Sisesekretsioon (2)

Sarnased õppematerjalid

16

docx

SISESEKRETSIOON

ja vabanev kaltsium läheb verre. PTH teine toime on suunatud neerudele. Neerudes suureneb kaltsiumi tagasiimendumine esmasest uriinist. Kaltsiumi tase veres tõuseb. PTH kolmas toime ­ PTH mõjul suureneb vitamiin D3 hormooni e kaltsitriooli süntees ja 4 kaltsitriooli mõjul omakorda suureneb peensoolest kaltsiumi imendumine verre. Kui kaltsiumi tase veres normaliseerub või on kõrgem, siis PTH sekretsioon väheneb. Kaltsiumi omastamine samuti väheneb, kui kaltsiumi tase veres on liiga kõrge, siis suureneb kilpnäärme hormooni türeokaltsitoniini süntees. Kaltsitoniinil on PTHle vastupidine mõju ­ kaltsium läheb verest luudesse. Kaltsitoniini kõrgenenud produktsioon põhjustab kaltsiumi ladestumise luudesse ülemääraselt ja kaltsiumi ladestumise teistesse kudedesse (nt. neerudesse, siis võib olla neerukivide teke tulenenud kaltsitoniini kõrgenenud produktsioonist). Harknääre

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

11

docx

Sisesekretsioon

Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aastakümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed- neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. Pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme- osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone Sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab

Anatoomia ja füsioloogia

11

docx

Sisesekretsioon

Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aasta kümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on, et koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed, sest neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. (pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme-osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone; sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab seemnera

Terviseõpetus

30

docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise

Anatoomia ja füsioloogia

17

pdf

Hormoonid

mitteglandotroopseid hormoone (STH, PRL, LPH) Adenohüpofüüsi hormoonid on valgud. · ACTH e adrenokortikotropiin e kortikotropiin e adrenokortikotroopne hormoon. Toime: ACTH stimuleerib neerupealisekoore hormoonide, eeskätt kortisooli sünteesi ja sekretsiooni. Kortisool inhibeerib omakorda negatiivse tagasisidestusena ACTH vabanemist. ACTH stimuleerib maksavälistes kudedes aminohapete transporti rakku. Sekretsioon: seda stimuleerivad CRH (kortikotropiini vabastav hormoon), ADH (vasopressiin), VIP, angiotensiin II, ka stress ja valu. Sekretsioon varieerub ööpäeva jooksul, olles maksimaalne hommikul ja minimaalne õhtul. ACTH tekib eelühendi pro-opiomelanokortiini POMC proteolüüsil. · TSH e türotropiin e türeotroopne e türeoidstimuleeriv hormoon. Toime: TSH stimuleerib kilpnäärme hormoonide T4 ja T3 sünteesi ja sekretsiooni, soodustab kilpnäärme kasvu

Biokeemia

8

pdf

SISESEKRETSIOON-ainevahet us

Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) ​Rakud on üksteisega ühenduses ​MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: ​levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: ​sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID:​ levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID:​ erituvad närvilõpmetest 2)​ ​Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad​: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: ​antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-​tasakaalu mõjutab eelkõige ​aldosteroon,​ mille eritumist reguleerib ​angiotensiin II 4)​ ​H

Anatoomia ja füsioloogia

4

doc

Sisesekretsioon

Sisesekretsioon. Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmed. Endokriinnäärmetel puudub sekreedi viimajuha ja nad eritavad sekreeti neist läbivoolavatesse veresoontesse. Endokrin. näärmed toodavad hormoone, mis kanduvad vere, lümfi, seljaaju vedeliku vahedusel laiali kogu organismis. Kuna hormoonid lõhustuvad kiiresti, peavad näärmed koguaeg töötama. Näärmete üle- ja alatalitlus põhjustavad organismis tugevaid häireid. Sisesekretsiooni näärmed on omavahel tihedas seoses. - Glandula ­ Nääre. KILPNÄÄRE ehk TÜREOID NÄÄRE. Paikneb kaelapiirkonnas, kilpkõhrel. Kilpnääret läbib tunnis ligi 5liitrit verd. Kilpnäärmesse koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood ( I ) Jood ühineb näärmed aminohapetega ja moodustab hormoonid ­ TÜROKSIIN ja TRIJOODTÜRONIIN ( need mõjutavad organismi kasvu ja arenemist, ainevahetuse aktiivsust, NS. erutuvust, oksüdatsiooniprotsesside aktiivsust( kehatemp. hoidmine ) ja sood

Bioloogia

53

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kumma

Eripedagoogika

Kommentaarid (2)