Üldgeograafia 10.kl (11)

ÜLDGEOGRAAFIA
MAA SFÄÄRID
Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab
* elementide omadused;
* hulgad;
* paigutus ;
* omavahelised seosed.
Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand – suletud
Maa süsteemid on dünaamilised – muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised
Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist.
Sfäär
Koostis
Ligikaudne paksus, ulatus
Tihedus
Muutused
Litosfäär (jäik kivimiline kest)
Maakoor ja vahevöö ülaosa
O, Si, Fe, Ca, mg, Al, K ja Na
50-200 km sügav, ulatub kuni astenosfäärini
Aeglased,(igapäevaselt püsiv), kivimiringe , pinnal mulla teke, vulkanism, mineraalained veega
Pedosfäär ( mullastik )
H2O, N, C
Mikroobid, seened, taimed, muundavad org. ainet
Maakoore pindmine kiht
Mõni cm kuni 10 m
Noorim, areneb ainult koos elusloodusega. Dünaamilisem kui litosfäär
Hüdrosfäär
Maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atm. ja liustikuvesi
Kiired muutused, osaleb veeringes, loob eeldused loomade, taimde, muldade tekkeks
Atmosfäär (õhkkond)
Maad ümbritsev õhukiht
78% N2 , 21% O2, Ar, 0,93% CO2 0,03% ja 4% H2O
1000-1200 km
Kõige liikuvam, lahustub vees, tungib osakeste vahel, siit pärineb O2
Biosfäär ( kitsamalt biogeosfäär)
Sfäär, milles on elu (osa mullast, veest, õhust, kivimitest )
Hüdro – ja litosfääri pindmine kiht, atmosfääri alumine ja kogu pedosfäär
Oluliseim omadus produktiivsus-orgaanilise aine tootmise võime
MAA SISEEHITUS
Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat -oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma.
Maakoor.
Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks.
Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja.
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted . Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist .
Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus:
näitaja
Mandriline maakoor
Ookeaniline maakoor
Maakoore paksus
Kuni 70km
Kuni 20km
Maakoore vanus
Kuni 4 miljardit aastat
Kuni 180 miljonit aastat
Maakoore tihedus
2,7 (kergem)
3,0 (raskem)
kivimikihid
Settekivimid , graniit , basalt
Settekivimid, basalt
Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid
Maa siseehituse käsitlusest selgus, et litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis haarab endasse maakoore ja astenosfääri pealse vahevöö. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na.
Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest.
Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi kivimkehana.
sfäär
alajaotus
Sügavus maapinnalt km
Keskmine tihedus g/cm3
Peamised kivimid
Temp oC
Aine olek
maakoor
Mandriline
ookeaniline
0-70
0-20
2,7
3,0
Graniit
basalt
0-600
0-600
tahke
vahevöö
astenosfäär
50-400
27/70-2900
5,5
peridotiidid
1300
1200-2500
Plastiline tahke
Tuum
Välistuum
sisetuum
2900-5100
5100-6370
10,0
13,3
Raud, nikkel
Raud, nikkel
3000
~ 3500
Vedel
tahke
Litosfäär – Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ülaosast, on liigendunud laamadeks .
Astenosfäär – vahevöö ülaosas ookeanide all ~ 50km , mandrite all ~ 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad .
GEOLOOGILINE AINERINGE
Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard (magma)-, moonde - ja settekivimid.
Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid – süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit.
Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes – mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi , merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne.
Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks – moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks.
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/4-3-15-1.ht m
LITOSFÄÄR
Maakoore liikumisi käsitleb laamatektoonika .(Plaattektoonika) . Mandritest palju paksemad kivimiplokid – ookeanilised kui mandrilised litosfääri laamad -liiguvad plastilisel -astenosfääril
Nähtus - kus toimub ? - millised tagajärjed?
*Laamade lahknemine ( spreeding )- ookeanide keskmäestikes- lõhesid mööda tungib maakoorde magma Nähtuse nimi rift . Tekivad vulkaanilised mäestikud, pangasmäestikud ja saared ( Island ), vulkaani pursked, maavärinad, tekib uus maakoor Näit. P-Am. laam ja Euraasia laam
* Laamade põrkumine – ookeaniline ja mandriline - ookeaniline maakoor laskub vahevöösse (subduktsioon), paksem kuid kergem mandriline jääb peale – ookeaniline maakoor hävib, tekib süvik, süviku äärele ookeanipõhja vulkaaniline saarkaar, tugevad maavärinad, mandri servas vulkaanilise kurdmäestike teke, osa ülessulanud ookeanilist laamat kinnitub mandri külge, seega mandrilise laama laienemine
* Laamade põrkumine - mandriline ja mandriline – kurdmäestike teke ( Himaalaja -Alpid) kolded Näit: India- Austraalia laam - Euraasia laam
* Laamade liikumine küljetsi – mandriline ja ookeaniline - murrangud, maavärinad Näit: Vaikse ookeani laam- P-Am.laam, San Andrease murrang Kalifornias. Ka maavärinad, vulkaanipursked . Kui tõusvad magmavoolud on mandil siis nimetus kontinentaalne rift, pangasmäestikud servades
* Mandrilise maakoore lõhkumine – Kuumad täpid – tekib kontinentaalne rift – maapinna rebenemine ,mis võib viia isegi ookeanilise riftini (tänapäeval Punane meri)
Kokkuvõte laamade liikumisest sõltub: Mavärinad
Vulkaaniline tegevus
Kurdmäestike teke
Pangasmäestike teke
Vulkaaniliste saarte (aarkaarte)olemasolu
Ookeanide süvikud
Kivimiringe (tard- moonde võ settekivimite)
VULKAANID vt ka: www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ vulkaan .htm
tekivad kui rõhu all olev mamgma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale
Seisund: A. Kustunud B Suikuvad D. Aktiivsed
Esinemine: a) laama äärealal , kui üks laama teise alla sukeldub (Vikse ookeani tulerõngas),
b)kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelik)
c)mandrite sesealala (Ida-Aafrika) kuuma täpi piirkond
d) ookeanides (Vaikses ja Atlandi) Havai Kuuma täpi piirkond
Kuumad täpid paiknevad laamaservadest sõltumatult ka laamade sisealadel
KILPVULKAAN
KIHTVULKAAN
Räni—ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest (aluseline) magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja „ehitab” lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid. Tuntuim Mauna Loa. Vulkaaniliste saarte tekitaja .
Räni ja gaasirikas, märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolav andesiitne ja graniitne (happeline) magma. Laavavoolud lühikesed ja harvad . Magma tardub kiiresti sageli juba vulkaani lõõris, moodustab seal laavakorke, millea alla kogunevad järjest suureneva rõhu alla kuumad gaasid. Kriitilise rõhu ületamisel vulkaanipurse, seejuures puruneb vulkaanikoonus, õhku paiskuvad suured gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuhk , laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkonnas.
Pildil vahelduvad tuha ja laava kihid .
Kaldeera – vulkaani plahvatus tagajärjel tekkiv langatuslik hiidkraater
Mudavool (lahaarid) – purske tagajärjel silmapilkselt sulav jää ja lumi
Fumaroolid – Gaasijoad, sisaldavad väävlit, tõusevad maa seest vulk. Piirkonnas
Geiser- Aeg-ajalt purskuv kuumavee allikas
Kasu vulkaanidest: viljakas pinnas, sest sisaldab mineraalaineid; maavarsid rohkelt;kuum vesi kasutatav energiaalllikana
MAAVÄRINAD on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.
Maavärina kolle ( fookus ) → selle kohal maapinnal maavärina kese (epitsenter) → tekivad seismilised lained, vees tsunamid
Richteri ja Mercalli skaala võrdlus
Näitaja
Richteri skaala
Mercalli skaala
Mida mõõdetakse?
Maavärina võngete tugevust
Purustusi
Mõõtühik
Magnituud
Pallides
Skaala ulatus
0-8,9 magnituudi
0-12 palli
Millega mõõdetakse?
seismograafiga
Vaatlustega, antakse hinnang
Seni suurim 8,9 magnituudi Hokkaido saare lähedal 1906. a.
MAALIHKED: NÕLVA PROTSESSID vt. tv.lk 26 ülesandeid
Maa välisjõud –tuul, vesi, jää inimmõju
Maa sisejõud – vulkanism, maavärinad, gravitatsioon
Nõlvaprotsessis on kõik kivimmaterjali liikumised raskusjõu toimel.
Protsess
Mis toimub?
Kiirus
Toimumiskoht
Varisemine
Kivimi osakesed veerevad, langevad hüplevad nõlva jalamile
Väga kiire
Eelkõige mäestikes. Eelduseks suur nõlvakalle ja kivimite murenemine
Libisemine
Terved settekehad ja kivimiplokid liiguvad ( tervikuna ) mööda libedamat aluspinda.
Maalihe
Kiire
Ka mäestikes, seismiliselt aktiivses piirkonnas ; eelduseks kivimikihtide kallak nõlva kalde suunda; setete(savi) või muu vett mitteläbilaskva kivimi lamamine liiva all; inimese mõtlematu ehitustegevus muudab nõlvade kallet.
Voolamine
Allvoolav materjal seguneb omavahel. Pole kindlat lihkepinda
Aeglane
Sageli niiskusega küllastunud pinnases. Igikeltsal. Voolamise tagajärjel nõlvad astmelised .
Nihkumine
Peale gravitatsioonijõu mõjutavad muud jõud: korduv külmumine ja sulamine lõhub aineosakeste vahelisi seoseid
Kõige
aeglasem
Silma mittejälgitav. Nõlva alumisse ossa kuhjuvad peeneteralised setted
Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest.
Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid – varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades.
Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks.
Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda.
Maalihete põhjused ja tagajärjed:
1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja
pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema.
2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine , purunemine jne) .
3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe).
Kontrollli oma teadmisi litosfääri kohta Vt: www.ylejoe.parnu.ee/uus/11atestid
PEDOSFÄÄR
Mis on muld ? Millest koosneb? Väga hea animatsioon ! http://www.saskschools.ca/curr_content/science9/saskenviro/lesson05.html
Mullad tekivad lähtekivimi murenemisel Maa sise-ja välisjõudude toimel.(vesi, õhk, temperatuur ja organismid). Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline ja lõppfaasis keemiline murenemine.
Murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel.
Murenemiskoorik: maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub, sügavus sõltub kivimite koostisest, pinnasevee omadustest, murenemise kestusest.
Füüsikaline: toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumiste arvel (temp muutused, jää)
Keemiline: kivimi keemiline koostis muutub – leostumine, hüdratatsioon, hüdrolüüs, oksüdeerumine.
Bioloogiline: biokeemiline (samblikud, vetikad ), mehhaaniline (taimede juured) mõju
Murendmaterjal on lähtekivimiks mulla tekkele, poorsusest sõltub vee ja õhu mahutavus (mulla temp., niiskusesisaldus jne.), keemiline murenemine annab toiteelemendid.
Füüsikaline murenemine ehk rabenemine
Keemiline murenemine ehk porsumine

• On kivimite peenendumine ilma keemilis -mineraloogilise koostise muutumiseta
  
• mida põhjustavad temperatuuri kõikumine ja kivimipragudes oleva vee jäätumine
  
• on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur
  

• kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega
  
• keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid
  
• eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas (lahustub)
  

Murenemise tähtsus looduses:
Tekivad setted, muld, muutub pinnamood.
Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui ka inimestele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti.
Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja õhku.
Muld on asendamatu loodusvara , põllumajanduses peamine tootmisvahend..
BIOLOOGILINE MURENEMINE – vetikate, samblike kinnitumine kivimi pinnale (biokeemiline toime, , ka mehhaaniline. –tekivad jääkained ja juureeritised, enamasti
Happelised
MULDADE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID:
Lähtekivim: sellest oleneb mulla lõimis, õhu-ja niiskussisaldus , soojenemiskiirus ja toitaineterikkus
Kliima: Murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest sõltub taimestik , aineringe kiirus , orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekord .
Reljeef: Sõltub mulla vee- ja soojusrežiim. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad kiiremini, kuivavad varem, põhjapoolsed aeglasemalt. Nõlvadel mulla erosioon jalamile
Taimed: Nende lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa – huumus , Sisaldab C, N,S ja hoiab niiskust.
Mullaorganismid: Taimede ja mullaelustiku koostoimel toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad sinna aineid ainevahetuse käigus.
Aeg: Mullakiht muutub ajajooksul paksemaks., vesi kannab aineid ümber ja tekivad mulla horisondid . Mida noorem muld , seda rohkem sõltuvad ta omadused lähtekivimist.
Lähtekivim: mulla mineraalne alus, sõltuvad mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, vee ja õhu mahutavus, mineraalainete sisaldus ja kättesaadavus
Reljeef: mulla niiskus, koostis, temperatuur; nõlvadel ja oru põhjas omadused on erinevad. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.
Aeg, mulla vanus: muldade väljakujunemine toimub sadade aastate jooksul. Kõrg-Eestis üle 10 000 aasta vanad
Kliima: mõjutab murenemisprotsesse ja organismide elutegevus. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
Bioloogilised organismid: taimed annavad mullale orgaanilise aine, Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.
mikroorganismid, mesofauna – Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
Inimtegevus: muldade kultuuristamine, degradeerumine . Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne.
Loe
http://ael.physic.ut.ee/globe/Kasiraamat/ mulla peatükk
Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani . Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 – 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C-horisonti. Tee joonis→
PROTSESSID MULDADES: sõltuvad sademete ja auramise vahekorrast
* Kui sademed ületavad auramise on, siis on tegemist läbiuhtelise veerežiimiga, mis tähendab, et sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla põhjaveeni – Tüüpiline paras- ja palavvöötmes
* Aurumine ja sademed tasakaalus on tasakaalustatud veerežiim, sajuperioodil muutub muld lähtekivimini niiskeks, ent toiteelemente mullast välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange – rohtlad, metsastepid ja savannid
* Auramise ülekaaluga veerežiim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub , soolad jäävad mulda – kõrbed ja poolkõrbed
Leetumine –orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahutuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja selle läbi mulla keemiline viljakus langeb
Kamardumine – mullatekke protsess, mille käigus maapinna lähedal tekib huumushorisont . Eriti intensiivselt toimub parasvöötme rohtlates , kus läbiuhtumist ei toimu kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim
Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud (III) oksiidist , mis taandub raud(II) oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja veeläbilaskvus. – Tundra muldadele iseloomulik ka Lääne-Eesti tasandikel
Sooldumine - kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivsem ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid
Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud
Mullaviljakus on mulla võime varustada taime vajalike toiteelementidega, veega ja hapnikuga. Mulla looduslik viljakus oleneb peamiselt mulla koostisest, omadustest ja režiimidest (vee-, niiskus-, õhu-, soojus - ja toiterežiim). Mulla tehisviljakus kujuneb loodusliku mullaviljakuse alusel inimtegevuse mõjul. Mõlema tulemus on saak – bioloogiline (taimede poolt toodetud) ja majanduslik (inimeste kasutatav).
Mullatüübid. Mullatüübid esinevad tsonaalselt.
Tundra- gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused – jahe, igikelts lähedal, vegetatsiooniperiood lühike (2 –2,5 kuud), soostumine .
Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused – sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Horisondid erinevad teravalt. Esineb tuhakarva leethorisont . Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet -gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld , rendsiina, gleimuld).
Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas . Tingimused – kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli . Huumushorisondi tüsedus ulatub isegi 80 – 100 cm –ni.
Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused – väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate (vähe organismide jäänuseid), sooldumine (kergestilahustuvad soolad kogunevad soolahorisonti.
Ferraliitmullad esinevad troopikas . Tingimused – suur niiskus ja palju soojust, tüse murenemiskoorik, suure hulga orgaanilise aine kiire mineraliseerumine ja huumust ei kogune mulda.
Muldade degradeerumine on mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ja mõningate ainete eemaldumise tagajärjel, viljaka mulla kahjustumine inimtegevuse (ehitus, masinad , vale väetamine, mürkainete kasutamine). Mullaviljakus võib väheneda ka vee ja tuule erosiooni, kõrbestumise, sooldumise tagajärjel.
Mulla tihenemine on kuiva mullamassi suurenemine ja poorsuse vähenemine raskete masinatega harimise, tallamise jm mehaanilise mõju tõttu. Mulla tihenemine toimub ka monokultuuride viljelemisel. Mulla tihenemine hävitab mullaelustiku ja mullastruktuuri.
Mulla väsimus avaldub selles, et kultuurtaime saak väheneb, kui seda taime kasvatada pikka aega samas kohas (monokultuur). Põhjustab samade ainete väljaviimine taimede kaudu ja kahjulike ühendite kuhjumine .
Vee-erosioon tekib vihma ja lumesulamise tagajärjel ning kannab ära mulla pindmise kihi. Järsul nõlval kujunevad väheviljakad erodeeritud mullad, nõlva jalamil viljakad pealeuhtemullad (deluviaalmullad). Tihe looduslik taimkate takistab lauserosiooni, põllustatud kallakpinnalt kandub muld ära kergesti.
Tuule-erosioon esineb kõige enam kuivadel laialdaselt põllustatud preeria - ja stepialadel ( tornaadod , suhhoveid). Kantakse ära lahtine pindmine mullakiht ja isegi värsked külvid.
Kõrbestumine on kõrbete laienemine looduslike tegurite tõttu,ebaõige vee- ja maakasutuse ning liiga intensiivse karjatamise tagajärjel (Saheli, Kasahstan ).
Muld on väärtuslik loodusressurss ja selle kaitsmine degradeerumise eest on oluline, sest taastamine on väga keerukas kui mitte võimatu.
Muldade sooldumine on lahustuvate soolade kogunemine mulda. Toimub seal, kus aurumine on suurem kui sademetehulk . Sooldumist põhjustab ka väär inimtegevus muldade niisutamise käigus.
iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud , leetunud, must- ja punamulla
tundras – karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad . Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine.
okasmetsas – jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad.
rohtlates – kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine .
kõrbes – kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine.
vihmametsas – palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla -ja punamullad.
Mulla kaitse eeldab olulisi agrotehnilisi võtteid.
Vt ka
www.pmk. agri .ee/est/ettekandedMULLAVILJAKUSEST2.pdf
ATMOSFÄÄR
….. maad ümbritsev õhukiht (atmis tähendab auru ja sphaire kera)t N2 – 78%; O2 – 21%; Ar – 0,93%; CO2 – 0,03%; Ne – 0,00182; He – 0,00524
Homosfäär –kuni 100m (püsiv atmosfääri koostis)
Heterosfäär –üle 100m (koostis ei ole ühtlane)
Atmosfääri vertikaalne ehitus →
Õhu temperatuuri vertikaalse alusel jagatakse atmosfäär 5-ks kihiks ja 4-ks vahekihiks
TROPOSFÄÄR 0. .11 km , polaaraladel ülemine piir madalamal 8 km, ekvaatoril kõrgemal 18 km ~80% ümbritseva õhu massist.
Peamine : õhutemperatuuri langus vertikaalsuunas - ~6,5 º 1 km kohta
Kõik peamised ilmastikunähtused Veeauru kondensatsioon (aur → vedel)
sublimatsioon (aur → tahke) Pilvede ja sademte tekke
Trposfääris toimub õhumasside tõusvad õhuvoolud KONVEKTSIOON
TROPOPAUS ( vahekiht )8 - 17 km tº langus lõpeb
SRATOSFÄÄR kuni 50 km tº hakkab tõusma (osoonikihi mõju, o) UV-kiirguse neelaja
STRATOPAUS (vahekiht) Algab uuesti tº langus
MESOSFÄÄR - 51/52..86 km
MESOPAUS (vahekiht) Algab tº tõus
TERMOSFÄÄR - kuni 860 km Õhumolekule vähe suur, kineetiline en. tõttu õhumolekulid põrkavad Kiire t tõus kuni 2000 ºC , virmalised
TERMOPAUS (vahekiht)
EKSOSFÄÄR >800 km t tõus Õhk puudub
ILM - õhkkonna hetkeseisund Ilma uurib METEROLOOGIA
KLIIMA - paljuaastane ilmastikuolude kordumine Kliimat uurib KLIMATOLOOGIA
Kliimat kujundavad kliimatekketegurid :
*Astronoomilised: maa kaugus Päikesest, *Maa telje kallakus, *saadav päikesekiirguse hulk; * Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje
* Geograafilised: *mandrite ja ookeanide paigutus, *koha geograafiline laius, *suurte mäeahelike ja ulatuslike madalike olemasolu, *merehoovused, * igilumi - ja jää
MAA KIIRGUSBILANSS
Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus. Maale langev päikesekiirgus jaguneb kolmeks lainealaks:
56% silmaga nähtav valgus, 8% UV kiirgus lühilaineline, 36% infrapunane kiirgus pikalaineline (ei näe, soojus ).
Osakiirgust peegeldub tagasi maailmaruumi s.o. albeedo
Joon.1. Maa energeetika .
Maa keskmine T 15º C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi
Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust
a)kiirguslikult aktiivsed gaasid – ise neelavad soojuskiirgust (CO2; O3; H2O;N2O)
b)keemiliselt aktiivsed gaasid osalevad reaktsioonides, mis suurendab kiirguslikult akt gaaside hulka
c)mõlemad
Kiirgusbilansi iseloomustamisel kasuta mõisteid (õigesti)!

• otsekiirus,
  
• hajuskiirgus
  
• kiirguse neeldumine – õhus (osoonis, veeaurus, pilvedes ,
  

tahked osakesed), maapinnas, vees

• kiirguse peegeldumine õhust, pilvedelt, maa-ja veepinnalt
  
• bilanss – tasakaal
  
• kiirgusbilanss – Maale saabuva ja sealt lahkuva kiirguse tasakaal
  
• positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss
  

http://www.school-portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp?GroupId=12426&ResourceID=40445 VAATA, VÄGA HEA ASI !
KLIIMAELEMENDID e. METEROLOOGILISED ELEMNDID
Õhutemperatuur
t C = 5 / 9 * ( t F - 32)
t F = ( 9 / 5 * t C ) + 32
Õhurõhk Õhurõhku mõõdetakse baromeeteriga; barograafiga (õhurõhu isekirjutaja)
Normaalrõhk 760 mmHg
Baromeetriline aste - vahemaa meetrites, mille võrra on vaja tõusta või laskuda,
et õhurõhk muutuks ühe ühiku võrra
ISOBAAR - samarõhujoon
MADALRÕHULOHK e. tsükloni väljasopistunud ala
KÕRGRÕHUHARI e. antitsükloni väljasopistund ala
Õhuniiskus - veeauru sisaldus õhus Õhuniiskust mõõdetakse hügromeetriga hügrograafiga (õhuniiskuse isekirjutaja) absoluutne - g/cm3 suhteline - %
Sademed - vedel/tahke vesi, mis sajab/sadestub maapinnale
Tuul - Tuult põhjustab õhurõhkude erinevus
Tuule parameetrid : kiirus, suund, puhangulisus
Pilvisus
selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul;
madalrõhkkond ehk tsüklon, kõrgrõhkkond ehk antitsüklon.
Teke: frontidel ookeanide kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta (põhjaparasvöös).
Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis keskkoha suunas, antitsüklonis keskkohast eemale.
Tsükloneid meil enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel.
Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm.
Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi – talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine.
Soe front:
Külm front:
http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/navigation/visualization.cf m
ATMOSFÄÄRI ÜLDINE TSIRKULATSIOON
Põhjused:
A)Maa pöörleb ümber oma telje (põhjustab Coriolisi jõud - tuuled kalduvad põhjapoolkeral
paremale, lõunapoolkeral vasakule)
b) Maismaa ja mere vaheldumine
Maakera pind on vaheldumisi kaetud ookeani ja mandritega. Domineerivaid tuuli takistavad nii mõnelgi pool kõrged mäed. On muidki põhjusi, miks rõhk ka piki kõrg- ning madalrõhu tsoone osutub erinevaks. Mõnel pool kujunevad välja üpris püsivad kõrgrõhkkonnad, teistes jälle madalrõhkkonnad. Rõhu kontrastid panevad õhu liikuma ja liikuvale õhule mõjuv Coriolis ’i jõud aitab seda keerata pöööristeks. Kuigi näiteks meie laiuskraad kuulub üldiselt madalrõhu tsooni, vahelduvad siin ikkagi kõrg- ja madalrõhkkonnad. On regioonid , millistes kõrgrõhkkonnad esinevad keskmisest sagedamini. Sama kehtib ka madalrõhkkondade kohta. Mõlemad on suured õhupöörised. Kõrgrõhkkondades ehk antitsüklonites pöörleb õhk päripäeva ja madalrõhkkondades egk tsüklonites vastupäeva. Meist läänes, Atlandi kohal, esineb subtroopilistel laiuskraadidel üpris püsivalt Bermuuda-Assooride kõrgrõhkkond ja polaarfrondi piiril Islandi madalrõhkkond. Aeg-ajalt eelistavad nad aga pigem vastupidiselt asetuda.
KÕRG-JA MADALRÕHKKONDADE PAIKNEMINE PALAV -, PARAS- JA KÜLMAVÖÖTMES
1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala.
Madalrõhu (tsüklon)vööndis on tõusvad õhuvoolud, pilvisus, sademed on kujunenud ekvaatoril ja 60 Tsükloni mõju talvel ja suvel erinev. Suvel toob tsüklon kaas pilvise,sajuse ja jaheda ilma. Talvel kaitsevad tsüklonid maapinda jahtumise eest, jatuleb soe , lumesajuga ilm. Enamasti liigub tsüklon põhjapoolkeral läänest-itta.
2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas.’
3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõnapoolkeral kagupassaadid.
Kõrgrõhu (antitsüklon) vööndis on laskuvad õhuvoolud, selge ilm on kujunenud 30.  ja poolustel. Põhjapoolkeral puhub tuul päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva. Laskudes õhk soojeneb, relatiivne õhuniiskus langeb, pilved hajuvad ning tekib selge, stabiilse temperatuuriga, nõrga tuulega , suvel soe ja talvel kärepakane.
4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled – passaadid – kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõudude tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
5. osa 30. laiustel laskunud võrdlemisis soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku iikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud.
6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast
Kõrg- ja madalrõhkkondade paiknemine, õhu pidev liikumine palav-, paras- ja külmvöös. Passaadid, läänetuuled, nende põhjustatud ilmastik. Tõusvate ja laskuvate õhuvoolude seos sademete tekkega.
1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala.
2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas.
3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad.
4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled – passaadid – kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud.
6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast.

Kliimadiagrammid

 
Õhumass – merelised , mandrilised (niiskuse alusel), ekvatoriaalsed, parasvöötmelised, troopilised, arktilised, antarktilised (temp alusel)
Front – erinevate õhumasside kokkupuute piirkond
Atlandi ookeanis nimetatkse tsüklonit ORKAANIKS
Vaikses ookeanis TAIFUUNIKS
PASSAAT - tuul, mis puhuvad 30 laiuskraadide vahel, ekvaatori
Maa pöörlemise tõttu saavad nad kalde, hakates puhuma kirdest ja kagust
MUSSOON e.SESSOONSED TUULED - talvel, kui maa on külmem kui meri,
tekib merele madalrõhkkond ja maale kõrgrõhkkond ja tuuled liiguvad madrilt merele ja
tekib MAAMUSSOON. Suvel on kõik vastupidi ja tekib MEREMUSSOON
Mussoone põhjustab maailmamere ja maismaa erinev soojenemine ja jahtumine eri aasataaegadel
Mussoone esineb India Ookeanis ja Ida- Aasia rannikul
KOHALIKUD TUULED
BRIIS - rannikutuul, mida põhjustab temperatuuri ööpäevane kõikumine
Päeval -> merebriis Joonis →
öösel -> maabriis
FÖÖN - kuiv tuul, mis laskub mäeahelikult orgu
MÄE- ja ORUTUUL - põhuseks reljeefi erinevused
Päeval saab nõlv rohkem päikesekiirgust, nõlvale tekib madalrõhkkond, orgu kõrgrõhkkond
ja õhk liigub üles - ORUTUUL. Öösel jahtub org kiiremini ja tekib vastupidine olukord ning
tuul puhub orgu - MÄETUUL
KÕRBETUULED ( samuum , hamsin, siroko jt.)
SADEMETE JAOTUS MAAKERAL
Oleneb:
Maismaa ja mere jaotusest
Tuultest
Hoovustest (Benguela hoovus ja Namiibia kõrb Edela-Aafrikas)
Temperatuurist
Taimkattest
HÜDROSFÄÄR
Vt ka aadressi: http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_pindmine_vesi.ht m
Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus – maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe , millega seotult kulgevad ka teised aineringed . Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär
Vee hulga % jaotus hüdroloogilise tsükli osades
Reservuaar
Maht (%)
Ookeanid 
97.21
Liustikud
2.15
Põhjavesi
0.62
Soolaseveelised järved
0.008
Magedaveelised järved 
0.009
Pinnase(mulla) niiskus (poorivesi)
0.005
Atmosfäär 
0.001
Jõed 
0.0001
Kogu veeringet iseloomustab pidev veevahetus erinevate tsükli osade vahel (km3/aastas)
Aurustumiskiiruseks loetakse teatud ajaühikus ühelt pinnaühikult aurustunud vee- hulka. See on erineb maakera pooluste läheduses, ekvatoriaalvöötmes ja kõrbealadel.
Eristatakse suurt veeringet, kui vesi aurustub ookeanide pinnalt ja langeb maha maapinnale. Väikese veeringe puhul aurustub vesi maismaalt ja langeb uuesti maha maismaale. Suurel mää-ral sõltub üldine sademete hulk just väikese veeringe intensiivsusest.
MAAILMAMERI - hõlmab 71%
Väiksemad maailmamere osad on mered ja need jaotatakse oma avatuse järgi Sisemeri - veevahetus väinade kaudu Nt. Punane meri, Vahemeri , Läänemeri, Must Meri
Ääremeri - osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaatega)
Mõned loevad ääremerede alla ka avamered Nt. Araabia meri, Põhjameri Labradori meri
Avameri - ei ole eraldatud saarte ega poolsaartega Nt. Davise meri, Laptevite meri
Saartevaheline meri - eraldatud maailmamerest saartega Fidzi meri, Iiri meri, Filipiini meri
Maailmamerd iseloomustavad:
Keskmine soolsus - 35‰ (Läänemeres väike 8-10‰ . Seetõttu liigiliselt vaene)
Troopilistel aladel on soolsus kuni 49‰ (suur aurumine) Soolaseim koht on Punane Meri - kuni 43 ‰ Soolsust põhjstavad põhiliselt NaCl ja MgCl
Keskmine sügavus - 3711 km Sügavaim koht Mariaani süvik - 11022 km
Keskmine pinnakihi temperatuur - 17. Ekvaatoril kuni 27, poolustel kuni -2
Vee liikumine - hoovustena, lainetena ja loodetena
Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus.
Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama veetasemaga kohta, näiteks maismaalt merre voolavate suurte jõgede suudmetest eemale. Mustast merest Vahemerre , Läänemerest Põhjamerre jne.
Tihedushoovused tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel . Atlandi ookeanist liigub vesi Vahemerre.
Külmad hoovused toovad endaga kaasa jaheda ja kuiva õhu, soojad hoovused kannavad enda kohal kaasa sooja ja niisket õhku.
iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi;
Lähistroopikas on vesi soolasem tänu suure auramise tõttu.
Ekvatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele.
Põhjapoolkera suurematel laiustel on väiksem soolsus tänu veerohkete jõgede suubumisele ja liustikujää sulamise tõttu.
Vertikaalselt avalduvad merevee soolsuse erinevused umbes 200 m paksuses pinnakihis .
RANNAJOON - maismaa ja veekogu kokkupuutepiir
RAND - maa-ala, mille piires rannajoon kõigub
RANNIK - maismaa ja veekogukokkupuutala, mille piires lainetustegevuse
tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid
PADUMERI - lauge ranniku osa,m is tõusu ajal jääb vee alla ja mõõna ajal kuivale
Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb:
a) Lainetuse tugevusest, tuulest
b) Kivimite vastupidavusest lainetele
c)Maapinna tõusudest ja langustest (tektoonilised liikumised)
RANNIKUTÜÜBID
a) lauged, lauskrannikud - ülekaalus lainete kuhjav tegevus
b) pankrannik - ülekaalus kulutav tegevus (Eestis sageli
FJORDRANNIK (FJORD - pikk, kitsas järskude kõrgete kallastega sügav laht või väin)
Norra rannik
SKÄÄRRANNIK (SKÄÄR - kristalsete kivimitega kaljusaar) nt.Edela-Soome rannik
DELTARANNIK - madal rannik, liigestatud paljude jõeharudega nt. Niiluse suue
LIMAANRANNIK (LIMAAN - jõe suudmesse tekkinud merelaht , ESTUAARSUUE)
Musta mere rannik, Amazonas
LAGUUNRANNIK (LAGUUN - merelaht, mida eraldab merest SETTEVOOL e. MAASÄÄR)
DALMAATSIA RANNIK - ranniku lähedal palju väikeseid madalaid saarekesi
Aadria mere ääres
RIARANNIK (RIA - mandrisse lõikunud laht, mida eraldavad üksteisest mäeahelikud,
ja mis on tekkinud jõeorgude üleujutusel Pürenee poolsaare põhjaosa
MERE KULUTAV TEGEVUS e. MURRUTUS e. ABRASIOON
Rannik muutub sirgemaks e. õgvendub
MURRUTUSKULBAS - rannajärsakus (pangas) olev õõs, selle kokkuvarisemisel võib kujuneda
MURRUTUSTASANDIK
MERE KUHJAV TEGEVUS e. AKUMULATSIOON
Jõuline lainetus -> rannavallid
Nõrk lainetus -> veealused vallid e. BARRID
Settevoolud e. maasääred
selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele;
Lainete tegevus rannikul.
Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad . Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile paigale.
Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid – rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks.
Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. Väga sageli kohtame just poolsaarte tippudes suuri kivirahne ja väiksematest kividest sillutist: seal toimub lainete kulutus. Kõrvaloleva lahe päras võib valitseda aga kena liivarand, kuhu kuhjuvad setted. Kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, siis sellist setete liikumist nimetatakse setete pikirändeks. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär.
MERE SETETE PÄRITOLU
a)Mereorganismide poolt moodustatud e. biogeensed
b)Mandrilt kantud e. TERRAGEENSED (lad.k. terre - maa)
c)Vulkanogeensed
d)Kemogeensed - merevest välja sadestunud soolad
teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust;
Rannikumere reostamine on sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Eriti selgesti ilmneb niisugune reostus tiheda asustuse ja tööstuse kontsentratsiooni piirkondades ning madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakihti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri.
Omaette probleem on merekeskkonna reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest, kus korraga võib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kaugel, on naftareostuse likvideerimine väga raske, sageli veel võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua.
Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete uputamine merre jne.
Vett reostavad : naftareostus , tööstusettevõtete heitmed (reovesi, tööstusjäätmed, heitgaasid ), olmereostus – heitveed, põllumajanduslik reostus, mürgid meredes ( uputatud jäätmed, toksilised laevavärvid), võõrliigid pilsivees jne….
Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud , mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele ( linnud ); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad – mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine
JÕED JA VOOLUVEE TEGEVUS
analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju;
Äravoolu mõjutavad tegurid:

• Sademed
  
• Õhutemperatuur (aurumine)
  
• Lume sulamine (liustike sulamine)
  
• Juurdevool lisajõgedest
  
• Läbivool järvest
  
• Paisu ehitamine
  
• Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne)
  

JÕE SOODI TEKE: http://www.school-portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp?file=21606
JÕE SUUDMESSE MAASÄÄRE TEKE: http://www.school-portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp?file=21605
VOOLUVEE KULUTAV TEGEVUS
a)Pindmine erosioon e. pindmine uuristus
Seda põhjustab ajutine vooluvesi - paduvihm ja lumesulamis vesi
Eriti tugev kallakpindadel
Nõlvadesse tekivad sälkorud - JÄÄRAKUD e. OVRAAGID
Lahtsettetasandikud
Pindmist erosiooni pidurdab nõlvade metsastamine või taimestamine
b)Lineaarne e. jooneline erosioon e. jõe kulutav tegevus
JÕESÄNG - süvend, mida mööda jõe vesi liigub
ORG - pikk ja suhteliselt kitsasnegatiivne pinnavorm, mida kahest küljest
piiravad veerud ja mille põhi on suudme poole kaldu.
LAMM - orupõhi, mille suurvesi üle ujutab
MEANDER - jõelooge. Pidevas muutumises. Omane tasandikujõgedele
Neid põhjustab küljeerosioon
TERRASS - nõlvadega rõhtne väikese kaldega tasand
ALLUVIUM - jõesete
ALLUVIAALTASANDIK - jõesettetasandik
. Jõeorgude tüübid ja morfoloogiline arengurida .
Jõeorgude tüüpide eristamise aluseks on nende ristlõike profiili, mille kujunemine sõltub põhja- või küljeerosiooni valdavusest
Vastavlt külje- või põhjaerosioonile võivad tekkida erinevad jõeorud:_
SÄNGORG - ainult voolusängist koosnev algeline jõeorg, mida vesi täidab peaaegu pervedeni.Tugev külgerosioon (põhjustab looklevust) ja nõrk põhjaerosioon
SÄLKORG - V-kujulise ristlõikega jõeorg, sängorust sügavam, järskude veerudega,
veega täidetud osaliselt. Väga sügavat kitsast sälkorgu nimetatakse
KURISTIKORG e. LÕHANGORG e. KURISTIK Suur põhjaerosioon
MOLDORG - nõgusa põhjaga molli kujuline jõeorg, oru põhi kõrgeneb veerudeks sujuvalt ,
perved selgesti eristatavad .Põhja- ja küljeerosioon võrdsed
LAMMORG - laia ja tasase lammiga jõeorg, selles voolava jõe lang on suhteliselt
väike ja looklevus suur Põhiliselt küljeerosioon
Orutüüpide arengurida  sõltub konkreetsetest neid kujundavatest tingimustest (kliima, reljeef, geoloogia ), aga üldiselt kehtib orgude arengu(küpsuse) rida:
sälkorg  -  (kanjon) -  mold   - lammorg
JÕGEDE TOITUMIS- JA VEEREZIIM
SUURVESI - igal aastal kindlal aastaajal toimuv perioodiline veetaseme tõus
KÕRGVESI e. TULVAVESI - erandlik veetaseme tõus, nt. paduvihmade puhul
JAOTUS: Tunda ära
a)Parasvöötmejõed - suurvesi kevadel ja sügisel, toituvad vihma- ja lumesulamisveest
ning sademetest
b) Mussoonkliima jõed - suurvee äravool suve lõpus, sügisel Nt. Hindustani poolsaarel ja Ida-Aasia raanikul olevad jõed: Ganges
c) Ekvatoriaalse kliima jõed - väga veerohked aastaäbi rohkete sademete tõttu: Kongo
d) Vahemeretüüpi jõed - veevaesed, suurvesi talve lõpus, kevadel (talvised sademed)
e)Mäestikujõed e. KAUKAASIA TÜÜPI JÕED - toituvad jaa- ja lumesulamisveest
f)Troopilise kliima jõed - veevaesed, toituvad sademetest, tihti ajutised

• Iseloomustage ja põhjendage (võrrelge) hüdrogrammide abil nendes kliimavöötmetes voolavate jõgede veerežiime.
  

Iseloomustamisel kasutage kõiki järgmiseid mõisteid:
toitumine, äravool, suurvesi, madalvesi, üleujutus, veetaseme kõikumine
Volga : Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi.
Rein : Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi.
Jenissei : Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline.
Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane.
Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest.
Niilus : Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul.
JÄRVED
JÄRVEDE LIIGITUS
Asendi järgi
*Läbivooluga - Laadoga järv, Baikal järv
*Sissevooluga - Kaspia meri, Araali meri
*Väljavooluga - Boden, Balka 𼢲> Umbjärved - Suur Soolajärv, Lop Nur
Vee soolsuse järgi
a)Mageveejärved - soolsus alla 0.2 pr.
b)Soolaka veega järved - soolsus 0.3..20 pr.
c) Soolajärved - soolsus ul 20 pr.
Vee pärtiolu järgi
a) Maise päritoluga
b)Jäänukjärved e. RELIKTJÄRVED
Järve nõo tekke järgi
a)Tektoonilised järved - kitsad ja pikad: Baikal, Tanganjika, Njassa
b) Vulkaanilisd järved - väikesed
c) Mandrijää tekkeline - Peipsi
d) Jõesoodid
e) Karstijärved
f) Antopogeensed e. inimtekkelised
g) Meteoriidikraatrid - Kaali
h)Soojärved
PÕHJAVESI
PÕHJAVESI
Põhjavee teke ja varud. Põhjaveed moodustuvad põhiliselt pinnavete ja sademete ( vihm , lumi, rahe , aga ka kaste ja härmatise) imbumise kaudu maakoore sügavamatesse kihtidesse. Sellist imbumisprotsessi nimetatakse infiltratsiooniks. On ka teisi teooriaid põhjavee moodustumise kohta, näiteks kondensatsiooniteooria, mille alusel loetakse, et põhjaveed tekkisid auru kondenseerimisel, mis tungis kõigisse maaalustesse tühimikesse. Mõlemal juhul on kõige tähtsamaks teguriks atmosfäärse niiskuse olemasolu; mis toidab nii sademeid, kui ka kondenseerimisel moodustuvat vett.
Põhjavee varud sõltuvad suurel määral sademete hulgast, aga ka pindmise äravoolu tingimustest, aurustumisest ja aluspõhja kivimite ning pudedate setete olemasolust ja paksusest, mis võivad sisaldada vett. Eestis on põhjavee varud küllaldased, sest settekompleksi paksus on küllalt suur.
Põhjavee seos pinnaveega on tihe. Kui jõgi voolab poorsetel setetel või kivimitel, siis osa veest imbub pinnasesse ja täiendab põhjavee varusid. Veelgi paremini on seda näha kraavides, kus suur osa vett ei jõua jõgedeni. Samal ajal voolab jõgi sügavas orus, mille kallastel on hulgaliselt allikaid , mis omakorda toidavad jõgesid. Näiteks Piusa jõe toitumisel võib allikate osa ulatuda 40-50 %-ni.
selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavaid tegureid;
Infiltratsioon ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda protsessi on mõjutanud ka inimtegevus. Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad kõige rohkem poorsusest. Mida suurem on pooride maht, seda rohkem sinna vett mahub . Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust, mis iseloomustab omakorda põhjavee liikumist. Põhjavee liikumise kiirus maa sees on sõltuv veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest.
Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:
Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema , sest pinnasekihid on veega küllastunud.
Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse.
Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon.
Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku.
Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.
Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral.
Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal - ehk kuumad veed. Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vette suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega. Mineraalveed kujunevad ka 400–500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides, kus temperatuur pole kõrge, kuid vee liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk.
Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud . Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel.
Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi siis kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses.
KARST - nähtuste kogum ,mis on tingitud põhjavee ja pinnaveekeemilisest
ja osaliselt ka mehhaanilisest toimest lahustuvatele kivimitele
Selle tulemusena tekivad mitmesugused pinnavormid
Paljaskarst - karstunud kivimid paljanduvad maapinnal
Mattunud karst - karstunud kivimid ei paljandu maapinnal
KARRID - kivimitesse tekkinud väikesed murded
SUFOSIOON - kivimite lahustumine ja edasi kandumine põhjavees
LIUSTIKUD
KIONOSFÄÄR e. KRÜOSFÄÄR - atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kuisulab ja aurub
FIRN - teralumi, tekib tänu sademete kuhjumisele
LUMEPIIR - kionosfääri alumine piir
Liustiku mõju
a)aldab maapinnale koormust
b)ulutab, kuhjab, transpordib materjali
c)udab ilma külmemaks ja kuivemaks
MANDRILIUSTIK
Kulutav toime ürgorud
Jääkriimud Otsamoreenid
Kulutav-kuhjav: Voored
Kuhjav toime: Moreentasandikud
Oosid
Mõhnad
Moreenkünkad
SANDUR - jääkõe deltasse tekkinud liivik
MÄELIUSTIK
Ruhiorg e. TROOG - U-kujuline
Kaarid e. orvandid - liustiku süvendatud väikesed orud
GLOBAALPROBLEEMID. ÖKOLOOGILINE KRIIS .LOODUSKAITSE. JOONIS ISE TEHA
Miks tekkinud? Põhjused. Kus?
Tagajärjed
Lahendusvõimalused
Maakera ülerahvastatus. Toidupuudus
1. Näiline probleem. Ainult arengumaades (L- Aasia, Aafrika, Andide piirk) kes ei jaksa kõrgelt arenenud riikidest toitu osta. Mujal ületootmine (P- Am. Kaug-Lõuna, Vahemeremaad )
2. Suur asustustihedus soodsates piirkondades.
3)Traditsioonilised tootmisvormid
4) Suur rahvaarv
5) Kohati halvad loodusolud
a) P.m.-seks sobiva maa nappus
b) metsade hävimine
c)ülekarjatamine
d)mulla vaesumine ,
e) erosioon
f) kõrbete levik
g) põud
h) riiklikult halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem
1. Metsade maharaiumine põllupinna suurendamine halb!
2. Inimeste toitumisharjumuste muutmine (30 kultuurtaime ja 100 loomaliigi asemel) vetikad, pärmid, bakterid , kala
3. Vältida monokultuure
4. Täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat
5. Riiklikud programmid põllumaj. Ja üldse majadussuhete korrastamiseks
Muldade degradatsioon (kahjustumine , hävimine )25 milj. tonni mulda aastas hävib)
a)Erosioon. Pinnaveega kantakse ära mulla ülemised kihid – eriti metsastepi ja stepi aladel.
b) Deflatsioon –muldade ärakanne tuulega (tuulekanne) Eriti kuivadel väikese sademete hulgaga tasastel aladel (USA lääneosa, Aafrika, Aasia, stepi ja metsastepi aldel, mis on ülesharitud)
1. Suured pinnad taimestikuta. Kõrbestumine. Vihmametsade raie
2. Palju ülesharitud maad, suured põllupinnad
3. Pindade kallakus, nõlvad 3-5 kraadi
4. Tugevate hoovihmade esinemine
5. Ülekarjatamine
1. Maa muutub kasutus kõlbmatuks, produktiivus langeb ja paigutatakse ümber
2. Nälg, toidupuudus,
3. Rahvastiku ränne uutesse asupaikadesse
1. maaharimis masinad ei või liikuda piki kallakut
2. Uued põlluharimisviisid paremad tehnoloogiad
3. terrass ja ribapõllundus
c) Muldade keemiline degradatsioon
1. Monokultuuride kasvatamine
2.Tööstusest tekkinud saasteainete jõudmine mulda (happevihmad) pH alla 5,6Rootsi
3. Ülemäärane põldude, metsade väetamine
4. Mürkkemikaalide kasutamine kahjurite tõrjeks. Ukraina
5. Ohtlike jäätmete vale ladustamine
6. Muldade sekundaarne sooldumine (pidev niisutus , kiiresti auravas KK-s)
1. Mulla toitained pole taimedele enam kättesaadavad.
„. Anorgaanilised ühendid lahustuvad ja liiguvad mulla alumistesse (leetumine) kihtidesse (parasvöötme sademeterikas okasmetsa piirkond)või põhjavette. Taimed haigestuvad, taimekasv pidurdub
2. Mullas vabanevad mürgised metalliioonid. Mullaorganismide , destruentide arvukus väheneb. Seega ka uue mulla teke aeglustub.
3. Kekkonnamürkide kogunemine elusolenditesse (ka inimestesse)
1. Monokultuuride asendamine
külvikordade kasutamine, mitmeväljasüsteem (üks osa maast kesas)
2. õhusaaste vähendamine
3. Väetiste otstarbekas kasutamine.
4. Mürkkemikaalide kasutamise piiramine ja lõpetamine
5.Pliivaba bensiini kasutamine
6. Nõuetekohased prügilad, naftasaaduste hoidlad , bensiinijaamad
7. Muldade läbipesemine. Kallis.
d) muldade füüsikaline degradatsioon
1. 3. Intesiivne karjatamine (Vahemeremaad)
4. Rasked põllumajandus või transpordimasinad lõhuvad pinnast
5. Kaevanduste ja maantee rajamine rikub mulla struktuuri ja põhjavett (I-Virumaa)
1.Kõrbestumine
2. Sooldumine (niisutatavatel aladel, kus aurumine on suurem kui sademete hulk, ja lähtekivim on lahustuv)
1. Vältida ülekarjatamist
2. Metsade mahavõttu.
3. Monokultuuride kasvatamist
4. Uus põllumajandus tehnoloogia kasutuselevõtt,
5.Otstarbekas maakasutus
Happevihmad (tööstuspiirkonnad, K- Euroopa, Rootsi)
1.Fossiilsete kütuste põletamine,
2.Tööstuse ja transpordi heitgaasid ühinedes õhusniiskusega moodustavad happelisi S. ja N ühendeid. (SO2 SO3 ja NO2 ja NO) veidi aitab kaas ka ülemäärane CO2
1. Muldade degradatsioon
(toitained liiguvad sügavamale, orga. aine lagundamine destruentide poolt väheneb), taimejuured kahjustuvad
2. Veekogude liigilise koosseisu muutused
3. Metsade ( okasmetsad ) hävimine (okkapinnad kahjustuvad, vee aurumine suureneb)
4. Kultuuriväärtuste lagunemine
1. Vähendada atmosfääri saastamist N ja S ühenditega puhastusseadmed.
2. Alternatiiv energia kasutuselevõtt
Osoonikihi hõrenemine (eriti Antarktika ja Austraalia kohal)
1. Külmutusseademetes, aerosoolides kasutatavad freoonid ja 2.tööstusest, transpordist ja mineraalväetistest vabanev lämmastikoksiid lagundavad Maad ümbritsevat osooonikihti
Maale jõudev liigne UV- kiirgus hävitab elu:
2. Elusorganismis kutsub esile mutatsioone
3. Häirub taimede fotosüntees
4. Põhjustab inimesel haigusi nt. nahavähki
1. Aerosoolide kasutuse piiramine
2. Osooni mittelõhustuvate ainete kasutamine külmutusseadmetes
3- Lämmastikväetiste kasutamise piiramine
Globaalne soojenemine. Kasvuhooneefekt
Kasvuhoonegaasid on veeaur(62%), CO2 (22%), osoon (7%), metaan CH4 - tekib looma ja riisikasvatuses, prügimägedel tolm, freoonid takistavad Maalt pikalainelise soojuskiirguse lahkumist8ent lasevad läbi lühilainelist Maale saabuvat kiirgust.
1.Kliima soojenemine.
2. Biosfääri liigilise koosseisu muutumine
2.Igijää sulamine
3.Üleujutused
1.Kasvuhoonegaaside tekke pidurdamine .
2.Õhus saastatuse vähendamine
3. Fossiilsete kütuste põletamise vähendamine ja alternatiivenergia kasutuselevõtt
Joogivee kriis (eriti Kesk- Aasia)
1. Puhta vee kasutamine põllumajanduse niisutamiseks 90%
2.Tööstus kasutab 7%
3. igapäevaelus kasutatakse ära 3% mageveest
Ja 25% Maa elanikkonnast kannatab veepuuduse käes
1. LAHTISTE VEEKOGUDE VESI JOOGIKÕLBMATU
2.Põhjavesi puhastub väga aeglaselt
3..Halb joogivesi suurendab nakkushaigustesse haigestumist
1. Reovee puhastamine biol, keem, mehh,
2. Otstarbekad niisutussüstemid (Iisrael ja USA)
3.Õige väetamis-ja sõnnikumajandus.
3. Magevee korduvkasutamine
4. Merevee destilleerimine
5.Veehoidlate rajamine
Energiakriis
1. Inimkonna kiire juurdekasvu ja linnastumise tõttu suur energiatarbimise tõus.
2. Igasuguse tarbimise suurenemine
1. Taastumatute (fossiilsed kütused, mineraalsed maavarad, metallimaagid) otsa lõppemine
2. Jäätmete kuhjumine, ja lagunemisel õhu, pinnase ja vee reostumine
1. kasutada rohkem taastuvaid loodusvarasid
Alternatiiv energiat
2. Kasutada ratsionaalselt taastumatuid energiaallikaid
3. Energia säästmine, mõistlik tarbimine
4.Jäätmekäitluse arendamine, prügi sorteerimine.
5. Mõistlik tarbimine, jäätmete hulga vähendamine
Bioloogilise mitmekesisuse hävimine (liikide hävimine)
Röövellik kalapüük või jahipidamine
2. Haruldaste liikide kollektsioneerimine
3. Tulnukliikide konkurents kohalikega
4. Liik inimesele ohtlik, tülikas, kahjulik (kahjurputukad) hävitatakse
1. toiduahela mõni lüli läheb kaduma.
1. Kaitse alla võtt
2. Elu ja kasvupaikade säilitamine
oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;
keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon , pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne.
sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus ( tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus – tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.)
http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Keskkonnaopetus_2001.PDF
lk. 37
http://www.ep.ee/?id=1135
KLIIMAMUUTUSED
a) Sellega kaasneb õhutemperatuuri tõus
b) Mõju veeringele
c) Veetase
d) Aurumine
e) Põhjaveetase
f) Mõjutab jõgede äravoolu
g) Mõju temperatuuri- ja jääreziimile
h) Jääperioodi kestvus väheneb
i) Lumikatte kestvus väheneb (Eestis vähenenud 2 nädalat)
j) Väheneb jää paksus
k) Veekogude soojusseisund muutub
l) Mõju vee kvaliteedile ja veekogude ökosüsteemile
m)Hapniku sisaldus
n) Orgaanilise aine sisaldus
Globaalne kliimamuutus on endaga juba kaasa toonud palju ebameeldivaid
tagajärgi. Ilmastik on muutunud ebapüsivamaks ja ilmastikust tekitatud
materiaalne kahju on viimastel aastakümnetel kasvanud mitmekordselt.
Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa
toonud kõrbestumise, näiteks Sahara kõrbest lõuna poole jäävas Saheli
piirkonnas. Teisalt on aga esinenud suuri üleujutusi, näiteks viimastel aastatel
Kesk-Euroopas, mida varasemast ajast pole teada. Kliima soojenemise
tagajärjel tõuseb maailmamere veetase, mis on juba oma negatiivseid tagajärgi
ranniku üleujutamise ja purustamise näol endaga kaasa toonud, eriti Vaikse ookeani
väikesaartel.
Eestis täheldatakse kliima soojenemise mõju eelkõige selles, et talved on pehmemad, sajusemad ja ebapüsiva lumikattega. Selle tagajärjel on kevad varasem. Põuaoht on suurenenud kevadel ja suve esimesel poolel.
Peamisteks õhku saastavateks aineteks on:
väävliühendid, eriti S02;
lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak );
süsinikuühendid – vingugaas CO, süsihappegaas CO2;
aerosool ehk tahked osakesed.
Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Samas neelab saastunud õhk rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi.
Osooniaugud Kui teadlased tegid kindlaks, et peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmautuskappide, õhu külmutusseadmete (konditsioneeride) ja mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel , siis hakati rahvusvahelisel tasandil vähendama nende tootmist.
Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega).
Happesademete tekkepõhjused:
Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO
Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike.
Happesademete tagajärjed:
Kahjustuvad eelkõige okaspuud ( metsad ): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid.
- “Must Kolmnurk” Tsehhi , Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal
- SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste
- Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini.
- Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid ( kalad ) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada ).
- Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis).
- Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused ( bronhiit , astma, kopsuvähk).
- Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast.
Kasvuhooneefekt
Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks.
Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel , kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise.
Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C.
Tähtsamad kasvuhoonegaasid:
süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2
- eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); - tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); - eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%)
metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena.,
- eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); - paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%)
- eraldub prügilatest (10%); - moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist.
Lämmastikoksiidid NOx
- moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, - paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%); - tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%); - NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%)
freoonid
- eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), - külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride,
- tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel.
Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed:
- Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks.
- Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod , puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist.
- Liustike sulamine. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi).
- Rannikualade üleujutused. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad.
- Looduse mitmekesisuse vähenemine. Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov - metsad, korallrifid ning mitmed vetikate kooslused . Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid .
- Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Jne.
Tõenäoline stsenaarium Eestis: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa-alasid üle.
1992 - Rio de Janeiros ÜRO keskkonna ja arngu konverents, kus osales 170 riiki
Võeti vastu järgmised dokumendid
Kliimamuutuste konvensioon
Maailmametsade majandamise, kaitse ja säästva arengu printsiibid
Keskkonna ja arengu Rio deklaratsioon
Bioloogilise mitmekesisuse kovenentsioon
Agenda 21. - säästva arengu programm ja keskkonnastrateegia 21. sajandiks
Oluline nende põhimõtete realiseerimisel on inimeste suhtumise, mõtteviisi ja
tarbimisharjumuste muutmine
1998 - Kyoto protokoll - kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähenadmine
Eestis on vastu võetud
A. Säästva arengu seadus 1995
B Keskkonnastrateegia 1997
C Eesti keskkonna tegevuskava 1998

• Keskkonnateadlased on kasutusele võtnud „ökoloogilise jalajälje“ mõiste. Selle näitaja arvutamisel arvestatakse rahvaarvu, loodusvarade (näiteks energiavarad , puhas vesi, mets, kalavarud jne) kasutamist, asulate ja teedevõrguga kaetud territooriumi suurust, süsinikdioksiidi väljalaset jms. Teadlased on välja arvutanud, et iga Eesti elanik kasutab tänapäeval enda tarbeks loodusvarasid umbes 7,12 ha suuruselt maalapilt, mis ongi Eesti ökoloogilise jalajälje suuruseks. Kui korrutada ühe Eesti elaniku poolt kasutatav maapinna osa (7,12 ha) Eesti elanike arvuga, saame arvu, mis tunduvalt ületab Eesti pindala. Säästlikkuse piiriks, mille korral loodus suudab inimtegevust tasakaalustada, loetakse 2,2 ha inimese kohta.
  

19