Armosfääri koostis ja ehitus (1)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Atmosfäär - KONSPEKT

GEOGRAAFIA KOKKUVÕTE ATMOSFÄÄR * atmosfäär ­ õhkkond. Maad ümbritsev õhukiht. * õhk- gaaside segu Koostis: - N2 lämmastik 78% ­ tekkinud organismide lagunemisel - 02 hapnik 21% - rohelised taimed fotosünteesivad seda - Ar argoon 0.93% - tekib radioaktiivsete ainete lagunemisel - CO2 süsihappegaas 0.03 % - hapniku põlemisel (hingamine ka!). kuna tal on suur soojusmahtuvus, hoiab sooja kinni ­ põhjustab kliima soojenemist kui hulk suureneb ! Õhk sisaldab ka metaani CH3, vingugaasi CO, SO-,NO- ühendeid, tahkeid osi (tolm) ja veeauru (0.5-4%) Ehitus: jagatakse kõrguse muutumise järgi 4-ks sfääriks: 1. TROPOSFÄÄR: - kõige alumine kiht - u 80% õhumassist - poolustel 9 km, ekvaatoril 18 km paksune - temperatuur langeb 6°C 1 kilomeetri tõusu kohta - KÕIK ILMANÄHTUSED: tuul, pilved, aastaajad jne - troposfääri kohal (u 8-9km polaaraladel, u 11km Eesti kohal) on tropopaus ­ õhukiht, millest kõr

Geograafia

9

docx

ATMOSFÄÄR

ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär:  alumine atmosfääri kiht  tekivad pilved, sademed  õhk liigub ja seguneb  kujuneb ilm ja kliima  temp langemine  troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange  tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär:  ulatub u 50 km  O3 põhjustab temp tõusu  O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär:  50 - 85 km  O3 pole  temp kiire tõus  õhk hõre Termosfäär:  temp tõus, sest õhumolekule vähe  sujuv üleminek planeetidevaheliseks ruumiks  õhkkonna paksus u 1000 km 2. Nimeta 2 tähtsamat õhu koostise olevat gaasi? Õhu koositisesse kuuluvad N, O2, CO2 ja H2O (veeaur):  N (78%) - tekib org aine lagunemisel, vajalik taimekasvuks  O2 (21%) - fotosüntee

Geograafia

2

docx

GEOGRAAFIA - atmosfäär

Atmosfääris õhk liigub vertikaalselt ja horisont ühtlustab temperatuuri ja kannab laiali saastet. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumaj ja merendus. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugust teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks, kasutatakse ka külmutamisel ja säilitamisel. Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus, seda kasutavad organismid hingamiseks, vajalik põlemiseks, oksüdeerumine. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist, vajalik roheliste taimede fotosünteesi toimimiseks. Kõige rohkem on veeauru (satub atmosfääri: aurumisel aluspinnalt, transpiratsioonil taimedelt, orgaanilisel hingamisel), tähtsus: veeringe

Geograafia

9

doc

Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest

ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS JA EHITUS KOOSTIS ­ gaaside segu, lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid. Armosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus o Lämmastik ­ tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. o Hapnik ­ tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas ­ satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist

Geograafia

3

doc

Geograafia - Atmosfäär

Bjerknes jt) poolt loodud tsüklonite tekke ja arengu teooria, millel põhineb sünoptiline ilmaennustamine. 2) Atmosfääri tähtsus: · Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades O2: hingamine, põlemine. · Võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastiku taimekasvuks. · On elukeskkond: linnud, putukad, eosed jne. · Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed. Atmosfääri koostis ja ehitus 3) Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,93%), süsihappegaasist (0,03%) ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides (0,5-4%). Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti

Geograafia

2

odt

Atmosfäär

Alguses kiudpilved, mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, Külm Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. front langeb järsult. Talvel esineb külma frondiga äikest harva. Sajuala frondi taga. Leppemärgid- sinised, 3.Atmosfääri koostis *Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks. *Hapnik- 21%. Teke: fotosünt. organismide elutegevuse käigus. Tähtus: hingamiseks *Süsihappegaas- 0,03%. Teke: fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärel. Tähtsus: põhjustab kliima soojenemist. *Veeaur-0,5-4%. Teke:vee aurustumisel maapinnalt. Tähtsus:vähenevad õhutemp. kõikumised Sfäärid *Troposfäär- kõige alumine atmosfääri kiht, ulatub u

Geograafia

3

doc

Tuul, frondid, tsüklonid

Atmosfäär (õhkkond): · Troposfäär ­ seal paikneb 80% õhkkonna massist. Leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused (tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, tekib ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Ulatub 8 (polaaraladel)- 16(ekvaatoril) km-ni. Temp langeb 6°C km kohta. · Tropopaus ­ õhukiht, millest kõrgemal temp enam ei lange. Troposfääri peal. · Stratosfäär ­ ulatub ligi 50 km kõrguseni. Moodustab 20% atmosfääri massist. Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma, kuna seal paikneb osoonikiht, mis neelab päikeselt tuleva UV- kiirguse. · Mesosfäär ­ (50-85km). Osoonikihti seal enam pole ning temp langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on seal väga hõre. · Termosfäär ­ Õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Selle õlemist piiri on võimatu määrata, tinglikult on õhk

Geograafia

6

doc

Atmosfääri koostis ja ehitus

ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond. Tänapäeva ilmaennustamiseks kasutatakse satelliitpilte, ilmaradareid, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Arvutid on palju arengule kaasa aidanud. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78 %), hapnikust (21 %), argoonist (0,93 %), süsihappegaasist (0,03 %) ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisest ja on vajalik taimekasvuks. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.(neelab

Geograafia

Kommentaarid (1)