Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meteoroloogia ja klimatoloogia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Meteoroloogia



Sissejuhatus



Hetke
seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist
automaatjaama.
Meteoroloogia
- on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse.
Atmosfäär
– on Maad ümbritseb gaasikiht.
Ilm
– atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates
kihtides.
Kliima
– on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade režiim, mis on
tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning
sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist.
Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika , transpordi, tursimi, ehituse
ja sõjandusega seotud firmad/isikud.
Meteoroologia
on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained ,
aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja
hüdroloogiaga.
Uurimismeetoditeks
on : vaatlus -eksperiment, modelleerimine , statistiline analüüs,
füüsikalis-matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine
(sünoptiliste ja klimatoloogiliste).
Atmosfääriprotsesside
iseärasused: atmosfäär on ruumiliselt mittehomogeenne ja ajas
muutlik, veeauru olemasolu õhus, protsessid on sageli globaalsed ja
mastaabid on väga erinevad.
Meteoroloogilisteks
suurusteks (elementideks) on: õhutemperatuur, õhu rõhk, õhu
niiskus, tuule suund ja kiirus.
Nähtused
atmosfääris: virmalised , udu, äike, jäide, tuisk , kaste, härm.
Meteoroloogilised
Vasakule Paremale
Meteoroloogia ja klimatoloogia #1 Meteoroloogia ja klimatoloogia #2 Meteoroloogia ja klimatoloogia #3 Meteoroloogia ja klimatoloogia #4 Meteoroloogia ja klimatoloogia #5 Meteoroloogia ja klimatoloogia #6 Meteoroloogia ja klimatoloogia #7 Meteoroloogia ja klimatoloogia #8 Meteoroloogia ja klimatoloogia #9 Meteoroloogia ja klimatoloogia #10 Meteoroloogia ja klimatoloogia #11 Meteoroloogia ja klimatoloogia #12 Meteoroloogia ja klimatoloogia #13 Meteoroloogia ja klimatoloogia #14 Meteoroloogia ja klimatoloogia #15 Meteoroloogia ja klimatoloogia #16 Meteoroloogia ja klimatoloogia #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RLust Õppematerjali autor
Meteoroloogia ja klimatoloogia konspekt, sisaldab endas erinevate atmosfääri kihtide seletusi ja erinevaid ühendeid mis õhus leidub. On kirjeldatud õhus toimuvaid protsesse ja välja toodud olulisemad mõisted näiteks:Sademed – on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi.Kumeruse efekt – aururõhk kumeral pinnal on alati suurem kui sirgel pinnal.Koaleerumine – on protsess, mille käigus kaks või rohkem mulli üksteisega kokkupuutudes liituvad üheks suuremaks mulliks.Allajahutatud pilvetilgad – vedelas olekus veetlgad, mis on temperatuuriga alla -0oC.Jääembrüo – tekib külmumispunktist natuke madalamal temperatuuril, kui veekogus on liiga väike, siis võib molekulide soojusliikumise tõttu embrüo puruneda.Jäätuumad – väiksed aineosakesed, mis soodustavad igasugustel temperatuuridel kristallide teket.Kontaktkülmumine – toimub kui õhk puutub kokku külmema kehaga ja jahtub.Jää-kristalli (Bergeroni) protsess – selle protsessi käigus kasvavad jääkristallid veepiisakeste arvel veeauru tasakaalulise rõhkude erinevuse tõttu.Difusioon – energia või aine ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda.Kuhjumine (accretion) – protsess, mille käigus pilvedes olev veeaur moodustab tuumakeste ümber vihmapiisad.Agregatsioon – tähendab millegi kokku kogunemist (näiteks jääkristallid moodustavad lumehelve)Lumehelbeke – on lume- või jääkristall, mis on enamasti kuuekiirelise tähekese või kuusnurkse plaadi kujuline.Vihm – on vee sadu vedelas olekus.Virga – viirud langevatest sademetest, mis aurustuvad enne maapinnale jõudmist.Hoogvihm – vedelad sademed mis algavad ja lõpevad järsku.Lumi – väikeste jääkristallide kogum.Tuisk – lume edasikandumine lumepinnalt tugeva puhangulise tuule mõjul.Lobjakas (sleet) – tekib kui osaliselt sulanud lumehelves või külm vihmapiisk külmub jääkruubiks enne maapinnale jõudmist. Langevad maapinnale suurte räätsakatena ning sulavad kiiresti.Jäätuv vihm – täielikult vedelad sademed, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes moodustades jääkihi.Jäide – jääkiht, mis tekib esemetele allajahutanud vihma-, uduvihma- või usupiiskade külmumise tagajärjel.Teralumi – kujult ümarad, lamedad või piklikud. Langeb kihtpilvedest või udust, terade läbimõõt ei ole üle 1mm. Värvuselt valged ja läbipaistmatud, tekivad intensiivse veeauru sublimeerumisel lähtekristallil.Lumekruubid – sademed, mis kujutavad läbipaistmatu südamega ümmargusi või ebakorrapärase kujuga läbipaistvaid jääterakesi, diameetriga kuni 3mm. Maaga kokkupuutumisel põrkuvad üles.Rahe – sademed, mis kujutavad endast väga erineva kuju ja suurusega jäätükke. Kõige sagedamini diameetriga alla 0,5cm.Vihmamõõtja – seadeldis, mis näitab kui palju sademeid on langenud mm-tes.Radar – on seadmete süsteem, mida kasutatakse raadiolokatsioonis. Selles kasutatakse elektromagnetlaineid liikuvate või liikumatute objektide kauguse, kõrguse, kiiruse ja/või liikumise suuna kindlakstegemiseks.Doppler radar – doppleri radar mõõdab mikrolainete abil kui kiiresti mingi objekt liigub. Põhineb doppleri efektil ja kasutab liikumiste iseloomustamisel, selle seaduste omadusi. Mõõtmised toimuvad tänu ajale, mille jooksul signaal jõuab objektini ja sealt tagasi jõuab.Lisaks on veel erinevate pilvede iseloomustus koos piltidega.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
119
pdf

2021 Met-eksami konspekt

pdf 8. Sademed https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/119712/mod_resource/content/1/loenguslaidid/Sad emed.pdf 9. Sademete liigid. Sademete mõõtmine https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/119716/mod_resource/content/1/loenguslaidid/Rad ar.pdf LOENG 1 ● Esimesena õhurõhk ja temperatuuri vaatlused - Johann Jacob Lerche ● 1865 TÜ Meteroloogia observatoorium, hakkas ala arenema ○ Praegu KAUR (Eesti keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistus) ● Meteoroloogia -teadus, mis uurib protsesse atmosfääris ● meteor -igasugune taevane nähtus ● logos -uurimine, teadmine ● Atmosfäär -Maa õhuümbris ● Ilm -atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides ● Kliima –ilmastu, mingi paiga paljuaastane ilmade laad ja rütm –antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade režiim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud

Klimatoloogia ja meteoroloogia
thumbnail
10
doc

Agrometeoroloogia eksami piletid

Pilet nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt teguritest. Negatiivne bilanss aasta lõikes on aladel, kus aluspind on aastaringselt kaetud lume või jääga (Gröönimaa, Antarktika jne). Suurim on ta ekvaatoril. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Kiirgusbilanss läheb positiivseks mõni aeg pärast päikese tõusu ja läheb tagasi negatiivseks mõni aeg enne päikese loojandut. Maapinnale langevad kiirgused: 1. päikese otsekiirgus 2. hajukiirgus 3. atmosfääri vastukiirgus Maapinnalt lahkuvad kiirgused: 1. aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus 2. maakiirgus 3. tagasipeegeldunud pikalaineline

Geograafia
thumbnail
13
rtf

Meteoroloogia konspekt

laskuda, et õhurõhk muutuks 1 millibaari või millimeetri võrra. Kui õhurõhk on 780mm, siis selleks, et õhurõhk 1mm võrra väheneks, peame tõusma 10.2 m kõrgemale. Erinev kõrgus merepinnast avaldab mõju õhurõhule. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et sünoptilised vaatlusjaamad avaldavad õhurõhu merepinnale taandatult, mis näitab, kui suur oleks õhurõhk sel juhul, kui jaam asuks merepinnaga samal kõrgusel. Meie meteoroloogia jaamadel on kõrguse määramisel olnud lähtepunktiks Kroonlinna nullpunkt. Õhurõhk on muutlik. Teatavatel tundidel õhurõhk tõuseb, teistel langeb. Eriti selge on kõikumine troopikas, sealt eemale kõikumine väheneb (ööpäevane kõikumine).Aastane kõikumine on ekvatoriaalsetes maade väike, poolustel suurem. Õhurõhu muutused tulenevad ja tsüklonite ja antitsüklonite liikumisest. Isobaarid e. samarõhujooned.

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused
thumbnail
4
docx

Meteoroloogia rühmatestide küsimused

1: Missugune ilmaelementidest alati kahaneb, kui me tõuseme atmosfääris? õhurõhk Stratosfääris õhutemperatuur tavaliselt: kasvab kõrgusega Peaaegu kõik ilmastikunähtused toimuvad: troposfääris Temperatuuriinversioon on nähtus kui: õhu temperatuur kõrgusega kasvab Põhjapoolkera kesklaiustel puhuvad maapinnalähedased tuuled: vastupäeva ja madalrõhu keskme suunas. 2: Külmatunne pärast ujumist kuumal kuival suvepäeval on põhjustatud järgmisest soojusülekande protsessist: latentse soojuse ülekanne Atmosfääri mingi omaduse horisontaalset ülekannet tuulega nimetatakse: advektsiooniks Soojusülekandeprotsessi, mis sõltub õhu liikumisest nimetatakse: konvektsioon Tõusva õhuosakese temperatuur: langeb tänu paisumisele Maa kiirgust nimetatakse sageli pikalaineline kiirgus, samas kui päikesekiirgust nimetatakse lühilaineline kiirguseks. Pilved neelavad infr

Geograafia
thumbnail
6
doc

RAK Keskkonnafüüsika küsimused ja vastused

Küsimused ja vastused 1. Miks on atmosfäär elutegevuseks tähtis? Inimese ning teiste looma- ja taimeliikide elukeskkond asub atmosfääri kui suure õhukeskkonna põhjas. Atmosfäär kaitseb seda keskkonda liigse kuumenemise ja jahtumise ning maailmaruumist tulevate kahjulike mõjude eest. Atmosfäär on taimedele vajaliku süsihappegaasi ja kõikidele aeroobsetele orgnanismidele tarviliku hapniku reservuaariks. Läbi atmosfääri kulgeb planeedi veeringlus ehk hüdroloogiline tsükkel 2. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: temperatuur, koostis, vastastikmõju maapinnaga, mõju lennuaparaatidele. 3. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Temperatuuri vertikaalne gradient ­ näitab, kui palju muutub temperatuur ühe pikkusühiku kohta vertikaalsuuna

Keskkonnakaitse
thumbnail
8
pdf

Kordamisküsimused keskkonnafüüsikas

Keskonnafüüsika kordamisküsimused, RAK 1. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: - temperatuur - koostis - vastastikmõju maapinnaga - mõju lennuaparaatidele 2. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200­300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks

Füüsika
thumbnail
4
doc

Agrometeroloogia piletid

Pilet nr. 1  Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine. Tsüklonite vahe olev antitsüklon on väiksem, lühiajalisem. Tsüklonite seeriat lõpetav antitsüklon on suur, võib kesta nädal või kaks. Suvel toob Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud kaasa sooja ilma ja vähese pilvituse. Keskosas on nõrgad tuuled, äärtes tugevamad. Päeval tuulehood, mis ööseks vaibuvad. Võib esineda energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S’ + D + EA + Rk + EM – (1- δ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see äikest. Talvel on vähese pilvitusega, pakasene ilm või pilves ilm kiht- või rünkpilvisusega. Antitsüklonis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (man

Agrometeroloogia
thumbnail
13
docx

Agro

Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S' + D + EA + Rk + EM ­ (1- ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatiivne enne päikeseloojangu

Põllumajandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun