Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Inseneri eksami vastused 2009 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis see tähendab?
  • Milliseid aluseid loetakse headeks milliseid halbadeks ehitusalusteks ja miks?
  • Kuidas saab seda kontrollida?
  • Kuidas väldite katte irdumist aluselt tuule imijõu tõttu?
  • Kuidas jagunevad koormused ja mida tuleks arvutusega kontrollida?
  • Millised näitajad arvulised suurused määratakse arvutusega?
  • Kuidas jagunevad koormused ja mida tuleks arvutustega kontrollida?
  • Millised on põhinõuded betoonpõrandate ehitamisel?
  • Miks on soovitavnõutav katuslae ventileerimine?
  • Mida võimaldavad hoone tehnokommunikatsioonid?
  • Milleks on vaja ehituskulude liigitamist?
  • Mis on pakkumuseelarve millised kulud on seal arvesse võetud?
  • Mis on turunõudlus mis pakkumine?
  • Mis põhjustel miks?
  • Kuidas toetab seda meeskonna töö rutiin?
Vasakule Paremale
Inseneri eksami vastused 2009 #1 Inseneri eksami vastused 2009 #2 Inseneri eksami vastused 2009 #3 Inseneri eksami vastused 2009 #4 Inseneri eksami vastused 2009 #5 Inseneri eksami vastused 2009 #6 Inseneri eksami vastused 2009 #7 Inseneri eksami vastused 2009 #8 Inseneri eksami vastused 2009 #9 Inseneri eksami vastused 2009 #10 Inseneri eksami vastused 2009 #11 Inseneri eksami vastused 2009 #12 Inseneri eksami vastused 2009 #13 Inseneri eksami vastused 2009 #14 Inseneri eksami vastused 2009 #15 Inseneri eksami vastused 2009 #16 Inseneri eksami vastused 2009 #17 Inseneri eksami vastused 2009 #18 Inseneri eksami vastused 2009 #19 Inseneri eksami vastused 2009 #20 Inseneri eksami vastused 2009 #21 Inseneri eksami vastused 2009 #22 Inseneri eksami vastused 2009 #23 Inseneri eksami vastused 2009 #24 Inseneri eksami vastused 2009 #25 Inseneri eksami vastused 2009 #26 Inseneri eksami vastused 2009 #27 Inseneri eksami vastused 2009 #28 Inseneri eksami vastused 2009 #29 Inseneri eksami vastused 2009 #30 Inseneri eksami vastused 2009 #31 Inseneri eksami vastused 2009 #32 Inseneri eksami vastused 2009 #33 Inseneri eksami vastused 2009 #34 Inseneri eksami vastused 2009 #35 Inseneri eksami vastused 2009 #36 Inseneri eksami vastused 2009 #37 Inseneri eksami vastused 2009 #38 Inseneri eksami vastused 2009 #39 Inseneri eksami vastused 2009 #40 Inseneri eksami vastused 2009 #41 Inseneri eksami vastused 2009 #42 Inseneri eksami vastused 2009 #43 Inseneri eksami vastused 2009 #44 Inseneri eksami vastused 2009 #45 Inseneri eksami vastused 2009 #46 Inseneri eksami vastused 2009 #47 Inseneri eksami vastused 2009 #48 Inseneri eksami vastused 2009 #49 Inseneri eksami vastused 2009 #50 Inseneri eksami vastused 2009 #51 Inseneri eksami vastused 2009 #52 Inseneri eksami vastused 2009 #53 Inseneri eksami vastused 2009 #54 Inseneri eksami vastused 2009 #55 Inseneri eksami vastused 2009 #56 Inseneri eksami vastused 2009 #57 Inseneri eksami vastused 2009 #58 Inseneri eksami vastused 2009 #59 Inseneri eksami vastused 2009 #60 Inseneri eksami vastused 2009 #61 Inseneri eksami vastused 2009 #62 Inseneri eksami vastused 2009 #63 Inseneri eksami vastused 2009 #64 Inseneri eksami vastused 2009 #65 Inseneri eksami vastused 2009 #66 Inseneri eksami vastused 2009 #67 Inseneri eksami vastused 2009 #68 Inseneri eksami vastused 2009 #69 Inseneri eksami vastused 2009 #70 Inseneri eksami vastused 2009 #71 Inseneri eksami vastused 2009 #72 Inseneri eksami vastused 2009 #73 Inseneri eksami vastused 2009 #74 Inseneri eksami vastused 2009 #75 Inseneri eksami vastused 2009 #76 Inseneri eksami vastused 2009 #77 Inseneri eksami vastused 2009 #78 Inseneri eksami vastused 2009 #79 Inseneri eksami vastused 2009 #80 Inseneri eksami vastused 2009 #81 Inseneri eksami vastused 2009 #82 Inseneri eksami vastused 2009 #83 Inseneri eksami vastused 2009 #84 Inseneri eksami vastused 2009 #85 Inseneri eksami vastused 2009 #86 Inseneri eksami vastused 2009 #87 Inseneri eksami vastused 2009 #88 Inseneri eksami vastused 2009 #89 Inseneri eksami vastused 2009 #90 Inseneri eksami vastused 2009 #91 Inseneri eksami vastused 2009 #92 Inseneri eksami vastused 2009 #93 Inseneri eksami vastused 2009 #94 Inseneri eksami vastused 2009 #95 Inseneri eksami vastused 2009 #96 Inseneri eksami vastused 2009 #97 Inseneri eksami vastused 2009 #98 Inseneri eksami vastused 2009 #99 Inseneri eksami vastused 2009 #100 Inseneri eksami vastused 2009 #101 Inseneri eksami vastused 2009 #102 Inseneri eksami vastused 2009 #103
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 103 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 287 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor proxemon Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

50
docx

Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015

1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, s

Ehitusmaterjalid
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om

Ehitus
32
doc

Eksami küsimuste vastused

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime

Ehitusmaterjalid
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS ­ materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS ­ materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 ­ materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS ­ näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS ­ materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee

Ehitusmaterjalid
27
doc

Teedeehituse eksami vastused

1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded: · teehoiu korraldamine · liiklusohutuse suurendamine · liikluse ja ühistranspordi korraldamine · riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve, · teeregistri, liiklusregistri pidamine · osalemine õigusaktide vä

Ehituskonstruktsioonid
33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en

Ehitus materjalid ja...
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal

Ehitusmaterjalid



Lisainfo

Vastused insenerieksamiks 2009

Märksõnad

Mõisted

graafiline, vektortingimus, mehaaniline pinge, punktkoormus, mehaaniline pinge, pinnamomendid, telginertsimoment, vastupanumoment, vastupanumomendi ühik, inertsiraadiuse ühikuks, qxyo, mzo, tala ülesannetel, sz0, maksimaalsed nihkepinged, kriitiline pinge, suurusjärgus, normaal, joonpaigutise ühik, peamiseks puuduseks, roogplaate, tep, tep, paneelmajadest, tselluvill, kergkruus, kergkruus, 4 portland, portland tsement, tooraine, mitte praguneda, puisteolek 1200, klass näitab, plaadid, metall, liitekohtadeta 1, menetlusega, kiudbetooni omadused, klaasvill, klaasvill, kivivill, räbuvill, olemasolevates hoonetes, korrosiooniks, metallkatetel, läbimõõdud, nivelliir, digitaalnivelliirid, keskelt nivelleerimine, otsast nivelleerimine, justeerimine, vältides mägesid, punktide 1, punktidele kõrgused, tardkivimid, tardkivimid, süvatardkivimitel, kemo, kemo, biogeensed, maavarana kasutamine, perspektiivne, kuulsaim purse, paekivi, ehitusgeoloogia, puuritakse augud, pinnase nihketugevus, tugevusteooriatest, võrreldes liivapinnastega, külmumispiiri, soojustus, tuulutusliistu all, plekk, katusekatteks, tavakatused, soojustus, soojustus, tasanduskiht, vahtpolüstüreen, parapeti tuulutus, soojustus, tasanduskiht, aurutõke, ehituspaber, evs, enalikel juhtudel, paindemomendi osatähtsus, ristlõikeklassil, evs, lõikele, kiivele, kiivekandevõime arvutamisel, horisontaalsiirde piirsuurust, evs, k crit, nihe, läbipaine, liite järeleandvus, k mod, tappliide, määratletud, raidseotis, tüübelühendus, määratletud, ekstsentrilisusest, naagelühendus, purunemisvõimalusi, naelliide, kruviliide, määratletud, klamberliide, konstrueerimisel, liimühendus, ogaplaatühendus, määratletud, riisad, rangid, paindemom, põikjõukindlus, soovitav, põikisarruseks, teraskestade puhul, rangide samm, tef, vaiatööd, järelrammimine, minnes järk, rammimise käigus, vaste, kihi paksus, tsemendi kivinemissoojuse, termosmeetod, soojakaod, kasutatavateks meetoditeks, 8 miks, tuulduvuse seisukohast, märgumisel, 10 ryl, küttesüsteemi tasakaalustamine, püstiku liiniseade, elektriküte, konvektor radiaator, liistradiaator, miniradiaator, pritsmekindel radiaator, käterätikuivati, torustikus, soojaülekanne, soojatagasti rootor, tööelement, väljuv õhk, veemõõdusõlm, abiseadmed, püstkanalite puhul, kanalisatsiooni põhinõudeks, neutralisaatorid, bioloogilised väikepuhastid, neelulehtrid, selleks võib, konstruktiivelement, töönorm, kulunorm, standardi põhimõtted, firma üldkuludeks, nõudluskõver, nõudluskõver, pakkumiskõver, nõukogu otsused, põhivara ostmine, intervjuu, üleminekuajale iseloomulikult, investeeringud, viimase tagajärjel, leppe hind, firmale, standardite iso, iso, otsuste langetamiseks, tellija, tellijale, koos töömahtudega, võlaõigusest, kirjalik tõend, makseluba, progresseeruvad maksed, maksete kinnipidamine, maksetega viivitamine, selleks viiviseks, põhiline valmidus, maksuplaneerimine, hooldus, maksuplaneerimine, pakkujal, kinnisasi, naaberkinnisasja kasutamine, nõukogu liikmeid, suitsetada tule, evakuatsiooni, ehitises, veevõtukohale või, sobib a, enamikel juhtudel, pulber, kuivatusruumist või

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun