Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Meteoroloogia ja klimatoloogia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Meteoroloogia ja klimatoloogia #1 Meteoroloogia ja klimatoloogia #2 Meteoroloogia ja klimatoloogia #3 Meteoroloogia ja klimatoloogia #4 Meteoroloogia ja klimatoloogia #5 Meteoroloogia ja klimatoloogia #6 Meteoroloogia ja klimatoloogia #7 Meteoroloogia ja klimatoloogia #8 Meteoroloogia ja klimatoloogia #9 Meteoroloogia ja klimatoloogia #10 Meteoroloogia ja klimatoloogia #11 Meteoroloogia ja klimatoloogia #12 Meteoroloogia ja klimatoloogia #13 Meteoroloogia ja klimatoloogia #14 Meteoroloogia ja klimatoloogia #15 Meteoroloogia ja klimatoloogia #16 Meteoroloogia ja klimatoloogia #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RLust Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia

Üldine meteoroloogia Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse

Geoloogia
thumbnail
13
rtf

Meteoroloogia konspekt

laskuda, et õhurõhk muutuks 1 millibaari või millimeetri võrra. Kui õhurõhk on 780mm, siis selleks, et õhurõhk 1mm võrra väheneks, peame tõusma 10.2 m kõrgemale. Erinev kõrgus merepinnast avaldab mõju õhurõhule. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et sünoptilised vaatlusjaamad avaldavad õhurõhu merepinnale taandatult, mis näitab, kui suur oleks õhurõhk sel juhul, kui jaam asuks merepinnaga samal kõrgusel. Meie meteoroloogia jaamadel on kõrguse määramisel olnud lähtepunktiks Kroonlinna nullpunkt. Õhurõhk on muutlik. Teatavatel tundidel õhurõhk tõuseb, teistel langeb. Eriti selge on kõikumine troopikas, sealt eemale kõikumine väheneb (ööpäevane kõikumine).Aastane kõikumine on ekvatoriaalsetes maade väike, poolustel suurem. Õhurõhu muutused tulenevad ja tsüklonite ja antitsüklonite liikumisest. Isobaarid e. samarõhujooned.

Meteoroloogia ja klimatoloogia...
thumbnail
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

Tegevkiht mõjutab oluliselt atmosfääri hakkas arenema sajandi teisel poolel Standardatmofäär. Standardatmosfäär termilist reziimi. (K) ­ alumises osas jääb õhukiht Neeldumise tulemusena päikeseenergia Tartu Ülikooli Meteoroloogia Kiirgusbilanss. puutumatuks (56,5 kraadi) (isotermia) muundub teisteks energialiikideks: enamus Observatooriumi rajamisega 2. Kiirgusbilanss on aluspinnale (mullale, veele,

Hüdrometeoroloogia
thumbnail
10
docx

Agrometeoroloogia enamus loenguid

Ilm on see, mis praegusel hetkel väljas on. Ilma kujundavad need protsessid, mis toimuvad atmosfääris, need on füüsikalised protsessid. Meteoroloogiat on nimetatud ka atmosfäärifüüsikaks. ATMOSFÄÄR on maad ümbritsev gaasikiht, tema alumiseks pinnaks loetakse maapinda või siis ookeanipinda. Ülemise piiri määramine on ilmselt raske, sest seda kohta kus see ära lõppeb ja algab ei saa täpselt määrata. Ülemiseks piiriks saamegi seetõttu väga erinevaid numbreid. Meteoroloogia kasutab seda, et atmosfäär on seal, kus toimuvad jälgitavad ilmanähtused. Meteoroloogilises mõttes loetakse 1200 km. Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid ­ üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaasi on 0,03% (osades kohtades on rohkem, osades vähem, muutuv suurus). 2. Veeaur ­ veemolekulid on õhumolekulide hulgas (me neid ei näe!) 3

Agrometeroloogia
thumbnail
12
doc

Meteoroloogia ja klimatoloogia

2. Mis on ilm? Ilm on atmosfääri olek mis pidevalt muutub. Antud momendil iseloomustab ilma meteoroloogiliste elementide kompleks. Ilma mingis ajavahemikus võib iseloomustada meteoroloogiliste elementide järkjärgulise muutumise kirjeldamisega v nende keskmiste väärtustega antud ajavahemikus. 3. Mida nimetatakse meteoroloogiliseks ehk ilmaelemendiks? Nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis iseloomustavad atmosfääri olekut. 4. Mis on meteoroloogia uurimisobjektiks? Uurib atmosfääri ehitust, omadusi ja seal toimuvaid füüsikalisi protsesse. 5. Mida mõistetakse kliimaõpetuse- klimatoloogiana? On meteoroloogia üks tähtsamatest osadest ja samal ajal ka geograafia üheks õppeaineks. Klimatoloogia on atmosfääri protsesside uurimine, mis kujunevad astronoomiliste ja füüsikalis-geograafiliste tingimuste keerulise kompleksi mõjul. 6. mis on klimatoloogia sisuks?

Geograafia
thumbnail
8
doc

Meteoroloogia ja klimatoloogia

Kordamisküsimused ja vastused: meteoroloogia ja klimatoloogia III vihik 2008/09 õppeaasta Atmosfääri soojusrežiim 1. millised on olulisemad soojuse ülekande protsessid aluspinna ja õhu vahel? a) molekulaarne soojusjuhtuvus b) konvektsioonivoolud c) turbulentne õhu segunemine d) maa pikalaineline kiirgus e) vee auramine maapinnalt f) advektsioon e õhumasside horisontaalne liikumine 2. mida mõistetakse adiabaatilise protsessina? Üldiselt mõistetakse adiabaatilise protsessi all sellist gaasi oleku muutust, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. 3. milliseid suuruseid seob omavahel Poissoni võrrand? Adiabaatilise protsessi korral valitseb absoluutse temperatuuri ja rõhu vahel järgmine seos: T/T1= (P/P1)0,288 T/T1- lõpp ja algtemperatuuri absoluutse skaala järgi

Geograafia
thumbnail
49
pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil

Keskkonnafüüsika
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...



Lisainfo

Meteoroloogia ja klimatoloogia konspekt, sisaldab endas erinevate atmosfääri kihtide seletusi ja erinevaid ühendeid mis õhus leidub. On kirjeldatud õhus toimuvaid protsesse ja välja toodud olulisemad mõisted näiteks:Sademed – on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi.Kumeruse efekt – aururõhk kumeral pinnal on alati suurem kui sirgel pinnal.Koaleerumine – on protsess, mille käigus kaks või rohkem mulli üksteisega kokkupuutudes liituvad üheks suuremaks mulliks.Allajahutatud pilvetilgad – vedelas olekus veetlgad, mis on temperatuuriga alla -0oC.Jääembrüo – tekib külmumispunktist natuke madalamal temperatuuril, kui veekogus on liiga väike, siis võib molekulide soojusliikumise tõttu embrüo puruneda.Jäätuumad – väiksed aineosakesed, mis soodustavad igasugustel temperatuuridel kristallide teket.Kontaktkülmumine – toimub kui õhk puutub kokku külmema kehaga ja jahtub.Jää-kristalli (Bergeroni) protsess – selle protsessi käigus kasvavad jääkristallid veepiisakeste arvel veeauru tasakaalulise rõhkude erinevuse tõttu.Difusioon – energia või aine ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda.Kuhjumine (accretion) – protsess, mille käigus pilvedes olev veeaur moodustab tuumakeste ümber vihmapiisad.Agregatsioon – tähendab millegi kokku kogunemist (näiteks jääkristallid moodustavad lumehelve)Lumehelbeke – on lume- või jääkristall, mis on enamasti kuuekiirelise tähekese või kuusnurkse plaadi kujuline.Vihm – on vee sadu vedelas olekus.Virga – viirud langevatest sademetest, mis aurustuvad enne maapinnale jõudmist.Hoogvihm – vedelad sademed mis algavad ja lõpevad järsku.Lumi – väikeste jääkristallide kogum.Tuisk – lume edasikandumine lumepinnalt tugeva puhangulise tuule mõjul.Lobjakas (sleet) – tekib kui osaliselt sulanud lumehelves või külm vihmapiisk külmub jääkruubiks enne maapinnale jõudmist. Langevad maapinnale suurte räätsakatena ning sulavad kiiresti.Jäätuv vihm – täielikult vedelad sademed, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes moodustades jääkihi.Jäide – jääkiht, mis tekib esemetele allajahutanud vihma-, uduvihma- või usupiiskade külmumise tagajärjel.Teralumi – kujult ümarad, lamedad või piklikud. Langeb kihtpilvedest või udust, terade läbimõõt ei ole üle 1mm. Värvuselt valged ja läbipaistmatud, tekivad intensiivse veeauru sublimeerumisel lähtekristallil.Lumekruubid – sademed, mis kujutavad läbipaistmatu südamega ümmargusi või ebakorrapärase kujuga läbipaistvaid jääterakesi, diameetriga kuni 3mm. Maaga kokkupuutumisel põrkuvad üles.Rahe – sademed, mis kujutavad endast väga erineva kuju ja suurusega jäätükke. Kõige sagedamini diameetriga alla 0,5cm.Vihmamõõtja – seadeldis, mis näitab kui palju sademeid on langenud mm-tes.Radar – on seadmete süsteem, mida kasutatakse raadiolokatsioonis. Selles kasutatakse elektromagnetlaineid liikuvate või liikumatute objektide kauguse, kõrguse, kiiruse ja/või liikumise suuna kindlakstegemiseks.Doppler radar – doppleri radar mõõdab mikrolainete abil kui kiiresti mingi objekt liigub. Põhineb doppleri efektil ja kasutab liikumiste iseloomustamisel, selle seaduste omadusi. Mõõtmised toimuvad tänu ajale, mille jooksul signaal jõuab objektini ja sealt tagasi jõuab.Lisaks on veel erinevate pilvede iseloomustus koos piltidega.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun