Armosfääri koostis ja ehitus (1)

Armosfääri koostis ja ehitus
Õhk,gaaside segu, mis koosneb N (78%), O2 (21%), 1 % Argooni, CO2, muud.
N on tekkinud surnud organismide kõdunemisel.
02 tuleb fotosünteesist.
Argoon tekib radioaktiivse aine lag.-st.
CO2 põlemisel(fosiilsete kütuste) ja hingamisel.(suur soojusmahtuvus )
Muud gaasid- veeaur, tolm suits tahm , soola osakesed.
Troposfäär, 80% õhkkonna massist, iga km kohta langeb umbes 6kraadi õhutemp. TF kohal on tropopaus -õhukiht, millest kõrgemal temp. Enam ei lange.
Stratosfäär ulatub 10- 50km , u 20%õhuhulgast. Temp tõuseb, osooni kihi tõttu. Neelab UV, kaitseb elu. Õhurõhk on väga väike.
Mesosfäär temp. Langeb -80kraadini, sest õhk on hõre, tekivad ööpilved.
Termosfäär- temp. Sõltub molekulide liikum ., rõhk on olematu, virmalised tekivad, mis on seotud päikesetuultega ja jälgitavad poolustel. 1000km õhkkonna kogupaksus .
Päikesekiirguse spektraalne koostis
56% silmaga nähtav laine, 8% UV-d, 36% Infrapunakiirgus , keha tunneb soojuskiirgusena.
Päikesekiirguse muutumine atmf-s
U. pool atmsf-i sisenenud päikeekiirgusest jõuab maale.
ALBEEDO - tagasi peegeldusvõime. Veel väike.Maa keskm. 31%.
Kiirgusbilanss
Pos. Kui maale saabuv kiirgus ons uurem kui lahkuv.
Neg. Kui saabub maale vähem kui lahkub , tulemuseks jääaeg.
Mida kõrgem on aluspinna temp. Ja madalam õhutemp., seda suurem on MAA SOOJUSKIIRGUS ja seda kiiremini maapind jahtub.
EFEKTIIVSEKS KIIRGUSEKS nim. Maa soojuskiirguse ja atmsf.-i vaukiirguse vahet. Tav. On see pos. St. Et maapind annab rohkem soojuskiirgust äära, kui atmsf.-lt vastu saab. Selge ilmaga tugevam efekt. Kiirgus.
R=Q(1-A)-E kus R-kiirgusbilanss, Q-kogukiirgus, A-albeedo, E- efektiivne kiirgus.
Osooniaugud
Stratosfääris, koosneb 03-st, freooni 1 mol lag. 1milj. Mol 03-e, madalad temp. Soodustavad freooni lag.
Kasvuhooneefekt
Muudab krbed kuivemaks, parasvöötme vihmasemaks.
Päikesekiirgus läbib atmf.-i , pikalaine soojuskiirgus on takistatud, see neeldub õhus, mille tagajöärjel atmf. Soojeneb. Soojuskiirguse neelajad on veeaur, Co2, metann, naerugaas jne.
Tuul ja õhuringlus
Tuul- horisontaalne õhu liikumine, tekib õhurõhu erinevustest.
Madal temp. Õhurõhk on kõrge.
Normaal õhurõhk on 760 mm Hg, 1031mb.
Tuulte tegelikku suunda mõjut. 3 jõudu:
Gradient jõud( K-lt M-le)
Coriolise jõud- inertsjõud( põhjapoolkeral liikuvad jõud liiguvad paremale)
Hõõrdejõud
GRADIENTJÕUD- õhurõhkude erinevusest tekkinud jõud, mis on suunatud Klt Mle.
Armosfääri koostis ja ehitus
Õhk,gaaside segu, mis koosneb N (78%), O2 (21%), 1 % Argooni, CO2, muud.
N on tekkinud surnud organismide kõdunemisel.
02 tuleb fotosünteesist.
Argoon tekib radioaktiivse aine lag.-st.
CO2 põlemisel(fosiilsete kütuste) ja hingamisel.(suur soojusmahtuvus)
Muud gaasid- veeaur, tolm suits tahm, soola osakesed.
Troposfäär, 80% õhkkonna massist, iga km kohta langeb umbes 6kraadi õhutemp. TF kohal on tropopaus-õhukiht, millest kõrgemal temp. Enam ei lange.
Stratosfäär ulatub 10-50km, u 20%õhuhulgast. Temp tõuseb, osooni kihi tõttu. Neelab UV, kaitseb elu. Õhurõhk on väga väike.
Mesosfäär temp. Langeb -80kraadini, sest õhk on hõre, tekivad ööpilved.
Termosfäär- temp. Sõltub molekulide liikum., rõhk on olematu, virmalised tekivad, mis on seotud päikesetuultega ja jälgitavad poolustel. 1000km õhkkonna kogupaksus.
Päikesekiirguse spektraalne koostis
56% silmaga nähtav laine, 8% UV-d, 36% Infrapunakiirgus, keha tunneb soojuskiirgusena.
Päikesekiirguse muutumine atmf-s
U. pool atmsf-i sisenenud päikeekiirgusest jõuab maale.
ALBEEDO- tagasi peegeldusvõime. Veel väike.Maa keskm. 31%.
Kiirgusbilanss
Pos. Kui maale saabuv kiirgus ons uurem kui lahkuv.
Neg. Kui saabub maale vähem kui lahkub, tulemuseks jääaeg.
Mida kõrgem on aluspinna temp. Ja madalam õhutemp., seda suurem on MAA SOOJUSKIIRGUS ja seda kiiremini maapind jahtub.
EFEKTIIVSEKS KIIRGUSEKS nim. Maa soojuskiirguse ja atmsf.-i vaukiirguse vahet. Tav. On see pos. St. Et maapind annab rohkem soojuskiirgust äära, kui atmsf.-lt vastu saab. Selge ilmaga tugevam efekt. Kiirgus.
R=Q(1-A)-E kus R-kiirgusbilanss, Q-kogukiirgus, A-albeedo, E- efektiivne kiirgus.
Osooniaugud
Stratosfääris, koosneb 03-st, freooni 1 mol lag. 1milj. Mol 03-e, madalad temp. Soodustavad freooni lag.
Kasvuhooneefekt
Muudab krbed kuivemaks, parasvöötme vihmasemaks.
Päikesekiirgus läbib atmf.-i , pikalaine soojuskiirgus on takistatud, see neeldub õhus, mille tagajöärjel atmf. Soojeneb. Soojuskiirguse neelajad on veeaur, Co2, metann, naerugaas jne.
Tuul ja õhuringlus
Tuul- horisontaalne õhu liikumine, tekib õhurõhu erinevustest.
Madal temp. Õhurõhk on kõrge.
Normaal õhurõhk on 760 mm Hg, 1031mb.
Tuulte tegelikku suunda mõjut. 3 jõudu:
Gradient jõud( K-lt M-le)
Coriolise jõud- inertsjõud( põhjapoolkeral liikuvad jõud liiguvad paremale)
Hõõrdejõud
GRADIENTJÕUD- õhurõhkude erinevusest tekkinud jõud, mis on suunatud Klt Mle.