Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kokkuvõte astronoomiast (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ei näe Maal päeval tähti aga kosmoses nähtaval Päikesega samaaegselt?
  • Kumb paistab heledam?
  • Kus Maa punktis pole näha ükski lõunapoolkera tähtedest?
  • Kus on nähtavad kõik tähed?
  • Maa, Kuu, Päikese liikumised:
    Maa pöörlemine- öö ja päev
    (Maa pöörlemistelg on Maa orbiidi tasandiga 23 kraadi kaldu)
    Maa tiirlemine – aastaaegade vaheldumine
    Maa telje kalle – polaaröö ja polaarpäev, aastaaegade vaheldumine
    Maa tiirlemisperiood – 365 päeva
    Maa pöörlemisperiood – 24 h
    Kuu faaside vaheldumine 29,5 ööpäeva
    Tõus ja mõõn:
    Ookeani pind tõuseb ja langeb 2x ööpäevas, iga 12 h ja 25 min tagant, avamerel kuni 1 m, lahtedes kuni 21 m, sisemeredes peaaegu puuduvad
    Maa ja teiste, peam. Kuu gravitatsioonijõudude mõjul. Kuu poolsel küljel tõmbab Kuu tugevamini vett, kui maa kesktõrjejõud suudaks seda tasakaalustada. Vesi püsib Maal suure raskusjõu tõttu. Teisel pool Kuud on Maal nõrgem kesktõrjejõud, kui Maal tasakaalustamiseks vaja, ehk siis tõukab vee Kuust eemale sama suurel määral kui teisel pool.
    Päikese mõju on väiksem, sest asub ise kaugemal.
    Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. 
    Varjutused :
    Päikesevarjutus-
    Kuu liigub Päikese ette ja varjab selle osaliselt või täielikult.
    Osalised on tavalised – igas Maa kohas näha kord paari aasta kohta.
    Täielikud on haruldased – täisvarjuvöönd on Maal kitsas
    Kuuvarjutus -
    Kuu liigub läbi Maa varju – täielik või osaline. Kuu pole siis täiesti nähtamatu, sest maalt langeb talle atmosfäärilt peegelduv päikesevalgus e tuhkvalgus.
    Need on harvemad kui päikesevarjutused, kuid nähtavad kogu sellel Maa poolkeral, mis Kuu poole.
  • Tähistaeva mõõdulatid:
    Ekvaator Maal = Taevaekvaator
    ↕ – Kääne
    ↔ - otsetõus
    Nurkkkaugus- näiv kaugus, nurgamõõdus, käelaba u. 5 kraadi
  • Tähistaeva pöörlemine:
    Põhjanael praktiliselt paigal
    Täistiir – 1 ööpäev
    Eestis:
    Pooluselähedased tähed – ei looju kunagi tähistaevas tiiru tehes(kõik põhjanabal)
    Tõusevad idast, kagust või kirdest – ülejäänud, sõltuvalt käändest
  • Tähtede kiirgus: (saab mõõta tähe keemilist koostist ja temperatuuri)
    Röntgen- ja raadiokiirgus, nähtav valgus, UV, infrapuna ( soojuskiirgus )
    Lainepikkuse järgi pikimast :
    Raadiokiirgus>Infrapuna>Nähtav valgus>UV>Röntgenkiirgus> Gammakiirgus
    Plancki kiirgusseadus (kõver näitab, et) kiirgustugevus:
    UVinfrapuna
    Sagedus x lainepikkus = valguskiirus (300 000 km/s)
  • Spektroskoopia :
    Joonte intensiivsus – tähe atmosfääri tingimused- temp.ja gaasi tihedus
    Joonte kuju – tähe tüüp
    Spektrijooned – keemiline koostis
    Doppleri nihe – tähe liikumine (kui kiiresti täht meile läheneb, kui kiiresti kaugeneb)
    Lähenev täht – valguse sagedus suureneb – lainepikkus väheneb (sininihe)
    Kaugenev täht – valguse sagedus väheneb – lainepikkus suureneb (punanihe) spekter liigub pikalainelise valguse suunas
    Kiiruse määramisel – mõõdame spektrijoone puna- või sininihke –see on vaatlejasihiline (omaliikumine – teiste kaugete tähtede suhtes)
  • Tähtede värvus ja spektriklass: tähe värvus=temperatuur
    Kuum- sinine
    Jahe- punane
  • Tähtede heledus ja näivsuurus:
    6 klassi (heledamad 1. kl, nõrgimalt nähtavad silmaga 6.kl)
    Tähesuurus- tähe heleduse mõõtühik (Päikese heledus -27 m, nõrgimate galaktikate heledus 28 m NB! see on näivheledus)
  • Tähtede värvuse-heleduse diagramm e. Hertzsprungi- Russelli diagramm
    tähe asukoht diagrammil evolutsiooniliselt muutub, peajada kõige stabiilsem seisund
  • Tähevaatlused eri lainepikkustel:
    Parim tähistaeva uurimispaik – mäestik, ekvaator
    Infrapunavaatlused kõrgmäestikus
    Paljud lühemad lainepikkused neelduvad atmosfääris, vaadelda saab Maa tehiskaaslastelt (al. 1970)
  • Optilised teleskoobid:
    Läätseteleskoop e refraktor –
    Mõlemalt poolt kumer klaaslääts e objektiiv
    Kujutis tekib objektiivi fookuses
    Kujutist vaadatakse suurenduskllasiga e okulaariga
    Peegelteleskoop e reflektor
    Objektiivi asemel nõguspeegel – obj. teleskoobi ees, peegel toru põhjas
    Kujutis tekib teleskoobitoru sisse (suurtel teleskoopidel tõstuk toru sisse)
    Väiksematel juhib peegel seespoolt kujutise toru küljelt välja – okulaar
    Suuremad kui läätstel, peegli pind alumiiniumkiht
    Suurendus - ja lahutusvõime –
    Suurendus sõlt.okulaari fookuskaugusest
    Lahutusvõime määrat. Objektiivi või peapeeglu läbimõõduga
  • Raadiokiirguse allikad –
    (Kui nähtav valgus saabub tähtedelt, siis raadiokiirgus saabub hõredast tähtedevahelisest keskkonnast, seda kiirgub peaaegu igalt poolt, suurimad kiirgajad Galaktika sees- supernoovade jäänukid, ja väljas galaktikad , kvasarid, gal.tuuma musta augu ümber gaasikettast)
  • Raadioteleskoobid –
    Reflektorid, millel klaasi asemel metallpeegel e antenn – see „näeb“ vaid raadiokiirguse tugevust ja „teab“ ligikaudset suunda, kust see tuleb. (väike lahutusvõime e täpsus – kasut. mitu refraktorit)
  • Taeva soojuskiirgus:
    (infrapuna tuleb kõikjalt, aga me tunneme ainult Päikeselt)
    mõõdetakse kõrge mäe otsast pooljuhtvastuvõtjad
  • UV kosmosest:
    Mõõdetakse peegelteleskoobiga,
    Registreeritakse Maa tehiskaaslaselt, kuna maapinnani jõuab vähe
    (kuumadelt tähtedelt- valged kääbused, planetaarudud...)
  • Röntgen- ja gammaastronoomia:
    (kõige kuumemad objektid, võimsaimad plahvatused)
    Röntgenkiirgus – kuumas gaasis (meie Päikese pinna kohal ka – kõigil tähtedel, neutrontähtedel, mustadel aukudel)
    Mõõdetakse kaldpeegeldava teleskoobiga, vaatlused kosmoses
    Gammakiirgus – elementaarosakeste põrgetest (veel kõrgemad temperatuurid kui röntgeni jaoks)
    Mõõdetakse sädekambrites kosmoses – gammasähvatused gaasis.
    Kokku:
    Raadiok – gaasipilved ja üldiselt kõikjalt
    Infrapuna- tähtedevaheline tolm
    Soojuskiirgus- kõikjalt
    Nähtav valgus – tähtedelt
    UV- kuumad taevakehad
    Röntgen ja gamma - kuumimad taevakehad
    Päikeselt püütav – nähtav kiirgus, UV, infrapuna, raadiokiirgus
    Ülesanded:
    Miks ei näe Maal päeval tähti, aga kosmoses nähtaval Päikesega samaaegselt? – sest atmosfääris hajub langev valgus inimese silmas.
    Riegeli tähesuurus 0,1, Veegal 0,05
    1) kumb paistab heledam? – Veega
    2) kas üks täht saadab Maale rohkem valgust kui teine? – ei, sest tähesuurus ei võrdu näivheledusega
    Kus Maa punktis pole näha ükski lõunapoolkera tähtedest? – Põhjanabal
    Kus on nähtavad kõik tähed? – Ekvaatoril +mäestikus
    Kust paistavad tähed liikuvat nii:
    Kuult vaadates on taevas teistsugune: taevas must, tähed ja Päike ühel ajal nähtavad, Kuu asemel Maa
    Nähtused, mida esineb Kuul: komeedid , meteoriidid, varjutused
    Ei esine: meteoore , virmalisi, vikerkaart
  • Kokkuvõte astronoomiast #1 Kokkuvõte astronoomiast #2 Kokkuvõte astronoomiast #3 Kokkuvõte astronoomiast #4 Kokkuvõte astronoomiast #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor elz666 Õppematerjali autor
    Maa-Kuu-Päikese liikumistest, tähtede kiirgustest,
    spektroskoopia jne


    Sarnased õppematerjalid

    Astronoomia arvestuse kordamisküsimused
    29
    pdf

    Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

    TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-​maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM​-​Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-​Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-​Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-​ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON-​ ​universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühe

    Astronoomia ja astroloogia
    Astronoomia
    15
    docx

    Astronoomia

    PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide

    Astronoomia ja astroloogia
    Astronoomia
    15
    docx

    Astronoomia

    mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia ­ Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt ­ Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda teooriat täiustati hilj

    Astronoomia
    Megamaailma füüsika
    112
    docx

    Megamaailma füüsika

    tervikuna. 1.1. NIMETUS Astronoomia ja astroloogia Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "-loogia", vaid "- noomia" kreeka sõnast nomos 'seadus'. Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astēr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia ja astrofüüsika Astrofüüsikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse. 1.2. ASTRONOOMIA HARUD Jaotus meetodi järgi Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks:  astromeetria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega;  taevamehaanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril;

    Füüsika
    Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused
    49
    pdf

    Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

    KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil

    Keskkonnafüüsika
    Füüsikaline maailmapilt
    109
    doc

    Füüsikaline maailmapilt

    Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

    Füüsikaline maailmapilt
    Maailmataju
    477
    pdf

    Maailmataju

    UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

    Karjäärinõustamine
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    990
    pdf

    Maailmataju ehk maailmapilt 2015

    UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

    Üldpsühholoogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun