Ookeani elustik (0)

Ookeani elustik
Ookeanid on meie planeedi tunnusmärk. Maa on ainus planeet päikesesüsteemis, mida on õnnistatud vee olemasoluga, et elu saaks selles tekkida.
Ookeanid on nii suured, et nad võtavad enese alla peaaegu 71 % kogu maakera pinnast (361 miljonit ruutkilomeetrit). Ookeanite keskmine sügavus on 3730 m ja kõige sügavam punkt 11038 m, on Vaikse ookeani kirdeosas. Ookeanid hoiavad eneses meeletu koguse vett - 1185 miljonit kuupkilomeetrit. ( http://www.marinebiology.org )
Ookeanid jagatakse sügavusvöönditeks. Ookeanides ja ääremeredes, kus esinevad tõus ja mõõn, eristatakse mõõna ajal regulaarselt kuivaks jäävat ning tõusu ajal veega üleujutatavat rannikuvööndit, mida nimetatakse litoraaliks. Kõige madalamast mõõnaveetasemest kuni 200-400 meetri sügavuseni mandrilava kohal asub sublitoraal. 2500-3000 meetrini järgneb batüaal ehk mandrinõlv, kuhu ei jõua enam päikesevalgus. Veelgi allpool paikneb ookeani põhja kõige ulatuslikum osa abüssaal ehk ookeani nõgu. Abüssaalis puuduvad päikesevalgus ja taimed täielikult, vesi liigub seal väga aeglaselt ja seal on väga suur rõhk (300-1100 at). Süvaveelisi süvikuid, mis hõlmavad vaevalt 1 % ookeani põhjast, nimetatakse ultraabüssaaliks. (Loomade elu I)
Samal viisil jaotatakse ka ookeanide veemassiivi ehk pelagiaali kihid : epipelagiaal on kogu ookeani veele orgaanilist ainet produtseeriv vetikate arenemise tsoon. Batüaalile vastab batüpelagiaal ning abüssaalile abüssopelagiaal. (Loomade elu I)
Elutingimused on ookeani eri osades vägagi erinevad sõltuvalt sellest, kas tegu on avaookeaniga või rannikupiirkonnaga.
Estuaarides ehk lehtersuudmetes, mis on tekkinud suurte jõgede mere poole laienevas suudmetes maismaa vajumise, merepinna tõusu või loodete poolt tekitatud erosiooni tagajärjel valitsevad väga muutlikud ökoloogilised tingimused. Toitaineid kandub sinna jõest külluslikult. Omapärane rikkalik elustik koosneb seal riimvee-organismidest ning eurühaliinseist mere- ja mageveeorganismidest. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges)
Deltades valitsevad sarnased elutingimused estuaaridega Deltaks nimetatakse jõesuudmetes asuvat alluviaalsete setete kuhjumisala, mis on tavaliselt jõeharudest liigestatud. Delta kujuneb jõevee, loodete, merelainetuse ning hoovuste setteid transportival ja kuhjaval toimel. Deltade piirkonda võivad tekkida ka mangroovisoostikud (Sundangani mangroovisoostik Gangese deltas ) (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Üldise hüdrobioloogia konspekt-