte või muu hüdroisolatsioonikihi. Katte võib peale kanda ühes või kahes kihis.
    ( „Ehitusmaterjalid”, Helmut Pärnamägi , lk 94-97)
  • Kiudbetoon , selle omadused ja kasutamine.
    Kiudbetoon ehk fiiberbetoon armeeritakse disperssete kiududega. Praktikas kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras-, plastik -, polüpropüleen- või süsinikkiud.
    Kiudude tükeldamine võimaldab kiud ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on põhimõtteliselt võimalik saavutada betoon, mille surve- ja tõmbetugevus on ligilähedaselt võrdsed.
    Kiudbetooni omadused
    Kiudbetoon läheneb oma omadustelt osaliselt isotroopsele materjalile- tema omadused ( tugevus ) on kõikides suundades enam vähem ühesugused.
    Kiudbetooni omadused on olenevalt betooni kasutuskohast, konstruktsiooni tüübist ja koormusest erinevad. Betooni koostist mõjutavad ka pumbatavus ja paigaldatavus. Kiudbetooni puhul kehtib sama põhitõde, mis tavabetooni puhulgi: mida väiksem (teatud piirini) on vesitsementtegur, mida jäigem on betoon, seda kvaliteetsem tuleb valatav konstruktsioon. Samas ei ole jäigad betoonisegud pumbatavad ja nende paigaldamine on raskem Seepärast kasutatakse kvaliteetsetes betoonides alati plastifikaatoreid , mis muudavad betoonisegu plastiliseks ja kergesti paigaldatavaks. Betooni koostise valikul on oluline kiu kogus betoonisegus.
    (www.kiudbetoon.ee)
    Kiudbetooni kasutamine
    Kiudbetooni põhilisteks kasutusaladeks võib nimetada betoonpõrandad- tööstuspõrandad, torkreetbetoon ning samuti ka monteeritavad betoonelemendid üle kogu maailma.
    Kiudbetooni eelised tavabetooni ja raudbetooni ees:
    • Suurem painde-, tõmbetugevus
    • Kõrgem pragunemiskindlus
    • Kõrgem pinna löögikindlus
    • Lihtsustub tehnoloogiline protsess
    • Väiksem töömahukus
    • Võimalik juhtida pragude tekkimist
    • Võimalik suurendada töövuukidevahelist kaugust
    • Võimalik vähendada plaatide paksust
    • Maksumus madalam võrreldes võrkarmeeringuga.

    Teraskiud
    Teraskiud muudavad betooni jäigemaks ning suurendavad paindetõmbetugevust.
    Põhiliselt kasutatakse külmalt tõmmatud traadist (kõige paremad), metall-lehest lõigatud- ja freesitud kiudusid. Võivad olla ka roostevabad, galvaniseeritud. Teraskiudude pikkus võib olla kuni 70mm ning saledus (pikkuse ja läbimõõdu suhe) 20 kuni 100. Mida saledam kiud, seda parem tulemus.
    Sünteetilised kiud. Sünteetilise kiuga betoon on ühtlaselt jagunenud tavalisemalt polüpropüleenkiud, mille pikkus on 10…25mm sõltuvalt kiutüübist. Vähendab eelkõige plastilist mahukahanemist ja pragunemisriski. Kuna sünteetiline kiud ei anna tugevust, siis kasutatakse sünteetilist kiudu koos teraskiuga puhaspõrandate tasanduskihtide valmistamisel.
  • Mineraalvillade liigid, omadused ja kasutamine
    Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine (looduslikud kivimid,räbud, klaas) sulatamisel 1400 -1800 °C juures. Sulamass pihustatakse kiududeks lisades kleepuvat sideainet. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa ( vatti ) meenutava massi.
    Sõltuvalt pressimise survest , võib mineraalvillast saada rullikeeratavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kaitsekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber).
    Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal.
    Klaasvill - Tooraineks klaasimurd, lisatakse soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne materjal, seega pressitakse kokku 40-80x transportimiseks ja ladustamiseks. Elastsuse tõttu täidab hästi isoleerivat ruumi. Eestis on levinuim „ Isover -klaasvill”, mille mahumass ehk tihedus 15-20 kg/m3, soojajuhtivus 0,029-0,041 W/m°C ja ekspluatsioonitemperatuur max 200-250 °C).
    Kivivill - Valmistatakse looduslikust kivimist nt basaldist . Kuumakindlaim mineraalvilla liik. Kivivill hakkab klompuma 1100 °C juures. Kasut.kõrgete tulekaitse nõuetega hoonetes. Eestis on kõige levinum „ Paroc -kivivill”, mille tihedus on 30-100 kg/m3, soojajuhtivus 0,037-0,041 W/m°C.
    Räbuvill - Valmistatakse kõrgahju räbust. Eestis on toodetud räbuvatiga sarnast mineraalvatti põlevkivi koksist ja telliskivijäätmetest ja nimetati teda mineraalvatiks. Kaasaegsete mineraalvilladega võrreldes oli see suhteliselt madalakvaliteediline. Kohtla-Järve mineraalvatist tehti poolpehmeid plaate suurusega 50x100 cm, paksusega 50-60 mm. Tuhedus oli 100-150 kg/m3, soojajuhtivus 0,06-0,07 W/m°C, kasutatav temp. 600°C. Olemasolevates hoonetes on seda vatti palju kasutatud.
    Puistevill - Peenestatud, ilma sideaineta mineraalvill. Paigaldatakse puhuriga. Sobib kasutada põõningutel ja piiratud tööruumiga kohtade soojustamiseks. Pakkimisel kuni 80% kokku surutud. Tihedus 20 kg/m3, soojaerijuhtivus.0,05 W/m°C. Eestis on puistevilladest saadaval peamiselt „Isover-puiste” ja „Paroc PUH”.
    ( „Ehitusmaterjalid”, Helmut Pärnamägi , lk 117-119)
    2.9 Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse .
    Korrosiooniks nim. metallide riknemist või ümbritseva väliskeskonna mõjul.
    Korrosioon jaguneb:
    • keemiline – metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid , mis on sageli täiesti pude materjal ( rauarooste ).
    • Elektrokeemiline – tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall jaguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti.
    See kuidas metall toimib elekrtolüüdis, sõltub tema potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes.
    Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni:
    • Ilmastikuline – tekib ilmastiku mõjust metallile
    • Veealune – vees oleva metalli elektrokeemiline lagunemine
    • Maa-alune – tekib pinnase toimel metallile
    • Korrosioon uitvoolude toimel – tekib kui metall on elektrivoolu mõjuväljas
    Leviku järgi liigitatakse korrosioon:
    • Pindkorrosioon – levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja, saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada
    • Kohalik korrosioon – esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum
    • Kristallidevaheline korrosioon – tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik.

    Igal aastal hävib korrosiooni tagajärjel 8-10% kogu maailma aastasest terastoodangust. See sunnib tõsiselt korrosioonikaitsega tegelema.
    Korrosioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid:
    • Legeerimine – metalli koostisse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit , kroomi või vaske
    • Oksüdeerimine - metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht
    • Fosfaatimine - metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht)
    • Kuumkatmine - metall kaetakse mõne teise sulametalliga
    • Galvaniseerimine - metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht
    • Plakeerimine - kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakteeritakse sageli puhta alumiiniumilehega.
    • Lakkimine ja värvimine - kõige lihtsam, odavam ja ehitusel enim kasutatav
    • Konserveerimine - metalli pind kaetakse mingi õli või rasvataolise aine kihiga.
    Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. Metallkatetel on veel lisaks elektrokeemiline toime. Kui kaks metalli asetada elektrolüüti, siis hävineb negatiivsema potensiaaliga metall, kaitstes samal ajal positiivsema potensiaaliga metalli.
    ( „Ehitusmaterjalid”, Helmut Pärnamägi , lk 27-28)
    2.10 Poorbetooni valmistamine, omadused.
    Põhitooraineteks on- tsement,
    lubi ja peeneks jahvatatud kvartsliiv . Tinglikult koosneb poorbetoon veel suures osas õhust, mis paikneb materjali suletud poorides, mille läbimõõdud on 0,5-2,0 mm. Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse. Poorbetoontoodetes on tahket materjali umbes 20 %, 0,5...2,0 mm makropoore umbes 50 % ja makropooride vahelises osas mikropoore umbes 30 %.
    Tootmisprotsess . Põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit, mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur.
    Vormid valatakse täis ca 60% ulatuses. Seejärel lähevad tooted eelaurutusele. Segu paisub ja tardub. Pärast tardumist lõigatakse umbes plastiliini tugevuse saavutanud segumassiiv lõikemasinal traatidega õigete mõõtudega toodeteks . Lõpliku tugevuse saavutavad tooted autoklaavides nende termilisel töötlemisel auruga kõrge temperatuuri ja rõhu režiimil. Autoklaavimisprotsessi käigus tekib lähteainetest uus homogeenne mineraal - tobermoriit, mis koos poorse struktuuriga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse.
    Poorbetoonil jääb toodetesse tootmisprotsessi käigus teatud hulk niiskust, mis on 30-35 % massi järgi.
    Omadused: Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse. Survetugevus ≥2,5N/mm2, soojaerijuhtivus ≤0,10W/mK, külmakindlus ≥ 35 tsüklit.
    3. Geodeesia ja geoloogia (geodeesia osa kontrollitud , geoloogia osa kontrollitud Mati Toome poolt)
    3.1 Nivelliir , selle peanõue, peanõude kontrollimine.
    Nivelliir on instrument , mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire (niitristi keskmine horisontaalniit). Sõltuvalt konstruktsioonist võib eristada: elevatsioonikruviga ehk silindrilise vesiloodiga nivelliir ja kompensaatoriga nivelliir. Nivelleerimislattidelt tehtud lugemite vahe (erinevus) annab maastikupunktide (latipunktide)
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Inseneri eksami vastused 2009 #1 Inseneri eksami vastused 2009 #2 Inseneri eksami vastused 2009 #3 Inseneri eksami vastused 2009 #4 Inseneri eksami vastused 2009 #5 Inseneri eksami vastused 2009 #6 Inseneri eksami vastused 2009 #7 Inseneri eksami vastused 2009 #8 Inseneri eksami vastused 2009 #9 Inseneri eksami vastused 2009 #10 Inseneri eksami vastused 2009 #11 Inseneri eksami vastused 2009 #12 Inseneri eksami vastused 2009 #13 Inseneri eksami vastused 2009 #14 Inseneri eksami vastused 2009 #15 Inseneri eksami vastused 2009 #16 Inseneri eksami vastused 2009 #17 Inseneri eksami vastused 2009 #18 Inseneri eksami vastused 2009 #19 Inseneri eksami vastused 2009 #20 Inseneri eksami vastused 2009 #21 Inseneri eksami vastused 2009 #22 Inseneri eksami vastused 2009 #23 Inseneri eksami vastused 2009 #24 Inseneri eksami vastused 2009 #25 Inseneri eksami vastused 2009 #26 Inseneri eksami vastused 2009 #27 Inseneri eksami vastused 2009 #28 Inseneri eksami vastused 2009 #29 Inseneri eksami vastused 2009 #30 Inseneri eksami vastused 2009 #31 Inseneri eksami vastused 2009 #32 Inseneri eksami vastused 2009 #33 Inseneri eksami vastused 2009 #34 Inseneri eksami vastused 2009 #35 Inseneri eksami vastused 2009 #36 Inseneri eksami vastused 2009 #37 Inseneri eksami vastused 2009 #38 Inseneri eksami vastused 2009 #39 Inseneri eksami vastused 2009 #40 Inseneri eksami vastused 2009 #41 Inseneri eksami vastused 2009 #42 Inseneri eksami vastused 2009 #43 Inseneri eksami vastused 2009 #44 Inseneri eksami vastused 2009 #45 Inseneri eksami vastused 2009 #46 Inseneri eksami vastused 2009 #47 Inseneri eksami vastused 2009 #48 Inseneri eksami vastused 2009 #49 Inseneri eksami vastused 2009 #50 Inseneri eksami vastused 2009 #51 Inseneri eksami vastused 2009 #52 Inseneri eksami vastused 2009 #53 Inseneri eksami vastused 2009 #54 Inseneri eksami vastused 2009 #55 Inseneri eksami vastused 2009 #56 Inseneri eksami vastused 2009 #57 Inseneri eksami vastused 2009 #58 Inseneri eksami vastused 2009 #59 Inseneri eksami vastused 2009 #60 Inseneri eksami vastused 2009 #61 Inseneri eksami vastused 2009 #62 Inseneri eksami vastused 2009 #63 Inseneri eksami vastused 2009 #64 Inseneri eksami vastused 2009 #65 Inseneri eksami vastused 2009 #66 Inseneri eksami vastused 2009 #67 Inseneri eksami vastused 2009 #68 Inseneri eksami vastused 2009 #69 Inseneri eksami vastused 2009 #70 Inseneri eksami vastused 2009 #71 Inseneri eksami vastused 2009 #72 Inseneri eksami vastused 2009 #73 Inseneri eksami vastused 2009 #74 Inseneri eksami vastused 2009 #75 Inseneri eksami vastused 2009 #76 Inseneri eksami vastused 2009 #77 Inseneri eksami vastused 2009 #78 Inseneri eksami vastused 2009 #79 Inseneri eksami vastused 2009 #80 Inseneri eksami vastused 2009 #81 Inseneri eksami vastused 2009 #82 Inseneri eksami vastused 2009 #83 Inseneri eksami vastused 2009 #84 Inseneri eksami vastused 2009 #85 Inseneri eksami vastused 2009 #86 Inseneri eksami vastused 2009 #87 Inseneri eksami vastused 2009 #88 Inseneri eksami vastused 2009 #89 Inseneri eksami vastused 2009 #90 Inseneri eksami vastused 2009 #91 Inseneri eksami vastused 2009 #92 Inseneri eksami vastused 2009 #93 Inseneri eksami vastused 2009 #94 Inseneri eksami vastused 2009 #95 Inseneri eksami vastused 2009 #96 Inseneri eksami vastused 2009 #97 Inseneri eksami vastused 2009 #98 Inseneri eksami vastused 2009 #99 Inseneri eksami vastused 2009 #100 Inseneri eksami vastused 2009 #101 Inseneri eksami vastused 2009 #102 Inseneri eksami vastused 2009 #103
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 103 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 155 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor proxemon Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    graafiline, vektortingimus, mehaaniline pinge, punktkoormus, mehaaniline pinge, pinnamomendid, telginertsimoment, vastupanumoment, vastupanumomendi ühik, inertsiraadiuse ühikuks, qxyo, mzo, tala ülesannetel, sz0, maksimaalsed nihkepinged, kriitiline pinge, suurusjärgus, normaal, joonpaigutise ühik, peamiseks puuduseks, roogplaate, tep, tep, paneelmajadest, tselluvill, kergkruus, kergkruus, 4 portland, portland tsement, tooraine, mitte praguneda, puisteolek 1200, klass näitab, plaadid, metall, liitekohtadeta 1, menetlusega, kiudbetooni omadused, klaasvill, klaasvill, kivivill, räbuvill, olemasolevates hoonetes, korrosiooniks, metallkatetel, läbimõõdud, nivelliir, digitaalnivelliirid, keskelt nivelleerimine, otsast nivelleerimine, justeerimine, vältides mägesid, punktide 1, punktidele kõrgused, tardkivimid, tardkivimid, süvatardkivimitel, kemo, kemo, biogeensed, maavarana kasutamine, perspektiivne, kuulsaim purse, paekivi, ehitusgeoloogia, puuritakse augud, pinnase nihketugevus, tugevusteooriatest, võrreldes liivapinnastega, külmumispiiri, soojustus, tuulutusliistu all, plekk, katusekatteks, tavakatused, soojustus, soojustus, tasanduskiht, vahtpolüstüreen, parapeti tuulutus, soojustus, tasanduskiht, aurutõke, ehituspaber, evs, enalikel juhtudel, paindemomendi osatähtsus, ristlõikeklassil, evs, lõikele, kiivele, kiivekandevõime arvutamisel, horisontaalsiirde piirsuurust, evs, k crit, nihe, läbipaine, liite järeleandvus, k mod, tappliide, määratletud, raidseotis, tüübelühendus, määratletud, ekstsentrilisusest, naagelühendus, purunemisvõimalusi, naelliide, kruviliide, määratletud, klamberliide, konstrueerimisel, liimühendus, ogaplaatühendus, määratletud, riisad, rangid, paindemom, põikjõukindlus, soovitav, põikisarruseks, teraskestade puhul, rangide samm, tef, vaiatööd, järelrammimine, minnes järk, rammimise käigus, vaste, kihi paksus, tsemendi kivinemissoojuse, termosmeetod, soojakaod, kasutatavateks meetoditeks, 8 miks, tuulduvuse seisukohast, märgumisel, 10 ryl, küttesüsteemi tasakaalustamine, püstiku liiniseade, elektriküte, konvektor radiaator, liistradiaator, miniradiaator, pritsmekindel radiaator, käterätikuivati, torustikus, soojaülekanne, soojatagasti rootor, tööelement, väljuv õhk, veemõõdusõlm, abiseadmed, püstkanalite puhul, kanalisatsiooni põhinõudeks, neutralisaatorid, bioloogilised väikepuhastid, neelulehtrid, selleks võib, konstruktiivelement, töönorm, kulunorm, standardi põhimõtted, firma üldkuludeks, nõudluskõver, nõudluskõver, pakkumiskõver, nõukogu otsused, põhivara ostmine, intervjuu, üleminekuajale iseloomulikult, investeeringud, viimase tagajärjel, leppe hind, firmale, standardite iso, iso, otsuste langetamiseks, tellija, tellijale, koos töömahtudega, võlaõigusest, kirjalik tõend, makseluba, progresseeruvad maksed, maksete kinnipidamine, maksetega viivitamine, selleks viiviseks, põhiline valmidus, maksuplaneerimine, hooldus, maksuplaneerimine, pakkujal, kinnisasi, naaberkinnisasja kasutamine, nõukogu liikmeid, suitsetada tule, evakuatsiooni, ehitises, veevõtukohale või, sobib a, enamikel juhtudel, pulber, kuivatusruumist või

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    50
    docx
    Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015
    74
    docx
    Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014
    32
    doc
    Eksami küsimuste vastused
    472
    pdf
    EHITUSMATERJALID
    18
    docx
    Ehitusmaterjalide kordamisküsimused
    27
    doc
    Teedeehituse eksami vastused
    33
    docx
    Ehitusmaterjalid eksamikskordamine
    48
    doc
    Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun