Inimene (23)

Bioloogia kontrolltöö Villu
Inimene
Inimese üldiseloomustus
Inimene kuulub loomariiki – imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda.
Inimesele iseloomulikud tunnused:

• Suur aju, püstine asend, S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, suur varvas ei vastandu.
  
• Kahel jalal liikumine, artikuleeritud kõne.
  
• Aeglane areng; mittesesoonne sigimine , puudub selgelt eristuv innaaeg.
  
• Kõigesööja
  
• Keerukas kultuuriline käitumine.
  
• Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikaks lapseeaks.
  
• Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest.
  
• Abstraktne ja konkreetne mõtlemine.
  

Neoteenia- pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas.
Ülevaade inimorganismi ehitusest.
Kudesid moodustavad sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud .
Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funtsiooni.
Organsüsteemi ehk elundkonna moodustavad organid , mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet.
Organismi moodustavad organsüsteemid.
Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude , lihaskude, närvikude ja sidekude.

• E p i t e e l k u d e katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organied. Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Samas toimub epiteelkoe kaudu ka kogu ainevahetsus organismi ja väliskeskkonna vahel. Vahetult epiteelkoe all asub põhiliselt kollageenist koosnev basaalmembraan , mis toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega. Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel , kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed . See esineb näiteks hingamisteedes , kus ripsmed püüavad kinni tomuosakesi. Spetsiaalrakud täidavad mitmesuguseid ülesandeid: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu, lima ja mitmesuguseid muid aineid.
  
• S i d e k o e rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastesid kiude moodustavaks valguks. Sidekoe hulka kuuluvad pealtnäha väga erisugused koeliigid, nagu kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude (sidemed ja kõõlused), kõhr ja luu ning veri . Kohev sidekude täidab eelkõige siduvat ja koondavat rolli, hoides teisi sidemeid ja organeid paigal ning tagades nende elastsuse. Rasvkoes talletatakse kehavõõrad ained, mida erituseleundid ei suuda eritada. Firbillaarses sidekoes on rakuvaheaine tihedte paralleelsete kollageeni kimpudena. Sellised kimbud moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge, ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude mooodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforisooladega. Veres on rakuvaheaineks erinevat teistest sidekoeliikidest vedel vereplasma.
  
• L i h a s k o e talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon . Lihaskoe kokkutõmme toimub tänu neid paikevatele muofibrillidele. Müofibrbillid koosnevad müofilamentidest – aktiinist ja müosiinist. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude ja vöörlihaskude. Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, mille kokkutõmme toimub aeglaselt. Silelihase kokktõmme ei allu tahtele, seda reguleerib vegetatiivne närvisüsteem kui ka mõned hormoonid. Vöötlihaskude koosneb lihaskidudest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofirbillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese kõlge ja võimaldavad liikuda. Südamelihaste