Facebook Like

Üldgeograafia 10.kl (11)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus toimub ? - millised tagajärjed ?
  • Mida mõõdetakse ?
  • Millega mõõdetakse ?
  • Mis on muld? Millest koosneb ?
 
Säutsu twitteris

ÜLDGEOGRAAFIA
MAA SFÄÄRID
Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab
* elementide omadused;
* hulgad;
* paigutus ;
* omavahelised seosed.
Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand – suletud
Maa süsteemid on dünaamilised – muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised
Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist.
Sfäär
Koostis
Ligikaudne paksus, ulatus
Tihedus
Muutused
Litosfäär (jäik kivimiline kest)
Maakoor ja vahevöö ülaosa
O, Si, Fe, Ca, mg, Al, K ja Na
50-200 km sügav, ulatub kuni astenosfäärini
Aeglased,(igapäevaselt püsiv), kivimiringe , pinnal mulla teke, vulkanism, mineraalained veega
Pedosfäär ( mullastik )
H2O, N, C
Mikroobid, seened, taimed, muundavad org. ainet
Maakoore pindmine kiht
Mõni cm kuni 10 m
Noorim, areneb ainult koos elusloodusega. Dünaamilisem kui litosfäär
Hüdrosfäär
Maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atm. ja liustikuvesi
Kiired muutused, osaleb veeringes, loob eeldused loomade, taimde, muldade tekkeks
Atmosfäär (õhkkond)
Maad ümbritsev õhukiht
78% N2 , 21% O2, Ar, 0,93% CO2 0,03% ja 4% H2O
1000-1200 km
Kõige liikuvam, lahustub vees, tungib osakeste vahel, siit pärineb O2
Biosfäär ( kitsamalt biogeosfäär)
Sfäär, milles on elu (osa mullast, veest, õhust, kivimitest )
Hüdro – ja litosfääri pindmine kiht, atmosfääri alumine ja kogu pedosfäär
Oluliseim omadus produktiivsus-orgaanilise aine tootmise võime




MAA SISEEHITUS
Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat -oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma.
Maakoor.
Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks.
Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja.


Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted . Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist .
Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus:
näitaja
Mandriline maakoor
Ookeaniline maakoor
Maakoore paksus
Kuni 70km
Kuni 20km
Maakoore vanus
Kuni 4 miljardit aastat
Kuni 180 miljonit aastat
Maakoore tihedus
2,7 (kergem)
3,0 (raskem)
kivimikihid
Settekivimid , graniit , basalt
Settekivimid, basalt
Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid
Maa siseehituse käsitlusest selgus, et litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis haarab endasse maakoore ja astenosfääri pealse vahevöö. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na.
Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest.
Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi kivimkehana.

sfäär
alajaotus
Sügavus maapinnalt km
Keskmine tihedus g/cm3
Peamised kivimid
Temp oC
Aine olek
maakoor
Mandriline
ookeaniline
0-70
0-20
2,7
3,0
Graniit
basalt
0-600
0-600
tahke
vahevöö
astenosfäär
50-400
27/70-2900
5,5
peridotiidid
1300
1200-2500
Plastiline tahke
Tuum
Välistuum
sisetuum
2900-5100
5100-6370
10,0
13,3
Raud, nikkel
Raud, nikkel
3000
~ 3500
Vedel
tahke
Litosfäär – Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ülaosast, on liigendunud laamadeks .
Astenosfäär – vahevöö ülaosas ookeanide all ~ 50km , mandrite all ~ 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad .
GEOLOOGILINE AINERINGE
Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard (magma)-, moonde - ja settekivimid.
Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid – süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit.
Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes – mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi , merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne.
Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks – moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks.
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/4-3-15-1.ht m
LITOSFÄÄR
Maakoore liikumisi käsitleb laamatektoonika .(Plaattektoonika) . Mandritest palju paksemad kivimiplokid – ookeanilised kui mandrilised litosfääri laamad -liiguvad plastilisel -astenosfääril
Nähtus - kus toimub ? - millised tagajärjed?
*Laamade lahknemine ( spreeding )- ookeanide keskmäestikes- lõhesid mööda tungib maakoorde magma Nähtuse nimi rift . Tekivad vulkaanilised mäestikud, pangasmäestikud ja saared ( Island ), vulkaani pursked, maavärinad, tekib uus maakoor Näit. P-Am. laam ja Euraasia laam


* Laamade põrkumine – ookeaniline ja mandriline - ookeaniline maakoor laskub vahevöösse (subduktsioon), paksem kuid kergem mandriline jääb peale – ookeaniline maakoor hävib, tekib süvik, süviku äärele ookeanipõhja vulkaaniline saarkaar, tugevad maavärinad, mandri servas vulkaanilise kurdmäestike teke, osa ülessulanud ookeanilist laamat kinnitub mandri külge, seega mandrilise laama laienemine



* Laamade põrkumine - mandriline ja mandriline – kurdmäestike teke ( Himaalaja -Alpid) kolded Näit: India- Austraalia laam - Euraasia laam


* Laamade liikumine küljetsi – mandriline ja ookeaniline - murrangud, maavärinad Näit: Vaikse ookeani laam- P-Am.laam, San Andrease murrang Kalifornias. Ka maavärinad, vulkaanipursked . Kui tõusvad magmavoolud on mandil siis nimetus kontinentaalne rift, pangasmäestikud servades



* Mandrilise maakoore lõhkumine – Kuumad täpid – tekib kontinentaalne rift – maapinna rebenemine ,mis võib viia isegi ookeanilise riftini (tänapäeval Punane meri)
Kokkuvõte laamade liikumisest sõltub: Mavärinad
Vulkaaniline tegevus
Kurdmäestike teke
Pangasmäestike teke
Vulkaaniliste saarte (aarkaarte)olemasolu
Ookeanide süvikud
Kivimiringe (tard- moonde võ settekivimite)
VULKAANID vt ka: www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ vulkaan .htm
tekivad kui rõhu all olev mamgma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale
Seisund: A. Kustunud B Suikuvad D. Aktiivsed
Esinemine: a) laama äärealal , kui üks laama teise alla sukeldub (Vikse ookeani tulerõngas),
b)kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelik)
c)mandrite sesealala (Ida-Aafrika) kuuma täpi piirkond
d) ookeanides (Vaikses ja Atlandi) Havai Kuuma täpi piirkond
Kuumad täpid paiknevad laamaservadest sõltumatult ka laamade sisealadel



KILPVULKAAN
KIHTVULKAAN
Räni—ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest (aluseline) magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja „ehitab” lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid. Tuntuim Mauna Loa. Vulkaaniliste saarte tekitaja .
Räni ja gaasirikas, märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolav andesiitne ja graniitne (happeline) magma. Laavavoolud lühikesed ja harvad . Magma tardub kiiresti sageli juba vulkaani lõõris, moodustab seal laavakorke, millea alla kogunevad järjest suureneva rõhu alla kuumad gaasid. Kriitilise rõhu ületamisel vulkaanipurse, seejuures puruneb vulkaanikoonus, õhku paiskuvad suured gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuhk , laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkonnas.
Pildil vahelduvad tuha ja laava kihid .
Kaldeera – vulkaani plahvatus tagajärjel tekkiv langatuslik hiidkraater
Mudavool (lahaarid) – purske tagajärjel silmapilkselt sulav jää ja lumi
Fumaroolid – Gaasijoad, sisaldavad väävlit, tõusevad maa seest vulk. Piirkonnas
Geiser- Aeg-ajalt purskuv kuumavee allikas
Kasu vulkaanidest: viljakas pinnas, sest sisaldab mineraalaineid; maavarsid rohkelt;kuum vesi kasutatav energiaalllikana
MAAVÄRINAD on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.
Maavärina kolle ( fookus ) → selle kohal maapinnal maavärina kese (epitsenter) → tekivad seismilised lained, vees tsunamid
Richteri ja Mercalli skaala võrdlus
Näitaja
Richteri skaala
Mercalli skaala
Mida mõõdetakse?
Maavärina võngete tugevust
Purustusi
Mõõtühik
Magnituud
Pallides
Skaala ulatus
0-8,9 magnituudi
0-12 palli
Millega mõõdetakse?
seismograafiga
Vaatlustega, antakse hinnang
Seni suurim 8,9 magnituudi Hokkaido saare lähedal 1906. a.
MAALIHKED: NÕLVA PROTSESSID vt. tv.lk 26 ülesandeid
Maa välisjõud –tuul, vesi, jää inimmõju
Maa sisejõud – vulkanism, maavärinad, gravitatsioon
Nõlvaprotsessis on kõik kivimmaterjali liikumised raskusjõu toimel.
Protsess
Mis toimub?
Kiirus
Toimumiskoht
Varisemine
Kivimi osakesed veerevad, langevad hüplevad nõlva jalamile
Väga kiire
Eelkõige mäestikes. Eelduseks suur nõlvakalle ja kivimite murenemine
Libisemine
Terved settekehad ja kivimiplokid liiguvad ( tervikuna ) mööda libedamat aluspinda.
Maalihe
Kiire
Ka mäestikes, seismiliselt aktiivses piirkonnas ; eelduseks kivimikihtide kallak nõlva kalde suunda; setete(savi) või muu vett mitteläbilaskva kivimi lamamine liiva all; inimese mõtlematu ehitustegevus muudab nõlvade kallet.
Voolamine
Allvoolav materjal seguneb omavahel. Pole kindlat lihkepinda
Aeglane
Sageli niiskusega küllastunud pinnases. Igikeltsal. Voolamise tagajärjel nõlvad astmelised .
Nihkumine
Peale gravitatsioonijõu mõjutavad muud jõud: korduv külmumine ja sulamine lõhub aineosakeste vahelisi seoseid
Kõige
aeglasem
Silma mittejälgitav. Nõlva alumisse ossa kuhjuvad peeneteralised setted
Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest.
Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid – varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades.
Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks.
Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda.
Maalihete põhjused ja tagajärjed:
1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja
pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema.
2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine , purunemine jne) .
3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe).
Kontrollli oma teadmisi litosfääri kohta Vt: www.ylejoe.parnu.ee/uus/11atestid

PEDOSFÄÄR
Mis on muld ? Millest koosneb? Väga hea animatsioon ! http://www.saskschools.ca/curr_content/science9/saskenviro/lesson05.html
Mullad tekivad lähtekivimi murenemisel Maa sise-ja välisjõudude toimel.(vesi, õhk, temperatuur ja organismid). Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline ja lõppfaasis keemiline murenemine.
Murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel.
Murenemiskoorik: maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub, sügavus sõltub kivimite koostisest, pinnasevee omadustest, murenemise kestusest.
Füüsikaline: toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumiste arvel (temp muutused, jää)
Keemiline: kivimi keemiline koostis muutub – leostumine, hüdratatsioon, hüdrolüüs, oksüdeerumine.
Bioloogiline: biokeemiline (samblikud, vetikad ), mehhaaniline (taimede juured) mõju
Murendmaterjal on lähtekivimiks mulla tekkele, poorsusest sõltub vee ja õhu mahutavus (mulla temp., niiskusesisaldus jne.), keemiline murenemine annab toiteelemendid.
Füüsikaline murenemine ehk rabenemine
Keemiline murenemine ehk porsumine
  • On kivimite peenendumine ilma keemilis -mineraloogilise koostise muutumiseta
  • mida põhjustavad temperatuuri kõikumine ja kivimipragudes oleva vee jäätumine
  • on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur
  • kivimis
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Üldgeograafia 10 kl #1 Üldgeograafia 10 kl #2 Üldgeograafia 10 kl #3 Üldgeograafia 10 kl #4 Üldgeograafia 10 kl #5 Üldgeograafia 10 kl #6 Üldgeograafia 10 kl #7 Üldgeograafia 10 kl #8 Üldgeograafia 10 kl #9 Üldgeograafia 10 kl #10 Üldgeograafia 10 kl #11 Üldgeograafia 10 kl #12 Üldgeograafia 10 kl #13 Üldgeograafia 10 kl #14 Üldgeograafia 10 kl #15 Üldgeograafia 10 kl #16 Üldgeograafia 10 kl #17 Üldgeograafia 10 kl #18 Üldgeograafia 10 kl #19 Üldgeograafia 10 kl #20 Üldgeograafia 10 kl #21 Üldgeograafia 10 kl #22 Üldgeograafia 10 kl #23 Üldgeograafia 10 kl #24 Üldgeograafia 10 kl #25 Üldgeograafia 10 kl #26 Üldgeograafia 10 kl #27 Üldgeograafia 10 kl #28 Üldgeograafia 10 kl #29 Üldgeograafia 10 kl #30
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 380 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kerli Loopman Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (11)

Eliz_Liz profiilipilt
Eliz_Liz: Väga hea materjal, just eksamiks õppimiseks on kõik konkreetselt kirjas.
14:52 02-05-2010
zizzle profiilipilt
zizzle: Väga palju materjali ja väga hästi ülesse ehitatud materjal!!:)
00:24 20-09-2011
ambapazta profiilipilt
ambapazta: Tõepoolest kasulik ja meeldetuletav materjal.
21:44 03-09-2010


Sarnased materjalid

30
doc
ÜLDMAATEADUS 11 KL
61
doc
Geograafia eksam
35
doc
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
17
docx
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass
37
doc
Geograafia riigieksami materjal
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
29
doc
Geograafia eksamimaterjalid
23
doc
Geograafia eksamimaterjal



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun