Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsikaline maailmapilt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas seletada pinge või voolu tekkimist meie katsetes?
  • Mis on aga keha?
  • Kestust tähistab ajavahemik kui kaua?
  • Kuidas on aga omavahel seotud kiirendus ja jõud?
  • Kuidas jõud avaldub?
  • Kui öeldakse et sellel mehel on palju jõudu mida see tähendab?
  • Mis segab Milline see kolmas keha tavaliselt on?
  • Miks esineb selline tõmbumine?
  • Kui räägitakse kaaluta olekust siis mida see tähendab?
  • Missugusel tingimusel keha ei rõhu oma alusele?
  • Mis on deformatsioon?
  • Kuivhõõre märghõõrdega ehk sisehõõrdega Mis on hõõrdejõu põhjuseks?
  • Mida see tähendab?
  • Millest sellise töö hulk oleneb?
  • Mida tähendab " liikumissuunaline jõud"?
  • Mis on aga energia?
  • Kuidas te vastate küsimusele milline on teie toa pindala suund?
  • Mida nimetatakse kvantarvudeks Miks see nii on?
  • Mis on soojendi töökeha jahuti?
  • Miks esineb üleslüke?
  • Kuidas leida kiiruse ja aja abil läbitud teepikkust või nihet mis on antud juhul võrdsed?
  • Keskmine kiirus aga kuidas?
  • Kui impulsi jäävuse seadusi Miks ühest ei aita?
  • Kui aitab siis kumba kasutada?
  • Millise katsega saaks seda väidet kontrollida?
  • Mis on üldse peegeldumine?
  • Mille poolest pöörlemine erineb tiirlemisest?
  • Miks ümmargust keha on kergem veeretada kui kandilist?
  • Miks lakkavad võnkumised?
  • Mis vahelduvpinge see on kui pinge väärtus ei muutu on 230 V ?
  • Miks ei teki võnkumisi kui vooluringis pole pooli?
  • Kuidas leida laine levimise kiirust?
  • Kus seal keha on?
  • Milline võrrand kirjeldab lainet?
  • Miks kanduvad lained nurga taha?
  • Kui on kaks või rohkem laineallikat mis juhtub siis lainetega?
  • Keskkonnas Milline on elastne keskkond?
  • Mis siis juhtub?
  • Miks oleneb murdumisnäitaja lainepikkusest?
  • Mis lained need on mis kirjeldavad osakest?
  • Mida me võime piltidest järeldada?
  • Miks nüüd ei kiirga aatomid kindla värvusega valgusi?
  • Mida see tähendab?
  • Kui suur on aga tuuma mass kilogrammides?
  • Milline keha on absoluutselt must?
  • Kui aga vahemaa on suur?
  • Kumb väide on õige?
  • Mida aga selle energiaga peale hakata?
  • Mida see tähendab?
Vasakule Paremale
Füüsikaline maailmapilt #1 Füüsikaline maailmapilt #2 Füüsikaline maailmapilt #3 Füüsikaline maailmapilt #4 Füüsikaline maailmapilt #5 Füüsikaline maailmapilt #6 Füüsikaline maailmapilt #7 Füüsikaline maailmapilt #8 Füüsikaline maailmapilt #9 Füüsikaline maailmapilt #10 Füüsikaline maailmapilt #11 Füüsikaline maailmapilt #12 Füüsikaline maailmapilt #13 Füüsikaline maailmapilt #14 Füüsikaline maailmapilt #15 Füüsikaline maailmapilt #16 Füüsikaline maailmapilt #17 Füüsikaline maailmapilt #18 Füüsikaline maailmapilt #19 Füüsikaline maailmapilt #20 Füüsikaline maailmapilt #21 Füüsikaline maailmapilt #22 Füüsikaline maailmapilt #23 Füüsikaline maailmapilt #24 Füüsikaline maailmapilt #25 Füüsikaline maailmapilt #26 Füüsikaline maailmapilt #27 Füüsikaline maailmapilt #28 Füüsikaline maailmapilt #29 Füüsikaline maailmapilt #30 Füüsikaline maailmapilt #31 Füüsikaline maailmapilt #32 Füüsikaline maailmapilt #33 Füüsikaline maailmapilt #34 Füüsikaline maailmapilt #35 Füüsikaline maailmapilt #36 Füüsikaline maailmapilt #37 Füüsikaline maailmapilt #38 Füüsikaline maailmapilt #39 Füüsikaline maailmapilt #40 Füüsikaline maailmapilt #41 Füüsikaline maailmapilt #42 Füüsikaline maailmapilt #43 Füüsikaline maailmapilt #44 Füüsikaline maailmapilt #45 Füüsikaline maailmapilt #46 Füüsikaline maailmapilt #47 Füüsikaline maailmapilt #48 Füüsikaline maailmapilt #49 Füüsikaline maailmapilt #50 Füüsikaline maailmapilt #51 Füüsikaline maailmapilt #52 Füüsikaline maailmapilt #53 Füüsikaline maailmapilt #54 Füüsikaline maailmapilt #55 Füüsikaline maailmapilt #56 Füüsikaline maailmapilt #57 Füüsikaline maailmapilt #58 Füüsikaline maailmapilt #59 Füüsikaline maailmapilt #60 Füüsikaline maailmapilt #61 Füüsikaline maailmapilt #62 Füüsikaline maailmapilt #63 Füüsikaline maailmapilt #64 Füüsikaline maailmapilt #65 Füüsikaline maailmapilt #66 Füüsikaline maailmapilt #67 Füüsikaline maailmapilt #68 Füüsikaline maailmapilt #69 Füüsikaline maailmapilt #70 Füüsikaline maailmapilt #71 Füüsikaline maailmapilt #72 Füüsikaline maailmapilt #73 Füüsikaline maailmapilt #74 Füüsikaline maailmapilt #75 Füüsikaline maailmapilt #76 Füüsikaline maailmapilt #77 Füüsikaline maailmapilt #78 Füüsikaline maailmapilt #79 Füüsikaline maailmapilt #80 Füüsikaline maailmapilt #81 Füüsikaline maailmapilt #82 Füüsikaline maailmapilt #83 Füüsikaline maailmapilt #84 Füüsikaline maailmapilt #85 Füüsikaline maailmapilt #86 Füüsikaline maailmapilt #87 Füüsikaline maailmapilt #88 Füüsikaline maailmapilt #89 Füüsikaline maailmapilt #90 Füüsikaline maailmapilt #91 Füüsikaline maailmapilt #92 Füüsikaline maailmapilt #93 Füüsikaline maailmapilt #94 Füüsikaline maailmapilt #95 Füüsikaline maailmapilt #96 Füüsikaline maailmapilt #97 Füüsikaline maailmapilt #98 Füüsikaline maailmapilt #99 Füüsikaline maailmapilt #100 Füüsikaline maailmapilt #101 Füüsikaline maailmapilt #102 Füüsikaline maailmapilt #103 Füüsikaline maailmapilt #104 Füüsikaline maailmapilt #105 Füüsikaline maailmapilt #106 Füüsikaline maailmapilt #107 Füüsikaline maailmapilt #108 Füüsikaline maailmapilt #109
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 109 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annely Lindmets Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

jooksul ühesugused teepikkused. Ühtlasel liikumisel on kiirus konstantne. Mitteühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul erinevad teepikkused. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus a = (kiirus lõpul ­ kiirus algul) : aeg, mille jooksul see muutus toimus. a = (v ­ v0) / t . Kiirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (1 m /s2). Ühtlaselt kiireneval või aeglustuval liikumisel on kiirendus konstantne. Ühtlaselt kiireneval liikumisel a > 0, ühtlaselt aeglustuval liikumisel a < 0. Kiirus muutub sel juhul ajas seaduse v = v0 + a t järgi. Läbitud teepikkus on leitav seosest s = v0 t + a t2/ 2 . Kui aeg ei ole teada, võib algkiiruse v0 , lõppkiiruse v või teepikkuse s leida seosest v 2- v0 2 = 2 a s .

Füüsika
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

jooksul ühesugused teepikkused. Ühtlasel liikumisel on kiirus konstantne. Mitteühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul erinevad teepikkused. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus a = (kiirus lõpul ­ kiirus algul) : aeg, mille jooksul see muutus toimus. a = (v ­ v0) / t . Kiirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (1 m /s2). Ühtlaselt kiireneval või aeglustuval liikumisel on kiirendus konstantne. Ühtlaselt kiireneval liikumisel a > 0, ühtlaselt aeglustuval liikumisel a < 0. Kiirus muutub sel juhul ajas seaduse v = v0 + a t järgi. Läbitud teepikkus on leitav seosest s = v0 t + a t2/ 2 . Kui aeg ei ole teada, võib algkiiruse v0 , lõppkiiruse v või liikumisel läbitud teepikkuse s leida seosest v 2 - v0 2 = 2 a s .

Füüsika
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

Oletame, et liikumine toimub maapinna vahetus läheduses. Sel juhul võime öelda, et keha r liigub kiirendusega g , mida nimetatakse ka raskuskiirenduseks ehk vaba langemise kiirenduseks. Maapinna vahetus läheduses on selle arvuline väärtus ligikaudu 9,8m / s 2 . Tegelikult see väärtus kahaneb kõrguse suurenedes, kuid maapinna läheduses võime selle väärtuse lugeda piisavalt suure täpsusega konstantseks. Seega vabalt langeva keha kiirenduse z-telje sihiline komponent on –g, kiirenduse ülejäänud komponendid võrduvad alati nulliga. Miinusmärk tuleb sellest, et see kiirendus on suunatud allapoole: az = −g . (1.15) Samuti arvestame, et kuna liikumine on ainult vertikaalsihis, siis ka v0 z = v0 , sest keha kiirusel teiste telgede sihis komponendid puuduvad. Nii võime vertikaalsihis vabalt langeva keha liikumisvõrranditele anda järgmise kuju:

Füüsika
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

kiirenduse 1 m/s2 . Jõuühikut nimetatakse klassikalise mehaanika rajaja I. Newtoni auks njuutoniks (N). Jõu ühik rahvusvahelises süsteemis SI on tuletatud Newtoni II seadusest. Seadus ütleb, et kiirendus on võrdeline jõuga - seega peaks valemis olema võrdetegur - konstantne kordaja, millega korrutatakse jõu ja massi suhet. Kui valida jõu ühik nii, et võrdetegur oleks võrdne ühega, saaksime lihtsaima valemi. 1 njuuton on jõud, mis annab ühe kilogrammise massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. Kiirendus Kui kehale mõjub jõud, siis saab keha kiirenduse ja kiirus muutub. Näiteks mootori jõul hakkab laev üha kiiremini liikuma. Mida tugevam on jõud, seda suurem on kiirendus. GRAVITATSIOONISEADUS Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Gravitatsiooniseaduse valem: Kus:

Füüsika
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

jooksul ühesugused teepikkused. Ühtlasel liikumisel on kiirus konstantne. Mitteühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul erinevad teepikkused. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus a = (kiirus lõpul ­ kiirus algul) : aeg, mille jooksul see muutus toimus. a = (v ­ v0) / t . Kiirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (1 m /s2). Ühtlaselt kiireneval või aeglustuval liikumisel on kiirendus konstantne. Ühtlaselt kiireneval liikumisel a > 0, ühtlaselt aeglustuval liikumisel a < 0. Kiirus muutub sel juhul ajas seaduse v = v0 + a t järgi. Läbitud teepikkus on leitav seosest s = v0 t + a t2/ 2 . Kui aeg ei ole teada, võib algkiiruse v0 , lõppkiiruse v või teepikkuse s leida seosest v 2- v0 2 = 2 a s .

Füüsika
thumbnail
54
doc

Füüsikaline maailmapilt (I osa)

Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt...

Füüsika
thumbnail
5
docx

Füüsika Mõisted

v - v0 F = ma ; a = ; t (v - v0 ) mv - mv0 mv p F =m = = = . t t t t Siit saame, et impulsi muutus p = Ft . Mida lühema aja jooksul impulss muutub, seda suurem jõud mõjub kehale. Inertsijõuks nimetatakse näivat jõudu, mis mõjub kiirendusega liikuvas süsteemis asuvale kehale. Inertsijõudu nimetatakse näivaks sellepärast, et see pole kiirenduse põhjus, vaid tagajärg. Inertsus on kõikide kehade omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab teise keha mõju sellele kehale kestma teatud aja. Mida suurem on see aeg, seda inertsem on keha. Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Jääva nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v = r.

Füüsika
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

Mass sõl-tub ka kiirusest (A. Einstein) m = m o/1-v2/c2 (c = 3*108 m/s valguse kiirus). JÕUD ­ on ühe keha mõju teisele, mille tulemus. muutuvad kehade liikumisolekud või/ja nad deformeeruvad. ni=1 Fi = 0 v Jõud on võrdeline ajaühikus toimuva liikumishulga muutusega. §13. N. II seadus, vaba keha diagramm. Def: punktmassi impulsi muutumise kiirus (tuletis aja järgi) on suuruselt ja suunalt võrdne punktmassile mõjuva jõuga. Jääva massi korral võrdub massi ja kiirenduse korrutis jõuga. a = Fi/m või F = m*a . Vaba keha diagramm ­on meetod kehale mõjuvate jõudude väljaselgitamiseks. Kehade süsteemist väljaarvatud kehale mõjuvate jõudude arvesta-mine on vaba keha diagramm. §14.N. III seadus. Jõud millega kaks keha teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised ja on rakendatud erike-hadele. F1= -F2 F1 F2 1)Jõud esinevad alati paarikaupa 2)Pole oluline , mis tüüpi jõududega on tegemist. §15. Impulss, jõuimpulss. N

Füüsika



Lisainfo

VastastikmõjudJäävusseadused ja printsiibidLiikumine, selle põhjused ja tagajärjedStaatika kui liikumise erijuhtKulgemineTiirlemine ja pöörlemineVõnkumineLainetamineKvantmehaanikaRelatiivsusteooria alusedKosmoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun