Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Inseneri eksami vastused 2009 (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Ehitusmaterjalid
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis see tähendab?
  • Milliseid aluseid loetakse headeks milliseid halbadeks ehitusalusteks ja miks?
  • Kuidas saab seda kontrollida?
  • Kuidas väldite katte irdumist aluselt tuule imijõu tõttu?
  • Kuidas jagunevad koormused ja mida tuleks arvutusega kontrollida?
  • Millised näitajad arvulised suurused määratakse arvutusega?
  • Kuidas jagunevad koormused ja mida tuleks arvutustega kontrollida?
  • Millised on põhinõuded betoonpõrandate ehitamisel?
  • Miks on soovitavnõutav katuslae ventileerimine?
  • Mida võimaldavad hoone tehnokommunikatsioonid?
  • Milleks on vaja ehituskulude liigitamist?
  • Mis on pakkumuseelarve millised kulud on seal arvesse võetud?
  • Mis on turunõudlus mis pakkumine?
  • Mis põhjustel miks?
  • Kuidas toetab seda meeskonna töö rutiin?
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud)
  • Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras.
    Tasakaalutingimused:
    graafiline – jõuhulknurk on kinnine
    vektortingimus – jõudude vektorsumma on 0
    analüütiline – RX=0 RY=0 =>
    => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja
    Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga
    Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori lõpp langeb ühte esimese vektori algusega, seega:
    R=F1+F2+F3+F4+F5=0
    Ehk R=0
    R=ΣF=0
    Koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimusi on 2, ülesanne on lahendatav, kui tundmatuid on 2.
    Sõrestiku varraste pikijõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga:
    Välisjõudude mõjul tekivad sõrestiku varrastes sisejõud, mis on määratavad sõlmede eraldamise meetodiga.
    Tähistada sõlmed tähtedega ja vardad numbritega. Vabastada sõrestik sidemetest asendades kande mõju toereaktsioonidega. RA=RB=F/2.
    Eraldada järjekorras sõlmed ACDB ja vaadelda nende tasakaalu sõlme rakendatud jõudude mõjul. Esmalt sõlm, kus on mitte rohkem kui 2 tundmatut sisejõudu, sest koonduval jõusüsteemil on vaid 2 tasakaaluvõrrandit.
    Näit.
    F=4kN; H=3m; L1=L2=4m;
    Järelikult Ra=Rb=F/2=2kN
    Eraldan sõlme A
    Tingimus ΣMD=0
    Ra*L1+S2*H=0
    S2=-8/3 kN
    ΣV=0
    -Ra+sina*S1=0
    sina=Ra/V(42+32)=2/5
    S1=5 kN
    Kontroll:
    ΣH=0
    S2+ cosa *S1=0
    Nullvarras: nim. varrast , milles antud koormus kombinatsioonis sisejõud puuduvad. On võimalik määrata ilma erilise arvutuseta.
  • tingimus – koormamata kolmevardaline sõlm, milles kaks varrast on ühel sirgel sisaldab kolmanda vardana nullvarda.
  • tingimus – koormamata kahevardaline sõlm, mõlemad nullvardad.
  • tingimus – kahevardaline sõlm, milles koormus on ühe varda sihiline, on üks varras nullvarras.
  • Meelevaldse tasandilise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Staatikaga määratud tala ja raami toereaktsioonid
    Meelevaldse jõusüsteemi taandamise (teisandamisel e. liitmisel) tulemuseks võib olla, et ei teki peavektorit (R) ega peamomenti (Mo), st. R=0 ja M=0. Sellisel juhtumil on jõudude süsteem tasakaalus
    st.
    ja
    Seega tasakaalutingimused on:
    1. Jõudude projektsioonide algebraline summa x-teljel võrdub nulliga. Jõudud projektsioonide algebraline summa y-teljel võrdub nulliga. Jõudude momentide algebraline summa mingi punkti suhtes võrdub nulliga.
    x ei ole paralleelne y
    2. (Sobib hästi talade toereaktsioonide määramiseks)
      
    3
    . Kehtib, kui punktid A B C ei asu ühel sirgel
      
    Erijuhtumid:
    1. Kui R0 M=0 on tegemist koonduva jõusüsteemiga;
    2. Kui R=0 M0 on tegemist jõupaaride süsteemiga.
    Staatikaga määratud tala, sõrestiku ja raami toereaktsioonid määratakse projektsioonivõrrandite ja momendivõrrandite abil.
    Näide:
    Kontroll:
    1.3. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine lõikevõttega.
    Ülesanne: Leida sisejõud paralleelvöödega sõrestiku kolmes vardas.
    Tasakaalus olevast kehast mõttelise lõikega eraldatud osa on tasakaalus talle mõjuvate välisjõudude ja lõikesse jäävate sisejõudude toimel.
    Tasapinnaline kuju püsib osa sõrestikust. Osale saab kirjutada 3 tasakaalu võrrandit. Võimalik leida 3 tundmatuga sisejõu varrast.
    1.4. Jõud, moment, koormus ja pinge ehitusmehaanikas; definitsioonid ja ühikud
    Jõud – kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Rahvusvahelises ühikute süsteemis (Si) on jõu ühikuks njuuton. N - jõud, mis põhjustab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/sek².
    Moment – jõu ja jõu õla korrutis.
    Mehaaniline pinge – sisejõu intensiivsus lõikepinnal. Elementaarne osa normaaljõust kannab nimetust normaalpinge (σ-sigma). Põikjõu elementaarne osake on nihkepinge (τ-tau). Pinge ühikuks on nagu lauskoormuselgi jõu ja pinna jagatis (N/m²=Pa, MPa=10³kN/m²=N/mm²).
    Koormus- on kehale rakendatud jõud. Lauskoormus joonel antakse tavaliselt 1 kN/m= N/mm. Pinnale mõjuva jõu põhiühikuks Si süsteemis on 1 N/m²=1 Pa (paskal), mis on ääretult väike pinnakoormus, vastates vaid 0,1 mm vee samba rõhule. Seepärast on otstarbekas kasutada miljon korda suuremat ühikut megapaskal (MPa), mis arvuliselt langeb kokku suurusega 1 N/mm².
    Normaaljõu (N) ja põikjõu (Q) ühikuks on jõuühik (N, kN), momendi (M) ühikuks on jõu ja pikkuse korrutis (N*m, kN*m, kN*mm).
    Punktkoormus – 1 kN = 10³ N
    Lauskoormus joonel – 1 kN/m = 1 N/mm
    Lauskoormus pinnal – 1 kN/m² = 1000 N/m² = 10³ Pa = 10-3 MPa
    Mehaaniline pinge – 1 MPa = 106 Pa = 1 N/mm²
    Jõu moment – 1 kNm = 1000 Nm = 106 Nmm
    1.5. Telginertsmoment, vastupanumoment ja inertsraadius, nende kasutusalad tugevus- ja paigutisarvutustes.
    Pinnamomendid on tasapinnalise kujundi geomeetrilised karakteristikud , mida kasutatakse varda ristlõike kirjeldamiseks varda tugevus- ja jäikusarvutustes.
    Telginertsimoment : Kujundi telginertsimomendid telgede x ja y suhtes Ix ja Iy on
    Ix=∫ y2 dA Iy=∫ x2 dA
    Telginertsimoment on alati positiivne suurus (y2>0) ja ta ühikuks on ppikkusühik neljandas astmes (m4, cm4, mm4).
    Liitkujundi telginertsimoment võrdub osakujundite telginertsimomentide summaga .
    Ruut: Ix=Iy=a4/12
    Ristkülik: Ix=bh3/12 Iy=b3h/12
    Ring: Ix=Iy=πD4/64
    Vastupanumoment: Kujundi vastupanumoment saadakse telginertsimomendi jagamisel kujundi peakeskteljest kõige kaugemal oleva punkti koordinaatidega. Vastupanumoment on tinglikult alati positiivne suurus. Vastupanumomendi ühik on pikkusühik kolmandas astmes (m3, cm3, mm3). Arvutatakse mõlema peakesktelje suhtes:
    Wx=Ix/ |Ymax| Wy=Iy/ |Xmax|
    Liitkujundi vastupanumomendi leidmiseks tuleb alati enne leida vastava liitkujundi telginertsimoment, vastupanumomenti ei saa leida osakujundite vastupanumomentide summeerimisega!
    Ruut: Wx=Wy=a3/6
    Ristkülik: Wx=bh2/6 Wy=b2h/6
    Ring: Wx=Wy=πD3/32
    Inertsiraadius: Iseloomustab kujundi pindala ehk varda ristlõike materjali kaugust kujundi raskuskeskmest.
    ix=√Ix/A iy=√Iy/A
    Inertsiraadiuse ühikuks on pikkusühik (m, cm, mm). Tinglikult loetakse inertsiraadiust ainult positiivsena.
    Ruut: ix=iy=a/√12
    Ristkülik: ix=h/√12 iy=b/√12
    Ring: ix=iy=D/4
    1.6. Koormusfunktsiooni ja sisejõudude funktsioonide vahelised seosed, nende kasutamine epüüride koostamisel.
    Ülesanne: Staatikaga määratud tala Q ja M epüürid.
    Seosed koormusfunktsiooni ja sisejõudude funktsioonide vahel:
    • koormusfunktsiooni esimene integraal on põikjõu funktsioon vastasmärgiga ja põikjõufunktsiooni esimene tuletis on koormusfunktsioon vastasmärgiga.

    kus:
    Qxy(x)- põikjõu funktsioon
    q(x)- koorumus funktsioon
    Qxyo- põikjõu funktsiooni väärtus integreerimisrajal kohal x=0
    • Painemomendi funktsioon on koormusfunktsiooni teine integraal ehk põikjõu funktsiooni esimene integraa .

    kus:
    Qxy(x)- põikjõu funktsioon
    Mz(x)- paindemomendi funktsioon
    Mzo- paindemomendi funktsiooni väärtus integreerimisrajal kohal x=0
    Epüüride koostamine.
    Tala ülesannetel on otstarbekas integreerimist alustada vasakult toelt ja seega on integreerimiskonstantideks toereakstioonid: lihttalal Qxyo=Ra ja Mzo=0. Konsoolil Qxyo=Ra ja Mzo=-Ma. Kui integreerimine algab konsooli vabast otsast siis on integreerimiskonstandid sinna otsa rakendatud punktkoormused P ja M.
    Punktkoormuste vahelisel alal on põikjõu funktsioon konstantne ja paindemoment kui konstandi esimene integraal on lineaarne funktsioon.
    Ühtlane lauskoormus suunaga ülevalt alla põhjustab lineaarselt kahaneva põikjõu funktsiooni. Lineaarse funktsiooni esimene integraal on ruutfunktsioon. Selle funktsiooni kasvu kiirus on aga seda suurem, mida suurem on integreeritava funktsiooni väärtus. Negatiivne põikjõud põhjustab kahaneva paindemomendi funktsiooni. Järelikult lauskoormuse poolt põhjustatud paindemoment on ruutparabool, mille lagipunkt on kohas, kus põikjõud vahetab märki. Kui põikjõud talas puudub, on paindemoment konstantne.
    Epüüride koostamisel kanname sisejõu (Q, M) positiivsed väärtused y- teljest alla poole
    Ülesanne: tala Q ja M epüürimine lihtsa koormusskeemi korral.
    Põikjõud lõikes avaldub kõigi ühel pool lõiget olevate välisjõudude projektsioonide summana tala ristlõike pinnale. Paindemoment lõikes avaldub ühel pool lõiget olevate välisjõudude momentide summana tala lõike raskuskeskme suhtes.
    Vasakult poolt hakates epüüri koostama.
    Liigendis paindemoment =0. M(x=0)=0; M(x=a)=; M(x=a+b)=
    Kontroll:
    1.7. Normaalpinge ja nihkepinge põikpaindel. Tala tugevusarvutused .
    Ülesanne: Määrata ühtlase lauskoormusega liimpuittala kandevõime.
    Normaalpinge: σx=Mzy/Iz y – vaadeldava kihi kaugus ristlõike keskteljest z; Iz – telgin.moment z telje suhtes.
    Mz ja y on märgiga suurused, Iz alati positiivne. Mz ja Iz on ristlõike ulatuses konstantsed, y muutuv koordinaat.
    Nihkepinge: τxy=Qxy*Sz0/Iz b(y) Sz0- lõikega eraldatud osa staatiline moment peakesktelje z suhtes;
    Maksimaalsed nihkepinged on tala hor. peapinnal.
    Tugevusarvutused: põhitingimuseks on σmax≤f. Tavaliselt ei kontrollita tugevust norm.- ja nihkepingetele üheaegselt, kuna: -max normaal - ja nihkepinge väärtused ei saa esineda ühes ja samas punktis; -max paindemomendi ja põikjõu väärtused reeglina ei esine ühes ja samas tala ristlõikes. Seega on homogeense tala tugevusarvutuste valemid normaalpingete järgi: │Mz│≤ fIz/│y│ ja │Mz│≤RWz
    f – materjali arvutustugevus; Iz ja Wz – ristlõike telgin.moment ja vastupanumoment; y – suurim kaugus peakeskteljest.
    Ristküliku tugevuskontrolli arvutusvalemid nihkepigete järgi: Qxy ≤Rv2A/3 ja Qxy ≤Rv Iz b(y)/ Sz0
    Ülesanne:
    Andmed:
    L=4,5m
    f=15 MPA (puidu arvutustugevus)
    ristlõige 110x270 mm
    qmax=?
    σ = M/W M=q*L2/8
    W=bh2/6
    f = q*L2*6/8*bh2 => q=f*8*bh2/L2*6 = 15*8*110*2702/45002*6 = 7,9 kN/m
    1.8. Posti kriitiline koormus ja kriitiline pinge. Piirsaledus .
    Kriitiline koormus
    Kasutades nõtkepikkuse mõistet Lo, saame Euleri kriitilise koormuse avaldise kirjutada nii
    Kus:
    EI = Posti ristlõike vähim paindejäikus
    L0 =  L arvutuslik posti nõtkepikkus
     = nõtkepikkuse redutseerimistegur
    Avaldisest selgub , et posti krritiline koormus on võrdeline posti netoristlõike paindejäikusega ja pöördvõrdeline nõtkepikkuse ruuduga .
    Posti otste kinnitustingimustest tulenev tegur võib erinevates suundades toimuvatel nõtkumistel olla erinev nagu ka paindejäikus EI. Inertsmomendi määramisel tuleb arvestada ristlõike selle teljega , mille suunaga risti toimub nõtkumine.
    Saleda posti arvutamisel tuleb arvestada ka posti omakaalu või piki telge rakendatud lauskoormust p. Sel juhul:
    Kui pL>
    siis tuleb posti sirgena hoidmiseks kasutada tõmbejõudu.
    Nõtke pikkused sõltuvalt posti otste kinnitamistingimustest.
    Kriitiline pinge on kriitilise koormuse ja ristlõike pindala jagatis. Euleri kriitiline pinge on:
    kus:
    inetsiraadius
    saledus
    E- normaalelastusmoodul
    Euleri kriitiline pinge on võrdeline materjali deformatiivusust näitava suurusega (E) ja pöördvõrdeline varda saleduse ruuduga.
    Piirsaledus on postidele esitatav jäikuse nõue, mille korral konstruktsioonielementide saledus ei tohi ületada lubatavat. Sõltuvalt sellest, kuidas konstruktsioon töötab antakse ette sellised suurused nagu piirsaledused ja materjalist lähtudes ohtlikud saledused (.
    Põhilistel koormust kandvatel elementidel peab saledus jääma väiksemaks, kui120, seega  = 120, teisejärgulistel kandeelementidel  = 150 ja surutud side varrastel  = 200. Samad nõuded ka tõmmatudteraselementidel, kus  suurused peavad jääma  = 250…400 vahemikku. Enam vähem samas suurusjärgus on ka tõmmatud puidu piirsaledused.
    1.9. Staatikaga määratud raami sisejõudude epüürid.
    Ülesanne: Koostada staatikaga määratud raami sisejõudude epüürid punktkoormusest.
    Välisjõudude mõjul tekib raami igas ristlõikes paindemoment M, põikjõud Q ja normaaljõud N. Raami staatiline arvutus seisneb kõigi nende sisejõudude epüüride konstrueerimises. Lõikemeetodit kasutades saab raami mistahes ristlõikes leida paindemomendi, põikjõu ja normaaljõu. Sisejõud samastatakse välisjõududega ning nende suurused määratakse tasakaaluvõrranditega. Lõikemeetod seisneb selles, et raam lõigatakse mõtteliselt kaheks osaks kohas, kus sisejõude soovitakse leida. Eemaldada võib ükskõik kumma raamiosa, silmas tuleb pidada võrrandite lihtsamat ülesehitust.
    Paindemoment antud ristlõikes võrdub kõigi lõikest ühel pool asuvate välisjõudude momentide algebralise summaga ristlõikepinna raskuskeskme suhtes; põikjõud võrdub kõigi lõikets ühele poole jäävate välisjõudude projektsioonide algebralise summaga raami ristlõikepinnale; normaaljõud võrdub kõigi lõikest ühele poole jäävate välisjõudude projektsioonide algebralise summaga raami ristlõikepinna normaalile.
    Normaal- ja põikjõule antakse märk. Kui raami varras on tõmmatud, loetakse normaaljõud positiivseks; kui surutud – negatiivseks. Põikjõud loetakse positiivseks, kui ta püüab vaadeldava vardaosa tema teise otsa suhtes pöörata päripäeva. Q-epüüri koostamisel kantakse positiivsed väärtused teljest üles ja vasakule. Paindemomendile tavaliselt märki ei omistata. M-epüüri koostamisel kantakse paindejõudude väärtused varda tõmmatud kiudude poole.
    1.10. Paigutiste arvutamine Mohri meetodil epüüride integreerimise võttega.
    Ülesanne: Leida koormatud lihttala paigutis etteantud punktis.
    Joonpaigutis ehk siire on vaadeldava keha mingi punkti lõppasendi ja algasendi vahelise lõigu pikkus.Joonpaigutise ühik on pikkusühik (mm, cm, m).
    Nurkpaigutis ehk pööre on mingi kehaga seotud joone,näiteks varda telje,suuna muutus algasendi suhtes.Nurkpaigutist mõõdetakse nurgaühikutes,tavaliselt radiaanides.Maksimaalselt lubatud paigutiste väärtused on ehituskonstruktsioonides limiteeritud ja nende leidmine on konstruktoril tugevusarvutustega võrdse tähtsusega.
    Mohri integraal
    Koormamisel ühikjõuga „1“:
    kus:
    N, M ja Q- väliskoormusest tekkivad sisejõud
    N, m ja q- ühikjõust tekkivad sisejõud.
    Raami ja tala puhul:
    (viimane liidetav väga saleda terasraami puhul
    Sõrestiku puhul:

    2. Ehitusmaterjalid Künnapase poolt kontrollitud ja heaks kiidetud


    2.1 Puidu kaitse mädanemise, mädanikseente eest.
    On konstruktiivsed ja keemilised võtted.
    Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua puitkonstruktsioonile sellised füüsilised tingimused, mis seente arengut ei soodusta . Nende võtete eesmärk taandub sellele, et säilitada puitu kuivana . Puitkonstruktsioon peaks olema kaitstud sademete eest ja konstruktsioonid peaksid olema tuulutatavad.
    Keemiliste võtete puhul puitu töödeldakse mürkainetega e. antiseptikutega.
    Kõik antiseptikud jagunevad 4 rühma:
    • Vees lahustuvad – enamasti pulbrid, lahustatakse vees, tehakse 3-5% vesilahus. Mürgised, imbuvad hästi puitu ja ei määri puitu. Peamiseks puuduseks on see, et vesi uhub kergelt puidust välja. Na floriid kaotab mürgisuse leeliste toimel;
    • Õliantiseptikud – tumedad pruunikad õlid. Piisavalt mürgised, vesi puidust lihtsalt välja ei uhu. Määrivad puitu ja mõned on rõveda lõhnaga;
    • Antiseptilised pastad – koosnevad antiseptikust (enamasti pulbrist), mineraalsest täiteainest (savi, kriit), sideainest ( lubi , kips) ja vesi. Pastataoline mass, mis võõbatakse kihina pinnale. Odavad. Määrivad puitu tugevalt. Kasutatakse välistöödel ja väliskonstruktsioonides, pinnasega kokkupuutuvatel osadel.;
    • Antiseptilised värvid – mingi värv või lakk , millele lisatakse mürkainet. On antiseptik ja viimistlusmaterjal. Imbub hästi puitu ja on tõhusa mürgisusega.

    Antiseptimise meetodid:
    • Võõpamine
    • Pihustamine
    • Immutamine vannis – 2 vanni kõrvuti, külm ja kuum 90-95˚C antiseptikuga
    • Rõhu all immutamine –Kasutatakse, kui puit on rasketes tingimustes
    • Difusioonimmutamine – välisolukorras rakendatav .

    2.2 Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalide liigid, omadused ja kasutamine.
    Orgaanilised plaatmaterjalid
    Roogplaadid: valmistatakse paralleelsete kõrtega roo kihist , mis pressitakse kokku ja õmmeldakse tsingitud traadiga läbi. Plaatide paksus on 30-100 mm. Roogplaatide mahumass on 200-250 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06-0,09 W/m.Cº. Plaatide puuduseks on nende süttivus, kõdunevus ja näriliste poolt kahjustatavus.
    Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks (ka vanade hoonete lisasoojustuseks). Roogplaadile nakkub krohv ka ilma krohvimatte kasutamata. Kõrgendatud niiskuseda hoonetes roogplaadid ei sobi. Analoogseks roogplaatidele on toodetud ka õlgplaate.
    Fiboriit : koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks. TEP- plaadid kuuluvad raskeltsüttivate materjalide hulka. Mahumassi järgi jagunevad nelja marki- 300, 350, 400 ja 500. Mõõdud on harilikult 500x2000mm ja paksus 25-100mm. Soojaerijuhtivus 0,09-0,14 W/m.Cº. TEP- plaate on Eestis kasutatud seinte ja katuslagede soojustamiseks. Suur osa ehitatud paneelmajadest on välisseintest nendega soojustatud . Krohv püsib nendel hästi. Sobib ka lisasoojustusena.
    Vahtplastplaadid: Poorne materjal, mis saadakse vaikude vahustamisel. Sulatatud vaik küllastatakse kõrge rõhu all mingi gaasiga ja jahutatakse maha. Teiskordsel soojendamisel 100.120 kraadini gaas paisub , ajades kogu massi vahutama. Jahtumisel vahustruktuur säilib. Kasutatakse sooja ja heliisolatsiooniks.
    Orgaanilised puistematerjalid
    Tselluvill : saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide (boori ühendid) lisamisel. Tselluvill on raskelt süttiv materjal, tihedus 40 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,037-0,041 W/m.Cº. Seda paigaldatakse puhuriga mööda voolikuid, sobib raskesti ligipääsetavates kohtades (madalad pööningud). Võib pritsida ka vertikaalsetele pindadele niisutades, siis ta kleepub.
    Termoliit: on saepuru (soovitavalt okaspuidust) millele on lisatud 8-10% pulberlupja. Lubi seob saepuru üheks monoliidiks. Termoliidi tihedus on 300-500 kg/m3 ja soojaerijuhtivus ca 0,10 W/m.Cº. Termoliiti on Eestis kasutatud vanemate puidust sõrestikhoonete soojustamiseks.
    Granuleeritud vahtplast: kujutab endast 5-10mm jämedusi vahtplastkuule, milliseid kasutatakse seinte ja lagede soojustamiseks. See on ülikerge materjal, sest kuulikestes olevatele mikropooridele lisanduvad veel kuulikeste vahelised tühemed. Granuleeritud vahtplasti tehakse kõige sagedamini fenoolformaldehüüdvaikude (mipoori) baasil.
    2.3 Keramsiidi valmistamise põhimõte, omadused ning kasutamine.
    Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel kõrgtemperatuursel põletusel pöördahjus.
    FIBO kergkruus on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest, on põlematu ja külmakindel, on tugev vaatamata kergusele, on hea soojus - ja heliisolaator, ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase , ei karda niiskust ega kemikaale, ei hallita ega mädane, ei meeldi närilistele ega putukatele, omab DIN-sertifikaati.
    Kergkruusa toodetakse Häädemeestel Pärnumaal. Peale esmast töötlemist põletatakse savi pöördahjus umbes 1150ºC juures. Savi massile lisatakse veel täitematerjali, mis põletamise käigus välja põleb ja tänu sellele muutub materjal kergeks ja poorseks. Põletamisel savi paisub ning tänu ahju pöörlemisele muutub keraamilisteks graanuliteks. Graanulid on täis väikseid suletud õhupoore ning see teebki temast kerge ja hea soojustusmaterjali. Kergkruus on keraamiline , tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema u. 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on u. 1150ºC. See on keemiliselt lähedane neutraalsele – pH on ligikaudu 8-9.
    Kergkruusa omadused: λ = 0,16...0,19 W/m, puiste mahukaal 250-600 kg/m³
    • Koormustaluvus - Kergkruus vastab oma kandeomadustelt enim peenliivale, olenevalt konstruktsiooni tihedusest on tema varikaldenurk 33...37º. Tihe kergkruusa kiht talub koormust 0,2 MPa.
    • Kemikaalide ja ilmastikukindlus - Keraamilise tootena on kergkruus vastupidav enamike hapete, soolade, leeliste, õlide näit. bensiini mõjudele ning korduvatele jäätumis-sulamisprotsessidele.
    • Ventileerimisomadused - Kergkruus on õhku läbilaskev ning seetõttu ventileeruvad ehitistest nii ehituslik, konstruktsiooniline kui ekspluatatsioonist tulenev niiskus ja aur.
    • Kasutusalad
    • Katuste ventileerimiseks
    • Soojusisolatsioonina
    • Lamekatustel
    • Vundamentide ümber
    • Kergplokkidest
    • vundamendid
    • seinad
    • Kergtäiteks
    • teede, raudteede mulded
    • torustike ehitused
    • põrandad looduslikel pinnastel
    • vundamentide ümber vee drenaaziks

    Omadused:
    • on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest 
    • on põlematu ja külmakindel
    • on vaatamata kergusele tugev 
    • on hea soojus- ja heliisolaator
    • ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase
    • ei karda niiskust ega kemikaale
    • ei hallita ega mädane
    • ei meeldi närilistele ega putukatele

    Tulekindlus
    Kergkruus on põlematu ehitusmaterjal.
    Kasutamine:
    • katuse soojustusena
    • põranda soojustusena
    • tasakaalustamisel
    • teedeehitusel
    • trasside rajamisel

    2.4 Portland -tsemendi tootmise põhimõte ja portlandtsemendi omadused.
    Portland tsement on tänapäeval kõige enam kasutatud sideaine. Tsemendi toormaterjal peab andma vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi ühendeid CaO, SiO2, Al22O3, Fe2O3. nendest lihtsatest ainetest moodustub rida keerukaid keemilisi ühendeid. Enamasti kasutatakse tsem valmistamisel 2 toorainet kaltsiiitkivim( lubjakivi , marmor, kriit jne) 75-78% ja savi 22-25%. Tsemendi tootmine 1) kuivmenetlus – kasutatakse kui tooraine on lubjamergel; 2) märgmenetlus – kasutatakse kui tooraineid on 2.
    Toormaterjali ettevalmistus: Märja menetluse puhul lubjakivi purustatakse killustikuks ja segatakse vee ja saviga ning loheb märjalt jahvatamisele. Saadakse peeneks hõõrutud pasta taoline mass – lobri. See suunatakse lobri basseini, kust võetakse proove ja vajadusel lisatakse veel midagi.
    Kuiva meetodi puhul – kivid purustatakse ja sorteeritakse.
    Tsemendi põletamine: see toimub pöörlevas toruahjus, (ühelt poolt lobri sisse torus temp. ~1450oC, teiselt poolt juhitakse torusse kütus ja õhk mis põleb ja samast toru otsast väljub klinker). Lobri hakkab kuivama, praguneb tükkideks, need veeretatakse ümmargusteks kuulideks  1-4 cm. Lubjakivist eraldub CO2 ja järelejäänud CaO ühineb paakumisel saviga, tekib tsemendiklinker. See suunatakse klinkrilattu kus seda hoitakse teatud aeg, seal ta jahtub maha.õhu niiskuse toimel muutub paksemaks vaba lubi peaks kustuma.
    Klinkri jahvatamine: toimub kuulveskis, lisatakse 2-5% kipsi (reguleeritakse tsemendi tardumiasaega). Tsemndi tera läbimõõt 15-20 μm. Värvus sõltub toorainest , kõige sagedasem on hall.
    Tsemendi omadused:
    • normaalne vee sisaldus s.o. vee hulk %-des tsemendi kaalust , mis on vajalik normaalplastsusega tsemendi taigna saamiseks. Keskmine tsemendi normallne vee sisaldus on 25-30%.
    • Tardumise ajad – eristatakse 2 ajamomenti tardumise algus ja lõpp. Algus tähendab, et tsement hakkab paksenema (40- 60min), lõpp tahkunud (8-10h).
    • mahupüsivus – s.o. tsem. omadus terdumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu, mitte praguneda e. deformeeruda . absoluutset mahupüsivat tsementi ei ole, kuivades keskmine tsement pisut kahaneb.
    • jahvatuspeenus- mõjutab tsemendi kvaliteeti väga palju. Mida peenem seda parem. Sõel 4900 ava/cm2. sellest peab läbi minema vähemalt 85 % tsemendist .
    • tsemendi tihedus – see on üsna kõikuv suurus. Puisteolek 1200 – 1300 kg/m3; arvutuslikuks tiheduseks võetakse 1300, erimass 3,05 – 3,15 g/cm3.
    tsemendi tugevusklass – kõige tähtsam tsemendi omaduste näitaja. Klass näitab – tsemendist, liivast ja veest valmistatud standartsete proovikehade survetugevust N/mm2 peale 28p kivistumist normaaltingimustel. Peale survetugevuse kontrollitakse ka painde või tõmbetugevust.
    2.5 Betooni tugevust mõjutavad tegurid ja tugevuse kontroll.
    Betooni tugevus:
    Tugevus on raske betooni tähtsaim omadus. Seepärast betooni tugevusklass survetugevuse järgi. Survetugevust kontrollitakse proovi teel, kas silindrilise v. kuubi kujuliselt. Kuubi külje ja silindri diameetri mõõdud 10, 15 v. 20 cm. Silindri kõrgus 1,5 diameetrit. Proovikehade suurus killustiku järgi. Proovikehade survetugevus määratakse peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes (temp. +20°C; õhuniiksus 90…100%). Harvem kontrollitakse ka tõmbe- ja paindetugevust. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8…15 korda väiksem. Mida kõrgem betooniklass, seda suurem suhe. Betooni kasutatakse peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Tõmbele ja paindele töötavates konstruktsioonides ainult koos sarrusega.
    Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest. Peamised on kaks:
    • Tsemendimargist;
    • Vesi-tsementtegurist.

    Mida suurem tsemendiklass, seda tugevam betoon . Mida suurem vesi-tsementtegur, seda nõrgem betoon .
    Vähemal määral mõjutavad betooni tugevust:
    • Tihendamine;
    • Kivistumise tingimused (halvad on läbikülmumine, liiga kiiresti kuivamine);
    • Kahjulikud lisandid materjalides ja vees;
    • Tsemendihulk (minimaalne tsemendihulk on antud projektieerimisnormidega).

    Optimaalne tsemendihulk betoonis oleks selline, et ta täidaks kõik täitematerjali vahesed tühemed ja, et ta kataks kõik terad vähemalt tsemenditera paksuse kihiga . Betoonis peab olema vähemalt optimaalne hulk tsementi. Ülearu suur tsemendihulk hakkab vähendama betooni tugevust. Betooni kivistumisel tsement seob oma kaalust 10…20% vett e. kivistumiseks vajalik V/T=0,1…0,2. Tugevus määratakse küll 28 päeva vanuselt, tegelikult klass tõuseb aja möödudes.
    2.6 Bituumenite baasil valmistatud katusekattematerjalid.
    Bituumen baasil valmistatud katusekatte - ja hüdroisolatsioonimaterjalid jagunevad väliskuju järgi:
    • Rullmatejralid (nt ruberoid )
    • Plaatmaterjalid (nt plaatruberoid)
    • Valumaterjalid (valatakse kohapeal)

    Ruberoid
    Suure grupi katusekattematerjalide üldnimetus. Klassikalise ruberoidi tugikihiks on tsellulooskiudpapp, kaasajal pigem klaas- või polüesterkiudmaterjalid, mis on tunduvalt tugevamad ja painduvamad. Immutusaineks on nafta - , kummi- või polümeerbituumen. Tugikiht immutatakse ja kaetakse mõlemalt poolt bituumeniga ning lõpuks kaetakse puistekihiga.
    Ruberoid jagatakse aluskihiruberoidiks (mõlemalt poolt peenpuistega kaetud) ja pealiskihiruberoidiks (peal jämepuiste all peenpuiste). Turustatakse rullides.
    Keevisruberoid
    Kleepekiht tehases peale kantud . Et ruberoid rullis kokku ei kleepuks, on klepkiht kaetud õhukese polüetüleenkilega. Kleepkiht sulatatakse üles rulli lahtikeeramisel (katusel) kuumapuhuriga. Polüetüleenkilet ei eemaldata, see sulab koos kleepkihiga.
    Võivad olla:
    • Lauskleepega (liimikiht on kogu papi pinnal)
    • Ribakleepega ( liim on ribade kaupa)
    • Punktkleepega ( liim on üksikute laikudena)
    Osalise kleepega ruberoidil all saab veeaur vabalt liikuda ja pindruberoidi alla ei teki katuse soojenemisel aurukotte.
    Plaatruberoid
    Tehakse paksemast ruberoidist, tükeldatakse mitmesuguse kujuga plaatideks (enamasti 1000 mm pikkused „kammikujulised”). Valmistatakse kummibituumeni baasil, puistekihiks värviline kivipuru. Kasutatakse enamasti tiheda roovitusega kaldkatuse katmiseks. Plaadid naelutatakse roovitusel. Järgmise rea ülekate kleepub alumise rea plaatidele. Plaadid on alt kaetud külmalt liimuva kihiga, mis on kaetud veel kilega (tuleb enne paigaldamit eemaldada).
    Kiud-bituumenplaadid
    Koosnevad bituumenist, mingist orgaanilisest kiudainest ja mineraalpulbrist. Bituumenit kasutatakse harilikult emulsioonina ja sellele lisatakse juurde kiudaine ja mineraalpulber (võib ka puududa ). Saadud massist pessitakse lainelised plaadid ja kuivatatakse need.
    Naelutatakse papinaeltega puitroovitusele. Nendest plaatidest katus on üks kergemaid (3-4kg/m2).
    Metall -isool
    On 0,05-0,2 mm paksune alumiiniumplekk, mis on kahelt poolt kaetud bituumeniga. On tugev, painduv, kõdunemiskindel ja veetihe materjal. Kasutatakse eriti vastutusrikastes kohtades, kus isolatsioonimaterjali remondivõimalus puudub.
    Mastikskatted
    Kujutavad endast vedelat segu (levinuimad on kummi ja bituumeni segud), mis kantakse katuse pinnale valamise, pihustamise, võõpamise või rulliga . Segu tardub ja moodustab liitekohtadeta 1-3 mm paksuse katusekatte või muu hüdroisolatsioonikihi. Katte võib peale kanda ühes või kahes kihis.
    ( „Ehitusmaterjalid”, Helmut Pärnamägi , lk 94-97)
  • Kiudbetoon , selle omadused ja kasutamine.
    Kiudbetoon ehk fiiberbetoon armeeritakse disperssete kiududega. Praktikas kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras-, plastik -, polüpropüleen- või süsinikkiud.
    Kiudude tükeldamine võimaldab kiud ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on põhimõtteliselt võimalik saavutada betoon, mille surve- ja tõmbetugevus on ligilähedaselt võrdsed.
    Kiudbetooni omadused
    Kiudbetoon läheneb oma omadustelt osaliselt isotroopsele materjalile- tema omadused ( tugevus ) on kõikides suundades enam vähem ühesugused.
    Kiudbetooni omadused on olenevalt betooni kasutuskohast, konstruktsiooni tüübist ja koormusest erinevad. Betooni koostist mõjutavad ka pumbatavus ja paigaldatavus. Kiudbetooni puhul kehtib sama põhitõde, mis tavabetooni puhulgi: mida väiksem (teatud piirini) on vesitsementtegur, mida jäigem on betoon, seda kvaliteetsem tuleb valatav konstruktsioon. Samas ei ole jäigad betoonisegud pumbatavad ja nende paigaldamine on raskem Seepärast kasutatakse kvaliteetsetes betoonides alati plastifikaatoreid , mis muudavad betoonisegu plastiliseks ja kergesti paigaldatavaks. Betooni koostise valikul on oluline kiu kogus betoonisegus.
    (www.kiudbetoon.ee)
    Kiudbetooni kasutamine
    Kiudbetooni põhilisteks kasutusaladeks võib nimetada betoonpõrandad- tööstuspõrandad, torkreetbetoon ning samuti ka monteeritavad betoonelemendid üle kogu maailma.
    Kiudbetooni eelised tavabetooni ja raudbetooni ees:
    • Suurem painde-, tõmbetugevus
    • Kõrgem pragunemiskindlus
    • Kõrgem pinna löögikindlus
    • Lihtsustub tehnoloogiline protsess
    • Väiksem töömahukus
    • Võimalik juhtida pragude tekkimist
    • Võimalik suurendada töövuukidevahelist kaugust
    • Võimalik vähendada plaatide paksust
    • Maksumus madalam võrreldes võrkarmeeringuga.

    Teraskiud
    Teraskiud muudavad betooni jäigemaks ning suurendavad paindetõmbetugevust.
    Põhiliselt kasutatakse külmalt tõmmatud traadist (kõige paremad), metall-lehest lõigatud- ja freesitud kiudusid. Võivad olla ka roostevabad, galvaniseeritud. Teraskiudude pikkus võib olla kuni 70mm ning saledus (pikkuse ja läbimõõdu suhe) 20 kuni 100. Mida saledam kiud, seda parem tulemus.
    Sünteetilised kiud. Sünteetilise kiuga betoon on ühtlaselt jagunenud tavalisemalt polüpropüleenkiud, mille pikkus on 10…25mm sõltuvalt kiutüübist. Vähendab eelkõige plastilist mahukahanemist ja pragunemisriski. Kuna sünteetiline kiud ei anna tugevust, siis kasutatakse sünteetilist kiudu koos teraskiuga puhaspõrandate tasanduskihtide valmistamisel.
  • Mineraalvillade liigid, omadused ja kasutamine
    Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine (looduslikud kivimid,räbud, klaas) sulatamisel 1400 -1800 °C juures. Sulamass pihustatakse kiududeks lisades kleepuvat sideainet. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa ( vatti ) meenutava massi.
    Sõltuvalt pressimise survest , võib mineraalvillast saada rullikeeratavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kaitsekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber).
    Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal.
    Klaasvill - Tooraineks klaasimurd, lisatakse soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne materjal, seega pressitakse kokku 40-80x transportimiseks ja ladustamiseks. Elastsuse tõttu täidab hästi isoleerivat ruumi. Eestis on levinuim „ Isover -klaasvill”, mille mahumass ehk tihedus 15-20 kg/m3, soojajuhtivus 0,029-0,041 W/m°C ja ekspluatsioonitemperatuur max 200-250 °C).
    Kivivill - Valmistatakse looduslikust kivimist nt basaldist . Kuumakindlaim mineraalvilla liik. Kivivill hakkab klompuma 1100 °C juures. Kasut.kõrgete tulekaitse nõuetega hoonetes. Eestis on kõige levinum „ Paroc -kivivill”, mille tihedus on 30-100 kg/m3, soojajuhtivus 0,037-0,041 W/m°C.
    Räbuvill - Valmistatakse kõrgahju räbust. Eestis on toodetud räbuvatiga sarnast mineraalvatti põlevkivi koksist ja telliskivijäätmetest ja nimetati teda mineraalvatiks. Kaasaegsete mineraalvilladega võrreldes oli see suhteliselt madalakvaliteediline. Kohtla-Järve mineraalvatist tehti poolpehmeid plaate suurusega 50x100 cm, paksusega 50-60 mm. Tuhedus oli 100-150 kg/m3, soojajuhtivus 0,06-0,07 W/m°C, kasutatav temp. 600°C. Olemasolevates hoonetes on seda vatti palju kasutatud.
    Puistevill - Peenestatud, ilma sideaineta mineraalvill. Paigaldatakse puhuriga. Sobib kasutada põõningutel ja piiratud tööruumiga kohtade soojustamiseks. Pakkimisel kuni 80% kokku surutud. Tihedus 20 kg/m3, soojaerijuhtivus.0,05 W/m°C. Eestis on puistevilladest saadaval peamiselt „Isover-puiste” ja „Paroc PUH”.
    ( „Ehitusmaterjalid”, Helmut Pärnamägi , lk 117-119)
    2.9 Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse .
    Korrosiooniks nim. metallide riknemist või ümbritseva väliskeskonna mõjul.
    Korrosioon jaguneb:
    • keemiline – metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid , mis on sageli täiesti pude materjal ( rauarooste ).
    • Elektrokeemiline – tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall jaguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti.
    See kuidas metall toimib elekrtolüüdis, sõltub tema potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes.
    Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni:
    • Ilmastikuline – tekib ilmastiku mõjust metallile
    • Veealune – vees oleva metalli elektrokeemiline lagunemine
    • Maa-alune – tekib pinnase toimel metallile
    • Korrosioon uitvoolude toimel – tekib kui metall on elektrivoolu mõjuväljas
    Leviku järgi liigitatakse korrosioon:
    • Pindkorrosioon – levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja, saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada
    • Kohalik korrosioon – esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum
    • Kristallidevaheline korrosioon – tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik.

    Igal aastal hävib korrosiooni tagajärjel 8-10% kogu maailma aastasest terastoodangust. See sunnib tõsiselt korrosioonikaitsega tegelema.
    Korrosioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid:
    • Legeerimine – metalli koostisse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit , kroomi või vaske
    • Oksüdeerimine - metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht
    • Fosfaatimine - metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht)
    • Kuumkatmine - metall kaetakse mõne teise sulametalliga
    • Galvaniseerimine - metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht
    • Plakeerimine - kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakteeritakse sageli puhta alumiiniumilehega.
    • Lakkimine ja värvimine - kõige lihtsam, odavam ja ehitusel enim kasutatav
    • Konserveerimine - metalli pind kaetakse mingi õli või rasvataolise aine kihiga.
    Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. Metallkatetel on veel lisaks elektrokeemiline toime. Kui kaks metalli asetada elektrolüüti, siis hävineb negatiivsema potensiaaliga metall, kaitstes samal ajal positiivsema potensiaaliga metalli.
    ( „Ehitusmaterjalid”, Helmut Pärnamägi , lk 27-28)
    2.10 Poorbetooni valmistamine, omadused.
    Põhitooraineteks on- tsement,
    lubi ja peeneks jahvatatud kvartsliiv . Tinglikult koosneb poorbetoon veel suures osas õhust, mis paikneb materjali suletud poorides, mille läbimõõdud on 0,5-2,0 mm. Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse. Poorbetoontoodetes on tahket materjali umbes 20 %, 0,5...2,0 mm makropoore umbes 50 % ja makropooride vahelises osas mikropoore umbes 30 %.
    Tootmisprotsess . Põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit, mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur.
    Vormid valatakse täis ca 60% ulatuses. Seejärel lähevad tooted eelaurutusele. Segu paisub ja tardub. Pärast tardumist lõigatakse umbes plastiliini tugevuse saavutanud segumassiiv lõikemasinal traatidega õigete mõõtudega toodeteks . Lõpliku tugevuse saavutavad tooted autoklaavides nende termilisel töötlemisel auruga kõrge temperatuuri ja rõhu režiimil. Autoklaavimisprotsessi käigus tekib lähteainetest uus homogeenne mineraal - tobermoriit, mis koos poorse struktuuriga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse.
    Poorbetoonil jääb toodetesse tootmisprotsessi käigus teatud hulk niiskust, mis on 30-35 % massi järgi.
    Omadused: Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse. Survetugevus ≥2,5N/mm2, soojaerijuhtivus ≤0,10W/mK, külmakindlus ≥ 35 tsüklit.
    3. Geodeesia ja geoloogia (geodeesia osa kontrollitud , geoloogia osa kontrollitud Mati Toome poolt)
    3.1 Nivelliir , selle peanõue, peanõude kontrollimine.
    Nivelliir on instrument , mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire (niitristi keskmine horisontaalniit). Sõltuvalt konstruktsioonist võib eristada: elevatsioonikruviga ehk silindrilise vesiloodiga nivelliir ja kompensaatoriga nivelliir. Nivelleerimislattidelt tehtud lugemite vahe (erinevus) annab maastikupunktide (latipunktide) kõrgusliku erinevuse ehk kõrguskasvu.
    Digitaalnivelliirid on kompensaatori, sisearvuti ja mäluga. Need võimaldavad automaatset lugemite tegemist koodlatilt, kõrguskasvu arvutust ja salvestamist. Lisaks saadakse ka kaugus instrumendist latini, samuti on võimalik automaatne projektkõrguste väljamärkimine.
    Nivelliiri peanõue – Viseerimiskiir peab olema horisontaalne. Viseerimistelg peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega KK ║ LL . Kompensaator peab tagama viseerimiskiire horisontaalsuse.
    Peanõude kontrollimine
    Keskelt nivelleerimine – Asetatakse nivelliir täpselt punktide A (tagasivaate latipunkt) ja B (edasivaata latipunkt) keskele , mõõtes õlad lindi või niitkaugusmõõturiga. Keskelt nivelleerides saadakse õige kõrguskasv olenemata sellest, kas peanõue on täidetud või mitte. Punktide A ja B vaheline kõrguskasv h avaldub järgmiselt: h = (a-x) - (b-x) = a-b (Ärgee kasutage valemit ilma jooniseta või selgituseta, kuigi kõik õige.
    Otsast nivelleerimine – Tuuakse nivelliir tagumise lati juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine samade punktide A ja B vahel
    Arvutada kõrguskasv h’ = ia – b. Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus (h-h’) näitab, kas peanõue on täidetud või mitte.
    h-h’ = 2x ≤ 4 mm
    Tehnilisel nivellerimisel 2x ≤ 10 mm. Lubatavast suurema erinevuse korral tuleb nivelliir justeerida. Selleks arvutatakse lugem b0 edasivaate jaoks, mille puhul vaatekiir oleks horisontaalne b0 = i a – h
    Elevatsioonikruviga nivelliiri justeerimiseks tuleb elevatsioonikruvi keerata nivelliiri niitristi horisontaalniit lugemile b0 Selle tulemusel läheb silindrilise vesiloodi mull paigast ära. Silindrilise vesiloodi justeerimiskruvide abil panna vesiloodi mull uuesti keskele. Pärast justeerimist muuta instrumendi kõrgust ja teha otsast kontrollnivelleerimine h’ määramiseks. Kompensaatoritega niveliiride kontrollimine ja justeerimine on analoogne. Peanõude kontrollimisel avastatud viga parandatakse niitristi vertikaalsuunalise nihutamisega.
    Elevatsioonikruviga nivelliiri võiks käsitlemata jätta. Kui õigesti mäletan,siis me seda ei õppinud Aivar/Agu mis see tähendab? Kas õppejõud ütles, et seda ei pea käsitlema. On vastused kontrollitud?
    3.2 Liitnivelleerimine, nivelleerimiskäigu projekteerimine .
    Juhul kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata nivelliiri ühest jaamapunktist, tuleb rakendada liitnivelleerimist,st jaamapunkte on 2 või rohkem. Seda tehakse kas punktidevahelise suure kauguse, reljeefivahe või takistuse tõttu.
    Esimeses jaamas (J1) tehakse lugemid t1 ja e1. Latt , mis on punktil A tuleb viia sidepunktidele 2 ja teises jaamas (J2) tehakse lugemid t2 ja e2. Sidepunktil 1 olnud latt viiakse punktile B ja kolmandas jaamas tehakse lugemid t3 ja e3.
    Kõrguskasv: hAB=h1+h2+h3=(t1-e1)+(t2-e2)+(t3-e3)=Σt-Σe
    Kõrguskasv hAB võrdub käigu tagasivaate lugemite summa minus edasivaate lugemite summa.
    Punkti B kõrgus HB=HA+hAB
    Enne välitöid koostatakse nivelleerimiskäigu projekt. Selle koostamise üheks tingimuseks on,et tekiks kontrolli võimalus teostatud tööle ja selleks on 2 võimalust- kinnine käik ja käik kahe teadaoleva kõrgusega punkti vahel.Selle koostamiseks uuritakse olemasolevat plaanimaterjali töö teostamise piirkonnas, selgitatakse reeperite asukohad ja kõrgused. Nivelleerimiskäigud projekteeritakse võimalusel mööda teid, metsasihte, vältides mägesid- orge , põõsastikke ja muid takistusi. Käigu pikkus peaks olema võimalikult lühike. Järgneb rekonstrueerimine , s.t. maastikul kontrollitakse projekti otstarbekohasust, vajadusel tehakse muudatusi ja täpsustusi. Käigu lõplik suund märgitakse looduses ajutiste märkidega.
    Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised või kinnised.
    Kahe reeperi vaheline nivelleerimiskäik
    Nivelleeritakse ühes suunas, kõigi nivelleeritud kõrguskasvude summa (Σhpr) peab võrduma reeperite A ja C kõrguste vahega Σhteor=HRpC - HRpA
    Sidumatus fh=Σhpr - Σhteor
    Töö vastab tehnilise nivelleerimise täpsusele, kui on rahuldatud tingimus fh≤fh lub
    fh lub = +/- 50 mm korda ruutjuur käigu pikkusest kilomeetrites
    vastus on mm-tes
    Käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks – nivelleeritakse edasi-tagasi so kinnine käik
    Kinnine käik algab ja lõpeb ühes punktis, s.o. reeperil A. Kõigi kõrguskasvude praktiline summa hpr peaks võrduma nulliga (kui mõõta mõõtmisvigadeta), erinevus nullist fh on käigu sidumatuseks. Kontrolliks arvutada fh lub
    Σhteor=0
    Σhpr=fh
    fh≤fh lub
    Üldiselt peaks iga nivelleerimiskäik algama ja lõppema kõrgema klassi võrgu reeperiga On lubatud rajada ka kinnisi nivelleerimiskäike – polügoone. Saab rakendada ka ühe reeperi olemasolul .
    Punktide 1 – 2 vahelist käiku võib käsitleda kui kahe reeperi vahelist käiku
    3.3 Projektkõrgusega punkti väljamärkimine nivelliiriga.
    Vaja on välja märkida projektkõrgus HProjekt.
    Projektkõrguse märkimiseks tuleb latti liigutada üles-alla kuni horisontaalniidil on lugem a (siis lati 0 on projektkõrgusel).
    Hi = HRp + lRp
    a = Hi – HProjekt
    lugem a arvutatakse instrumendi horisondi kõrguse kaudu
    3.4. Plaanilise ja kõrgusliku mõõdistamispõhise rajamine ja mõõtmine
    Plaanilise ja kõrgusliku mõõdistamispõhise rajamiseks tuleb luua maastikul mõõdistamise alusvõrk, millede punktidele määratakse plaanilised koordinaadid (X,Y) ja kõrgus (H). Alusvõrgu punktide asukoht selgitatakse olemasoleval suuremõõtkavalisel topograafilisel plaanil ja täpsustatakse maastiku ülevaatause käigus.
    Mõõdistamise alusvõrgu punktid tähistatakse maastikul maavaiadega või asfaldinaeltega. Järjestikuste punktide vahel peab olema nähtavus joonepikkuste mõõtmiseks ja nurkade mõõtmiseks polügoni punktide vahel. Samuti peab olema tagatud nähtavus mõõdistavatele situatsioonipunktidele.
    Käigu joonte pikkuse peaksid jääma vahemikku 20-350m. Punktdevahelised horisontaalnurgad tuleb mõõta 1´ täpsuasega, joonepikkused suhtelise veaga alla 1:2000 (ainult õppeotstarbel, oleneb töö tähtsusest ja jääb enamasti vahemikku 1:10 000 kuni 1: 30 000
    Kõigile mõõdistamise alusvõrgu punktidele tuleb ühtses koordinaatide süsteemis arvutada X ja Y koordinaadid-moodustab nn plaaniline alusvõrk.
    Situatsiooni- või reljeefipunktide kõrguste saamiseks tuleb mõõdistamise alusvõrgu punktidele määrata kõrgused. Selleks võib kasutada geomeetrilist- või trigonomeetrilist nivelleerimist.
    Nivelleerimise mõõtmistulemuste põhjal tuleb arvutada mõõdistamise alusvõrgu punktidele kõrgused e. määrata H koordinaat- moodustub nn kõrguslik alusvõrk. X, Y ja H koordinaatide olemasolul moodustub plaaniline ja kõrguslik mõõdistamispõhis.
    Lihtsamatel juhtudel rajatakse kinnine käik (nii nagu praktikal tegime )
    Nivelleerimiskäik tuleb projekteerida 3.2 tingimusi arvestades,st et teostatud tööd oleks võimalik kontrollida
    3.5. Tahhümeetriline mõõdistamine ja plaani koostamine
    Tahhümeetrilist mõõdistamist kasutatakse plaanide koostamiseks mõõtkavades 1:500 kuni 1:5000.
    Teostatavate tööde kompleks jaotatakse välitöödeks ja kameraaltöödeks.
    Peale mõõdistamise alusvõrgu loomist järgneb situatsioonipunktide mõõdistamine.
    Territooriumi tahhümeetrilisel mõõdistamisel saadakse situatsioonipunktidele samaaegselt nii plaaniline, kui ka kõrguslik asend, seega saadakse mõõtmiste tulemusena kõigi soovitud situatsioonipunktide kohta korraga kolm kordinaati X,Y ja H.
    Situatsioonipunkti plaaniline asend saadakse polaarviisil st. polaarnurgad mõõdetakse orienteeritud limbi abil, mille 0´00´on orenteeritud käigu eelmisele punktile.
    Kaugus ehk nn polaarkauguse polügooni punktist kuni situatsioonipunktini, võib sõltuvalt koostatava plaani mõõtkavast ja võimalusest mõõta niitkaugusmõõturiga 0,1 m täpsusega, lmax=70m( 100m ), aga ka lindiga või elektrooniliselt.
    Situatsioonipunktide kõrguslik asend saadakse trinomeetrilise nivelleerimisega.
    Mõõdistades tasasel maastikul võib kasutada ka teodoliidiga otsast nivellerimist lähtudes tõsiasjast, et vertikaalringi lugem NA, kui see panna vertikaalringi lugemiks, annab horisontaalse viseerimiskiire.
    Kameraaltööde käigus valmib plaan:
    1. Arvutada alusvõrgu punktide X,Y,H koordinaadid
    2. Kanda plaanilise aluvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile
    3. Polaarnurga ja-kauguse järgi kanda plaanile situatsiooni punktid
    4. Kantud sit.punktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon
    5. Kirjutada plaanile sit.punktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid
    6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega
    Topograafilise plaani sisu mõõtkavades 1:500-1:2000
    1. Püsimärkidega kindlustatud geodeetilised punktid
    2. Hooned
    3. Rajatised sh. Teed ja nende päraldised
    4. Hüdrograafia ja hüdrograafilised rajatised
    5. Maastikul märgistatud piirid ja piirded
    6. Taimkate (kõlvikud), pinnakatted ja reljeefivormid
    7. All- ja pealmaatehnovõrgud
    3.6 . Peamised kivimitüübid ja nende omadused.
    Kivim - ühest või mitmest mineraalist koosnev maakoore tahke osa. Esinevad maakoores lasunditena.
    Kivimi koostis, ehitus, lasumistingimused on seoses neid sünnitanud geoloogiliste protsessidega.
    Tavaliselt on kivimi koostise ja omaduse seisukohalt määravaks 3-4 mineraali.
    Erinevad omavahel strukuurselt ( st koostises olevatemineraalide absoluutse ja suhtelise suuruse, kuju, omavaheliste paigutuste järgi ).
    Oma tekketingimustest tulenevalt jaotatakse kivimid:
    Tardkivimid e. magmakivimid
    Settekivimid
    Moondekivimid
    Tardkivimid
    Tardkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami – magma – diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel.
    Eristatakse süvakivimid ja purskekivimid . Nende vaheline üleminekulüli on poolsüvakivimid.
    Tardkivimid rühmitatakse magma tardumise koha (sügavuse) järgi:
    • efusiivseteks e. purskekivimiteks
    • intrusiivseteks e. süvakivimiteks.
    Jaotatakse vastavalt nende keemilisele koostisele :
    • Hapud ( ränioksiidi SiO2 sisaldus 65…75% )
    • Neutraalsed ( ränioksiidi SiO2 sisaldus 52…65% )
    • Aluselised ( ränioksiidi SiO2 sisaldus 40…52% )
    • Ultraaluselised ( ränioksiidi SiO2 sisaldus 30…40% )

    Mida aluselisem on kivim, seda enam on temas tumedama värvusega mineraale. Hapud kivimid on heledamad ja kergemad.
    Tardkivimitel annab kivimi struktuur ülevaate, kui kiiresti on magma tardunud ( mida sügavamal, seda suuremad kristallid- graniit ).
    Süvatardkivimitel e. magmakivimitel on suurekristaliline struktuur, maapinnal tekkinutel aga klaasjas struktuur.
    Kivimi koostisosade ruumiline paigutus – tekstuur
    Tardkivimites olevate kristallide suuruste alusel jaotatakse:
    • Jämedakristallilised > 5mm
    • Keskimisekristallilised 1…5 mm
    • Peenekristallilised
    • Mittekristallilised
    Tardkivimeid iseloomustab ühtlane, massiivne tekstuur
    Purskekivimeid iseloomustab voolustruktuur
    Tardkivimeid leidub Eestis rändkividena, mis on siia kantud mandrijää poolt.
    Graniit on Eestis kõige levinenum tardkivimitüüp; ta moodustab rändkivide koguhulgast 80 %.
    Settekivimid
    Settekivimid tekivad nii veekogudes kui maismaal kuhjunud murenemise, keemilise settimise või organismide elutegevuse produktide - setete kivistumisel (litifitseerumisel).
    Settekivimeid iseloomustab kihilisus ( rõht-, lainjas -, põimkihilisus )
    Kivistumata, pudeda materjali nimetamiseks kasutatakse mõistet sete . Sette kivistumisel (litifitseerumisel) tekib settekivim. Setteid ja settekivimeid koos nimetatakse setenditeks.
    Settekivimite rühmitamisel lähtutakse sette ladestumise viisist (geneesist) ja ladestunud materjali koostisest. Tavaliselt eraldatakse siin välja järgmisi gruppe:
    • purdkivimid
    • kemogeensedsettekivimid
    • kemo-biogeensed settekivimid
    • biogeensed settekivimid.
    Purdkivimid moodustuvad murenenud lähtekivimi tükkidest e. purdosakestest.
    Kemogeensed settekivimid tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel tõelistest lahustest. Kemo-biogeensete kivimite moodustumisel toimub mineraalide väljakristalliseerumine lahustest organismide (bakterite) toimel.
    Biogeensed on settekivimid, millised on tekkinud taimsete või loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja litifitseerumisel.
    Orgaanilised setendid:
    turvas
    pruunsüsi
    kivisüsi ( süsinikku 75-93% )
    põlevkivi
    Biokeemilised setendid:
    lubjakivi
    dolomiit
    mergel .
    Mergel on vahepealne lüli lubjakivi ja savi vahel.Lubjakivi ja dolomiit on head looduslikud ehitusmaterjalid ning Eesti on nendega piisavalt varustatud.
    Pindalaliselt 75% maa paljanduvatest kivimitest moodustavad settekivimid.
    Moondekivid
    Moondekivimid tekivad kõigi võimalike kivim- tüüpide ümberkristalliseerumisel kõrgenenud temperatuuri ja rõhu, aga samuti gaaside ja lahuste toimel maakoores. Rühmade detailsem jaotus arvestab juba mitmesuguseid lisatingimusi.
    Moondekivimeid iseloomustab vöödline, kildaline struktuur
    Moondekivimite klassifitseerimine põhineb mitmel tunnusel.
    Sõltuvalt moondekivimite lähtekivimeist, eristatakse:
    • ortokivimid,
    • parakivimid
    Ortokivimid on tekkinud tardkivimite, Parakivimid settekivimite moondel. Samas ei ole sageli tugeva moonde korral võimalik lähtekivimit määrata.
    Moondeprotsesside liigi järgi jaotatakse enamlevinud moondekivimeid:
    • kontakt- e. termaalse metamorfismi,
    • purustus - e. dünamometamorfismi,
    • regionaal- e. dünamotermaalse metamorfismi kivimeiks.
    Esimesed tekivad magmamasside kontaktil ümbriskivimeis, teised murranguvööndeis, kolmandad mäetekkelistes piirkondades (laamade põrkevööndeis).
    Detailsemalt rühmitatakse mingi moondeliigi kivimeid juba metamorfsete faatsiestena s.o. kindlas P-T intervallis ümberkristalliseerumisel füüsikalis-keemilise tasakaalu saavutanud kivimrühmadena. Konkreetseid kivimtüüpe nimetatakse sageli tekstuuri tüübist ja mineraalsest koostisest tuletatud nimetusega. Väga levinud on plaatja e. kildalise tekstuuriga kivimid - kildad (vilgukilt, granaatkilt, kloriitkilt jt.).
    http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_kivimid.ht m ja loengukonspekt
    3.7. Eesti maavarad .
    Põlevkivi.
    Põhiline energeetika maavara Eestis. Koosneb 50% orgaanilistest ainetest ( vetikad ). Ei esine puhtal kujul, vaid on segatud paekiviga.
    Eesti põhilised maardlad: Paldiski; Kohtla-Järve; Jõhvi; Tapa .
    Diktüoneemaargilliit
    Esineb Hiiumaast Narvani. Lasub fosforiidi peal. Kasutada saab komplekselt koos fosforiidi kaevandamisega .
    Maavarana kasutamine on tõkestatud mitme asjaoluga:
    - kütteväärtus väike (kõrge tuhasus)
    - püriidi (FeS2) sisaldus, mis laguneb põletusprotsessidel vääveloksiidseks gaasiks ning põhjustab atmosfäärisaastet
    - argilliidi väljastamine aherainena fosforiidi pealt puistangusse pääseb temasse õhuhapnik ning võib põhjustada kivimi isesüttimise.
    Perspektiivne on temas esinevate haruldaste elementide (U, Mo, V) suhteliselt kõrge sisaldus.
    Turvas
    Suured varud-turvas on energeetiline maavara ning loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks-, soodsad kliimatingimused tekkeks- küllalt vett, vähe õhku – taimed lagunevad ja tekib turvas ( süsinikku 28-35% ). Turvast ’’kasvab’’ aastas juurde 0.9mm.
    Seega ka taasuv maavara. Turbakiht on 4-5 m ( 7-8, kuid kohati ka 17 m ) paksune. Esineb enam soistel aladel- seega kõige paksemad kihid asuvad Ida-Virumaal. Eestis vastab 1580 sood nõuetele – turbakihi paksus vähemalt 0,9 m.
    Turba söestumisproduktiks on pruunsüsi ( süsinikku 60-75% )
    Maagaas
    Eksootiline maanäht.
    Eestis leidub põhjarannikul, saartel. Kuulsaim purse- Keri saare gaasipurse ( Loksa lähedal )
    Nafta
    Looduslik bituumen. 1900ndate alguses leiti naftalaadset vedelikku Hiiumaal, 60ndatel Kuressaare linnast. Üldiselt Lääne-Eesti saarestikel. Naftabassein Kaliningradi lähistel ( u. 2 km. sügavusel ).
    Nafta kui maavara nimetamine Eesti kontekstis ei ole eriti tõsimeelne.
    Fosforiit
    Tähelepanuväärne loodusressurss. Tänapäeval ei kasutata ega ka kaevandata- maailmaturul ei ole konkurentsivõimeline.
    Kaevandati/ Leiukohad: Maardu , Tsitre, Toolse , Aseri - Saka, Rakvere.
    Looduslikud maavarad:
    Eestis kõrgekvaliteedilsed puuduvad.
    Paekivi- paas ( lubjakivi, dolomiit. Põhja-Eesti )
    Kruus
    Liiv ( Lõuna-Eesti )
    Savi ( Lõuna, eriti Kagu-Eesti-Värska )
    Graniit ( rändkividena )
    Loengukonspekt
    Parandatud Mati Toome soovituste alusel 18.02.2009
    3.8. Geoloogilised ja ehitusgeoloogilised uuringud.
    Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada maakoore ehitus, selle arengut, uurida kivimite teket, nende ainelist koostist ja kivimkehade vastastikuseid suhteid. Põhiliseks meetodiks on vaatlus - geoloogiline kaardistus, mille tulemusena koostatakse alade geoloogilisi kaarte. Nende abi saab täpse ülevaate antud piirkonna geoloogilisest ehitusest, kivimitest ja nende vanusest.
    Ehitusgeoloogia - pinnase sobivuse uurimine ehitise/ rajatise rajamiseks. Uurimise käigus selgitatakse välja pinnase iseloom. Puuritakse augud- nii saadakse proovikehad, mille alusel eristatakse erinevate kivimite kihtide paksus. Seejärel tehakse kindlaks lõikes esinenud erinevate kivimite olulised andmed nagu näiteks kandevõime, nidusus, tihedus, kokkususrutavus jne
    ( pinnase mehhaanilised ja füüsikalised omadused ). Põhjavee olemasolul määratakse ka selle sügavus. Nende andmete põhjal saabki väita, kas pinnas vastavas kohas on sobiv teatud liiki ehitise rajamiseks.
    Loengukonspekt ja Jüri Esinurm( Skanska EMV AS projektiinsener )
    Parandatud Mati Toome soovituste alusel 18.02.2009
    3.9. Pinnaste liigitus terasuuruse alusel.
    Pinnase nimetus määratakse valdavalt terasuuruse alusel
    Kaks suuremat rühma:
    jämedateralised pinnased ( kruus, liiv )
    peeneteralised pinnased ( möll, savi )
    Tehakse sõelanalüüs või osakesete settimiskiirus ja koostatakse sõelkõver ehk lõimis
    Valdo Jaaniso/ TTÜ pinnasemehhaanika ja geotehnika õppejõud
    3.10. Pinnase nihketugevus .
    Pinnase nihketugevus on pinnase mehhaaniline omadus.
    Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemuse kirjeldamiseks sobivaim Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub kui nihkepinge τ saavutab teatud taseme τf, mis on funktsioon normaalpingest.
    1
    Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti suur ning seepärast saab üldjuhul kõverjoonelise funktsiooni asendada lineaarsega, nagu seda tegi juba Coulomb.
    2
    kus c on nidusus ja φ sisehõõrde nurk.
    Seda sõltuvust nimetatakse Mohr -Coulomb tugevustingimuseks. Kuna veeküllastatud pinnases hõõre tekib ainult teradevahelise efektiivsurve tõttu, siis peab tingimuse väljendama kujul
    3
    c ja φ on pinnase tugevusparameetrid, mis leitakse eksperimentaalselt. Nende määramine on geotehnika üks keskseid probleeme. c ja φ usaldusväärsusest sõltub ehitise töökindlus ja ökonoomsus.
    Tugevusparameetrite määramiseks kasutatakse mitmesuguseid laboriteime ja välikatseid.
    Valdo Jaaniso/ TTÜ pinnasemehhaanika ja geotehnika õppejõud
    4. Hooned (1 pool Tamme poolt kontrollitud, 2 pool kontrollimata)
    4.1 Milliseid aluseid loetakse headeks, milliseid halbadeks ehitusalusteks ja miks?
    Headeks ehitusalusteks pinnasteks loetakse kaljupinnaseid, mis koormuse all üldse ei deformeeru nt. graniit, kvartsiit, pae –ja liivakivid; jämepurdpinnaseid, mis on murenemisel tekkinud pinnased, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50 % - paerähk, kruus, veerised . Jämedateraline kuiv liiv on tugev ehitusalus, kui liivakiht on küllalt paks. Jämeliiv laseb vett kergelt läbi ja paisub külmumisel vähe. Kõige halvem on tolmliiv, eriti kui see on veega küllastunud. Võrreldes liivapinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad, külmumisel paisuvad tunduvalt rohkem, mis soodustab pragude teket konstruktsioonides. Kuiv või väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastne või voolav savipinnas aga vundeerimiseks väga ebasobiv. Ehitusalusena ei kasutata ka kobedaid kokkusurutavaid ebaühtlase koostisega pinnaseid- turvas, muda , mustmuld. ( Hooned I, Jüri Tamm. LK 12-13)
    4.2 Põhireeglid madalvudamentide ehitamisel : kaitse pinnaseniiskuse ja kondensvee mõjul
    märgumise eest, külmakergete eest ja külma tungimise eest põrandakonstruktsiooni
    vundamendi läheduses.
    Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hoone rajada allapoole pinnase külmumispiiri – Eestis on see normatiivselt 1,2 m maapinnast allpool. Või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ning drenaaži rajamise teel. Ümber hoone perimeetri, vundamendi taldmiku peale, horisontaalselt maapinnaga umbes 1-1,5 m laiuselt paigaldatakse külmaisolatsioon- soojustus - enamasti kasutatakse vahtpolüstüreeni. Samuti tuleb soojustus paigaldada vundamendi vertikaalsele osale ning pinnasel põranda betooni alla. Drenaaz rajatakse vundamendi lähedale, tallast natukene alla poole ümber hoone perimeetri. Sademetevee ära juhtimiseks hoonest kasutatakse ka sillutusribasid, mis peavad olema laiusega 700-1000 mm ning kaldega 3% hoonest eemale. Sillutised tehakse kas betoonist, kividest või asfaltbetoonist. Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest ja takistab vee tungimist läbi tarindi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades sellega soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks. Niiske sein külmudes ja sulades mureneb kiiresti. Isolatsioon ise peab olema pidev ja tihe, mittemädanev materjal. ( kasutatakse näiteks võõpisolatsioone, krohvisolatsioone, rullisolatsioone jne). Tarindi niiskumist veeauru tiheduse mõjul saab vältida, kasutades auruisolatsiooni või tarindi õhutamist. Horisontaalne hüdroisolatsioon rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale. Vertikaalne hüdroisolatsioon kantakse keldri välisseintele kuni maapinnani. (LK 12-25)
    4.3 Seleta lahti kuidas  mõjutab piirdetarindite õhupidavus hoone energiakulusid ja soojapidavust ning kuidas saab seda kontrollida?
    Piirdetarindid muutuvad mitte õhupidavaks, kui tuulutusplaat on halvasti paigaldatud, pistikupesad, lülitid, seinte või seina ja katuse ühendussõlmed on pragudega ning pole korralikult tihedad . Kui hoone pole õhupidav, liigub soe õhk välja ning külm sisse ning tekib soovimatu õhu liikumine. Hõre maja jahtub väga kiiresti ning püüdes hoida normaalset sisetemperatuuri, suurenevad küttekulud hüppeliselt.
    Seda saab kontrollida tuulise ilmaga, sest suuremate vigade puhul on juba käega katsuda , kuidas akna või pistikupesast või liitekohast tuul läbi puhub . Tuulevaikse ilmaga kontrollitakse seda alarõhutekitajaga „blower door “, mis tekitab sise- ja väliskeskkonna vahel rõhuvahe, tänu millele võib ka ilma tuule kiiruse mõõtjata isegi käega tunda, millistest pragudest tuul läbi käib ja kus on hoone nõrgad kohad. Tekitatud vaakum , mis kutsub esile välisõhu liikumise läbi välistarindi ebatihedate kohtade, näitab tuuletõkkepaigaldamise vead. Termokaamera kombineeritud kasutamine koos alarõhutekitajaga annab oluliselt parema ülevaate maja sooja- ja õhupidavuse. (www. termograafia .ee)
    4.4 Näidake skeemidel ja selgitage põhireegleid aurutõkke paigaldamisel puitsõrestikseina vältimaks auru kondenseerumist soojustuskihis.
    Soojustusest sissepoole paigaldatakse õhu- või aurutõke, mis peab vältima nii õhulekkeid kui ka takistama ohtliku koguse veeauru tungimist tarindi külma ossa . Õhu- või aurutõkke aurutakistus peab olema võrreldes soojustuse külmal poolel oleva tarindi takistusega (tuuletõke) vähemalt viiekordne.
    Õhu- või aurutõkke materjal valitakse olenevalt olukorrast, arvestades sisevoodrit ja selle viimistlust, soojustust ja selle paksust ning kasutatavaid tuuletõkkeplaate. Aurutõke peab korraga täitma kahte ülesannet – takistama niiskuse tungimist ruumi poolt piirdesse ning tõkestama võimalikku õhu liikumist läbi seina. Aurutõkke kõik liitekohad peavad olema tihedad. Sagedasemad vead esinevad siinjuures eelkõike pistikupesade ümbruse tihendamisel, samuti seina ja põranda ning seina ja lae vahelisel aurutõkke liidetel. Et vältida tüüpilist viga aurutõkkes pistikupesade tõttu, oleks soovitav aurutõke viia kuni 25% sügavuseni soojustuse sisse, et juhtmed ja pistikupesad ei kahjustaks seda ka hilisema remondi käigus. Ebatiheduste tõttu võib piire nendes kohtades olla kergesti läbipuhutav.
    (Lk. 42)
    4.5 Milliste materjalide kooskasutamisel välisseinte kavandamisel te ei kasutaks suletud, ventileerimata süsteeme – põhjendage omi seisukohti.
    Erinevaid materjale iseloomustab sooja- ning auruerijuhtivus , võime imeda niiskust endasse( mida poorsem materjal, seda rohkem imeb niiskust). Need omadused saavad määravaks, et lahendada välisseinad kas tuulutusvahega(ventileeritavad) või mitte(suletud, ventileerimata). Aururõhkude erinevus ühel ja teisel pool piiret kutsub esile veeauru voolamise läbi piirde. Eriti tugev on see talvel. Ideaalis peaks konstruktsioon olema lahendatud nii, et seest poolt välja poole laseks iga järgnev kiht järjest rohkem auru läbi. Sellise lahenduse puhul pole vaja kasutada ventileeritavat süsteemi.
    Materjalid, mis imevad rohkem niiskust endasse, vajavad ventileerimist. Nendeks on mineraalsed villad , puit, poorbetoon, kergbetoon, silikaattellis .
    Kui kasutada fassaadikattena selliseid materjale nagu plekk , plast , ruberoid, klaas, millel on väike auruerijuhtivus, on vaja ehitada ka õhkvahe, et hoone seest poolt tulev niiskus ei jääks auru mitte läbi laskvate materjalide taha seisma, vaid saaks konstruktsioonist välja auruda ning õhkvahes liikuv õhks saaks selle välja ventileerida.
    Kui kergbetoonplokk, millel on hea auruerijuhtivus, soojustada vahtpolüstüreeniga, mis ei juhi auru läbi, jääb niiskus ploki ja soojustuse vahele ning ei saa välja ja niiskuse jahtudes tekib kondents ja konstruktsiooni märgumine. Sellisel juhul on üheks lahenduseks tagada ruumi hea ventileerimine ning kasutada märgades ruumides aurutõket kergbetoonploki peal. Kui maja on kaetud seest poolt aurutõkkekilega ning hoones puudub ventilatsioon , tekib nii öelda kilekotiefekt, aknad muutuvad märjaks, õhk niiskeks, niiskusel pole kuhugi minna. Teine variant on üldse mitte ehitada sellist konstruktsiooni. Vahtpolüstüreeni kasutamist soojustusena välisseintes on kõige mõistlikum kasutada monoliitse seina soojustamiseks, sest monoliitbetoon on üsna aurutihe. Kõige mõistlikum oleks kasutada välisseinte soojustusena siiksi mineraalseid villasid koos õhkvahega ning vahtpolüstüreeni kasutada vundamendi soojustusena.
    Niiskus halvendab oluliselt soojaisolatsiooni omadusi. Materjali niiskumisel sooja- erijuhtivus suureneb, sest vesi tõrjub kas osaliselt või täielikult õhu materjalide pooridest välja. Piirde niiskumine mõjutab tunduvalt piirde soojafüüsikalisi omadusi ja lühendab piirde kestvust. Välispiire peab olema kuiv, sest kondenseerunud vesi tekitab välispiirdes kahjustusi nagu korrosiooni, hallitusi, mädanikuseeni.
    4.6 Näidake skeemidel ja selgitage kuidas kaasaegsed r/b õõnespaneelid monoliitida ja ankurdada kivi- ja plokkseintele. Kas lahendus sõltub ka paneelide pikkusest?
    Kaasaegsed ehk eelpingestatud r/b õõnespaneelid paigaldatakse kas segukihile või neopreenkummist elastsetele patjadele. Paneelid peavad tellis - ja plokkseintele toetuma vähemalt 120 mm.
    Vahetult pärast paneelide paigaldamist tuleb paneelid ankurdada ja monoliitida seintega või teiste jäigastavate konstruktsioonidega. Paneelidest koosnev terviklik plaat moodustatakse sarrustatud vuugivalude abil. Selleks paigaldatakse ümber paneelide grupi ringsarrus, milleks kasutatakse sarrusrauda minimaalse läbimõõduga vähemalt 10 mm ja vuugisarrustega igasse vuuki pikkusega vähemalt 1 m
    Joonis: Eelpingestatud õõnespaneelide monoliitimine ja ankurdamine tellisseintega: a – otsast, c – siseseinal, b – servast
    a)
    b)
    c)
    Vahelagede temperatuuri- ja kahanemisliikumised ning plastsed deformatsioonid võivad põhjustada horisontaalsete pragude tekkimist väike-plokkmüüritises, eriti nurkades. Pragude vältimiseks tuleb vahelagi seinast vabastada nii palju kui võimalik. Kuni 6meetrised õõnespaneelid toetatakse otse müüritise tsentrisse laotatud segukihile. Minimaalne toetuspikkus peab olema 120 mm.
    Suurte avade (üle 6 meetriste) ja pikemate paneelide korral tuleb müüritisele valada raud-betoonvöö.
    Üle 6meetriste paneelide monoliitimine
    ja ankurdamine kergplokkidest seina:
    Paneelide nõuetekohaseks toetamiseks ja monolitiseerimiseks peab müüritise paksus olema vähemalt 200 mm, sisemiste kandeseinte puhul 300 mm.
    4.7 Näidake skeemidel ja selgitage kuidas tagatakse plekk- ja kivikattega katustel kattealune tuuluts, vältimaks kondensniiskusest tekkivat tarindite märgumist.
    Tüüpiline näide mittehingava aluskattega plekk- või kivikatuse katusekatte alusest tuulutuslahendusest:
    Katus tuleb projekteerida nõnda, et oleks välistatud niiskuskahjustuste teke tarinditele. Selleks, et kaitsta katuse kandetarindeid niiskuskahjustuste eest tuleb võimaldada katuse koonstruktsiooni sattunud niiskusel sealt välja kuivada. Tuleb tagada katusekatte alune tuulutus . Katusekatte (kivi, plekk) ja aluskatte vaheline osa ventileerub/kuivab välja sinna sattunud niiskusest tuulutusliistu kanali kaudu. Tuulutusliistu all on aluskate . Tuulutusliistu miinimumpaksus on 20 mm, tavaline ristlõige 20 x 50 mm. Aluskate on plekk-katuse puhul vajalik kondensniiskuse, kivikatuse puhul läbituisanud lume sulamisvee väljajuhtimiseks. Aluskattel allavalguv vesi eemaldatakse räästa kaudu. Tuulutuspilu ühendatakse räästal ja katuseharjal välisõhuga. Mittehingava aluskatte all peab omakorda olema tuulutusvahe, hingava aluskatte puhul viimast olema ei pea.
    Mida suurema kaldega on katus, seda kiiremini õhk tuulutusvahes liigub. Mida väiksema kaldega katus on, seda suurema ristlõikega dist.liiste võiks kasutada (näiteks 50x50 mm).
    4.8 Näidake skeemidel ja selgitage millistest kihtidest koosneb tava soojustatud lamekatus . Kuidas väldite katte irdumist aluselt tuule imijõu tõttu?
    Lamekatustena käsitletakse põhikaldega1:100 kuni 1:10 katuseid ja katuslagesid, mille katusekatteks on rullmaterjalidest või valatud polümeersetest materjalidest hüdroisolatsioonikiht, mis talub vähemalt 1,0 kPa suurust veesurvet.
    tavakatused – kattepinna kalle ≥1:40. Tava lamekatuste all peame silmas, et meil pole tegemist pööratud katuse ega käidava katusega .
    Tava lamekatused liigitatakse konstruktsiooni järgi alljärgnevalt:
    – soojustamata katused;
    – soojustatud katused (katuslaed):
    a) tuulutatavad katuslaed;
    b) suletud katuslaed;
    Joonis:tüüpilised tava soojustatud lamekatused ( raudbetoon paneelil )
  • Polüuretaansoojustusega suletud tava lamekatus- sobib kasutamiseks vaid kuivades ilma ülerõhuta ruumides.
    Kihid:
    1. Katusekate (polüvinüülkloriid- (PVC), bituumen- või kummibituumen- rullmaterjal )
    2. Soojustus – fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplaat 100 mm
    3. Aurutõke – polüetüleenkile 0,1 mm
    4. Tasanduskiht – tsementmört M5 min 20 mm
    5. Kandetarind – raudbetoonpaneel või –plaat
    Üldjuhul vahtpolüstüreenile rullmaterjale otse ei kinnitata. Vahtpolüstüreen ja bituumenrullmaterjal eraldatakse 20-30 mm paksuse mineraalvillakihiga.
  • Mineraalvillsoojustusega tuulutatav tava lamekatus
    Kihid:
    1. Katusekate (polüvinüülkloriid- (PVC), bituumen- või kummibituumen-rullmaterjal)
    2. Jäik mineraalvillplaat (130 kg/m3) 20 mm
    3. Soojustus – jäik mineraalvillplaat (50 kg/m3) 140 mm, tuulutuspiludega
    4. Aurutõke – polüetüleenkile 0,1 mm
    5. Tasanduskiht – tsementmört M5 min 20 mm
    6. Kandetarind – raudbetoonpaneel või -plaat
  • Kergkruussoojustusega
    Kihid:
    1. Katusekate (polüvinüülkloriid- (PVC), bituumen- või kummibituumen-rullmaterjal)
    2. Tasanduskiht – betoon C15/20 min 40 mm
    3. Soojustus – kergkruus, fraktsioon 10...20 mm, mahukaal kuni 300 kg/m3, 400 mm
    4. Aurutõke – polüetüleenkile 0,1 mm
    5. Kandetarind – raudbetoonpaneel või –plaat
    Kui tuule imemisjõud ( tuulekoormus ) katusel ületab 0,4 kN/m2, peab katusekate koos soojustusega olema kinnitatud aluse külge tüüblitega. Katusekate koos soojustusega kinnitatakse betoonaluse külge teleskoop -plasttüübli ja betooninaelaga, läbi kattematerjali külgülekatte serva.
    Rullmaterjalide kinnitamisel alusele tuleb arvesse võtta tuule imemiskoormuse mõju kattele. Kattematerjali ei tohi kinnitamiseks venitada. Kõik hüdroisolatsiooni ülespöörded tehakse eraldi väljalõigatud materjalitükist. Ülespöörded tuleb välja lõigata risti , mitte piki paani . Paigaldamisel lastakse materjalitükk alusele langeda ja seda ei tohi hiljem venitada.
    Vahtpolüstüreen- ja -polüuretaanplaadid kinnitatakse aluskonstruktsioonile mehaaniliste kinnititega või liimimise teel vastavalt plaatide valmistaja kasutusjuhendile. Klaas- ja kivivillplaadid kinnitatakse aluskonstruktsioonile bituumeniga liimimise teel või mehaaniliste kinnitite abil.
    Kalle antakse kas EPS iga, kergkruusaga või on juba paneelil kalle tehase poolt.
    4.9 Näidake skeemidel ja selgitage kuidas lahendate ventileeritava lamekatuse tuulutussüsteemi katuse parapeti juures.
    Parapeti tuulutus on efektiivne õhutuskanalite pikkuse juures kuni 8 m. Hoone laiuse korral üle 8 m paigaldatakse katuse kõrgematesse kohtadesse lisaks alarõhutuulutid. Tuulutuskanali kujundamiseks kinnitatakse parapeti siseseinale ja pealispinnale puitprussid. Selleks, et vältida külmasilda läbi parapeti tuleks paigaldada prusside vahele soojustus (näiteks pruss 100x50mm vahel soojustus 50mm). Parapeti pealne pruss saetakse trapetsikujuliseks, kaldega katuse poole. Prussidele naelutatakse, kas tsementkiudplaadist või veekindlast vineerist aluslaudis. Katusenurka, aluslaudise külge kinnitatakse kolmnurk liist , et ümardada katusekattekihtide ülespöörete murdenurka. Parapeti pealne kaitstakse plekk- kattega . Parapeti välispinnale puitprussi alla kinnitatakse tormiplekk, et vältida sisse tuiskamist. Tuulutuskanalite vajalik ristlõige ja tuulutusavade suurus sõltub katuse suurusest ja kalde kõrgusest. Mida suurema kaldega lamekatus on, seda kiiremini tuulutuskanalites õhk liigub.
    4.10 Näidake skeemidel ja selgitage põranda ehitust pinnasele tulenevalt vajadusest kaitsta põrandat maapinna jaheduse ja erinevate niiskusolukordade eest.
    Põrandad pinnasel (erinevad näited):
    1.) Vahtplastsoojustusega põrand pinnasel:
    Kihid
    1. Pinnakate
    2. Raudbetoonplaat 80 mm
    3. Ehituspaber
    4. Soojustus – vahtpolüstüreenplaat 80 mm
    5. Killustik ≥ 200 mm
    6. Aurutõke
    7. Aluspinnas
    2.) Kergkruussoojustusega põrand pinnasel:
    Kihid
    1. Pinnakate
    2. Raudbetoonplaat 80 mm
    3. Ehituspaber
    4. Soojustus – kergkruus ≥ 300 mm
    5. Aurutõke
    6. Aluspinnas
    3.) Kergkruussoojustusega põrand pinnasel (rõhuline pinnasevesi):
    Kihid
    1. Pinnakate
    2. Raudbetoonplaat 80 mm
    3. Hüdroisolatsioon
    4. Tasanduskiht – tsementmört M5≤ 50 mm
    5. Soojustus – kergkruus ≥ 300 mm
    6. Geotekstiil
    7. Aluspinnas
    Aurutõke on vajalik pinnasevee kapillaartõusu piirkonnas, selleks võib olla 0,2 mm paksune polüetüleenkile, jätkud ülekattega 200 mm.
    Ehituspaber on vajalik tsementmördi killustik- või kruusalusesse valgumise vältimiseks.
    Pinnasevee rõhu tingimustes on vajalikud spetsiaalne keevis - või kleepjätkudega hüdroisolatsioon ja tugevpõrand.
    Hüdroisolatsioon plaatkatte all on vajalik, kui soovitakse tõkestada vee valgumist läbi põranda pinnasesse, isolatsioon pööratakse 100 mm kõrguselt seinale.
    Põranda soojustamise juures tuleb vaadelda ka vundamendi soojustust. Nimelt on soojustamata vundament hoonel üheks suuremaks külmasillaks, mis ümbritseb kogu hoonet, jahutades samas ka põrandaid, tekitades vundamendi kohal asuvates hooneosades kondensaati, hallitust ja niiskust, levitades seda teistessegi konstruktsiooniosadesse.
    Võimalusel tuleks hoone vundamendi ümber rajada drenaaþitorustik pinnasevee ja sadevete eemalejuhtimiseks, kuna liigne niiskus alus- ja vundamendikonstruktsioonides suurendab kondensaadi tekke ohtu, samuti juhib niiske keskkond soojust märgatavalt paremini - seega suurenevad ka soojakaod.
    5. Ehitustarindid (Kontrollitud Kiisa poolt)
    5.1 Eskiisige teraspostide võimalikud ristlõiked telgsurve korral ja näidake ära põhiline arvutuskäik
    EVS-EN 1993-1-1:2006
    Olenevalt mõjuvate koormuste iseloomust võivad postid olla tsentriliselt või ekstsenriliselt surutud.
    Konstruktiivse kujunduse poolest jaotatakse postid täisseinalisteks – näiteks I ristlõikega - ja liitpostideks – mitu omavahel ühendatud ristlõiget sealhulgas diagonaalide või sidelappidega ühendatud diagonaalvardad. Postid võivad olla konstantse ristlõikega, astmelised või sujuvalt muutuva ristlõikega.
    Posti arvutuslik pikkus sõltub posti tüve pikkusest ja otste kinnitustingimustest. Arvutuslikku pikkust saab vähendada posti otste kinnituse paindejäikuse suurendamisega ning paigutuste takistamisega.
    Enalikel juhtudel on sobivaimateks profiilideks HEA ja HEB profiilid . Kui paindemomendi osatähtsus on suur ja nõtkepikkused erinevates suundades väga erinevad, sobivad sageli ka IPE-profiilid.
    Põhiline arvutuskäik:
    Surutud vardad tuleks dimensioneerida nõtke suhtes nii, et arvutuslik survejõud oleks väiksem surutud varda arvutuslikust nõtkekandevõimest.
    Nõtkekandevõime leidmiseks vajalikud komponendid:
    1. ristlõikeklass (1.-4.).  sellest tulenevalt ristlõikepindala – 1. kuni 3. ristlõikeklassil on see varda ristlõikepindala, 4. klassis tuleb eraldi määrata efektiivne ristlõikepindala.
    2. nõtketegur  sõtltub tingsaledusest
    - kus tuleb arvestada ristlõikeklassist tulenevat ristlõikepindala - ja hälbetegurist (leitakse tabelist vastavalt nõtkekõverale). Varda saleduse puhul oluliseimaks väärtuseks osutub varda nõtkepikkus, mis sõltub varda otste kinnitusest (vt. Allolev joonis)!
    Kui tingsaledus
    või kui normaaljõu arvutusväärtus/Euleri kriitiline jõud, ei ole vaja teha nõtkekontrolli ja piisab ristlõikekontrollist
    5.2 Dimensioneerige terasest valtsitud I-tala. Selgitage arvutust lihttala näitel. Esitage valemite kujul kõik vajalikud I ja II piirolukorra arvutused ja lisage omapoolsed selgitused ja kaalutlused ning näidake mille alusel teete lõppotsused. Näidake ka arvutuseks vajalikud lähteandmed arvutusskeemil.
    EVS-EN 1993-1-1:2006
    Terasest valtsitud I-tala tuleb kontrollida:
  • Survele - Arvutuslik survejõud peab olema väiksem kui ristlõike arvutuslik normaaljõukandevõime ühtlasel survel . (). Ühtlaselt surutud ristlõike arvutuslik survekandevõime () arvutuses tuleb jälgida, et oleks kasutatud õiget ristlõikepinadla – sõltub ristlõikeklassist.
  • Paindele:
    • Arvutuslik paindemoment peab olema väiksem kui ristlõike paindekandevõime ühe peatelje suhtes toimuval paindel (arvestada kinnitusvahendite auke ) (). Ristlõike arvutuslikul paindekandevõimel ühe peatelje suhtes toimuva painde korral tuleb jälgida, et oleks kasutadud õiget vastupanumomendi väärtust – sõltub ristlõikeklassist.
    • Tõmmatud vöös olevad kinnitusvahendite augud võib jätta arvestamata teatud juhtudel () Seina tõmbetsoonis olevaid kinnitusvahendite auke ei tarvitse arvestada, kui eelnev tingimus on täidetud kogu tõmbetsooni ulatuses.
    • Ristlõike surutud tsoonis olevaid kinnitusvahendite auke, ei tarvitse arvestada välja arvatud suurendatud ja piklikke poldiauke.
  • Lõikele - Arvutuslik põikjõud peab olema suurem kui arvutuslik lõikekandevõime. (). Arvutusliku põikjõukandevõime arvutamisel tuleb arvestada kas arvutusmudel on plastne või elastne. I-profiili korral leitakse seina nihkepinge valemiga , kui , kus Af on ühe vöö pindala ja Aw on seina pindala. Põikjõu ja väändemomendi üheaegsel mõjumisel tuleks plastse arvutusmudeli kohase lõikekandevõime määramisel väände mõju arvestamiseks vähendada kandevõimet.
  • Kiivele – külgsuunas toetamata tala, mis on tugevama peatelje suhtes painutatud tuleks dimensioneerida nii, et arvutuslik paindemoment oleks väiksem kui arvutuslik kiivekandevõime. Talal, mille surutud vöö on külgsuunas piisavalt toetatud, kiiveoht puudub. (ruutristlõikega ja ümartorudel sealhulgas ka keevitatud ümartorudel ja ruudukujulise ristlõikega kastprofiilidel). Kiivekandevõime arvutamisel on oluline osa kiivet arvestaval kandevõime vähendusteguril ja vastupanimomendil, mis sõtlub ristlõikeklassist.
  • Horisontaalsiirde piirsuurust – piirsuurused on esitatud rahvuslikus eripäras, projektides tuleks määratleda piirsuurused kokkuleppel tellijaga. Summaarne läbipaine, juhul, kui see on kahjulik, ei tohiks ületada piirläbipainet nt: vahelaed ja käidavad katused, kus muutuvkoormusest põhjustatud läbipainde piirsuurus on sille /250. Läbipaine tuleks määrata alati pikitelja ristisuunas.
    Ristlõige tuleb valida vastupanumomendi järgi! Arvestada ka elemendi kaalu (valida väikseima jooksva meetri kaaluga profiil )
    5.3 Dimensioneerige puidust tala. Selgitage arvutust lihttala näitel. Esitage valemite kujul kõik vajalikud I ja II piirolukorra arvutused ja lisage omapoolsed selgitused ja kaalutlused ning näidake mille alusel teete lõppotsused. Näidake ka arvutuseks vajalikud lähteandmed arvutusskeemil.
    EVS-EN 1993-1-1-2007
    Puidust tala dimensioneerimisel kontrollida:
  • Survet ristikiudu - kontrollitakse toepiirkonnas vältimaks võimalust, et toed ennast tala sisse ei muljuks – , kus - kontaktpinna arvuuslik survepinge ristikiudu - arvutuslik survetugevus ristikiudu; - tegur, mis arvestab koormuse konfiguratsiooni, lõhestumisvõimalust ning survedeformatsioonide astet. Üldjuhul väärtus 1,0, v.a erijuhul. max=4,0
  • Paine , kus - arvutuslik paindepinge;
    - tegur, mida kasutatakse põikumise arvutamisel;
    - arvutuslik paindetugevus
    ; , kus
    ja
    - paindepinged vastava telje suhtes
    ja
    - arvutuslik paindetugevus
    - monoliitpuit, lamell- liimpuit ja spoonpuidu korral 0,7 täisnurkse ristlõike korral ja 1,0 muu ristlõike korral; ülejäänud 1,0
    3. Nihe – nihkepinged osutuvad määravaks suurte koondatud koormuste korral, mis paiknevad tugede lähedal. Lihttalades ühtlaselt jaotatud koormise juures võib tala purunemine saabuda lühikeste talade korral
    , kus
    - arvutuslik nihkepinge täisnuksel ristlõikel , ümar
    4. Läbipaine - konstruktsiooni deformatsioon tuleneb koormuste mõjust ning niiskusest ning see peab jääma sobivatesse piiridesse , mis arvesatavad võimalike katte materjalide, lagede, põrandate, vaheseinte purunemist ning funktsionaalseid vajadusi ja kõikvõimalike nõudeid välimusele. Puidu eripärast tulenevalt tuleb eristada hetkelist deformatsiooni ja lõpliku deformatsiooni. Paigutised tuleb arvutada nende mõjumisel kahest olukorrast:
    - hetkelisest koormusest: konstruktsioonile on rakendatud kogu koormus hetkeliselt ning ei arvestata deformatsioone ajas.
    - pikaajalisest koormusest: arvestatakse, et tekivad deformatsioonid nii koormusest, roomamisest ja niiskusest.
    NB! Arvutused tehakse normatiivsete koormustega!
    Läbipainet vaadatakse kolmest aspektist :
      • liite järeleandvus – vastavalt ühendusele ntx: naagelühenduses 2,0mm
      • talade läbipainded – hetkeline paigutus arvutatakse tugevusõpetuse kohaselt Piirsuurused on esitatud rahvuslikus eripäras. Näiteks hetkeline läbipaine on peakandjatel l/400. Sisuliselt on see tellija ja konstruktori omavaheline kokkulepe ning tellija nõusolekul võib ka piiridest väljuda.

    NB! Summeerida tuleb vaid läbipainded samas kohas, mitte kõik maksimaalsed läbipainded.
      • vibratsioonid
    NB! Materjali tugevuse arvutusväärtus leitakse: , kus
    -modifikatsioonitegur vastavalt kasutusklassile ja koormuse kestusklassile
    - ristlõike kõrguse tegur
    - süsteemi tugevuse tegur
    - materjali tugevusomaduse normväärtus
    γM – materjaliomaduse osavarutegur , mis katab võimalikud hälbed ntx monoliitpuit 1,3
    5.4 Eskiisige puitkonstruktsioonide liited ja selgitage konstrueerimise põhimõtted. Näidake võimalikud purunemisvariandid ja purunemise ärahoidmise teed.
    Tappliide - töötab survele, eristatakse: ühe- ja kahe hambaga ning kolmiktappe. Elemente saabühendada nii piki kui ka ristikiudu, aga samuti ka nurga all. Tapid tsentreeritakse raskuskeskme joone järgi. Määratletud on sisselõike sügavus ja nihkepinna pikkus. Võib puruneda mitut viisi: suubuva elemendi ots survele; ”alumine” element muljumisele; võib lahti lüüa ”alumise” elemendi küljest killu (selle kohta oli mul konspektis kuskil ka paar joonist) jne.
    Raidseotis – töötab nihkele, enamasti ei kasutata. Hambad purunevad nihkele.
    Tüübelühendus – töötab nihkele, jäik ühendus, Tüübleid kasutatakse nihkejõudude ülekandmiseks ühelt elemendilt teisele. Määratletud on tüüblite kaugused omavahel ja elemendi otsast. Ühendatavad elemendid rebitakse lahti tulenevalt nihkejõudude ekstsentrilisusest – seetõttu tuleb kasutada tõmbele töötavaid polte. Puruneda võivad nii tüüblid kui ka tüüblitevahelised hambad ühendatavates elementides.
    Naagelühendus - silindriline varras või plaat, mis läbib ühendatavate elementide kokkupuutepindu, töötab paindele ja lõikele, valmistatakse puidust või terasest. Kasutatakse laudade ja prusside tõmbejätkudes, sõrestike sõlmede ühendustes ja liittalada valmistamisel. Eristatakse ühe, kahe ja mitmelõikelisi ühendusi. Ühendus koosneb tavaliselt suurest arvust naaglitest. Purunemisvõimalusi on palju: naagel võib puruneda nii lõikele kui ka paindele; naagel muljutakse puitu; purunevad ühendatavad elemendid jne.
    Poltliide – töötab tõmbele, nihkele, paindele, kasutatakse tüübelliidetes. Määratletud on poltide ja seibide läbimõõt. Purunemisvõimalused: puruneb polt, muljumispinged saavutavad puidu survetugevuse.
    Naelliide – töötab lõikele, tõmbele ja paindele, igas liites vähemalt 2 naela . Määratletud on naelte läbimõõt, vajalik pikkus ja kaugused omavahel ja elemendi otsast. Eristatakse ühe ja kahe lõikelisi ühendusi. Purunemisvõimalused: puruneb nael , muljumispinged saavutavad puidu survetugevuse.
    Kruviliide – töötab lõikele, tõmbele ja paindele. Kasutatakse ühelõikelistes liidetes ntx sõrestike sõlmed. Määratletud on kruvide läbimõõt, omavaheline kaugus, süvistussügavus. Purunemisvõimalused: puruneb nael, muljumispinged saavutavad puidu survetugevuse.
    Klamberliide – igas liites vähemalt 2 klambrit. Konstrueerimisel on oluline klambrite samm, läbimõõt, mõõtmed ning paigaldusnurk.
    Liimühendus – töötab nihkele, kasutatakse laudade omavaheliseks ühendamiseks igas suunas konstruktsioonielemendi moodustamiseks (liimpuit). Määratletud on liimitavate lamellide paksus, liim, liimvuugi paksus, pindade niiskus ja puhtus , surve liimimisel, liimitavate pindade suurus.
    Ogaplaatühendus – töötab nihkele, kasutatakse puitsõrestike ja raami sõlmede ühendamisel. Määratletud on ogaplaadi ja puidu ülekate ning katmislaius elemendil. Oluline osa puidu kvaliteedil. Purunemisvõimalused: - puidu ja ogaplaadi omavaheline nake puruneb
    • ogaplaat puruneb või nõtkub läbi
    Riisad – tõmmatud või fikseriv roll (mittearvutuslik side)
    Rangid – tuleb arvestada rangide tõmbetugevusega nõrgestatud ristlõike järgi ja toeribi paindetugevust. Puruneda võivad rangide osad või võivad puidus esineda liialt suured muljumisjõud.
    5.5 Iseloomustage monoliitse raudbetoonist ribivahelae konstrueerimise põhimõtteid. Kuidas jagunevad koormused ja mida tuleks arvutusega kontrollida? Millised näitajad (arvulised suurused) määratakse arvutusega?
    Iseloomustage monoliitse raudbetoonist ribivahelae konstrueerimise põhimõtteid.
    Talaplaatidega ribivahelaed.
    Talaplaatidega ribivahealaed koosnevad plaadist , abitaladest ja peataladest. Kõik vahelae elemendid on omavahel ühendatud monoliitselt. , jätkuvtalana, kandeava suurus (abitalade vaheline kaugus) valitakse piirides1,7…2,7 m. Abitalad tuginevad seintel ja peataladel, kandeava valitakse piirides 5…7 m. Peatalad tuginevad postidel või seintel ja valitakse kandeavaga 6…8 m. Talastiku skeem oleneb kaetava ruumi ja kasuskoormuse suurusest.
    Plaadi arvutamine ja konstrueerimine .
    Plaadi arvutuses vaadeldakse 1 m laiust riba. Paindemom-te arvutamisel oletatakse plastsete liigendite tekkimist, mis toob endaga kaasa sisejõudude ümberpaigutuse.
    Plaadi konstrueerimisel 2 võimalust: 1-ikute varrastega või keevitatud võrkudega. Armatuur võib olla sõltuv või sõltumatu. Sõltuva sarrustuse puhul avas vajalikud vardad pööratakse üles negatiivse momendi tsooni. Sõltumatu sarrustuse puhul ava- ja toemomentide vastuvõtmiseks vajalik sarrus paigutatakse omaette .
    Abitala arvutamine ja konstrueerimine.
    Abitaladele mõjub ühtlaselt jaotatud koormus plaadi kaalust ja kasuskoormusest kahel pool tala ning tala omakaal. Abitalad töötavad jätkuvtaladena, ==
    Kuidas jagunevad koormused ja mida tuleks arvutustega kontrollida?
    Kui abitalade ja peatalade sammude vahe on üle 2, siis lagi vaadeldakse ühes suunas töötavana.
    Kontrollitakse arvutustega:
    • Plaadi kandevõime, pragudekindlus. Põikjõukindlus on tavaliselt tagatud betooniga.
    • Abitala kandevõime, läbipaine, põikjõukindlus, praod jne
    • Abitala+ peatala sõlm, abatala toetus seinale
    • Peatala kandevõime, läbipaine, põikjõukindlus, praod jne
    • Peatala toetus postile , seinale.

    Näitajad, mis määratakse arvutustega:
    • Koormused
    • Paindemomendid, põikjõud, toereaktsioonid
    • Kandevõime
    • Armatuuri pindala, ankurduspikkus , samm
    • Betoonkeha mõõtmed

    5.6 Eskiisige ja selgitage raudbetoontreppide konstrueerimise põhimõtteid. Näidake globaalsed ja lokaalsed purunemisvõimalused ja kuidas purunemist vältida.
    Eskiisige ja selgitage raudbetoontreppide konstrueerimise põhimõtteid.
    Soovitav on trepid valmistada monteeritavatena. Kui ei ole võimalik kasutada tüüpmõõtudega elemente või teostada monteerimist, siis tuleb kasutada kohapeal valatavaid treppe. Muide R/B trepid arvutatakse kui talad . Trepi alumisse pinda paigutatakse töötav varras. Trepi töötamise paksuseks valitakse pildil näidatud kõrgus h. mis valitakse vastavalt koormustele. Trepi astmeid ei tohi olla üle 15-ne ja trepiastme kõrgus jääb sinna ca150-200mm vahele ja astme pikkus on 200-300mm vahel et inimese jalg mahuks ilusti trepile. Staatilise töötamise skeemi järgi võib liigitada trepd järgmiselt:
    • Trepid, mille astmed töötavad kandvate elementidena
    • Trepid, mille marsid töötavad kandvate elementidena
    • Taladele toetuvad trepid.

    Näidake globaalsed ja lokaalsed purunemisvõimalused ja kuidas purunemist vältida.
    Purunemist vältida piisava toetuspikkusega ning vajaliku armatuuri hulgaga. Juhul, kui trepp toetub talale, siis tala võib puruneda põikjõust.
    5.7 Selgitage raudbetoontala arvutamise ja armeerimise põhimõtteid. Milliste näitajate muutmisega saab mõjutada tala kandevõimet ja jäikust ja kuidas?
    Selgitage raudbetoontala arvutamise ja armeerimise põhimõtteid.
    Talad monoliitsed tavaliselt ristkülikulise ristlõikega, monteeritavad erineva kujuga. Talad võivad olla sarrustatud ainult tõmbesarrusega, vähendamaks tala kõrgust asetatakse töötavad vardad ka betooni survetsooni(kuigi konstruktiivne sarrus paigutatakse sinna alati). Tala kõrgus võetakse enamasti 2 tala laiust. Talad sarrustakse piki-ja põikisarrusega. Pikisarrus võtab vastu paindemomendi poolt põhjustatud tõmbejõude, nende ristlõikepind leitakse arvutuse teel. Varraste läbimõõt valitakse tavaliselt 12…28mm. Põikisarruseks on rangid ja ülespöörded. Põikisarruse samm leitakse arvutustega, aga mitte suurem kui 300mm. Talades paigutatakse pikisarrus vastavale paindemomentide epüürile, põikvardad vastavale põikjõu epüürile.
    Valida leitud pinna järgi vajalik varraste arv ja pindala ja pingutada vardad ristlõikesse. Ristlõikekontroll:
    • leida nulljoone sügavus valitud armatuuri pinna järgi
    • Määrata valemiga survetsooni arvutuskõrgus
    • leida tala paindekandevõime.

    Arvutused teostatakse kolme piirpõikjõu järgi.
    • Vrd1-võetakse vastu betooniga
    • Vrd2-piirpõikjõud,mis iseloomustab betooni vastupanu peasurvepingetele
    • Vr3-piirpõikjõud,mis võetakse vastu betooni ja põikarmatuuriga.

    Tugevustingimused:
    • Vsd≤Vrd1 kandevõime tagatud betooniga
    • Vsd≤Vrd2 kandevõime tagamiseks on vajalik põikiarmatuur
    • Vsd≤Vrd3 kandevõime on tagatud betooni ja põikiarmatuuriga.

    Näitajad, mis mõjutavad kandevõimet ja jäikust:
    • Kuju (Inertsmoment muutub, surve ja tõbetsooni pindalad muutuvad.)
    • Tõmbe/surve terase pindala vähendamise/ suurendamine .
    • Terase klass (Sama terase kogus, aga teine tugevusklass)
    • Rangide samm (Põikjõudu vastuvõtmist mõjutab)
    • Tala kinnitusviis (Muudab sisejõuepüüre)
    • Betooni tugevusklassi muutmine.

    5.8 Loetlege näitajad, mis mõjutavad madalvundamendi mõõtmete ja rajamissügavuse määramist.
    Vundamendi rajamissügavuse määramisel tuleb arvestada järgmisi tegureid:
    • 1Pinnase kandevõimet, 2Terastikuline koostis, deformatsioonimoodul 3 Külmumispiir 4 Pinnaseveetase 4 Naabervundamentide olemasolu 5 Vooluvee uhtetoime
    • Vundamendi talla mõõtmed sõltuvad:
    • Pinnase kandevõimest
    • sisehõõrdenurk,
    • nidusus (pudedad pinnased)
    • nihketugevus (savi pinnased)
    • Koormuse ekstsentrilisusest
    • Rajamissügavusest
    • Vajumist ( Elastsusmoodul )

    5.9 Eskiisige ja selgitage võimalusi olemasoleva kivimüüritise tugevdamiseks.
    Müüritise tugevdamine kestadega:
    Kestadega saab tõsta olemasolevate kivikonstruktsioonide kandevõimet. Kestad takistavad müüritise külg laienemist ülalt tulevast koormusest.
    • teraskest; koosneb vertikaalsestest nurkraudadest (paigaldatakse tugevdava müüritise nurkadesse) ja rangidest, mis keevitatakse nurkraudade külge. Tsementmört asetatakse nurkraua ja müüritise vahele, et takistada kivi nurga murenemist, kuna terasprofiil on ümara sise nurgaga. Teraskestade puhul on töötavaks elemendiks rangid, mille samm on fikseeritud. Teraskest kaetakse tsementsegust kaitsekihiga.
    • raudbetoonkest; tehakse pikivarraste ja rangidega armeeritud betoonist.
    • Töötavaks elemendiks on rangid betoonkesta sees, mis fikseeritakse pikivarrastega. Rangide samm on fikseeritud.
    • Krohvikest; tehakse analoogiliselt raudbetoonkestaga, kuib betooni asemel kasutatakse tsementmörti.

    5.10 Iseloomustage kivimüüritise piirkõrgust ja seda mõjutavaid tegureid.
    Kivimüüritise kõrgus ja paksus peavad rahuldama järgmists saleduse nõuet:
    λ = hef/tef ≤ λ = 27
    hef=h*ρn
    tef – seina paksus
    hef – sõltub ääre tingimustest, avade olemasolust, nende sagedusest.
    n=2 Pikk sein, ainult vahelagedest seotud;
    n=3 Jäikussein on lähedal (lisaks sidumine vahelagedest)
    n=4 Kaks jäikusseina lähedal L≤30t (lisaks sidumine vahelagedest)
    6. Ehitustehnoloogia (ei ole üle kontrollitud)
  • Kirjeldage, milliste tehniliste näitajate/parameetrite alusel toimub kraanade valik.
    On vaja teada, kui rasket koormat ja kuhu tuleb paigutada. Kraana valik toimub tavaliselt raskeima tõstetava elemendi järgi.
    • Tõstevõimet – Kraana poolt vastavates tingimustes tingimustes tõstetav raskus.
    • Tõste kõrgus – kraana konksust kuni kraana toetus tasapinnani
    • Kraana konksu alla laske sügavus
    • Tõste raadius – Kraana pöördteljest kuni konksuni
    • Noolepikkus
    • Tagumine kabariit – Peab paikutama nii et pöörates raskus kuhugi vastu ei läheks
    Kraana valik: nool peab läbima punkti A ja B.
    O-O-kraana pöördtelg.
    N-N-läbib kraana alumise šarniiri
    Lm –kaugus kraana pöördteljest paigaldatava konstruktsiooni teljeni
    a-b – Kraana noole pikkus.
    O-st kuni b-ni noole väljaulatus
    Tornkraana valik:
    Kauguseks saab SNIP 03. 08.01-85 “ Tornkraanade rööbasteed” Vene kraanade rööbaste laiused 4.5; 6.0; 7.5. Tuleb arvestada sellega, et kraana vastukaalu ja seina vahele peab jääma 700 mm vahe.
  • Mida tuleb arvestada transporttööde korraldamisel:
    • puistematerjali veol? Puistematerjale transporditakse väiksemate koguste korral tavaliste kalluritega, suuremate koguste transportimiseks näiteks mingitesse tehastesse, kasutatakse ka rööbasraudteid. Transportimisel tuleb arvestada, et puistematerjal ei oleks kastis või kondeineris liigselt kuhjatud.Lubatav kuhja suurus oleneb transporditava materjali liigist. Kui on tegemist väga kergete ja tolmnevate materjalidega, siis kalluri kast või konteiner pealt kinni katta . (turvas, tsement, liiv) Transportimisel tuleb arvestada ka olemasolevate ilmastikutingimustega. Kui on ikka väga suur tuul, siis püütakse selliste tolmnevate materjalide (turvas, tsement) transport edasi lükkata. Puistematerjali laadimiseks kasutatakse väiksemate koguste korral mingit tavalist kopplaadur-tõstukit. Suuremates karjäärides kasutatakse ka linttransportööri, mille kummeeritud kalle ei tohi ületada 2/3 materjali loomulikku kaldenurka (varisemisnurka) Näiteks liiva ja kruusa laadimisel peab transportööri kalle olema 20 kraadi.
    • tükkmaterjalide veol? Telliseid ja väikeplokke transporditakse tänapäeval alustel või kondeinerites. Tükkmaterjalide maha ja pealelaadimine toimub kas mingi tõstuki või kraanaga aluste või kondeinerite kaupa tõstes. Maha ja peale tõstmisel tuleb jälgida , et alused oleksid korralikult kinnitatud tõstekonksudega. Tõstetav alus peab tõstmisel säilitama maapinnaga paraleelse asendi , et tellised või plokid tõstmise käigus aluselt maha ei kukuks. Pealelaadimisel tuleb tükkveosed kinnitada, siduda,või paigaldada nii, et nad ei saaks transportimisel nihkuda või välja kukkuda .
    • suuregabariitsete (laepanelid) detailide, konstruktsioonide veol? Suuregabariitsete detailide veoks kasutatakse mitmesuguseid erinevaid autohaagiseid ja treilereid. Raudbtoonist konstruktsioonid laotakse puidust alusklotsidele. Kui need laotakse autole mitmes kihis, siis asetatakse kihtide vahele vahepuud. Ühepoolse armatuuriga konstruktsioonid (paneelid, talad) laaditakse autole tööarmatuuriga allpool. Vahelae ka katusepaneele transporditakse tavalistel haagistel, kusjuures kuni 6m paneele võib vedada tavalise veoauto kastis neli kuni viis paneeli üksteisele laotuna koos vahepuudega. Pikemaid paneele tuleb vedada spetsiaalsetel haagistel või treileritel.
    Ülegabariidilised: Tuleb kasutada võib olla saate autosid. Ettevaatlik kui minnakse veosega läbi sildade,elektriliinide, trammiliinide alt. Et vältida veose purunemist või varalise kahju tekitamist. Veose teekonna kooskõlastamine vastavate asutustega.
  • Milliseid tegureid ja nõudeid tuleb arvestada mullatöödel vältimaks inimeste ja mehanismide varingute alla jäämist ning elu ohtu seadmist?
    Tuleb arvestada järgmiseid tegureid ja nõudeid:
    • Toestamata kaeviku (süvendi, kraavi ) pinnase varisemisprisma piirides ei tohi asuda ega sõita ehitusmasinad , sinna ei tohi rajada rööbasteid, ega paigutada õhuliiniposte ja materjale.
    • Ehitusmasinate ja transpordivahendite asetamine ja liiklus toestatud kaeviku või kraavi pinnase varisemisprisma piirides on lubatud tingimusel, kui toestuse tugevust on arvutustega kontrollitud, kusjuures on arvestatud koormuse suurust ja dünaamilisust.
    • Tööliste laskumiseks kaevikutesse ja kraavidesse ning väljapääsuks tuleb paigaldada käsipuudega trepid. Tööliste laskumine kraavi mööda toestuse rõhttugesid on keelatud.
    Süvendinõlvade ning püstseintegakaevikute ja kraavide toestuse olukorda tuleb süstemaatiliselt kontrollida ja otsekohe võtta kasutusele vastavad abinõud, kui pinnas hakkab varisema. Halbade ilmastikutingimuste puhul ja pinnase sulamise perioodil tuleb nimetatud kontrolli tugevdada.
  • Vaia süvistamise dokumenteerimine ja vaia vaste määramine.
    Vaiatööd on varjatud või kaetud tööd, seetõttu on kohustuslik pidada vaiatööde päevikut. Päevikusse tuleb märkida:
    • rammitüüp
    • rammi löögiosa kaal.
    • vasara löögienergia.
    • aururõhk vastavalt passile
    Iga vaia kohta kantakse päevikusse vaia number plaanil ja valmistaja tehase number,vaia pikkus, vaia ristlõike mõõtmed, rammimise kuupäev, rammimissügavus meetrites vastavalt projektile ja tegelikult, vaiavaste cm-s rammimisel ja järelrammimisel. Järelrammimine-eriti hõõrdvaiade puhul, elastne pinnas võib vaiu kergitada. Näiteks nädala pärast osa vaiu üle rammida. Vaia rammimist alustatakse kergete löökidega, minnes järk-järgult tugevamatele. Rammimise käigus on pidevalt vaja kontrollida vaia suuna õigsust ja vaia pinnasesse vajumise sujuvust, selleks, et õigeaegselt määrata vaia vastet ehk tõrget.Vai rammitakse üksteisele järgnevate löökide seeriatega, milleks mehaanilisel rammil 20....30 lööki ja diiselrammil 5....10 lööki. Iga löögiseeria järel möödetakse vaia vajumist ja kantakse päevikusse.Vaste ehk tõrge on märgitud projektis . Rammimine lõpetatakse kui on saavutatud projektis ettenähtud vaste. Vaste määratakse mm-tes (5; 10; 15; 20)s.t lõpu poole sooritatakse 10 lökidega seeriad, diisli puhul 5 lööki, vaste on saavutatud kui näiteks 10 löögise seeria tagajärjel vai vajunud 10 mm, kui 10 mm on projekti vaste.
  • Iseloomustage betoonisegu paigaldamise, tihendamise ja järelhoolduse põhinõudeid.
    Betoonisegu paigaldamine Transporditakse tavaliselt mikseritega. Paigaldamine tavaliselt bet. pumbaga (400eek/h). Osadel masinatel pump eraldi osadel koos mikseritega. Eestis kasutatavad pumbad üle 40 m kõrgusele ei pumpa. Kui üle 40 m, siis betoon bet.nõusse ja kraanaga ülesse või pannakse vahele lisapump. Väikseima tootlikkusega pump 10m3/h. Betoonisegu transport, etteandmine ja paigaldamine tuleb organiseerida nii, et betooni kvaliteet paigaldamiskohas vastaks projektis ettenähtule. Betooni pumpadega pumbatakse kuni 250 m kaugusele ilma vahepumpamiseta. Segu peab olema plastne, koonuse vajumine 5 … 8 cm.
    Tihendamine. Tihendatakse mitmesuguste vibraatoritega. Ehitusel kasutatavad ~3000 võnget/min.
    • pindvibraator: sisuliselt plaatvibraator . Tihendatakse siledat horisontaalpinda (põrand).
    kihi paksus - 8,5) reovee muutmiseks neutraalseks .Kasutatakse kas vastastikust neutraliseerimist, reagentmenetlust või filtreerimist läbi neutraliseeriva materjali .
    8) Biopuhasteid – Biopuhastis toimub reovete puhastamine orgaanilistest reoainetest hapniku ja mikroorganismide toimel. Mikroorganismid kasutavad organaanilisi aineid toiduks, muutes need püsivateks, veekogudele ohututeks ühenditeks.Biopuhastisse ei tohi juhtida sademed- ja kuivendusvett. Ka pesuvesi on teinekord kasulik omaette torustikku juhtida ja eraldi käidelda.Bioloogilised väikepuhastid on Imbkaevud, Imbväljakud, filtratsiooniväljad, biotiigid, biofiltrid , aktiivmudapuhastid, ringkanalid jt.
    7.10  Kinnistu vihmavee kanaliseerimine: kasutatavad materjalid, nõuded kanaliseerimisele, süsteemide osad, ehitustehnoloogia ning nõuded sajuvee juhtimiseks suublasse.
    Kinnistu piires olevad pinnad (katused kaetud hoovid) kuhu sajuvesi sisse ei imbu , tuleb varustada veeneelude ja torustikuga sajuvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks.
    Sajuvee ärajuhtimine kinnistu territooriumilt peab toimuma nii, et ei tekiks kahjustuste ega õnnetuste ohtu või uputust.
    Hoonesse tuleb paigaldada sajuveekanalisatsioon, mis peab olema piisavalt pikaealine ja töökindel. Sajuveekanalisatsioon ei pea olema õhustatud.
    Sajuvett ei tohi hoone sees juhtida olmekanalisatsiooni ja vastupidi
    Sajuvesi ei tohi sattuda õhustuspüstikusse
    Sajuvett ei tohi juhtida drenaažisüsteemi.
    Suure vihma korral võib vesi hakata dreenidest hoone alla välja voolama.
    Hoone sajuvee kanalisatsiooni ehitus sõltub katuse konstruktsioonist
    Viilkatuste korral paigaldatakse katuse rästa alla kogumisrennid, milledest edasi vesi juhitakse püstsete hooneväliste vihmaveetorude kaudu kas otse sajuvete kanalisatsiooni või pinnasele.
    Lamekatustelt kogutakse sajuveed katuse äravoolulehtritesse (neelulehtritesse) ja juhitakse üldjuhul sisemiste püstikute kaudu sajuvee kanalisatsiooni.
    Katusel ja lahtistel rõdudel paikneva neelulehtrid varustatakse elektriliste kuumutuskaablitega jäätumise vastu.
    Neelulehtrid on kas katusega tasa või katusepinnalt välja ulatuvad.
    8. Ökonoomika ja eelarvestamine (Peetrimäe poolt kontrollitud)
    8.1. Loetlege erinevad ehitusmaksumuse hindamise meetodid ning selgitage lühidalt nende sisu.
    • Funktsionaalühiku ehk võimsusühiku meetod - arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse planeeritava ehitise kasutamist. Selleks võib-olla näiteks: õpilaste arv koolis, kohtade arv parklas , jne. Riigieelarveliste asutuste poolt kasutatavad ehitusmaksumuse normid põhinevad seosel: ehitusmaksumus ühele hoones plaanitud töökohale, vms. Vajalikud andmed saadakse andmebaasidest hiljuti ehitatud analoogsete objektide ehitusmaksumuste tagasiarvestamisel ühe võimsusühiku kohta.
    Meetodit kasutab eelkõige tellija, kellel tekib idee, kas ehitada või mitte. Ligilähedase hindamise kaudu saab tellija kujundada oma tulevase finantsinvesteeringu suurust.
    • Kubatuuri meetod - leitakse ehitusmaksumus vastava ehitise mahu ja saadud keskmise mahuühiku maksumuse normi alusel. Kasutatavad mahuühiku maksumused saadakse analoogsetelt objektidelt, peale ehituslepingu alla kirjutamist, kus siis lepingu maksumus jagatakse ehitise kubatuuriga. Sel viisil saadud mahuühiku maksumused kogutakse ja süstematiseeritakse firmade andmebaasides. Et tagada tulemuste võrreldavus, tuleb kasutada ühtseid mõõtmispõhimõtteid.
    • Pindala meetod - arvutatakse kogu ehitise põrandapind. Põrandapinna arvutuspõhimõte on, et see kujuneb iga korruse välisseinte vahele jäävate põrandapindalade summast . Ruumi jäävate kandvate karkassipostide mõõtmeid ei arvestata, kuigi põrandapind arvutatakse ehitiste siseseintest. Seega, meetod arvestab hoone netopinnaga.
    • Eelarvestamine konstruktiivelementide mahtude alusel - Eelprojekti staadiumis kasutatakse seda eelarvestamise meetodit kõige rohkem. Käesoleva meetodi korral jaotatakse ehitis mitmeks konstruktiivelemendiks või osaks, lähtudes koostatud eelprojektist. Konstruktiivelement on ehitise osa, mis täidab ehitises alati sama funktsiooni ja neid võib vaadelda ehitusprojektis tinglikult eraldi (näiteks; kandvad seinad, katuse konstruktsioon). Nende maksumused hinnatakse eraldi ning kogumaksumuse leidmiseks summeeritakse üksikute elementide maksumused. Mõõtühikutena kasutatakse vastavate konstruktiivelementide (n. välispiirete pindala), ehitise osa (nnäiteks tüüpkorruse arv) või tehnovõrkude pikkust, vms mõõtühikuid, mille kohta tuuakse välja ka vastavad ühikhinnad. Sellist maksumusanalüüsi saab vaadelda ühe osana projekteerimiskäigust.
    • Ruumide maksumuse määramine - idee seisneb iga ruumi maksumuse leidmises tema põrandapinna ühikule. Tavaliselt valitseb tihe seos viimistluse, mugavusklassi, lagede ja seinte maksumuse ning selle ruumi otstarbe vahel. Projekteerimise algstaadiumil on teada ainult tellija soovid, st vajalike ruumide loetelu . Selle meetodi kasutamine võimaldab küllaltki usaldatavalt prognoosida nende lähtenõudmiste maksumust. Teised põhikonstruktsioonid, näiteks, vundamendid, karkass ja insenervõrgud, arvestatakse eraldi. Ruumi maksumusse kuulub temaga piirnevate seinte viimistlus ja 50% nende konstruktsioonide maksumusest, sama kehtib ka põrandate ning lagede kohta. Täiendavad eeskirjad selgitavad välisseinte ja katuse maksumuse arvestamist iga ruumi maksumuse juures.
    Detaileelarvestamine ühikhindade alusel - põhineb kululiikide ühikmaksumustel ja kulud grupeeritakse kulugruppide lõikes vastavate kululiigituse eeskirjade alusel. Ehitusmaksumuse määramine algab ehitusdetaili mahu arvutamisest ja hindamisest. Eelarvete koostamisel arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. Arvutamiseks kasutatakse aja- ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale ehitustehnoloogiale ja töökorraldusele. Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse normbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, samuti kasutatakse isiklikke kogemusi. Detaileelarvestamisel on ehitusprojekt tööprojekti staadiumis. Projekteerija poolt on koostatud töömahtude loendid või need võib arvutada ka eelarvestaja .
  • Selgitage mõisteid ajanorm, töönorm ja materjalide kulunorm
    Ajanorm - tööaja hulk, mis kulub ühe naturaalühiku (nt m3, m2, tk) töö tegemiseks normaaltingimustel (klimaatilised, organisatoorsed jne). Kõige sagedamini kasutatav ajanormi ühik ehituses on inimtund, lühend in-h. Harva on kasutusel on ka ühikud inimsekund (in-s) või inimaasta (in-a).
    Töönorm - töö naturaalühikute hulk, mis tuleb töötajal teha ühe ajaühiku jooksul normaaltingimustel (klimaatilised, organisatoorsed jne). Töönormi väljendatakse töö naturaalühikutes (nt tk, m2, m3 jne). Valitseb seos: TN=1/AN
    Kulunorm - ehitusmaterjalide kulu normeerimine on ehituskonstruktsioonide ja tööliikide eelarveliste normide väljatöötamise aluseks. Peale otsese materjalide kulu on materjalide kulunormis arvestatud ka jääke ning kadusid . Materjalide maksumus moodustab käesoleval ajal kogu ehitustööde maksumusest umbes 60%. Ehitusmaterjalide kulunorm toodanguühikule koosneb materjalide konstruktiivsest (puhtast) kulunormist, lubatavatest jääkidest ja lubatavatest kadudest.
    8.3. Milleks on vaja ehituskulude liigitamist? Eesti ehituskulude liigitamise standardi EVS 885:2005 ülesehitus.
    Et üheselt mõista termineid, teostada töömahtude mõõtmist ja tööde arvestamist on ehituses osalejate jaoks vajalik ühtset kulude klassifikatsioonisüsteemi.
    Ehituskulude liigitamise eesmärk on jagada kulud:
    omaniku, projekteerija ja ehitusettevõtja vahel;
    ehitise osade ja konstruktiivelementide vahel;
    ehitustöö liikide vahel;
    kulude tekkimise perioodi järgi.
    Ühene liigitus loob eeldused projekti ja selle osade efektiivseks maksumuskontrolliks kõigi projektis osalejate jaoks.
    Standardi põhimõtted on järgmised:
    Liigitamise aluseks on kümnendsüsteemil põhinev hierarhia nii pea-, põhi- kui kulurühmadeks
    Iga rühm võib omakorda jaguneda kümneks alamrühmaks
    Iga madalamal tasemel pikeneb kulurühma kood (tunnus) ühe numbrikoha võrra
    Kõrgemal tasandil olev kulurühm haarab kõiki madalamate tasandite kulurühmi
    Ehituskulude pearühmade hulgas on 3 sellist rühma, mis ehituslikus tähenduses ei ole tarindid (0, 8 ja 9)
    Liigiti igal tasemel on 0 ja 9 reserveeritud järgmiselt:
  • Tähistavad eritlemata tarindeid
    9- Reserveeritud unikaalsetele töödele
    Pearühmad:
    0 Tellija kulud
    1 Välisrajatised
    2 Alused ja vundamendid
    3 Kandetarindid
    4 Fassaadielemendid ja katused
    5 Ruumitarindid ja pinnakatted
    6 Sisustus , inventar ja seadmed
    7 Tehnosüsteemid
    8 Ehitusplatsi korralduskulud
    9 Ehitusplatsi üldkulud
    8.4. Ehitusplatsi ja ehitusfirma üldkulud. Tooge näiteid.
    Ehitusplatsi üldkulusid pole võimalik siduda üksikute töödega platsil, küll aga projektiga tervikuna või selle teatud osadega. Ehitusplatsi üldkulusid saab jagada rajatiste ehitamisega kaasnevateks kuludeks ja ehitusplatsi üldkuludeks. Rajatise ehitamisega kaasnevad kulud määratakse ehituse organiseerimis projekti alusel.
    Nendeks on :
    • ajutised ehitised
    • jooksvad kulud (ehitussoojakute vee, kanalisatsiooni, elektri tarbimine)
    • ehitusplatsi ajutised trassid ja autoteed , piirded, laoplatsid.
    • ehitusmasinate ja seadmete kasutamine.
    • tuleohutus .
    • veeärastus
    • ehitusplatsi soojakute, tänavate, platsi, poolelioleva ehitise korrashoid.
    • tööde talvine kallinemine ning abitööd
    Ehitusplatsi üldkuludeks on:
    • ehitustööde juhtimine;
    • objekti kindlustus ;
    • lepingu tagatised.
    Firma üldkulud tekivad seoses firma kui terviku tegevusega ja neid ei saa seostada ühegi konkreetse lepinguga.
    Firma üldkuludeks on näiteks:
    • ettevõtte halduskulud (kontori ja juhtide palgakulu);
    • sotsiaalkulu;
    • peakontorikulu (koolitus, reklaam, esinduskulu)
    • tehnokulud (eelarvestamine, laomajandus, ettevõtlus- ja tehnoarenduskulu);
    • finantskulud (ettevõtte kindlustus, kapitali intressid , omaniku tulu, ettevõtte üldrisk).

    8.5. Mis on pakkumuseelarve, millised kulud on seal arvesse võetud?
    Pakkumuseelarve – ehitusmaksumus määratakse esimest korda tulevase ehitaja poolt. Töövõtulepingute sõlmimiseks koostavad erinevad ehitusettevõtjad avalikul või kinnisel võistupakkumisel igaüks oma eelarve. Teoreetiliselt peaks olema antud eelarve absoluutselt täpne, praktikas aga see sageli nii ei ole.
    Ehitise rajamise otsekulud +
    Ehitusplatsi ettevalmistamise kulud=
    Ehitusplatsi otsekulud +
    Ehitusplatsi üldkulud=
    Ehitusplatsi eelarveline omahind +
    Ehitusettevõtte üldkulud=
    Ehitusplatsi ehitusettevõtja eelarveline omahind+
    Kasum=
    Neto pakkumushind+
    Käibemaks=
    Brutopakkumushind
  • Mis on turunõudlus, mis pakkumine? Selgitage antud küsimust ka joonise abil.
    NÕUDLUS
    Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta.
    Nõudlusseadus väidab, et hüvise hind ja nõutav kogus on antud ajaperioodil pöördvõrdelises sõltuvuses. See tähendab, et madalama hinna korral ostavad tarbijad hüvist rohkem, kui nad ostaksid seda kõrgema hinna korral.
    Nõudluskõver on nõudluse graafiline väljendus. Nõudlus kujutatakse joonisel, mille vertikaalteljel märgitakse hüvise hinnad ja horisontaalteljel hüvise kogused. Nõudluskõver on tavakaupade puhul alati langev.
    Nõudluse mõjurid on:
    • Tarbijate (ostjate sissetulek)
    • Teiste hüviste hinnad
    • Tarbijate ootused (oma tulevase sissetuleku või hüviste tulevaste hindade suhtes)
    • Tarbijate arv
    • Tarbijate maitse ja eelistused

    PAKKUMINE
    Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad (pakkujad)soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa ( ceteris paribus).
    Pakkumisseadus väljendab seost hüvise hinna ja pakutava koguse vahel: mida kõrgem on hüvise hind, seda suurem on pakutav kogus.
    Pakkumiskõver on pakkumise graafiline kirjeldus, kus joonise vertikaalteljel on pakutava hüvise hind ja horisontaalteljel pakutav kogus. Pakkumiskõver on alati tõusev.
    Pakkumise mõjurid on:
    • Tehnoloogia tase
    • Vajalike ressursside hinnad
    • Alternatiivsete kaupade hinnad
    • Tootjate ootused
    • Tootjate arv
    • Maksud ja subsiidiumid

    8.7. Osaühingu (OÜ) asutamine, juhtimine, vastutus, plussid-miinused võrrelduna teiste äriühingute liikidega.
    Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud kapital . Osanikeks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud (minimaalselt kaks, kuid see nõue reaalselt praegu ei kehti). Minimaalne osakapital on 40000 krooni.
    Põhilisteks osaühingu asutamisdokumentideks on asutamisleping ja põhikiri.
    Asutamislepingu kohustuslike punktide hulka kuuluvad:
    • ühingu ärinimi
    • OÜ aadress, osanike nimed ja aadressid
    • ühingu tegevusala
    • osade nimiväärtused ja arv, osade jagunemine osanike vahel
    • mitterahalised sissemaksed, selle hindamise kord
    • andmed juhatuse, nõukogu, audiitori kohta.

    Põhikirjas kajastatakse põhiliselt analoogsed andmed, lisaks:
    • OÜ juhtimist
    • Aruandlust
    • dividendide jaotamist jne. puudutavad küsimused.

    OÜ asutamiseks tuleb avada pangaarve, kuhu kanda sissemaksed. Mitterahalise sissemakse puhul, mis on suurem kui pool osakapitalist või suurem kui 40000 krooni, nõutakse sõltumatu audiitori hindamisakti vara kohta. Sissemakseks ei saa olla isiklik töö või teenus.
    Kõrgeim juhtimisorgan on osanike koosolek. See omakorda valib tavaliselt (see ei ole kohustuslik) nõukogu , mis määrab ametisse juhatuse ja tegevjuhi . Ühingu likvideerimiseks ja põhikirja muudatusteks on vaja 2/3 osanike häältest. Osanike koosolekud tuleb protokollida. OÜ nõukogu peab koosnema vähemalt kolmest inimesest (ei pea olema osanikud ).Nõukogusse ei tohi kuuluda juhatuse liikmeid, nõukogu tööd juhib nõukogu esimees
    Nõukogu otsused on kõlblikud, kui kohal oli vähemalt pool nõukogu liikmetest ja hääletas samuti vähemalt pool kohalolnutest selle otsuse poolt. Nõukogu kompetentsi kuuluvad OÜ tegevuse planeerimine , juhatuse valimine, OÜ aastaaruande kinnitamine, ettevõtete omandamine, kinnis - ja vallasasjade võõrandamine, investeeringute tegemise otsustamine ja laenude võtmise üle otsustamine, kui see ületab majandusaastaks ettenähtud summasid.
    OÜ jooksvat majandustegevust juhib juhatus. Juhatus peab vähemalt kord nelja kuu jooksul esitama nõukogule ülevaate tehtust. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus aastaaruande koos kasumijaotamise ettepanekutega.
    Vastavalt majandustulemustele makstakse osanikele võrdeliselt osade suurusega dividende (kui ei ole sätestatud teisiti).
    OÜ eelised:
    • Osanike piiratud vastutus
    • Saab kaasata suuremat kapitali kui FIE-na
    • Partnerite usalduslikkuse suurenemine seoses minimaalse kapitali olemasoluga
    • Ühingu eluiga võib olla piiramatu
    • Osaku müük lihtne
    • Otsuste vastuvõtmisel sõltub üldjuhul häälte arv osa suurusest

    Puudused:
    • Kasum jaguneb mitme isiku vahel
    • Mitmeastmeline juhtimisskeem , mis on rangelt reglementeeritud
    • Nõuab loomisel rohkem aega ja raha kui FIE-na asutamine
    • Võimuvõitluse võimalikkus

    8.8. Ehitusfirma põhivara ja käibevara olemus ning nende kasutamise põhimõtted. Näited.
    EHITUSFIRMA PÕHIVARA
    Ehitusfirma põhivaraks (PV) on hooned, rajatised, masinad ja seadmed. Ehitusfirma võib põhivara kas osta või rentida. Enne põhivara ostmist tuleb selgitada, kas:
    • Põhivara ostmine on ainus võimalus või on ka teisi variante (nt liising )
    • Ostetud põhivara on piisavalt koormatud
    • Põhivara rakendamine garanteerib firmale piisava sissetuleku

    Kuna ehitusfirma puhul on sageli põhivarana tegemist ehitusmehanismiga, vaatleme järgnevalt sellise masina soetamise näidisskeemi.
    Ehitusfirmale soetatava seadme valiku alused:
    • Seadme muretsemise põhjuste formuleerimine
    • Põhjuste järjestamine tähtsuse järgi
    • Teiste võimaluste formuleerimine
    • Kõigi võimalike variantide kulude hindamine
    • Parima variandi esmane valik
    • Valitud variandi veelkordne täpsustatud hindamine ning vastandamine teistega
    • Lõplikuks valikuks ja kontrollimiseks võrreldavate variantide arvutuste tabeli koostamine

    EHITUSFIRMA KÄIBEVARA
    Käibevara tunnused:
    • Kasutamine ühe tootmistsükli vältel
    • Maksumus läheb valmistoodangu omahinda täies ulatuses
    • Käibevara füüsiline kuju muutub tootmisprotsessis

    Käibevara põhielemendid:
    • Toore , pooltooted
    • Detailid, tarindid
    • Väikevahendid (tööriistad, rakised jms.), mis oma maksumuse ja kasutusaja järgi on loetud käibevara hulka
    • Muud materjalid, nt. kütus ja määrdeained
    • Lõpetamata toodang (tellija ei ole veel selle eest vahearveldusena maksnud)
    • Eelolevate perioodide kulud, uuringute ja tööde kulud, mida ei saa veel kanda toote omahinda
    • Realiseerimata valmistoodang
    • Sularaha , väärtpaberid ja tellija debitoorne võlgnevus

    8.9. Kirjeldage meetodeid , mida kasutatakse personali valikul.
    Personalivaliku meetoditena kasutatakse elulooliste andmete ja ametikäigu kirjelduste analüüsi, intervjuud, soovituste küsimist, teste ja käitumisülesandeid.
    Ankeedid
    Kui konkurss vakantse ametikoha täitmiseks välja kuulutatakse, antakse teada, kuhu ja mis kuupäevaks tuleb saata avaldus koos täiendavate andmetega kandidaadi elu- ja ametikäigu kohta. Neid andmeid võib esitada mitmel erineval kujul: eluloo kirjeldusena, ametikäigu kirjeldusena( Curriculum Vitae) või ankeedina.
    Soovitused
    Soovituste küsimine, mida nimetatakse ka referentside küsimiseks, on mõeldud kandidaatide tausta uurimiseks. Nende inimeste nimed ja koordinaadid, kellelt soovitusi võib küsida, peaks kohataotleja ise andma.
    Intervjuud
    Intervjuu on suhteliselt vabas vormis vestlus , mille käigus selgitatakse töötaja sobivust pakutavale ametikohale.
    Põhjalikumad hindamismeetodid
    Teste kasutatakse kandidaatide selliste omaduste ja võimete mõõtmiseks, mis seonduvad antud töö sooritamise edukusega.
    Kasutatakse järgmisi teste: kognitiivsete võimete testid, mehhaaniliste võimete testid, motoorsete ja sensoorsete võimete testid, tööalaste vilumuste ja teadmiste testid, segatestid, proovitöö.
    Käitumisüleesannetes luuakse kunstlikult olukordi, mida tulevases töös ette hakkab tulema ja hinnatakse kandidaatide käitumist nendes olukordades.
    Valiku tegemise meetodid:
    • Mitmese regressiooni mudeli kasutamisel läbivad kõik kandidaadid konkursi kõik etapid ning üksikutel etappidel saadud tulemused summeeritakse.
    • Mitme väljalülitamisekriteeriumiga mudeli korral on kõigi konkursil kasutatavate erinevate edasist edukust ennustavate meetodite jaoks välja töötatud kriitiline piir. Kõik kandidaadid läbivad kõik konkursi etapid, kuid lõplik valik tehakse nende vahel, kes kõigis etappides saavutasid tulemuse, mis oli kriitilisest piirist kõrgemal.
    • Mitme tõkkega mudeli korral lühendatakse kandidaatide nimekirja iga valikuetapi järel ning arvatakse välja need, kes saavutasid liiga madala tulemuse.

    8.10. Kirjeldage Eesti ehitusturu struktuuri. Ehitusmaht, töötajate arv, eksport jne.
    Ehitusturu üldise olukorra kohta võiks öelda, et seda iseloomustab suur firmade arv, töötajate arvu vähenemine, alltöövõttude kasv ning üha enam spetsialiseerumine kindlale alale . Põhiliselt ehitatakse Eestis, välismaal tehakse vaid kuni 5% kogu töödest. Nn üleminekuajale iseloomulikult on viimasel aastakümnel olnud kõrge remontööde osakaal.
    Prognoosimaks Eesti ehitusturu arengut lähitulevikus, peab eelkõige pöörama tähelepanu makromajanduslikele protsessidele, kuna ehitus on siiski ala, millesse suunatavad investeeringud on otseses sõltuvuses riigi ja üksikisikute üldisest majanduslikust olukorrast.
    Ilmselt avaldab ülihead laenuvõimalused ehitusturu käibemahule olulist mõju. Samas ei ole ette näha nende inimeste arvu järsku kasvu, kes suudaksid rahuldada vajalikke laenutingimusi, isegi kui need peaksid veelgi leebemaks muutuma (nt. riik maksaks elamuehituse laenu puhul teatud osa intressi ja omafinantseeringutki). Väga paljud inimesed, kes on võimelised eluasemelaenu võtma, on seda juba teinud. Sellele lisandub suur üürileantavate pindade hulk.
    Riigitellimusega saavad suuremate tööde tasemel arvestada vaid suured firmad, väiksematel jääb loota alltöövõtu võimalusele.
    Lisaks peavad firmad endale selgeks tegema, mis valdkond turul on veel vähemhõivatud ja missugused eelised ja võimalused on neil teistega võrreldes. Teistest heas mõttes eristumine suurendab tõenäosust turul edu tagada.
    Protsessid, mis tooksid kaasa ennustatavate mahtude muutuse, oleksid järgmised:
    Välisinvesteeringute soodustamine, kogu maailma majanduse elavnemine ja sellega kaasnev investeeringute suunamine suurt kasumit lubavatesse projektidesse. Ka paar sellist (nt. sadamaehitised, puidutöötlemisettevõtted jne.) annaksid ehitajatele juurde oluliselt tööd.
    Kaubavahetuse elavnemine Venemaa ja teiste endise Nõukogude Liidu riikidega, põllumajandustoodangu ekspordi suurendamine. Sealt saadud tulu suunatakse suure tõenäosusega põhivarainvesteeringuteks (tootmishooned, laod, põllumajandushooned). Lisaks kaasneb sellega ka üldine majanduse elavnemine, kuna tööd saavad ka teenindussfäär.
    Palju sõltub riigi senise rahanduspoliitika jätkumisest, st. kas välditakse ka edaspidi negatiivset riigieelarvet, piiratakse välislaenude mahte ja ei tehta lühinägelikke populistlike otsuseid investeeringute tegemiseks. Viimased loomulikult meeldiksid ehitajatele, kuid sellest tulenev mõõnaperiood teatud aja pärast on seda sügavam.
    Euroopa toestusfondidelt saadav abi ja sooduslaenude maht mõjutab oluliselt Eesti ehitusturu mahtu
    Võrreldes Eestis elamispinna suurust üle elaniku kohta, milleks on 28 m2, muu Euroopaga (u. 40 m2), võib just siinkohal näha Eesti ehitusmahtude suurenemise tulevikupotentsiaali, kuid seda loomulikult eeldusel , et elanike sissetulekud suurenevad.
    9. Juhtimine ja õigusõpe (9.1-9.5 Enn Tammaru poolt kontrollitud, 9.6-9.10 Roode Liiase, Helje Johansoo poolt kontrollitud)
    9.1 kuni 9.5 kohta käib selline kommentaar Ennu poolt :
    üldjoones O.K. ei sooviks siiski , et eksami vastuseid kontrollides saan lugeda 40 X Sinu loodud tekste . Igal inimesel on oma rõhuasetused ning oma sügav filosoofia . Liiatigi on ehk mõni inimene nii nagu ka Roode Liias juba veendunud , et PJ tänases mõistes on end ammendanud ja soovib töötada hoopiski LEAN Construction süsteemile tuginedes ning loobudes hõlptulust suurepärase tulemuse nimel - vältides samas aga PJ sisse jäävatest raiskamistest.
  • Millised võimalused projekti edukaks juhtimiseks annab tänane makromajanduslik situatsioon ?
    Makromajandus analüüsib riigi või regiooni majanduslikku olukorda, nt SKP kasvu, inflatsiooni, keskpanga intressimäärasid ja edasist rahanduspoliitikat, tootlikkust, energia hindasid , tööpuudust, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu jms. Täna on majanduses langus. Tööpuudus kasvab ning kvalifitseeritud tööjõu osakaal töötute hulgas suureneb. Projekti edukas juhtimine seisneb raha, aja ja kvaliteedi eduksa juhtimises. Tänane tööjõu pakkumine ületab tööjõu vajaduse. Viimase tagajärjel on ka kvalifitseeritud tööjõud nõus töötama järjest väiksema tasu eest, sest parem väike palk kui sissetuleku puudumine. Viimane annab võimaluse projekti omahinna langetamisele kaotamata kvaliteedis . Tellimuste vähenemise tagajärjel on lühenenud ka varem ehituse kestust oluliselt mõjutanud ehitusmaterjalide (r/b elemendid, avatäited jms) tarneajad tänu millele on võimalik lühendada ehitustööde kestust ning lühem ehitustööde kestus tähendab ka väiksemaid üldkulusid ehitusettevõtjale.
    Hoolimata kõigest eelpool nimetatust on tihti praktikas olukord teine,sest ka Tellijad on üha enam ja enam nõus vähem maksma.
  • Esita raha juhtimise ringskeem ja selgita projektijuhi tööd seoses rahaga seotud protsesside juhtimisel sellel ringil.
    Kui lepingu eelsed läbirääkimised (LEEL) on lõppenud, siis hakkab raharatas käima. Leppe hind ehk müügihind (MH) koosneb kasum + omahind (OH). Müügihind (MH) sisaldab:
    • R- Riskid
    • FK-Finantskulud (laenud, kindlustused)
    • PMK-Projekti meeskonna kulud
    • OK-Obejkti kulud
    • FÜ-Firma üldkulud (ala 10%)
    • K-Kasum (taodeldav ala 8%)
    • LLK lepingu läbirääkimise kulud
    Toimuvad meeskonna lepete läbirääkimised (MLL). Sõlmitakse leping LEPE. Koostatakse maksegraafik , mis näitab kuidas tehtavad kulutused jaotuvad ajas. Kogu projekti vältel toimub pidev raamatupidamine (RP). Lõpetuseks koostatakse majandusanalüüs (MA), mille väljundiks on firma oskusteabe baasi (OTB) täiendamine.
    Projektijuht peab pidevalt kontrollima kas etapilised/igakuiselt tehtud kulutused on põhjendatud ning vastavad maksegraafikus ning sõlmitud lepingus ettenähtud piirangutele ja ajalistele jaotustele. Juhul kui projekt mingi etapp/töö on miinuses, siis peab projektijuht välja mõtlema lahendusi kuidas saada kaotatud raha tagasi. Toimub pidev analüüsimine. Projektijuht peab finantsaruande esitama majandusanalüütikutele. Projekti juht seletab mis põhjustel (miks? Kuidas?) projekt õnnestus/ ebaõnnestus. Annab ettevõttele edasi oma oskusteabe baasi , viimast saab ettevõte rakendada oma järgnevates projektides. Firmale on oskusteave ülimalt oluline.
  • Selgita kvaliteedi juhtimise püramiidi ehitusettevõttes; selgita kvaliteedi standardite ISO-14000 ja ISO-9000 erinevust; selgita RYL-i sisu ja viidete RIL sisu
    Kvaliteet on kokkulepe Tellija ja Ehitaja vahel. Ehitusettevõtte kvaliteedi püramiidi tipus on omanikud /tegevjuhid ning neile järgnevad teine teise järel tippjuhid /peaspetsialistid, projekti meeskonna liikmed/abiteenistused, alltöövõtjad/ hankijad ning püramiidi jalami moodustab töölisvägi. Töölisvägi moodustab protsentuaalselt kõige suurema osa püramiidist. Seega ehitusettevõtte kvaliteedi määrab töölisväe kvaliteetne juhtimine. Kvaliteedi juhtimine koosneb kolmest, omavahel loogiliselt seotud tegevuste kompleksist: kvaliteedi plaanimine, kvaliteedi tagamine, kvaliteedi kontroll. Ehitusprojektide kvaliteedijuhtimisel on otstarbekas lähtuda rahvusvahelistest ISO-9000 standarditest. Tegemist on juhtimise kvaliteedi standardiga, mis sisaldavad nõuandeid juhtimise protseduuridele. ISO-14000 on keskonnajuhtimisstandard kuid ISO-9000 on kvaliteedijuhtimisstandard.
    RYL sisaldab ehitustööde üldiseid kvaliteedinõudeid. RYL omakorda viitab RIL-ile. RIL sisaldab mingi konkreetse töölõigu detailsemaid juhiseid / paigaldusjuhendeid.
  • Selgita milliste tehnikate abil juhitakse ehitusprojekti ajas
    Projekti juhtimiseks ajas kasutatakse kalenderplaanimist. Kalenderplaanimine tähendab koostatud võrkgraafikute, tsüklogrammide või joongraafikute sidumist konkreetse kalendriga ning tööde alustamise ja lõpetamise aegadega ja ajavarude arvutamist. Kalenderplaanimisel kasutatakse järgmisi lähteandmeid:
    • võrkgraafik koos ajahinnetega töödele. Selleks, et koostada võrkgraafikut peab esmalt määratlema tööd ja tegevused, seejärel need järjestama ja leidma nende oma vahelised seosed ning lõpetuseks hindama nende kestusi.
    • kitsendused ressursside kättesaadavusele ajaperioodide kaupa
    • projekti lõpetamise tähtaeg
    • projekti etappide , tööde ja tarnete varasemad ja hilisemad tähtajad, mis tulevad projekti jaoks väljastpoolt ilmnevatest tingimustest
    • võimalikud ennetamised ja hiljem-alustamised töödele ajaintervallidena (n tingimus, et töö B peab algama siis kui 50% tööst A on tehtud)

  • Selgita informatsioonisüsteemi vajalikkust projektimeeskonna juhtimisel ; kuidas toetab seda meeskonna töö rutiin?
    Projektimeeskond peab pidevalt vastu võtma otsuseid. Otsuste langetamiseks on vaja informatsiooni. Informatsioonisüsteem peab tagama õigeaegse ja õige mahulis info liikumise projektimeeskonna vahel. Liige peab omama infot nii palju kui vajalik, kuid nii vähe kui võimalik. Projektijuht 80%...20% infost ja objektijuht 20%...80% infost. Kõik projektis osalejad peavad olema valmis nii saama kui andma informatsiooni, kusjuures tuleb tagada selle informatsiooni nii vastastikku ühesugune töötlemine kui ka sellest sarnane, pigem identne arusaamine. Informatsioonisüsteemi meeskonnas toetavad rutiinsed korralised koosolekud, raportite vormid, protokollide vormid jms.
  • Kogusummal põhinevad töövõtulepingud, nende eelised ja puudused investorile/tellijale.
    Kogumaksumusleping (lepitakse kokku lõplik hind, mida töö eest makstakse), ehitaja seob ennast jooniste ja töökirjelduste alusel arvutatud kindla hinnaga (hind fikseeritud, põhimõtteliselt hind siduv, raha juurde küsida pole võimalik). Hinna põhjendatust ning struktuuri on vaja põhjendada vaid lepingu saamisel pakkumiskutses kirjeldatud moel. Tavaliselt pole ametis maksuplaneerijat: esialgse hinna määramist, eelarve koostamist ja muudatuste tegemist kokkulepitud maksumuses võib teha ka ebaprofessionaalselt. Kui aga tellija nõuded on täpselt formuleeritud, joonised ja töökirjeldused korrektsed, on tegemist väga lihtsa ja efektiivse lepingutüübiga.
    • -fikseeritud kogumaksumus (ehitaja on huvitatud kiiresti valmis ehitamisest; puuduseks on kindlasti ka oluline sõltuvus inflatsiooni mõjust, sest suured ehituslepingud on sõlmitud aastaiks ja pole otstarbekas nõuda töövõtjalt kogu inflatsiooniriski kandmist. Ehitajad ei taha kanda riski ja eelistavad sel juhul pakkuda üle; lühiajaliste lepete puhul-ei arvesta inflatsiooni)
    • libisev (summa lepitakse kokku, aga seda hakatakse korrigeerima vastavalt tegelikule hinnale-hinnaindeksi abil)

    Kulude kokkuhoid tööde käigus on vaid töövõtja huvides, samas kui teenuse investor/tellija peab tasuma igal juhul (kui töövõtja täidab oma kohustused) varem kokku lepitud summaga. Tellija on huvitatud, et töövõtja teeks talle tasutava rahasumma eest maksimaalselt tööd. Sisuliselt on aga tegemist olukorraga, kus tööde tellijal puudub võimalus ise tegutseda nii, et mõjutada kulude kokkuhoidu, sest puudub igasugune informatsioon kulutuste tekkepõhjustest, ka võimalus neid muuta ning töövõtja pole kohustatud avaldama ka andmeid tegelikest kulutustest. Tellijale on sellise lepingu sõlmimisest vähe abi ka tulevaste lepingute sõlmimistel, sest puuduvad andmed tegelikest ressursikuludest.
    Kogusummal põhinevat töövõtulepingut on otstarbekas kasutada suuremahulise töö puhul. Eeliseks investorile/ tellijale on väiksem koormatus (tellija ei pea olema kursis “iga liigutusega”, aja säästmine- tellijat huvitab eelkõige lõpptulemus). On hea meetod kui Ehitaja on professionaalne, tellijal on ehitajaga usaldusväärne suhe.
    Töömahtudel põhinevad lepingud (tagab täpseima kontrolli) Enamlevinud moodus - võetakse aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Põhikontseptsiooni variandid:
  • Võistupakkumine (kes kõige madalama hinna pakub, see võidab). Lepingutüüp koos töömahtudega on heaks dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja tagab kontrolli erinevate ehitajate pakkumuste üle.
  • ligikaudsete töömahtude loendiga (projekteerimine pole veel lõpetatud ja töömahtude loend on vaid esialgne) töövõtja pakub hinna (riski). Võimaldab varasemat tööde alustamist, keerukam on aga nii aja- kui maksumuskontrolli korraldamine.
  • läbirääkimistel sõlmitav leping- töövõtja valitakse projekteerimise ajal lähtuvalt eelnevast koostööst või lihtsa pakkumisküsitluse alusel, kus on märgitud juhtimis- ja üldkulud ning palgakulude määr. Samuti annab võimaluse alustada ehitustöid varem, kõik kokkulepped osapoolte tegelike vajadustega on saavutatud. Sobiv tellija ja töövõtja pidevate koostööde puhul. Ametisse määratakse maksuplaneerija.
  • Seeriatöövõtu leping- kasutavad tellijad, kellel pidev tööprogramm, aluseks tüüp-töömahuloendid. (aluseks võetakse ühe maja töömaht ning eeldatakse et ülejäänud (erinevus mõni %) on sama hinnaga).
    Hinnakirja leping kasutatakse tavaliselt riigitellijate poolt remondi- ja hooldustööde puhul. Sarnasus seeriavõtu lepinguga, kuid töövõtja koostab pakkumusena endale „hinnakirja“, mille alusel ta on nõus tööd tegema. Kasutatakse väikeehituste puhul, mille ehitamine tuleb päevakorda alles muu töö käigus.
    Projekt-ehitus-leping töövõtja on tellijale nii projekteerijaks kui ka ehitajaks. Eeliseks, et töövõtja on end varakult sidunud nii kindla hinna kui lõpetamistähtajaga ja tal on täielik vastutus projekti eest. Puuduseks konkurentsi pudumine. Tellija peab määrama maksumusplaneerija, kes jälgiks pidevalt kulusid .
    9.7. Tellija ja töövõtja vaheliste arvelduste korraldamise põhiprotseduur, et kaitsta osapoolte huve.
    Tellija ja töövõtja määravad arvelduste korraldamise põhiprotseduuri enne tööde alustamist lepinguga. Kui Tellijal on võimalik sooritada ettemaksu, kinnitatakse see koos tingimustega. Tehtud tööde kohta esitatakse teostatud tööde akt, millele lisatakse sellega kaasnev dokumentatsioon . Tellija aktsepteerib akti kui see on korrektselt vormistatud ja kulutus on kas enne kokku lepitud või põhjendatav. Enne tasumist võib tellija töö teostamise vastavust ja kvaliteeti kontrollida ja alles siis selle aktsepteerida. See kaitseb Tellijat, et nimetatud töö on tõesti teostatud. Tellija tasub ehitajale vastavalt sätestatud kokkuleppele (ajakriteerium, peatöövõtja tasub alltöövõtjale jm).
    Iga olulisema töö algus ja lõpp peab olema fikseeritud! Enne iga järgneva tööga alustamist peab töö alustajal olema võimalus saada informatsiooni, et oleks määratud hetke olukord, mis kaitseb tema kui töövõtja huve. Kui tellija ei ole kokkulepitud ajaks lubatud tööde eest tasunud, on töövõtjal õigus tööde tegemine ajutiselt peatada. (tuleneb võlaõigusest- lepingu pool võib keelduda oma kohustuse täitmisest kui teine pool ei ole oma kohustust täitnud. Üks pool peab teisele andma täiendava tähtaja, et kui selle aja jooksul ei ole kohustus täidetud, siis peatab töö ja jätkab peale seda, kui teine on oma kohustuse täitnud. Peab olema tehtud pöördumine- avaldus teisele poolele, et peatab oma kohustuse täitmise). Kogu dokumentatsioon tuleb säilitada, vajadusel teha osapooltele lisa koopiaid . Kirjalik tõend on parim õiguskaitsevahend.
    Töö maksumuse protsenteerimisakt - dokument, mille alusel määratakse poolte kokkuleppel tehtud töö maht
    ( ligikaudne määramine).
    • maksegraafiku meetod (aluseks on maksegraafik, mis on lepingu lisa)
    • lõpetatud ühikute meetod (lepingus tuleb kokkuleppida, mis on lõppühik)
    • kasvava eesmärgi meetod (töös määratakse kindlad vaheetapid, kui see on täidetud, siis saab kindla summa)
    • alguse – lõpu meetod (kui töö on alustatud saab x % ja kui töö on lõpetatud, siis saab y % ( vahepeal ei saa midagi))
    • ekspert – hinnang (kontrollimine on ajakulu , lepitakse % kokku (näiteks 1 nädal 40%, 2 nädal 60%)
    Makseluba - antakse tellija poolt, kui protsenteerimisakt on tõene (usaldusväärne). Kontrollitakse protsenteerimisakti tõepärasust – ajakulu (näiteks 3 päeva), mis nähakse lepingus ette, töövõtja saab raha hiljem kätte.
    Progresseeruvad maksed - peatöövõtja maksab oma alltöövõtjatele, hankijatele
    – omanik tavaliselt ei maksa alltöövõtjatele.
    Maksete kinnipidamine -siis kui töö ei ole tehtud korrektselt, kvaliteetselt ( sanktsioon ). Tellijal on õigus protsenteerimisakt tagasi anda, kui see ei ole tõene (ehitaja saab raha hiljem, siis kui vaidlused on lahendatud). Akti ei saa mitte aktsepteerida täies ulatuses, vaid ainult ulatuses, mille kohta on pretensioon ehk Tellija vastuväide.
    Maksetega viivitamine - Tellija poolne hoolimatus , ebakorrektsus (ehitaja saab sanktsioneerida). Kui lepingus on kokku lepitud viivis rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest rakendatakse seda viivist. Kui lepingus viivist ei ole, saab nõuda viivist ka seaduse – võlaõigusseaduse alusel. Selleks viiviseks on kuni 1. Juulini 2009 – 7+ 2,5= 9,5 %.
    Põhiline valmidus - Suurem osa töid on tehtud, ülejäänud tööde tegemine on võimatu. See töö, mida ei tehta võetakse hinnast maha, tuleb kokkuleppida, millised hinnakirjad võetakse aluseks, kas tegemata töö ja ka lisatööd on tühine või mitte. Põhilise valmiduse korral on töö sellises valmiduses, mis võimaldab Tellijal asuda taotlema kasutusluba.
    Lõplik valmidus – st. on teostatud kõik lepingu objektiks olevad tööd, kõik kohustused on täidetud - vormistatakse lõpliku valmiduse akt.
    9.8. Ehitise omaniku põhilised kohustused seoses ehitusprotsessi korraldamisega (ehitusseaduse alusel).
    Ehitise omanik peab detailplaneeringu kohustusega aladel teavitama kohalikku omavalitsust püstitatud väikeehitisest, millele ei taotleta kasutusluba, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.
    Ehitise omanik on kohustatud tagama (vt. täpsemalt Ehitusseaduse § 29!)
    • tagama ehitusloa olemasolu
    • esitama kohalikule omavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise, välja arvatud väikeehitise, ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta
    • tagama ehitusprojektikohase ehitamise
    • tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel
    • ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus;
    • ehitustööde alustamisel krundile välja panema kogu ehituse ajaks plakati informatsiooniga ehitise omaniku, ehitusettevõtja, ehitusloa, ehituse lõpetamise tähtaja ja ehitise otstarbe kohta
    • tagama ehitustööde kontrollimiseks järelvalveinseneri ja teiste valdkondade järelvalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja ehitisega seotud dokumentidele
    • korraldama ehitamise ajal pideva järelevalve ehitamise üle (omanikujärelevalve)
    • taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba või esitama ehitise likvideerimise korral ehitise teatise
    • tagama ehitise kasutusloakohase kasutamise
    • säilitada ehitustöödega seotud dokumendid
    • kohustus teha koostööd. Teavitada ehitajat ja asjassepuutuvaid isikuid muudatustest, ohtudest jm esimesel võimalusel.

    • kohustus tasuda õigeaegselt arved (põhjendatud arved) – ei tulene ehitusseadusest

    9.9. Ehituse maksumusplaanimise süsteemi olemus ja vajadus projekteerijale ning ehitajale.
    Maksuplaneerimine - ehitusprojekti terviklik juhtimise süsteem selleks, et tagada soovitud tulemusele (ehitis) jõudmine soovitud kuludega (maksumusega)
    Soovitud tulemuseni jõudmiseks peab omanik-tellija alati ehitusmaksumust ise juhtima
    Tervikliku maksumusplaanimise süsteemi
    EESMÄRK
    • tagada omanikele kulude hoidmine (põhjendatult) soovitud piirides
    • saavutada põhjendatud tasakaal kulude vahel kogu ehitusprojekti jooksul
    • anda omanikule parim tulemus võrreldes tehtud kuludega (väärtuse ja tarbimisväärtuse vastavus)
    OLULISUS
    • väldib ümberprojekteerimist kui kavand osutub liiga kalliks
    • võimalus hinnata osapoolte tööd (võrreldes maksumusplaani täitmisega)
    • vältida põhjendamatuid kulutusi suvalisel ehitusprojekti etapil
    • kujuneb terviklik kinnisvara haldamise süsteem ühendades nii ehitamist kui kasutusaega
    • rahuldada rahastaja -poolseid ettekirjutisi
    EELDUS
    • maksumusplaanimise kontseptsiooni aktsepteerimine
    • kompetentse maksumus-konsultandi teenuste kasutamine
    • maksumusplaanimise protseduuride arvestamine lepingute koostamisel
    NB! Ehitus(tööd)e maksumust ei kujunda vaid ehitaja – ehitusmaksumus on alati osapoolte vahelise koostöö maksumus
    Tarka omanikku/tellijat ei huvita mitte ainult ehitaja poolt tehtavad kulud (absoluutsummas) vaid ka
    • nende kulude struktuur
    • ajaline jaotus lepinguperioodil
    • vastavus eelarvetes antud hinnangutele
    Hooldus - ning remonditööde maksumuse plaanimisel peab arvestama teistsugust kulutuste struktuuri kui uusehitusel.
    Projekteerimise igal etapil tehtud otsus mõjutab esmajärjekorras ehituskulusid, palju laiemalt aga kogu ehitusprojektiga seotud kulutusi (näiteks kasutuskulusid). Vähendamata tasuvusarvutuste olulisust, võib väita, et vaid ehitusprojekti kogu eluea jooksul tehtav pidev maksumusplaanimine ning kontroll suudab tagada selle projekti kvaliteedi ning hinna vastavuse. See on süstemaatiline kontroll, et hinnata nii projekteerimise kui ehitamise käigus tehtud otsuste mõju projekti kogumaksumusele.
    Selline süsteemikindel maksumusplaanimine ning -kontroll peab jätkuma ka ehitise kasutusajal.
    Vajadus projekteerijale
    Projekteerija koostab esimese eskiisi / eskiiskavandi
    • lähteülesandes toodud piirangute alusel skitseeritakse võimalik lahend
    • hoone saab kuju ja mõõdetavad parameetrid
    Koos ehitise põhivormi ja -kuju määramisega hakkab kujunema ka vastav kulude struktuur. Ehitise vorm ja kuju mõjutavad ehitise püstitamise maksumust. Eskiiskavandi puhul on ehitis kui ‘geomeetriline keha’, mille iga põhiparameetri muutumine on võimalik kuid see mõjutab omaniku jaoks just eelseisvaid kulutusi – igal sellisel ‘geomeetrilisel kujundil’ on oma maksumus
    näiteks • kubatuuri muutus mõjutab ekspluatatsiooni kulusid (soe-külm; valgustus , ventilatsioon)
    • välispiirete suurus (muutus) vastavate konstruktsioonide ehitamise ja hooldamise kulusid
    • kasulike põrandapindade suurus ehitamise, viimistlemise, korrashoiu ja rendiga seotud kulusid/tulusid
    Valides üks võimalik kuju määratakse ka konstruktsioonid, nende mõõtmed ja maksumus (vundament, kandvad konstruktsioonid, katusekonstruktsioon. Täpsustada saab seejärel kvaliteedi-klassiga.
    Igal konstruktsioonil on ehitises oma maht ja maksumus
    • ehitusmaksumuse jaotus konstruktiivelementide vahel tulevases ehitises peab olema põhjendatult tasakaalustatud
    • iga otsus projekteerimise käigus on omaniku jaoks strateegiline ja tuleb kooskõlastada, samas peab toimuma pidev maksumuse järelevalve
    Projekteerijal tuleb koostada vastavalt nõuetele soodsaim ja mõistlikum lahendus.
    Vajadus ehitajale
    Ehituskonstruktsioonid tuleb ‘muuta’ ehitustöödeks ja sellega kaasnevateks kuludeks. Kõik kavandis (projekt-dokumentides) loetletud konstruktsioonid tuleb valmistada ja paigaldada – koostatakse töömahtude loend. Maksuplaneerimine on ehitajale, et oleks nähtav kuidas tehtavate ehitustööde tegemise kulud jaotuvad ajas. Ehitaja tahab teostada üksikud tööd võimalikult odavalt (kvaliteet ei tohi seejuures kannatada). Pakkujal on vaja teada, milline on põhiprotseduur nende kulude tõendamiseks, põhjendamiseks. Kulud peavad vastama maksegraafikus ning sõlmitud lepingus ettenähtud piirangutele ja ajalisele jaotusele. Mida soodsamini suudab ehitaja ehitustööd teostada, seda suurema kasumi ta saab.
    9.10. Kinnisasja omandi mõiste ja selle arvestamise olulisus ehitusettevõtja poolt.
    Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
    Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa.
    Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega ehk kinnistamisega ning läheb ka teisele isikule üle kinnistusraamatu kande kaudu. Kinnisomandit saab käsutada (asja võõrandada ja koormata) alles peale kinnistusraamatusse sissekandmist. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.
    Otseseid tingimusi maa kasutamiseks ja ehitamiseks igasugusele kinnisomandile- nii eramaale ja sellele paiknevatele ehitistele saab seada ainult
    1) kehtestatud detailplaneeringu alusel (juhul kui see on antud alal kohustuslik),
    2) kehtestatud üldplaneeringu alusel.
    3) projekteerimise st. ka ehitamise aluseks on detailplaneeringu kohustuseta alal – projekteerimistingimused.
    Ehitusettevõtja peab ehitustöid teostama omaniku loal ja kooskõlas vastavalt kehtivatele seadustele . Ehitusettevõtja peab arvestama kinnisomandi kitsendustega, mis on seadusjärgselt kehtestatud kinnisomandi kasutamise piirang või piirangute kompleks, mille tulemusena kinnisasja omanik kaotab õiguse teostada piiranguteta omandit asja üle. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides. Kitsendusi seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Omanik sõlmib lepingu ja lepingus on tingimused. Ehitajal tuleb järgida määratud kitsendusi!
    Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    Naaberkinnisasja kasutamine- kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama , kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine.
    10. Töökaitse (Mironova poolt kontrollitud)
    10.1 Töötajate sissejuhatav juhendamine, esmajuhendamine, väljaõpe, täiendjuhendamine. Juhendamise, väljaõppe ja iseseisvale tööle lubamise registreerimine.
    (Reguleerib sotsiaalministri 14.detsembri 2000. a määrus nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord.” Eksamiks valmistumisel töötada läbi § 4 , §5, §6, §7, §8.)
    §4. Sissejuhatav juhendamine
    (1) Töötaja sissejuhatava juhendamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist tööandja kinnitatud juhendi alusel enne töötaja tööle asumist.
    (2) Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama:
    1) ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist;
    2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist;
    3) juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral;
    4) juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks;
    5) töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule;
    6) töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist.
    §5. Esmajuhendamine
    (1) Töötaja esmajuhendamise töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, viib läbi tööandja poolt määratud pädev isik.
    (2) Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale:
    1) tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta;
    2) töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist;
    3) ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid;
    4) töötajale ettenähtud töökorraldust;
    5) tule- ja elektriohutusnõudeid;
    6) hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta ;
    7) töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta.
    §6. Väljaõpe
    (1) Väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist.
    (2) Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel.
    (3) Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt ameti- või kutseala spetsiifikast, keerukusest ning töö ohtlikkusest.
    (4) Töötaja lubatakse iseseisvale tööle, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada.
    (5) Tööandja võib töötajale väljaõpet mitte korraldada, kui töötaja on töötanud eelnevalt samalaadsel tööl, tunneb ohutuid töövõtteid või kui tema töö laad seda ei nõua.
    §7. Täiendjuhendamine
    (1) Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse:
    1) uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
    2) töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg;
    3) tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
    4) töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
    5) kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse;
    6) tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka;
    7) kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;
    8) kui tööinspektor peab seda vajalikuks.
    (2) Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.
    §8. Juhendamise, väljaõppe ja iseseisvale tööle lubamise registreerimine
    (1) Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse:
    1) juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus;
    2) juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet;
    3) struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati;
    4) täiendjuhendamise põhjus;
    5) töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused;
    6) iseseisvale tööle lubamise kuupäev.
    (2) Töötaja kinnitab lõikes 1 nimetatud juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.
    10.2 Töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu määramine või valimine. Anda ülevaade nende tegevusest.
    (Reguleerib Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Eksamiks valmistumisel töötada läbi §16, §17, §18.)
    § 16. Töökeskkonnaspetsialist
    (1) Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid.
    (2) Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast. Pädeva töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat.
    (21) Töökeskkonnaspetsialistide arv ettevõttes peab olema piisav, et korraldada kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist, võttes arvesse ettevõtte suurust ja ohutegureid, millega töötajad kokku puutuvad.
    (3) Töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.
    (4) Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.
    (5) Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.
    (6) Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu, töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuteenuse osutajaga.
    (7) Tööandja varustab töökeskkonnaspetsialisti tööks vajalike vahenditega.
    (8) Tööandja teavitab töökeskkonnaspetsialisti ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettevõttevälist teenuseosutajat teadaolevatest töökeskkonna ohuteguritest , mis mõjutavad või võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, nende vältimiseks rakendatavatest abinõudest ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud abinõudest, ning tagab neile juurdepääsu käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud teabele.
    (9) Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust.
    (10) Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult kümne päeva jooksul, esitades tema ees- ja perekonnanime , ametikoha ning kontaktandmed .
    § 17. Töökeskkonnavolinik
    (1) Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat.
    (2) Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes.
    (3) Ettevõttes, mis koosneb mitmest territoriaalselt eraldatud struktuuriüksusest või kus töötatakse vahetustega ja kus struktuuriüksuses või vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse struktuuriüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku.
    (4) Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul.
    (5) Töökeskkonnavoliniku kohustused on:
    1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;
    2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel ;
    3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;
    4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;
    5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.
    (6)Töökeskkonnavolinikulon õigus:
    1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;
    2) pääseda ettevõttes kõigisse tema ülesannete täitmiseks vajalikesse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 ning § 24 lõikes 3 nimetatud andmete ja dokumentide kohta ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale
    3) pöörduda asukohajärgse tööinspektori poole või esitada oma märkused tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal
    4) peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.
    (7) Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.
    (8) Tööandja korraldab oma kulul töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku välja- või täiendõppe ning võimaldab tal oma kohustusi täita põhitöö ajal. Töökeskkonnavolinikule säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu ja tal on Eesti Vabariigi töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv - ja töölepingus ettenähtud tagatised.
    (9) Töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmise aeg nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Ülesannete täitmise aeg sõltub ettevõtte suurusest ja töötingimustest ning muudest asjaoludest, kuid ta ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas.
    § 18. Töökeskkonnanõukogu
    (1) Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.
    (2) Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat. Töötajate esindajad valitakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras.
    (3) Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes.
    (4) Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel.
    (5) Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale.
    (51) Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust, esitades järgmised andmed:
    1) nõukogu esimehe ees- ja perekonnanime, ameti ja kontaktandmed;
    2) nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed , ametid;
    3) nõukogu liikmete volituste kehtivuse aja.
    (6) Töökeskkonnanõukogu:
    1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;
    2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
    3) tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;
    4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;
    5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.
    (7) Töökeskkonnanõukogu esitab oma ettepanekud tööandjale kirjalikult.
    (8) Kui tööandja ei pea esitatud ettepanekute arvestamist võimalikuks, esitab ta selle kohta nõukogule ettepanekute saamisest arvates kolme nädala jooksul kirjaliku vastulause , milles põhjendab arvestamata jätmist.
    (9) Tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, millal ta täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi. Nõukogu liikmele säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu. Töötajaid esindaval töökeskkonnanõukogu liikmel on Eesti Vabariigi töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised. Põhitööst vabastamise tingimused nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Põhitööst vabastamise aeg ei tohi olla lühem kui üks tund nädalas. Kui töökeskkonnanõukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis kummakski tööks ettenähtud aeg liidetakse.
    (10) Töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppe ja täiendõppe korraldab tööandja oma kulul ja tööajal. Väljaõppe ja täiendõppe ajaks säilitatakse neile keskmine töötasu.
    (11) Töökeskkonnanõukogu teavitab kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. detsembriks Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest.
    10.3 Tuleohutusalased nõuded territooriumile ja ehitistele.
    (Reguleerib siseministri 8.septembri 2000. a määrus nr 55 „ Tuleohutuse üldnõuded.” Eksamiks valmistumisel töötada läbi §- id 14 kuni 38.)
    Territoorium
    §14. Territooriumi sõidutee, juurdepääs ehitisele ja ladustatud materjalile ning tuletõrje-veevõtukohale hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.
    §15. Objekti territoorium hoitakse alaliselt puhas põlevmaterjali jäätmetest.
    Territooriumi puhastamise sageduse kehtestab objekti valdaja. Põlevmaterjali jäätmeid kogutakse ja hoitakse selleks määratud kohas või taaras. Põlevmaterjali taaras hoidmisel selle kaas või kork suletakse. Jäätmete hoiukoht paikneb põlevmaterjalist või süttiva pinnakihiga ehitisest või mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 2 m kaugusel.
    §16. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muuks otstarbeks, kui see takistab päästetehnika läbisõitu, rajatakse viivitamatult muu läbipääs suletavasse lõiku või seatakse üles ümbersõiduvõimalust näitav viit . Linna või muu tiheasustusega kohas tänava läbisõiduks sulgemisel rohkem kui üheks ööpäevaks informeerib tänava sulgemisloa saanud isik sellest viivitamatult häirekeskust.
    §17. Põlevmaterjal territooriumil paigutatakse vastavalt ohtlike ainete hoidmise ühtesobivusele (lisa 2).
    §18. Objekti territooriumil põlevmaterjali lahtisel hoidmisel see virnastatakse või paigutatakse riiulile ning põlevmaterjal grupeeritakse nende kustutamiseks ettenähtud tuldkustutavate ainete järgi. Põlevmaterjal laoplatsil paigutatakse vastavalt riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikuga kooskõlastatud ja objekti valdaja poolt kinnitatud territooriumi kasutamise plaanile. Laoplatsi kasutamisel järgitakse käesoleva määruse paragrahvi 27 nõudeid.
    §19. Territooriumi osa, kus on võimalik põlevgaasi, -auru või -tolmu kogunemine, tähistatakse tuleohutusmärgiga.
    §20. Suitsetada tule- või plahvatusohtliku protsessiga territooriumi osal on lubatud ainult selleks eraldatud, sisustatud ja tähistatud kohas.
    §21. Põlevmaterjali hoitakse ehitisest mitte lähemal kui 4 m ja koresööta mitte lähemal kui 15 m. Sõiduk pargitakse selleks määratud kohas või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest.
    §22. Pimedal ajal linnas või muus tiheasustusega paigas paikneva hoone number ja tuletõrjehüdrandi tähis valgustatakse.
    §23. Linnast või muu tiheasustusega paigast eemal paikneva objekti (suvila- ja aiandusühistu, töö-, spordi- või puhkelaager vms) territooriumil paigaldatakse:
    1) sissesõidu juurde territooriumi skemaatiline plaan, millel on teede ja tuletõrje-veevõtukohtade tähistus;
    2) nähtavale kohale teatis lähima üldkasutatava hädaabitelefoni asukoha ning häirekeskuse telefoninumbriga.
    §24. Territooriumil ei tohi:
    1) ladustada ehitiste vahelisse tuleohutuskuja alasse mis tahes põlevmaterjali, põlevpakendis seadet või -taarat ning parkida mootorsõidukit või muud tehnikat ;
    2) rajada ehitist ilma kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojektita;
    3) sõita sädemepüüdjata mootorsõidukiga põlevvedeliku või -gaasi või muu kergestisüttiva materjali kasutamis- ja hoiukohta või -ruumi;
    4) teostada tule- ja plahvatusohtlikku protsessi väljaspool selleks otstarbeks seadistatud kohta;
    5) remontida põlevvedeliku või -gaasiga täidetud torustikku või seadet;
    6) ladustada põlevmaterjali vahetult isoleerimata juhtmetega elektriõhuliini alla või lähemale kui 2 m objekti territooriumi välispiirist;
    7) valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsioonivõrku;
    8) tankida mootorsõidukit vahetult selle hoiukohas;
    9) põletada kulu, välja arvatud keskkonnaministri 15. juuni 1998. a määruses nr 46 «Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine» (RTL 1998, 216/217, 854) kehtestatud juhtudel ja korras.
    Ehitis
    §25. Põlevmaterjal ehitises paigutatakse vastavalt ohtlike ainete hoidmise ühtesobivusele (lisa 2).
    §26. Mis tahes aine, materjal või nendest valmistatud toode (edaspidi materjal) laoruumis paigutatakse riiulile või virnastatakse ning grupeeritakse nende kustutamiseks ettenähtud tuldkustutavate ainete järgi.
    §27. Materjali laohoones või -ruumis on keelatud:
    1) hoida põlevvedelikku ja -gaasi, mille taaral on lekkimise tunnused;
    2) jätta pärast töö lõppu laoruumi materjaliga koormatud mootorsõidukit, sisepõlemismootoriga laadurit, vedurit või akulaadurit;
    3) kasutada väljaspool tööaega laoruumi kütmiseks elektrikütteseadet, mis ei ole ette nähtud järelevalveta kasutamiseks;
    4) põlevvedeliku ja -gaasi hoidmisel kasutada nende töötlemiseks löögi korral sädet tekitavat tööriista;
    5) teha töid, mis pole seotud materjali hoidmisega;
    6) hoida isesüttimisele kalduvaid aineid ilma nende temperatuuri regulaarselt kontrollimata ja kontrolli tulemusi registreerimata;
    7) võtta hoiule ainet, milles on ilmsed isesüttimise kolded ;
    8) hoida ühes ruumis või lao sektsioonis põlevgaasi koos hapnikuga;
    9) lasta hapnikuballoonile sattuda õli või rasva ja selle armatuuril kokku puutuda õlise materjaliga;
    10) kinni hoida põlevgaasi ballooni teisaldamisel selle ventiilist.
    §28. Ehitises pannakse nähtavale kohale üles:
    1) teatis häirekeskuse telefoninumbriga ning hädaabitelefoni asukohta tähistav tuleohutusmärk;
    2) tule- ja plahvatusohtliku tegevuse või protsessiga ruumi kohta kehtiv tuleohutusjuhend ja tuleohutusmärk ruumi ukse välisküljel.
    §29. Vaip või muu põrandakate peab evakuatsiooniteel ja inimeste massilise kogunemisega seotud ruumis vastama süttivustundlikkuse ja tuleleviku suhtes ehitiste projekteerimise ja ehitamise nõuetele ja olema põrandale kinnitatud selliselt , et see ei tekitaks takistust inimeste evakueerimisel. Põrandakate evakuatsiooniteel ei tohi süttida väikese kalorsusega süüteallika (põlev tuletikk , kustutamata sigaret vms) toimel.
    §30. Inimeste massilise kogunemisega seotud ehitises tähistatakse mis tahes evakuatsiooni-, häda- või varuväljapääs (edaspidi evakuatsioonipääs) ning evakuatsioonitee vastava tuleohutusmärgiga.
    §31. Tulekahju tekkimisel suunatakse lift ja tõstuk (peale erilifti) viivitamatult alumisele korrusele ja lülitatakse välja.
    §32. Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega.
    §33. Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergestisüttiv aine koristatakse viivitamatult.
    §34. Kelder ja pööning hoitakse korras ja puhas põlevmaterjali jäätmetest, nende uksed lukustatakse ning aknad klaasitakse ja suletakse.
    §35. Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ukse-, akna- ja muud avad suletakse või tõkestatakse muul viisil neisse sissepääs kõrvalistele isikutele.
    §36. Tootmis- ja laohoones märgitakse läbikäigu piir ja materjali põrandale ladustamise koht hästinähtava piirjoonega. Läbikäigu laius neis hoonetes peab olema vähemalt 0,9 m ja väljapääsuni viiva läbikäigu laius vähemalt ukse või värava laiune.
    §37. Põlevmaterjali hoitakse tootmisruumis koguses, mis ei ületa ühe töövahetuse või ööpäeva vajadust.
    §38. Ehitises on keelatud:
    1) muuta ehitise või ruumi kasutusotstarvet, seda rekonstrueerida, ümber planeerida , kapitaalselt remontida või tehniliselt ümber seadistada ilma kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojektita;
    2) tõkestada evakuatsiooniteed või -pääsu seadme, pakendi, taara, eseme, mööbli või muu sisustusega;
    3) hoida tuletõkkeust pidevalt avatuna või seda avatud seisundis fikseerida ;
    4) sulgeda jäigalt evakuatsioonipääsu või kasutada sellel raskesti avatavat sulgurit. Lukustatud uks evakuatsiooniteel peab olema seestpoolt võtmeta avatav;
    5) paigaldada evakuatsiooniteele pöördristi, lükand- või pöördust või muud inimeste evakueerimist takistavaid seadeldisi või katta evakuatsioonitee seina lauspeegliga, kui see ei ole ette nähtud ehitusprojektiga;
    6) avamatult trellitada hädaväljapääsuks ettenähtud akent või muud ava;
    7) kasutada evakuatsiooniteel põlevat viimistlusmaterjali (välja arvatud põlevmaterjalist või süttimise eest kaitsmata tarinditega ehitis), samuti mürgist põlemisjääki eraldavat pinnakihti, vaipa või muud katet ;
    8) klaasida suitsuvaba trepikoja õhutsooni;
    9) ladustada põlevvedelikku ja -gaasi ehitise ehitusprojektiga selleks mitte ettenähtud ruumis või muus kohas;
    10) hoida ja kasutada ehitise keldris või pööningul põlevvedelikku või -gaasi või muud plahvatusvõimelist põlevmaterjali, kui nende hoidmine või kasutamine loetletud kohtades ei ole ehitusprojektiga ette nähtud;
    11) hoida ventilatsioonikambris selle teenindamiseks mitteettenähtud seadet või materjali;
    12) ummistada juurdepääsu elektrilahutusseadmele, päästevahendile ning tuletõrje-veevõtukohale või -hüdrandile, või muul viisil takistada nende kasutamist tulekahju või õnnetuse korral.
    10.4 Kantavate tulekustutite liigitus. Soovitatavad tulekustutite liigid enamlevinud tulekahjude kustutamiseks. Tulekahju korral soovitatavad tulekusutitega tegutsemise meetodid.
    (Reguleerib siseministri 30.06.1998 määrus nr 19 „Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus.” Eksamiks valmistumisel töötada läbi Lisad 1, 2 ja 3.)
    Kantavate tulekustutite liigitus
    1. Tulekustutid jaotatakse Eesti standardi EVS 620-1 "Tuleohutus. Tulekahjude klassifikatsioon " järgi:
    1) A-klassi tulekustuti . Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms);
    2) B-klassi tulekustuti. Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin , lahustid, vaigud , liimid, rasv , enamik plaste jms);
    3) C-klassi tulekustuti. Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan , vesinik jms);
    4) D-klassi tulekustuti. Kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium, magneesium jms).
    A ja B klassi tulekustutid jaotatakse alaliikidesse olenevalt katselõkke suurusest ja tulekustutusaine massist, mis märgitakse vastavate numbritega tähtede ees.
  • Lähtuvalt tulekustutusainest liigitatakse tulekustutid Eesti standardi EVS-EN 3 "Kantavad tulekustutid" järgi:
  • vesikustutid
  • vahtkustutid
  • pulberkustutid
  • süsihappegaaskustutid
  • halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldavad tulekustutid - haloonkustutid.
    Soovitatav tulekustuti liik enamlevinud tulekahjude kustutamiseks
    1. Vahtkustuti. Sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastide, rasva, bituumeni ja kummi tulekahju kustutamiseks.
    2. Vesikustuti . Sobib puidu, paberi ja tekstiili tulekahju kustutamiseks.
    3.Pulberkustuti.
    1)A-klassi pulberkustuti. Sobib A-klassi tulekahjude kustutamiseks.
    2)AB-klassi pulberkustuti. Sobib A- ja B-klassi tulekahjude kustutamiseks.
    3)ABC-klassi pulberkustuti. Sobib A-, B- ja C-klassi tulekahjude kustutamiseks.
    4. Süsihappegaaskustuti. Sobib õli, bensiini, plastide, rasva ning kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks.
    5. Haloonkustuti. Sobib tule kustutamiseks laeva masinaruumis, lennuki ja laeva salongis, arvutikeskuses, telefonikeskjaamas. Enamikel juhtudel on haloonkustuti asendatav vesi-, pulber - või süsihappegaaskustutiga.
    Märkus. Haloonkustuteid võib Eestis kasutada õigusaktidega kehtestatud korras.
    Tulekahju korral soovitatav tulekustutiga tegutsemine
    1. Välistingimustes tuleb kustutajal tulekolde suhtes valida tuulepealne asend.
    2. Tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise koha pinnale. Põlevale pinnale tulekustutusainet kandes tuleb kustutada leeke järkjärgult väiksemaks.
    3. Lahtistes madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitatavalt vastu mahuti vastaspoolset siseseina . Selliselt kustutades valgub tulekustutusaine alla ja kattes põleva vedeliku pinna, isoleerib selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutab põlemise.
    4. Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta tulekustutusainega kogu põlev pind.
    5. Kehtetu
    6. Süsihappegaaskustutiga tulekahju kustutades tuleb kustutit hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist.
    7. Külmahaavade vältimiseks ei tohi palja käega kinni võtta töötava süsihappegaaskustuti väljalaskelehtrist, samuti ei tohi juga suunata inimese katmata kehaosale.
    8. Kui süsihappegaaskustutit või haloonkustutit kasutati ruumis, tuleb pärast tulekustuti kasutamist kõigil ruumist väljuda ning ruumi tuulutada.
    10.5 Ehitamise alustamisest teatamine.
    (Reguleerib Vabariigi Valitsuse 8.detsembri 1999 määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses.” Eksamiks valmistumisel töötada läbi § 2.)
    §2. Ehitustööde alustamisest etteteatamine
     Ehitise tellija (edaspidi tellija) teatab ehitustööde alustamisest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne ehitustööde algust (eelteate vorm on toodud lisas ) juhul, kui tööde planeeritud kestus ületab 30 päeva või kui objektil töötab samaaegselt vähemalt 20 töötajat.
    10.6 Üldnõuded ehitustööde tegemisel (ehitise omaniku, projekteerimisettevõtja, ehitusettevõtja, peatöövõtja, koordinaatori tegevus ja vastutus).
    (Reguleerib Vabariigi Valitsuse 8.detsembri 1999 määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses.” Eksamiks valmistumisel töötada läbi § 3 lõiked 1, 2 ja 4.)
    §3. Üldised kohustused
    (1) Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise tellija, projekteerija ja ehitusettevõtja koos ning eraldi selle eest, et töö ei ohustaks ehitusplatsil (igasugune maa- või veeala , kus teostatakse ehitustöid) töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid.
    (2) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning iga tööandja vastutuse kohta. Ühistegevust korraldab peatööettevõtja. Kui kokkulepet ei ole, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt.
    Lõiget 4 ma ei leidnud, kuna ainult 2 oligi 
  • Ohtlike tööde loetelu ehituses.
    (Reguleerib Vabariigi Valitsuse 8.detsembri 1999 määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses.” Eksamiks valmistumisel töötada läbi § 5.)
    §5. Ohtlike tööde loetelu ehituses
    (1) Ohtlikuks tööks loetakse töö:
    1) millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse, kusjuures riski suurendavad eriti kasutatavad töömeetodid või keskkond, milles ehitusplats või töötamiskoht asub;
    2) mille puhul töötajate tervist ohustavad keemilised või bioloogilised ohutegurid või töö, millega kaasneb nõue teostada tervisekontrolli;
    3)ioniseeriva kiirgusega keskkonnas;
    4) kõrgepingeliini ja trafoalajaama läheduses;
    5) osaliselt või täielikult pingestatud elektriseadmel;
    6) millega kaasneb uppumisoht;
    7) kaevus, tunnelis jt maa-alused tööd;
    8) õhuvarustussüsteemi kasutamisega;
    9) kessoonis;
    10) lõhkeaine kasutamisega;
    11) mis on seotud raskete valmisdetailide tõstmise, monteerimise ja demonteerimisega;
    12) millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht.
  • Isikukaitsevahendite kasutamine.
    (Reguleerib Vabariigi Valitsuse 8.detsembri 1999 määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses.” Eksamiks valmistumisel töötada läbi § 15.)
    (1) Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööde tehnoloogiast tulenevalt on peavigastuse oht.
    (2) Turvaköiega varustatud ohutusvööd peab kasutama töötamisel tellingutel, katustel, tööplatvormidel ja teistes kohtades, kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega kõrvaldada. Kui köie pikkust peab tihti reguleerima, tuleb kasutada isepingutuvaid turvaköisi.
    (3) Ehitusplatsidel peab üldjuhul kasutama libisemis- ja läbistamiskindla tallaga turvajalanõusid. Põrandatöödel ja muudel põlvitamisega seotud töödel peab kasutama põlvekaitsmeid.
    (4) Kui töötatakse pimedal ajal või maa all, peab riietel kandma helkurit või helkurriba. Töötamisel liiklusega seotud kohtades peab töötaja kandma erksavärvilist vesti või riietust , pimedal ajal lisaks ka helkurriba. Helkurriba peab olema kinnitatud hästi nähtavale kohale, vajadusel ka kaitsekiivri külge.
    (5) Kui töötaja peab sisenema kõrge riskitasemega alale, kus õhk sisaldab ohtlikke kemikaale, on ebapiisava hapnikusisaldusega või süttimisohtlik, peab ta tervisekahjustuse vältimiseks kasutama isikukaitsevahendeid. Tema tegevust tuleb jälgida väljastpoolt seda ala.
    10.9 Töötervishoiu ja – ohutuse alased nõuded olmeruumidele.
    (Reguleerib Vabariigi Valitsuse 8.detsembri 1999 määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses.” Eksamiks valmistumisel töötada läbi § 23.)
    §23. Olmeruumid
    (1) Töötajate olmeruumid peavad olema projekteeritud, ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi, töötajate arvu ja soolist koosseisu.
    (2) Ehitusettevõtja vastutab, et kõik olmeruumid on ehituse alustamisel kasutusvalmis, neid hoitakse korras ja koristatakse regulaarselt.
    (3) Olmeruumid peavad üldjuhul paiknema ehitusobjektile võimalikult lähedal. Juhul kui on tegemist etapiliselt liikuva ehitusplatsiga, näiteks teedeehituse korral, või kui ehitustööd objektil ei kesta kauem kui kaks nädalat, võib riietus-, kuivatus- ja pesemisruume paigaldada töötajate kogunemiskohta.
    (4) Töötajatele, kes peavad kandma tööriietust, tuleb ette näha riietusruumid. Need peavad olema küllaldaselt ruumikad, istmete ja lukustatavate riidekappidega, mis võimaldavad tööriideid tänavariietest ja isiklikest asjadest eraldi hoida. Riietusruumid peavad olema eraldi naistele ja meestele.
    (5) Märgade või niiskete riiete ja jalanõude kuivatamiseks tuleb ette näha piisavalt suur hästiventileeritav ja sobiva temperatuuriga kuivatusruum või kuivatuskapid. Kuivatusruumist või -kapist väljuv niiske õhk ei tohi sattuda muudesse ruumidesse.
    (6) Vastavalt töö laadile peab töötajate jaoks olema piisav arv sooja ja külma veega valamuid või dušše, kuid mitte vähem kui üks valamu 5–10 töötaja kohta või üks dušš 10–15 töötaja kohta. Dušid peavad olema paigaldatud juhul, kui töö on väga tolmune või määriv, seotud ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate materjalide kasutamisega, füüsiliselt raske või seda tehakse kõrge õhutemperatuuri tingimustes. Pesemiskohad peavad asetsema riietusruumide vahetus läheduses. Meestele ja naistele peavad olema eraldi pesemiskohad.
    (7) Meestele ja naistele peavad ehitusplatsil olema eraldi käimlad. Neid peab olema ehitusplatsil piisavalt, kuid mitte vähem kui üks käimla 15 töötaja kohta. Juhul kui tööde planeeritud kestus ületab kaks kuud, peavad käimlad olema ühendatud kanalisatsiooni, selle puudumisel tuleb kasutada konteiner- või kuivkäimlat. Kuivkäimlad peavad vastama samadele hügieeninõuetele kui vesikäimlad ning neis peab olema võimalus käsi pesta.
    (8) Olmeruumide sisetemperatuur peab olema vähemalt +18 °C.
    (9) Ehitusplatsil töötavate töötajate jaoks peab olema nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi ja ühekordsed või pestavad jooginõud.
    (10) Töötajatel peab olema võimalus sobivates tingimustes einestada ja puhata. Kui töötajaid ei toitlustata kohapeal, peavad olema loodud tingimused kaasatoodud toiduainete säilitamiseks ja vajadusel soojendamiseks. Kui puhkeruum on vajalik töö laadi või ehitusplatsi asukoha tõttu, peab see olema piisavalt suur ning selles peavad olema seljatoega toolid ja vajadusel lauad.
  • Tervisekontrolli läbiviimise kord ja tervisekontrolli andmete säilitamine.
    Reguleerib sotsiaalministri 24.04.2003 määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord”. Eksamiks valmistumisel töötada läbi §5 ja §7.
    § 5. Tervisekontrolli läbiviimise kord
    (1) Töötajate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul.
    (2) Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul.
    (3) Tervisekontrolli käigus täidab töötaja lisas 3 toodud tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga.
    (4) Töötervishoiuarst, olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentide ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste.
    (5) Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta.
    (6) Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse.
    (7) Töötervishoiuarst väljastab tööandjale lisas 4 toodud vormi kohase tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.
    § 7. Tervisekontrolli andmete säilitamine
    (1) Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi 75 aastat töötaja sünnist arvates.
    (2) Tööandja säilitab tervisekontrolli otsuseid 10 aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist.
    103
    • .DOC Laadi alla originaalfail 103 lk · .doc · 327 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Inseneri eksami vastused 2009 #1 Inseneri eksami vastused 2009 #2 Inseneri eksami vastused 2009 #3 Inseneri eksami vastused 2009 #4 Inseneri eksami vastused 2009 #5 Inseneri eksami vastused 2009 #6 Inseneri eksami vastused 2009 #7 Inseneri eksami vastused 2009 #8 Inseneri eksami vastused 2009 #9 Inseneri eksami vastused 2009 #10 Inseneri eksami vastused 2009 #11 Inseneri eksami vastused 2009 #12 Inseneri eksami vastused 2009 #13 Inseneri eksami vastused 2009 #14 Inseneri eksami vastused 2009 #15 Inseneri eksami vastused 2009 #16 Inseneri eksami vastused 2009 #17 Inseneri eksami vastused 2009 #18 Inseneri eksami vastused 2009 #19 Inseneri eksami vastused 2009 #20 Inseneri eksami vastused 2009 #21 Inseneri eksami vastused 2009 #22 Inseneri eksami vastused 2009 #23 Inseneri eksami vastused 2009 #24 Inseneri eksami vastused 2009 #25 Inseneri eksami vastused 2009 #26 Inseneri eksami vastused 2009 #27 Inseneri eksami vastused 2009 #28 Inseneri eksami vastused 2009 #29 Inseneri eksami vastused 2009 #30 Inseneri eksami vastused 2009 #31 Inseneri eksami vastused 2009 #32 Inseneri eksami vastused 2009 #33 Inseneri eksami vastused 2009 #34 Inseneri eksami vastused 2009 #35 Inseneri eksami vastused 2009 #36 Inseneri eksami vastused 2009 #37 Inseneri eksami vastused 2009 #38 Inseneri eksami vastused 2009 #39 Inseneri eksami vastused 2009 #40 Inseneri eksami vastused 2009 #41 Inseneri eksami vastused 2009 #42 Inseneri eksami vastused 2009 #43 Inseneri eksami vastused 2009 #44 Inseneri eksami vastused 2009 #45 Inseneri eksami vastused 2009 #46 Inseneri eksami vastused 2009 #47 Inseneri eksami vastused 2009 #48 Inseneri eksami vastused 2009 #49 Inseneri eksami vastused 2009 #50 Inseneri eksami vastused 2009 #51 Inseneri eksami vastused 2009 #52 Inseneri eksami vastused 2009 #53 Inseneri eksami vastused 2009 #54 Inseneri eksami vastused 2009 #55 Inseneri eksami vastused 2009 #56 Inseneri eksami vastused 2009 #57 Inseneri eksami vastused 2009 #58 Inseneri eksami vastused 2009 #59 Inseneri eksami vastused 2009 #60 Inseneri eksami vastused 2009 #61 Inseneri eksami vastused 2009 #62 Inseneri eksami vastused 2009 #63 Inseneri eksami vastused 2009 #64 Inseneri eksami vastused 2009 #65 Inseneri eksami vastused 2009 #66 Inseneri eksami vastused 2009 #67 Inseneri eksami vastused 2009 #68 Inseneri eksami vastused 2009 #69 Inseneri eksami vastused 2009 #70 Inseneri eksami vastused 2009 #71 Inseneri eksami vastused 2009 #72 Inseneri eksami vastused 2009 #73 Inseneri eksami vastused 2009 #74 Inseneri eksami vastused 2009 #75 Inseneri eksami vastused 2009 #76 Inseneri eksami vastused 2009 #77 Inseneri eksami vastused 2009 #78 Inseneri eksami vastused 2009 #79 Inseneri eksami vastused 2009 #80 Inseneri eksami vastused 2009 #81 Inseneri eksami vastused 2009 #82 Inseneri eksami vastused 2009 #83 Inseneri eksami vastused 2009 #84 Inseneri eksami vastused 2009 #85 Inseneri eksami vastused 2009 #86 Inseneri eksami vastused 2009 #87 Inseneri eksami vastused 2009 #88 Inseneri eksami vastused 2009 #89 Inseneri eksami vastused 2009 #90 Inseneri eksami vastused 2009 #91 Inseneri eksami vastused 2009 #92 Inseneri eksami vastused 2009 #93 Inseneri eksami vastused 2009 #94 Inseneri eksami vastused 2009 #95 Inseneri eksami vastused 2009 #96 Inseneri eksami vastused 2009 #97 Inseneri eksami vastused 2009 #98 Inseneri eksami vastused 2009 #99 Inseneri eksami vastused 2009 #100 Inseneri eksami vastused 2009 #101 Inseneri eksami vastused 2009 #102 Inseneri eksami vastused 2009 #103
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 103 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 327 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor proxemon Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Vastused insenerieksamiks 2009
    insenerieksam spikker betoon metall ioonid tala sisejõud tera korrosioon nivelliir konstruktsioon ruberoid varras lugem tsement sõrestik kiudbetoon

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia
    48
    pdf

    Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia

    valvesüsteemikaablite häireteta töö. Tegevus tuleks kooskõlastada turvafirmaga G4S. Ehitusplatsile tuuakse ka soojakud ja WC-d. 2.1.4 Mõõtmine Kaevetööde makseartiklite mõõtühikuks on m3. Kasvupinnase korral ­ pinnase eemaldamisel aluspinnaseni tekkinud kaeviku maht. Süvendi ja üldkaevetööde korral ­ pinnase väljakaevamisel tekkinud kaeviku maht maapinnast kuni kaevepiirini, mis on kindlaks määratud Projektiga. Täiendavate kaevetööde puhul on kaevepiir määratud Inseneri poolt. Kasvupinnase maht, mis on eraldi välja kaevatud, tuleb süvendi kogu kaevise mahust maha arvestada. Ehitise vundamendi korral ­ pinnase välja kaevamisel tekkinud kaeviku maht maapinnast kuni vundamendi plaadi tasanduskihi alla. Pinnase mõõtühikuks on ruutmeeter iga materjalikihi paksuse kohta. Geotekstiili ja geovõrgu mõõtühikuks on m2. Geotekstiili ja geovõrgu mõõtmine toimub lepingus ettenähtud geotekstiiliga kaetud pindala järgi

    Ehitus
    Ehituse organiseerimise kursuseprojekt
    33
    doc

    Ehituse organiseerimise kursuseprojekt

    SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus............................................................................

    Ehituse organiseerimine
    Raudbetooni konspekt
    136
    pdf

    Raudbetooni konspekt

    m, Kasari sild (tollal Euroopa pikim raudbetoonsild), Vene-Balti tehaste monoliitsed silindri- lised koorikud, Tallinna merekindluse rajatised. Projekteerima hakati Eestis raudbetoonkonst- ruktsioone 30-ndatel aastatel, näiteks Kadrioru staadioni tribüün (ins. Komendant), Pärnu ran- nahoone (ins. T. Randvee), arvukad raudbetoonsillad jne. Raudbetoonkonstruktsioonide areng pärastsõjaaegses Eestis on lahutamatult seotud inseneri, teadlase ja pedagoogi H. Laulu nime- ga. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 5 I MATERJALID 1 Betoon 1.1 Liigitus Betoon on ehitusmaterjal, mis saadakse sideaine, vee ja täitematerjalide õigesti koosta- tud segu kivinemisel. Betoone liigitatakse: sideaine järgi ( tsement-, silikaat-, kips-, polümeerbetoon jt.); täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit

    Raudbetoon
    Kivikonstruktsioonid
    36
    doc

    Kivikonstruktsioonid

    KIVIKONSTRUKTSIOONID. Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon

    Hooned
    Hoonete konstruktsioonid - kliima
    67
    doc

    Hoonete konstruktsioonid - kliima

    Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi Plaan, väliskuju 1 Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007 Hoonete liigitus, tüpoloogia Kujundamise võtted arhitektuuris: Sümmeetria kesktelje suhtes Tasakaal Rütm Proportsioonid Dünaamika Kontrast, domineerimine Maitsekus Kliima mõjud Inimesele: soojuslik mugavus Konstruktsioonidele: temperatuuri ja niiskuse deformatsioon Mikroobid, hallitus- ja mädanikseened: inimese tervis ja biolagunemine Külmakindlus, kiirgus Ehitiste energia kulu.

    Hoonete konstruktsioonid
    Konspekt
    44
    doc

    Konspekt!

    www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse ­kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud ­ selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulud

    Ehituse maksumusehindamine
    Metallkonstruktsiooid I - projekt
    32
    docx

    Metallkonstruktsiooid I - projekt

    Kursuse projekt aines Metallkonstruktsiooid I - projekt Üliõpilane: Matrikli nr: Juhendaja: Priit Luhakooder Töö esitatud: 11.01.2013 Töö kaitstud: Tallinn 2013 1 LÄHTEANDMED Hoone teljemõõdud mõõdud: Laius L=17 m; Pikkus B= 60 m; Hoone vaba kõrgus H=9 m. Hoone asukohaks on Tartu, linnalähipiirkond. Hoone välisgabariit on tavaliselt u. 0,5m suurem teljegabariidist ning Koormuse määramisel on tarvis teada hoone välisgabariite, seega hoone plaanimõõdud on järgmised: Laius L=17,5 m; Pikkus B=60,5 m. Hoone raamide arv on 8 ja sammuks on 7,5 m (). Hoone kõrguse määramisel tuleb ruumi vabale kõrgusele liita katusekandja-, roovide-, kattepleki- ja vajadusel soojustused kõrgused/paksused. Samuti tuleb arvestada ka soklikõrgusega, kuna projektis võib eeldada, et maa

    Ehitus
    Eksam spikker
    3
    doc

    Eksam spikker

    1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis 7)Tootmistehnoloogia 8)Ehituse maksumus 9)Kasutus-ja 19.Loetle hinnakujunduse viisid (süstematiseeritult). 26. Küsimused, millele peab saama vastused eelprojekti ehituskorraldusega. hooldus juhendid. Kõige üldisemalt jagunevad hinnakujundamise meetodid staadiumis. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli 12.Iseloomusta ehituskorraldust projekteerimis- kaheks: 1.Fikseeritud- enne tööde alustamist kokkulepitud 1

    Ehituskorraldus


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Vasakule Paremale

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun