Sisesekretsioon (2)

Anatoomia ja füsioloogia - SISESEKRETSIOON
Sisesekretsiooninäärmed on need näärmed, mis oma hormooni saadavad verre või rakuvahelisse ruumi.
Välissekretoorsed ehk eksokriinsed näärmed saadavad oma produkti keha pinnale ja kehaõõnde.
Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte rühma:
1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest.

• ajuripats ehk hüpofüüs
  
• käbinääre
  
• kilpnääre
  
• kõrvalkilpnääre
  
• harknääre
  
• neerupealised
  
• kõhunääre
  
• sugunääre
  

Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed - on nii sise- kui välissekretoorsed näärmed.
Kõhunääre toodab insuliini, glükagooni ja pankrease polülipiide.
Välissekretoorne funktsioon: kõhunäärme nõre tootmine.
Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide sekretsioonist. Välissekretoorne naisel seisneb munaraku produktsioonis. Mehel aga spermatotsoidide produktsioonis.
2) mitteklassikalised näärmed. Sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult paigutunud sisesekretoorsed rakud . Ta on nendes kohtades hajutatud, kus pole endokriinne bla... Eriti rohkesti on neid NS-is ja seedeelundkonnas.
Hormooni väljutus närvirakust ja transport:
1) vere kaudu ehk endokriinselt
2) parakriinselt - see on vahetus naabruses olevale efektorrakule
3) autokriinsed - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel.
4) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb siis kas verre või rakuvahelisse ruumi.
Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele
Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava hormooni suhtes tundlik retseptor . Teistele retseptoritele ta mõju ei avalda.
Retseptorid jagunevad kahte suurde rühma:

• membraanretseptorid - need paiknevad efektorraku membraani pinnal
  

• raku sisesed ehk intraselluraalretseptor (tsütoplasma retseptor; tuuma retseptorid)
  

Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon
Hüpofunktsioon - näärme alatalitlus , kus siis nääret produtseeritakse vähe või üldse mitte.
Hüperfunktsioon - nääre produtseerib hormoodi liiga palju. Siis on selle hormooni toime ülemäära palju väljendunud.
Hüpotaalamo hüpofüsiaalsüsteem

• hüpotaalamus ja hüpofüüs - need on seotud hüpofüüsi varre kaudu. sellel süsteemil on kaks alasüsteemi: 1) hüpotaalamuse hüpofüsiotroopne (soodustav) ala. Seda ala ja hüpofüüsi eessagar ehk näärmehüpofüüs. Seal paiknevad neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon ja millel on ka näärmeraku funktsioon produtseerida hormooni. Hormooni süntees toimub nende närviraku kehas. Hormoon laskub pikki aksonit allapoole ja jõuab hüpofüüsi varre piirkonnas olevate veresoonte põimikuni. Need on arteriaalsed veresooned . Edasi liigub hormoon venoossete veresoonte kaudu eessagarasse ja mõjutavad eessagara näärmerakkude talitust . Hüpotaalamusest pärit hormoonid on kahesugused:
  
• liberiinid, mis stimuleerivad eessagara hormoonide tööd ja
  

• statiinid, mis pidurdavad eessagara näärmerakkude tööd
  

Hüpotaalamuse tase

• gonadoliberiid ehk gonadotrobiinriliisinghormoon - see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras luteiniseeruva hormooni e LH teket
  

• kortikoliberiin - stimuleerib hüpofüüsi eessagaras AKTH teket (adrenokortikotroopne) hormoon. See stimuleerib neerupealiste koores eelkõige glükokortikoidide teket. Nende endaga on kortisool
  
• türeoliberiin - see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras kasvuhormooni teket. Kasvuhormooni teket stimuleerib aga somatoliberiin e kasvuhormoon.Hüpofüüsi eessagara kaks efektoorset hormooni on prolaktiin ja kasvuhormoon. Need ei mõjuta teiste sisesekretoorsete elundite talitust.
  

Prolaktiin mõjutab piima teket ning piimanäärmete kasvu ja näärmerakkude arengut raseduse ajal ja rinnaga imetamise ajal.
Kasvuhormoon - seda produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras. Kasvuhormoonil on otsesed ja kaudsed mõjud kasvule ja ainevahetusele. Kaudselt mõjutab realiseerunud maksas tekkivate hormoonide ja somatonediinide kaudu. Ja somatonediinid stimuleerivad kõhre rakkude ehk kondrotsüütide paljunemist luudes. Kondrotsüüdid järk-järgult luustuvad ja nii tekibki luu kude ja luud pikenevad. Ainevahetuslik hormoon stimuleerib valgu sünteesi. Aga see stimuleerib ka lihasvalgu sünteesi. Kasvuhormooni kasutatakse ka dopinguainena.
Kasvuhormooni otsene toime on seotud rasvade ja süsivesikute ainevahetusega. See simuleerib rasvkoe rakkude ammutamist ja võimaldab paremini energiat kätte saada.
Neuro hüpofüüs ja selle hormoonid

• neuro hüpofüüsi: hüpotaalamuse neurosekretoorsed tuumad (paraventikulaarne ja praoptikum) produtseeriva antidiureetilist hormooni ADH ja oksüdosiini. Mõlemad hormoonid transporditakse mööda aksonit tagasagarasse ja vabanevad vastava stiimuli korral.
  

ADH e vasopressiin : ADH teket ja vallandumist stimuleerib:

• osmootse rõhu tõus - võib olla põhjustatud rohke magusa söögi ja joogi tarbimisest. Osmootne rõhk võib tõusta ka suurel vee kaotusel: higistamine , oksendamine või kõhulahtisese korral.
  

• vere mahu ja vere rõhu langus - võib olla põhjustatud vere kaotusest, oksendamisest ja kõhulahtisusest.Sellel hormoonil on järgmised põhitoimed:
  
• toime neerudele on diureesi vähendav (diurees - uriini teke), ADH toimib nefronis kogumistorukeste ja vääniliste torukeste lõpposale. Ta suurendab nendes torukestes epiteel rakkude läbilaskvust vee suhtes, Seetõttu imendub rohkem vett verre tagasi ja lõpliku uriini kogus jääb väiksemaks. 1) Kui vett on organismis rohkem, siis tekib ADH-d vähem ja tagasiimendumine on ka väiksem. Uriini tekib tänu sellele ka rohkem.
  
• suunatud veresoontele. Mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopressiidi e ADH-d eritub tavalisest rohkem. Tegemist on siis vere mahu ja rõhu langusega. Suurema languse ADH korral veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb.
  

V1 - veresoonte silelihastele; V2 - tundlikkus ADH suhtes on kõrgem
Oksüdotsiin

• Seda produtseeritakse hüpotalamuses ja läheb hüpofüüsi tagasagarasse.
  

Toime:
1) stimuleerib emaka kontraktsioone. Teda vabaneb rohkem siis, kui väljakantud loode laskub emakas allapoole ja venitab emakakaela. Venitus on stiimuliks, mis vabastab oksüdotsiini. Sünnitustegevus intensiivistub. Pärast loote väljutust tõmbub emakas oksüdotsiini tõttu kokku (see on vajalik verejooksu peatamiseks).
2) stimuleerib piima väljutut rinnaga toitmisel. Kui laps võetakse sööma, siis puudutus vast rinnanibusid ongi stiimuliks piima väljutamisele. Piima peiteperiood nibu puudutusel on ~3 sekundit. Piimajuhade silelihased tõmbuvad kokku.
3) soodustab ematunde teket
4) soodustab paarisuhete teket
5) meestel soodustab see teatud hulgal seemnvedeliku väljutust
6) naistel soodustab suguühte ajal seemnevedeliku minemist munajuhadesse .
Kilpnääre

• paikneb kaela piirkonnas. Eristatakse kahte sagarat, aga mõnikord ka kolme. Nimetuse on saanud sellest, et meenutab kilpi. Kilpnäärme hormoonide väljutust kontrollitakse hüpotalamuse ja hüpofüüsi eessagara kaudu.
  
• kui kilpnäärme hormoonide tase langeb, stimuleeritakse hüpotalamuses türeoliberiini produktsiooni ja see omakorda stimuleerib hüpofüüsi eessagarast türeotroopse hormooni väljutust.
  
• kui kilpnäärme hormoonide tase veres tõuseb, siis väheneb türeotroopse hormooni produktsioon ja vastupidi.
  

Kilpnäärmel on väga hea verevarustus !

• kilpnääre produtseerib hormoonidest trijoodtüroniini e T3-e tetrajoodtüroniini e T4.
  
• T4 on väga vähe aktiivne. T3 on aktiivne. T4 on nagu depoo ( tagavara ), mis vajaduse korral annab ühe joodi ära ja muutub aktiivseks.
  
• türokaltsitoniin ehk kaltsitoniin - teda produtseeritakse kilpnäärmes C rakkude poolt. Kaltsitoniini funktsioon on seotud kaltsiumi ja fosfori mõjuga. Kaltsiumi mõjul läheb verest rohkem kaltsiumi luudesse ja liigproduktsiooni korral on luude tihedus tavalisest märksa kõrgem.
  

T3 ja T4 toime:
1) kilpnäärme hormoonid stimuleerivad põhiainevahetust (PAV). Nad teevad seda süsivesikute oksüdatsiooni produtseerides. Kilpnäärme ületalitluse korral ainevahetus kiireneb .
2) Kilpnäärme hormoonid stimuleerivad südame tegevust (kiirendavad). Nad teevad seda tänu südame erutustekke ja juhtesüsteemi tundlikuse suurenemisele adrenaliini suhtes.
3) loote ja varases lapseeas stimuleerivad kilpnäärme hormooni närvikasvufaktori teket ja on ka vajalikud kasvuhormooni toime avaldumiseks.
4) stimuleerivad erutusprotsesse närvisüsteemis ja erutusülekandel närvidelt lihastele .
5) valkude ainevahetust mõjutavad kasvuperioodil stimuleeriva aga täiskasvanu eas rohkem valkude lammutamist soodustavalt.
6) stiumeerivad liponüüsi lammutamist.
Kilpnäärme ületalitus

• kilpnäärme ületalituse korral produtseeritakse T3 ja T4 liiga suures koguses. See tekitab hormoonide liigse toime seisundi, mida kutsutakse ka türeotoksikoos ehk kilpnäärme mürgistus.
  

Põhjused:
1) autoimmuunkehade teke - enim levinud põhjus, mis seonduvad kilpnäärme hormoonide produktsiooniga (rakkude retseptoritega) ja hakkavad stimuleerima nende talitust, nii nagu teeb seda türeotroopne hormoon. Selle haiguse nimetus on Graves haigus.
Ületalitusele iseloomulikud tunnused:
1) põhiainevahetus on kiirenenud, sellest tulenevalt tekib organismis rohkem soojust, keha temperatuur on pisut kõrgem, soojuse äraandmine on suurenenud, nahk on pidevalt niiske ja roosakas. Kuna ainevahetus on kiirem, siis võib inimene ka kõhnuda.
2) esineb eksoftalmia ehk punnsilmsus. Silmamunad on esile tunginud ja neil inimestel on hirmunud ilme. Silmavalged võivad ka paista.
3) kilpnääre kaelal võib olla suurenenud ja seda kutsutakse struuma e hõõtsik
4) südametegevus on kiirenenud ehk esineb tahhükardia ja võib esineda ka arütmia.
5) esineb käte värisemine ehk tremor, kuid käte värisemine tekib ka vananedes ja kroonilise alkoholismi korral.
6) emotsionaalne labiilsus. Inimesed erutuvad kergesti, hakkavad nutma kergesti. Samuti negatiivsed emotsioonid mööduvad kiiresti jms.
Kilpnäärme alatalitsu:

• lapseeas avaldub kretinismina. iseloomulikud tunnuseks on kääbuskasv ja vaimne alaarenemine. Vaimne alaareng on põhjustatud närvikasufaktori vähesusest või puudusest. Kääbuskasv on põhjustatud sellest, et kilmpnäärme hormoonide puudusel jääb hormoonide toime ära. RAVI: kretinismi puhul ravi seisneb kilmnäärme hormoonide kunstlikus manustamises. Vajalik on varajane diagnoos. Kretinismi põhjuseks võib olla joodi vaesus joogivees või toidus.
  
• täiskasvanul avaldub alatalitus limaturse ehk müksödeemina. Põhjus selle nimetuses on see, et limakude hakkab ladestuma naha alla. Nahk on kahvatu/hallikas ja vajutamisel taigna sarnane. Iseloomulik on veel, et juusked muutuvad haprak, hakkavad välja langema , ihukarvad on rabedad, nahk on paksenenud. Need inimesed on apaatsed, vaimsed võimed jäävad seisma/ei arene edasi ja kui jääb seisma, siis hakkab varsti taandareng , mälu halveneb, sugufunktsioon halveneb, kõhukinnisus. RAVI: samuti kasutatakse kilpnäärme hormoonide manustamist.
  

Kõrvalkilpnääre

• 4 väikest kilpnääret, mis kõik paiknevad kilpnäärme kõrval.
  
• kõrvalkilpnäärmeid produtseerivad hormoon nimetusega parathormoon (PTH). Kõrvalkilpnäärme ladinakeelne nimetus on Glandula parathyreoidea. PTH väljutus sõltub kaltsiumi tasemest veres. Kaltsiumi sisalduse langus veres alla 2,4 mmol/l stiuleerib PTH sekretsiooni.
  

Parathormooni (PTH) toimed:
1) PTH mõjul aktiveeritakse luudes luukudet lammutavad rakud ehk osteoklastid ja vabanev kaltsium läheb verre.
2) toime on suunatud neerudele. Neerudes suureneb kaltsiumi tagasiimendumine esmasuriinist ja kaltsiumi tase veres tõuseb-
3) PTH mõjul suureneb vitamiin T3 hormooni ehk kaltsitrioodi süntees ja kaltsitrioodi mõjul suureneb peensoolest kaltsiumi imendumine verre. Kui kaltsiumi tase veres juba normaliseerub, siis PTH sekretsioon väheneb, kaltsiumi omandamine jällegi väheneb. Kui aga kaltsiumi tase veres on liiga kõrge, siis suureneb kilpnäärme hormooni türeokaltsitoniini süntees. Ja kaltsitoniinil on PTH-le vastupidine mõju. Kaltsium läheb luudesse. Kaltsitoniini kõrgenenud produktsioon põhjustab kaltsiumi ladestumise luudesse ja teistesse kudedesse ülemääraselt. Võivad tekkida neerukivid.
Harknääre (thymus, tüümus)

• paikneb rinnaku taga. See produtseerib mitmeid hormoone või hormooni sarnaseid aineid, mida kutsutakse tsütokiinideks. Ühine omadus on, et nad mõjutavad immuunsüsteemi.
  
• harknääre omab kõige suuremat tähtsust lapseeas immuunsüsteemi väljaarendamiseks. Kõige suurem on see vanuses 11-15. Hiljem see järk-järgul väheneb. See stiumleerib lapseeas kogu immuunsüsteemi rakkude teket. Võimalike haiguste kaitseks antikehade teke!
  

Neerupealised

• paiknevad neerude peal (neid on 2 tükki). Nad koosnevad koorest ja säsist. Koores eristatakse kolme kihti:
  

1) sõmerraku kiht - kõige välimine - ehk zona glomerulosa. See kiht produtseerib mineralokortikoide, mille esindajaks on aldosteroon . See hormoon mõjub mineraalainete ainevahetusele.
2) zona fasciculata - tema produtseerib glükokortikoide. Need on hormoonid, mis mõjutavad süsivesikute ainevahetust. Esindajaks on kortisool.
3) zona reticularis ehk võrkkiht. See produtseerib suguhormoone aga vähem kui suguhormoonid ise.
säsi ehk medulla - see produtseerib hormooni.
Aldosteroon - mineraal korikuoid. Seelle teket stimuleerib otseselt naatriumi sisalduse langus veres. Aldosterooni kaudne stimuletsioon käib aga RAAS süsteemi aktivatsiooni teel.
Aldosteroon toimib nefronis henlelingue ja suurendab henlelingus naatriumi ja vee tagasiimendumist.
Kuidas aktiveeritakse RAAS süsteem?

• reniin on ensüüm, mis vabaneb neerukoe endokriinsetes rakkudes ehk jukstaglomerulaarrakud. Reniinivproduktsioon suureneb siis, kui langeb vererõhk kohu organismis või neerudes. Reniini produktsioon suureneb ka naatriumi sisalduse langusel veres ja esmasuriinis. Reniini toimib vereplasmas ringlevale valgule nimega angiotensinogeen. See on mitteaktiivne. Angiotensinogeen koosneb 12 aminohappest. Reniini mõjul vabaneb 2 aminohapet ja tekib valk, mille nimi on angiotensiin1 , ka see ei ole aktiivne. Angiotensiin1-ele omakorda toimib ensüüm, mille nimi on angiotensiinkonverteenensüüm ehk AKE. Ja tuleb veel 2 aminohapet ära ja tekib angiotensiin2, mis ON AKTIIVNE.
  

Angiotensiin2 toimed:
1) vallandab adosterooni ja aldosterooni mõjul naatrium imendub tagasi verre.
2) ahendab veresooni ja tõstab vererõhku
3) angiotensiin2 tekitab janu - kõige võimsam aine organismis, mis tekitab janu
4) vabastab ADH (antidiureetline hormoon)
Neerupealiste säsi

• selle hormoon on adrenaliin. Selle produktsioon ja väljutus suureneb emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Sümpaatiline närvisüsteem.
  

Adrenaliin avaldab toimed:
1) südame tegevus kiireneb ja kokkutõmmete ulatus suureneb. Südame pärgarterid adrenaliini toimel laienevad , mille tõttu paraneb südamelihase enda verevarustus.
2) laienevad südamelihaste veresooned ja ka osad ajuveresooned. Naha veresooned aga ahenevad
3) hingamine kiireneb ja bronhid laienevad. Seetõttu suureneb kopsude ventilatsioon ja organismi hapnikuga varustatus.
4) intensiivistub liponüüs ja vabade rasvhapete sisaldus veres. See võimaldab organismil saada lpiididest täiendavat energiat. Suureneb ka glükogenolüüs ja valkude kasutamine glükogeneesi teel energia saamiseks. Valgud muudetakse aminohapeteks ja maksas saab etapi kaupa nendest lõpuks glükoos.
5) seedenäärmete talitlus pidurdub ja seedeelundite motoorika aeglustub.
6) silmaava ehk pupill laieneb
7) karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku, karvad tõusevad püsti
Neerupealise koore glükokortikoid

• nende esindaja on kortisool. Neid produtseeritakse zona fasciculata rakkudes.
  
• glükokortikoidide vabanemist reguleeritakse kortisooli enda taseme järgi veres. kortisooli taseme langus stiumleerib hüpotalamuses kortikoliberiini, kortikoliberiin omakorda stimuleerib hüpofüüsi eessagara AKTH produktsiooni. AKTH läheb verre, jõuab neerupealiste kooreni ja stimuleerib kortisooli väljutust. Kui kortisooli tase suureneb, siis pidurdub kortikliberiini ja AKTH produktsioon ning kortisooli produktsioon pidurub.
  

Kortisooli toimed:
1) ainevahetuslikult on tema toime sarnane glükagooni ja adrenaliini toimega. See tähendab et stimuleeritakse liponüüs, glükolüüs ja glükoneogenees. See avaldub eriti nälgimise korral. Adrenaliini mõju nälgimisel ei ole oluline.
2) koritsool pidurdab mitmesuguste põletikus osalevate ainete vabanemist. Näiteks Prostaglandiinid, tromboksaanid. Need ained osalevad ka allergilistes reaktsioonides. Prednisoloon ja deksametasoon. Põletiku vastane toime avaldub ka selles, et veresoonte läbilaskvus väheneb. Seetõttu on glükokortikoidid efektiivsed tursevähendajad. Glükokortikoidid ei avalda aga bakteritele mingit toimet. Nad võtavad küll põletikutunnused ära, kuid põletikutekitajaid nad ei hävita.
Glükokortikoidi pidurdavad antikehade teket. Ja seetõttu kasutatakse neid liigse immuunsuse mahasurumisel näiteks elundite siirdamisel.
Antikehade teke on seotud immuunsüsteemi rakkude talitusega. Immuunsüsteemi rakkudeks on leukotsüüdid ja täpsemini lümfotsüüdid. Samuti on immuunsüsteemi rakkudeks vereloomerakud, harknäärmerakudjapeensooles mitmesgused rakud, kuhu leukotsüüdid deponeeritakse. Glükokortikoidid pidurdavad nende teket ja aktiivsust. selle pärast kasutatakse glükokortikoide vereloomekasvajate raviks (leukoosi raviks). Toime on üsna hea
Suguelundite sugunäärmed

• naiste suguelunditeks on munasarjad. Need produtseerivad munarakke, mis on nende välissekretoorne funktsioon ja suguhormoone, mis on nende sisesikretsioon. Veel kuuluvad naise suguelundid emakas ja tupp.
  
• meeste suguelundid on munandid , välissekretoorne funktsioon - seemnerakkude produktsioon; sisesekretoorne funktsioon - suguhormoonide produktsioon. Suguelunditeks on ka suguti .
  
• Suguelundite kujunemine algab juba embrünaal perioodis, edasine areng toimub lapseeas ja väljakujunemine puberteedieas. Naisel kujunevad suguelundid täielikult funktsioonerivatena välja östrogeeni mõjul. Nende mõjul kujunevad välja ka sekundaarsed elundid . Mehel kujunevad lõplikult välja puberteedi perioodil testosterooni mõjul ja sekundaarsed sugutunnused samuti.
  

Sekundaar sugutunnused:
1) hääletämber. Postel häälemurre
2) karvakasv ja selle omapära. Meestel habe, intensiivne karvakasv kätel, jalgadel, rinnal, seljal jne. Juustekasv on naistega võrreldes kehvem.
3) karvade paigutus häbemepiirkonnas on naistel ja meestel erinev. Naistel on kolmnurkse kujuga ja meestel rombi kujuga.
4) skeleti ehituse ja rasva ladestumise omapära. Naised on laiemate puusade ja kitsamate põlvedega. Meestel vastupidi. Rasva ladestumine toimub rinna ja puusade piirkonda. Meestel ladestub kõhupiirkonda.
5) psüühika ja käitumis omapära. Suguhormoonid mõjutavad ajus erinevalt naiste ja meeste psüühikat ja käitumist.
Kuidas reguleeritakse suguhormoonide väljutust?

• meestel toimib see suguhormoonide taseme järgi veres. See toimub negatiivse tagasisisde teel. Testasterooni langus veres stimuleerib hüpotalamuse ja hüpofüüsi vahendusel rohkem testosterooni. Hüpotalamuses on suguhormoonide produktsiooni mõjutavaks hormooniks gonadoliberiin . Gonaadid on sugunäärmed. Meestel stimuleeritakse gonadoliberiini eessagaras produtseeritakse hormooni mille nimetud on ICSH e interstitsiaalrakke stimuleeriv hormoon. Aga see hormoon on identne naise organismi LH'ga.
  
• naise organism reguleerib hormoonide väljutust hüptalamuse ja hüpofüüsi eessagaras. Hüpofüüsi eessagara hormoon FSH stimuleerib östrogeenide hormoone ja LH naisel produtseerib gestageenide produktsiooni. LH stimuleerib kollakehade arengut.
  

Menstruatsioontsükkel

• perioodiline muutus naise organismis, mis toimub hüpotalamuses, hüpofüüsis, emakas, tupe limaskestas ja ka rinnanäärmes.
  
• munasarja faase on kaks:
  

1) polikulaarfaas
2) kollakehafaas
Neid lahutab üksteisest ovulatsioon , mis seiskab munaraku väljumise follüklis-'
Emaka limaskesta faase eristatakse tavaliselt kolme:
1) deskvamatsioon e menstruatsoonifaas. Selle faasi kestvus on 1-5(7) päeva ja selles faasis toimub emaka limaskesta irdumine, millega kaasneb vere eemaldumine.
2) proliberaalne faas. Päevad on vastavalt sellele, kui pikk on esimene faas. 6-14 juhul kui tegemist on enamesineva 28 päevalise tsükliga. Selles faasis emaka limaskesta rakud kasvavad/vohavad. Limaskest muutub paksemaks. Limaskesta sisse ilmuvad uued veresooned ja näärmerakud.
3) sekretsioonifaas (15-28). Selles faasis emaka limaskest pakseneb veelgi, näärmed muutuvad kohevamaks, näärmerakkudes ladestub glükogeeni. Veresooned muutuvad väänilisemaks, veresoonte võrgustik limaskestas suureneb. Seega luuakse optimaalsed tingimused viljastatud munaraku vastuvõtuks. Limaskest saavutab kõige optimaalsema seisundi 6-7ks päevaks pärast ovulatsiooni ja see on ka aeg, mil viljastumise korral viljastataud munarakk implateerub (kinnitub limaskestale ja sinna sisse tungimine).
Kui viljastamist ei toimu hakkab emaka limaskest taandarenema, verevarustus halveneb ja toimub uus deskvamatsioon.
Tsükli kestus on ~4 nädalat. Selle juures püsiv pikkuselt on kollakeha faas. Ovulatsioon võib mõne päeva pikkuses kõikuda. Normaalseks loetakse veel 5 päeva kõikumist +- 3 päeva.
Kui tsükkel on 30 päeva, siis ovulatsioon on 16ndal päeval (30-14=16)
Tsükli regulatsioon tervikuna

• tüskli alguses hakkab tõusma finiiklit stimuleeriva hormooni tase (FSH). Selle mõjul hakkab folliiklis küpsema munarakk, mis FSH mõjul produtseerib östradiooli, mille tase järjest tõuseb. Folliiklis produtseeritakse veel ka hormooni nimega inhibiin . Inhibiin avaldab pidurdavat mõju hüpofüüsi eessagarale, mistõttu FSH tase hakkab langema ja seetõttu ei saa hakata arenema teine folliikel. Östradiooli tase järk-järgult tõuseb, saavutab oma maksimumi 12-13 päevaks ja selle tõusu tõttu tõuseb järsult LH tase ja LH tõus kutsub esile ovulatsiooni. Folliikel lõhkeb ja munarakk väljub. Munarakk satub kõigepealt kehaõõnde munajuhade naabruses. Munarakk haarataks munajuha narmastega ja suunatakse munajuhasse. Edasi tekib folliiklist kollakeha ja selle aengut mõjutab nii LH kui ka FSH. Kollakeha hakkab produtseerima kollakeha hormooni. Progesterooni mõjul emaka limaskest viiakse sekretsiooni faasi. Kollakeha produtseerib ka östrageeni. Östrageen ja progesteroon avaldavad negatiivse tagasiside teel mõju adenohüpofüüsile ja kuna FSH tase on madal, siis uus folliikel pärast ovulatsiooni kohe arenema ei saa hakata. Kui viljastumist ei toimu, hakkab kollakeha taandarenema, emaka limaskesta verevarustus halveneb ja tekib uus limaskesta irdumine.
  

24 tuni pärast ovulatsiooni tõuseb temperatuur poole kraadi võrra ja jääb kõrgenenuks kogu tsükli teise poole.
Viljastumine ja raseduse hormonaalne regulatsioon

• viljastumine tähendab seemnerkkude tungimist munarakku. Sisse saab tungida üks spermatosoid. Ülejäänutele blokeeritakse sissepääs. Selleks, et munarakk viljastada, peab olema ~100 spermatosoidi abis, kes panevad munaraku pöörlema.
  
• viljastamine normaalselt toimub munajuhas ja see on võimalik ovulatsiooni eel või järgselt. Ovulatsiooni eel - kui suguühe toimus 2 päeva enne ovulatsiooni. Spermatosoidid säilitavad liikuvuse kuni 48 tunniks. Munaraku eluiga on ~24 tundi. Pärast ovulatsiooni on viljastumine võimalik päev pärast ovulatsiooni. Seega on viljastumine võimalik ~3 päeval. Ovulatsiooni aega võib määrata tõenäosuse alusel. Ultraheli kaudu on ka võimalik. Ovulatsiooni aega saab määrata ka temperatuuri mõõtmise kaudu.
  
• viljastatud munarakk kannab nimetust sügoot ja hakkab arenema munajuhas kus ta lõigustub. Munajuhasse jääb sügoot ~4 pärvaks ja 4-5ndal päeval jõuab viljastatud munarakk emakasse. Ta ei implateeru koheselt. Esialgu jääb limaskesta peale hõljuma ja implateerub 6-7 päeval. Ja siis algab loote areng.
  
• Loote areng toimub platsentas. Platsenta areneb viljastatud munaraku kestast nimega tropol´ plast ja platsenta p´alge e tropoplast hakkab kohe pärast implatatsiooni tootma hormooni nimega HCG. See on ka esimene rasedust diagnoosida võimaldav hormoon veres. Tema tase veres on määratav 7-9ndal päeval alates viljastumisest.
  
• HCG'l on LH mõju. Ta ei lase kollakehal taanareneda. Kui viljastumine on toimunud siis kollakeha ei taandarene just tänu HCG-le. HCG tase püsib kõrge esimesed 10 rasedusnädalat. Siis ta hakkab langema ja 12nda rasedusnädala lõpuks on ta oma tähtsuse kaotanud ja selleks ajaks on platsenta ise suuteline raseduse säilitamiseks vajalikul määral progesterooni tootma. Platsenta võtab kollakeha funktsiooni üle.
  
• Platsenta produtseerib veel lisaks HCG'le progesteroonim östrogeeni, platsentaarseid laktogeenseid hormoone (HPL).
  
• HPL - sellel on mõju rinnanäärmete arengule ja piimanäärmete arengulerinnanäärmes. Selle hormooni tase järk-järgult suureneb raseduse käigus.
  
• Progesterooni sekretsioon platsenta poolt suureneb samuti ja see on rasedust säilitav hormoon. See vähendab emaka kokkutõmbeid. Ta langetab ka tundlikkust oksüdotsiini ja östrageeni suhtes. Juhul kui progesterooni tase on madal, siis see ongi kõige tavalisem raseduse katkemise põhjus. Platsenta produtseerib ka östrogeene.
  

Östrogeenide funktsioon on soodustada emaka kasvu, emaka paksenemist, veresoonte arengut emakas.
Sünnitus

• sünnitegevust käivitab - ei ole veel päriselt selge. Arvatakse, et see algab siis, kui loode on välja kantud ja välja kantud loote neerupealised suurendavad järsult kortisooli produktsiooni. Selle kortisooli mõjul väheneb platsenta poolt progesterooni produktsioon ja suureneb östrogeenide produktsioon. Emaka kokkutõmbed tugevnevad.
  
• Väljakantud loode laskub allapoole emakakaela poole ja tekitab sellel venituse . Nüüd selle venituse tagajärjel vabaneb rohkesti oksüdotsiini. Kuna emaka tudlikkus oksüdotsiini suhtes on suurenenud, siis emaka kokkutõmbed järsult tugevnevad. Oksüdtasiooni mõjul vabaneb emakas ka prostaglandiin , millel on samuti kokkutõmbeid tugevndav mõju.
  
• Pärast sündi platsenta eemaldub samuti ja oksüdatsiooni mõjul emakas tõmbub kokku ja see on vajalik verejooksu peatamiseks.
  

•