Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Meteoroloogia ja klimatoloogia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Meteoroloogia


Sissejuhatus


Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama.
Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse.
Atmosfäär – on Maad ümbritseb gaasikiht.
Ilm – atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides.
Kliima – on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade režiim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist.
Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika , transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud.
Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained , aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga.
Uurimismeetoditeks on : vaatlus -eksperiment, modelleerimine , statistiline analüüs, füüsikalis-matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste).
Atmosfääriprotsesside iseärasused: atmosfäär on ruumiliselt mittehomogeenne ja ajas muutlik, veeauru olemasolu õhus, protsessid on sageli globaalsed ja mastaabid on väga erinevad.
Meteoroloogilisteks suurusteks (elementideks) on: õhutemperatuur, õhu rõhk, õhu niiskus, tuule suund ja kiirus.
Nähtused atmosfääris: virmalised , udu, äike, jäide, tuisk , kaste, härm.
Meteoroloogilised vaatlused – meteoroloogiliste suuruste mõõtmine ja hinnang.
Meteovõrk – koosneb observatooriumitest, jaamadest ja vaatlus punktidest.
Vaatluste tähtsaim tingimus – sünkroonsus, nende kestvus ja pidevus.
Meteojaamas teostatakse mõõtmised iga 3 tunni järel Greenwichi aja järgi, siis mõõdetakse: õhu temperatuur 2m kõrgusel, õhu rõhk, õhu niiskus (veeauru osarõhk ja suhteline niiskus), tuul 10-12m kõrgusel (kiirus ja suund), pilvisus (hulk, liigid, alumise piiri kõrgus, liikumise kiirus ja suund), sademed (hulk, liik), maapealsete sademete olemasolu ja liik, horisontaalne nähtavus, päikesepaiste kestus, maapinna temperatuur ja pinnase temperatuurid erinevatel sügavustel, mulla pinna seisund, lume paksus ja tihedus, aurumine , erilised ilmanähtused.

Atmosfäär


Atmosfäär on Maa gaasiline ümbris. Atmosfäär kujutab endast gaaside mehhaanilist segu, erinevatel koostisosadel on erinev tekkemehhanism ja vanus. Atmosfääri alumiseks piiriks on maismaa või merepind ehk aluspind , ülemist piiri on aga raske hinnata.
Atmosfääri olemasolu kohta otsustatakse õhu tiheduse järgi (Maapinnal on tihedus ρ= 1,24 – 1,30kg/m3). Alates kõrgustest 60-70tuhat km läheb tihedus ühtlaselt üle planeetidevahelise ruumi tiheduseks (10-21kg/m3). Sellisel kõrgusel on molekulide vaba tee pikkused tuhanded kilomeetrid. Satelliitide ja sondide lennud näitavad, et atmosfäär ulatub kuni 3000km-ni (Väga levinud kõrguse väärtus on 1000km).
Atmosfäär ei ole ideaalne sfäär, ta on Päikesele vastassuunas välja venitatud. Arvatakse, et see väljasopistus kujutab endast lämmastiku ja hapniku kogumit. Maa „ gaasilise saba“ pikkus on ligikaudu 120*106m. Maa atmosfäär on pöördellipsoid, mille pikem pooltelg 1,2korda suurem kui lühem.
Maa atmosfääri mass on 5,27*1018kg. Soojal poolaastal 1010kg võrra suurem kui külmal poolaastal (bioloogilised protsessid aktiviseeruvad). Atmosfääri mass jaotub sesoonselt ümber: jaanuarist juulini läheb ligikaudu 4*1015kg õhku põhjapoolkeralt lõunapoolkerale, teisel poolaastal mussoonsete troopiliste tuultega ligikaudu 0,078% atmosfääri massist viiakse tagasi põhjapoolkerale. Atmosfääri mass on kõrguslikult ebaühtlaselt jaotunud: 50% on alumises 5km kihis, 75% kuni 10km-ni, 90% kuni 16km-ni, 95% kuni 20km-ni ja 99% kuni 30km-ni.
Olulisimad atmosfääri füüsikalise oleku karakteristikud on: tihedus, rõhk, temperatuur, õhuniiskus, tahkete ja vedelate osakeste hulk. Kõik need elemendid muutuvad nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt , kusjuures eriti suured muutused on just vertikaalselt.
Atmosfäär jaguneb kontsentrilisteks sfäärideks, mis on eraldatud kitsaste üleminekuvöönditega. Atmosfääri kihid erinevad keemilise koostise poolest, mis omakorda põhjustab temperatuuri variatsioone.
Tunnus
Kihi nimetus
Ülemise ja alumise piiri keskmine kõrgus (km)
Temperatuuri vertikaalne jaotus
Troposfäär
Stratosfäär
Mesosfäär
Termosfäär
Eksosfäär
0-11
11-50
50-90
90-450
üle 450
Atmosfäärirõhu gaasiline koostis
Homosfäär
Heterosfäär
0-95
üle 95
Ioonide kontsentratsioon
Atmosfäär
Ionosfäär
0-50 (60)
üle 50 (60)
Vastasmõju aluspinnaga
Maalähedane kiht (hõõrdekiht)
Vaba atmosfäär
0 – 1 (1,5)
üle 1,0 (1,5)

Troposfäär


Troposfäär on Maale lähim atmosfääri kiht ja sisaldab protsentuaalselt kõige suurema massi atmosfäärist.
Teda iseloomustatakse õhu tihedusega, keskmine temperatuurigradient on 6oC/km.
Troposfääris kahanevad temperatuurid ja veeauru hulk väga kiiresti. Oluline osa veeaurul, sest 99% planeedi veeaurust on troposfääris. Veeauru kontsentratsioonid muutuvad laiusega: on suurimad troopikas (kuni 4,5%) ja vähenevad pooluste suunas.
Kõik ilmastikunähtused toimuvad troposfääris, ehkki turbolents võib tungida stratosfääri alaossa. Troposfäär tähendab segunemise piirkonda ja on nõnda nimetatud konvektiivsete õhuvoolude tõttu.
Kihi ülapiir ulatub 8km-ni suurtel laiustel ja 18km-ni ekvaatoril. See kõrgus muutub sesoonselt: kõrgeim suvel ja madalaim talvel.

Tropopaus – konstantse temperatuuriga kiht – eraldab troposfääri stratosfäärist.


Stratosfäär


Stratosfäär: 10-50km. Õhu temperatuur on peaaegu konstantne kuni 20km-ni. Siis tõuseb kuni stratopausi alapiirini. Kuna temperatuur kõrgusega kasvab, siis stratosfääris ei esine konvektsiooni (õhu püstsuunalist liikumist). Kiht on stabiilne.
Osoon mängib stratosfääri termilise režiimi kujunemisel peaosa , kuna veeauru kontsentratsioon on väga madal. Temperatuur kasvab koos osooni kontsentratsiooni kasvuga. Päikeseenergia viiakse kineetiliseks energiaks, kui osooni molekulid neelavad ultraviolettkiigust, mis põhjustab stratosfääri soojenemise.
Osoonikiht paikneb põhiosas 20-30km, Umbes 90% atmosfääri osoonist on stratosfääris. Osooni kontsentratsioon on seal umbes 10ppmv võrreldes 0,04 ppmv troposfääris. Osoon neelab enamuse kiirgusest lainepikkuste vahemikus 290-320nm. Meteoroloogilised tingimused mõjutavad oluliselt osooni jaotust. Enamus osoonist tekib ja laguneb troopilises ülemises stratosfääris, kus on ka suurimad UV hulgad. Dissotsiatsioon (osooni molekulide lagunemine ) leiab aset stratosfääri alumises osas ja suurematel laiustel kui teke.

Stratopaus – eraldab stratosfääri mesosfäärist.


Mesosfäär


Mesosfäär: ulatub 50-80km-ni, seda kihti iseloomustab kõrgusega kahanev temperatuur. 80km kõrgusel võib ulatuda vaid 190-180K ehk (-93oC kuni -83oC).
Selles piirkonnas sisuliselt pole osooni ja veeauru. Seega on temperatuur madalam kui troposfääris ja stratosfääris.
Maast kaugenemisel muutub õhu keemiline koostis sõltuvaks kõrgusest ja atmosfäär muutub kergemate gaasidega rikastatuks.
Väga suurtel kõrgustel hakkavad lisandgaasid kihistuma vastavalt molekuli massile – gravitasioonilise separatsiooni tõttu.

Termosfäär


Temperatuur termosfääris kasvab kõrgusega ja võib ulatuda 1000 kuni 1500K (727oC kuni 1227oC). See temperatuuri tõus on tingitud sellest, et mõned järelejäänud hapniku molekulid neelavad intensiivselt päikesekiirgust.
100-200km kõrgusel on peamisteks gaasideks veel lämmastik ja hapnik. Molekulide vaba tee pikkused selles piirakonnas on väga suured (10km-d, kuid Maa lähedal 10-8m).

Eksosfäär


Eksosfäär on üleminekukiht Maa atmosfääri ja planeetidevahelise ruumi vahel. Tema ülapiir võib ulatuda 960-1000km-ni.

Ionosfäär


Alumises troposfääris on ioonipaaride arv väike: 500-700 paari/cm3. [Troposfääris praktiliselt vabu elektrone pole (Ne=0)]. 60-70km kõrgusel esimene oluliselt laetud kiht: D kihi alaosa, kus vabade elektronide kontsentratsioon on Ne=108/m3.
Kõrgus
Laetud kiht
Vabade elektronide arv
60-70km
D kihi alaosa
Ne=108/m3
80km (öösel 90km)
D kihi ülaosa
Ne=109/m3
100km
E kiht
Ne=1,5* 1011 /m3
240km
F kiht
Ne=4*1011/m3
320km
Ne=16*1011/m3
F-kiht säilib ka öisel ajal, aga nõrgeneb. Ülespoole elektronide kontsentratsioon väheneb. Ka ionosfääris on elektronide ja positiivsete ioonide kontsentratsioon kõikjal väiksem neutraalsete aatomite omast (320km kõrgusel on näiteks 1/120).

Atmosfääri koostis


80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Meteoroloogia ja klimatoloogia #1 Meteoroloogia ja klimatoloogia #2 Meteoroloogia ja klimatoloogia #3 Meteoroloogia ja klimatoloogia #4 Meteoroloogia ja klimatoloogia #5 Meteoroloogia ja klimatoloogia #6 Meteoroloogia ja klimatoloogia #7 Meteoroloogia ja klimatoloogia #8 Meteoroloogia ja klimatoloogia #9 Meteoroloogia ja klimatoloogia #10 Meteoroloogia ja klimatoloogia #11 Meteoroloogia ja klimatoloogia #12 Meteoroloogia ja klimatoloogia #13 Meteoroloogia ja klimatoloogia #14 Meteoroloogia ja klimatoloogia #15 Meteoroloogia ja klimatoloogia #16 Meteoroloogia ja klimatoloogia #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RLust Õppematerjali autor

Lisainfo

Meteoroloogia ja klimatoloogia konspekt, sisaldab endas erinevate atmosfääri kihtide seletusi ja erinevaid ühendeid mis õhus leidub. On kirjeldatud õhus toimuvaid protsesse ja välja toodud olulisemad mõisted näiteks:Sademed – on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi.Kumeruse efekt – aururõhk kumeral pinnal on alati suurem kui sirgel pinnal.Koaleerumine – on protsess, mille käigus kaks või rohkem mulli üksteisega kokkupuutudes liituvad üheks suuremaks mulliks.Allajahutatud pilvetilgad – vedelas olekus veetlgad, mis on temperatuuriga alla -0oC.Jääembrüo – tekib külmumispunktist natuke madalamal temperatuuril, kui veekogus on liiga väike, siis võib molekulide soojusliikumise tõttu embrüo puruneda.Jäätuumad – väiksed aineosakesed, mis soodustavad igasugustel temperatuuridel kristallide teket.Kontaktkülmumine – toimub kui õhk puutub kokku külmema kehaga ja jahtub.Jää-kristalli (Bergeroni) protsess – selle protsessi käigus kasvavad jääkristallid veepiisakeste arvel veeauru tasakaalulise rõhkude erinevuse tõttu.Difusioon – energia või aine ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda.Kuhjumine (accretion) – protsess, mille käigus pilvedes olev veeaur moodustab tuumakeste ümber vihmapiisad.Agregatsioon – tähendab millegi kokku kogunemist (näiteks jääkristallid moodustavad lumehelve)Lumehelbeke – on lume- või jääkristall, mis on enamasti kuuekiirelise tähekese või kuusnurkse plaadi kujuline.Vihm – on vee sadu vedelas olekus.Virga – viirud langevatest sademetest, mis aurustuvad enne maapinnale jõudmist.Hoogvihm – vedelad sademed mis algavad ja lõpevad järsku.Lumi – väikeste jääkristallide kogum.Tuisk – lume edasikandumine lumepinnalt tugeva puhangulise tuule mõjul.Lobjakas (sleet) – tekib kui osaliselt sulanud lumehelves või külm vihmapiisk külmub jääkruubiks enne maapinnale jõudmist. Langevad maapinnale suurte räätsakatena ning sulavad kiiresti.Jäätuv vihm – täielikult vedelad sademed, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes moodustades jääkihi.Jäide – jääkiht, mis tekib esemetele allajahutanud vihma-, uduvihma- või usupiiskade külmumise tagajärjel.Teralumi – kujult ümarad, lamedad või piklikud. Langeb kihtpilvedest või udust, terade läbimõõt ei ole üle 1mm. Värvuselt valged ja läbipaistmatud, tekivad intensiivse veeauru sublimeerumisel lähtekristallil.Lumekruubid – sademed, mis kujutavad läbipaistmatu südamega ümmargusi või ebakorrapärase kujuga läbipaistvaid jääterakesi, diameetriga kuni 3mm. Maaga kokkupuutumisel põrkuvad üles.Rahe – sademed, mis kujutavad endast väga erineva kuju ja suurusega jäätükke. Kõige sagedamini diameetriga alla 0,5cm.Vihmamõõtja – seadeldis, mis näitab kui palju sademeid on langenud mm-tes.Radar – on seadmete süsteem, mida kasutatakse raadiolokatsioonis. Selles kasutatakse elektromagnetlaineid liikuvate või liikumatute objektide kauguse, kõrguse, kiiruse ja/või liikumise suuna kindlakstegemiseks.Doppler radar – doppleri radar mõõdab mikrolainete abil kui kiiresti mingi objekt liigub. Põhineb doppleri efektil ja kasutab liikumiste iseloomustamisel, selle seaduste omadusi. Mõõtmised toimuvad tänu ajale, mille jooksul signaal jõuab objektini ja sealt tagasi jõuab.Lisaks on veel erinevate pilvede iseloomustus koos piltidega.
Meteoroloogia , klimatoloogia , rünkpilv , kihtpilv , kiudpilv , pilv , atmosfäär , troposfäär , tropopaus , stratosfäär , stratopaus , mesosfäär , termosfäär , eksosfäär , ionosfäär , hapnik , veeaur , süsihappegaas , osoon , kasvuhooneefekt , temperatuur

Mõisted

meteoroloogia, ilm, meteoroologia, uurimismeetoditeks, meteoroloogilised vaatlused, meteovõrk, tuul 10, atmosfäär, erinevatel koostisosadel, maa atmosfäär, atmosfääri mass, troposfäär, troposfäär, tropopaus, õhu temperatuur, osooni kontsentratsioon, eksosfäär, alumises troposfääris, ionosfääris, lämmastik, atmosfääriõhus, tekkehallikas, kaasaegses atmosfääris, ookeanide kohal, aastaajaliselt, veeauru tihedus, co2 hulk, süsihappegaas, osoon, osooniauguks, potentsiaalne energia, kineetiline energia, soojematel kehadel, absoluutne null, erisoojus, soojusmahtuvus, soojusjuhtivus, konvektsioon, advektsioon, päikesetuul, stefan, kirchoffi seadus, kosmiline kiirgus, kasvuhoones, määramatus, maa magnetväli, talvine päikeseseisak, tajutav temperatuur, tuuletemperatuur, hüpotermia, vedeliktermomeeter, termograaf, insolatsioon, termopaar, kondensatsioonituumad, transpiratsioon, absoluutne niiskus, eriniiskus, suhteline niiskus, molekulmass, kastepunkt, härmapunkt, psühromeeter, lingpsühromeeter, aspiratsioonpsühromeeter, hügromeeter, juushügromeeter, vihm, härm, udu, nähtavus 1, udu, pööriste mastaap, sellised pilved, temperatuuri inversioon, kiudpilved, kiudrünkpilved, kiudkihtpilved, kõrgrünkpilved, kõrgkihtpilved, alumine piir, kihtpilved, kihtvihmapilved, rünkvihmapilved, õhuosake, stabiilne tasakaal, adiabaatiline protsess, märgadiabaatiline gradient, tinglik labiilsus, konvektiivne labiilsus, orograafiline tõus, orograafilised pilved, potentsiaalne temperatuur, kuni õhuosakeses, kumeruse efekt, koaleerumine, allajahutatud pilvetilgad, jääembrüo, jäätuumad, kontaktkülmumine, difusioon, agregatsioon, lumehelbeke, vihm, virga, hoogvihm, tuisk, jäätuv vihm, jäide, teralumi, lumekruubid, rahe, vihmamõõtja, doppler radar, nukleatsioon, kondensatsiooniprotsess, akretsioonil, agregatsioon, suured kristallid, kirmetanud kristallid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
doc
Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia
13
rtf
Meteoroloogia konspekt
7
doc
HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker
10
docx
Agrometeoroloogia enamus loenguid
12
doc
Meteoroloogia ja klimatoloogia
8
doc
Meteoroloogia ja klimatoloogia
49
pdf
Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun