Kokkuvõte füüsikast (0)

1. Valgusõpetus

• Valguse levimine. Vari
  

Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks.
Valguskiireks nimetatakse sirgjooneliselt levivat valguslainet.
Täisvarjuks nimetatakse ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta.
Poolvarjuks nimetatakse piirkonda, mida valgusallikas valgustab osaliselt.

• Valguse peegeldumine
  

Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel.
Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel.
Mattpinnaks nimetatakse keha pinda, mis peegeldab valgust hajusalt.

• Valguse murdumine
  

Valguse murdumiseks nimetatakse valguse levimise suuna muutumist kahe keskkonna piirpinnal .
Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel.
Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristisirge poole.
Valguse levimisel optiliselt tihedamast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale.
Õhk
Langemisnurk α
0°
15°
30°
45°
60°
75°
90°
Klaas
Murdumisnurk γ
0°
10°
20°
28°
35°
40°
42°
Õhk
Langemisnurk α
0°
10°
20°
28°
35°
40°
42°
Klaas
Murdumisnurk γ
0°
15°
30°
45°
60°
75°
90°
Kumerläätseks nimetatakse läätse, mishajutab peeglile langeva valguskiire.
Nõgusläätseks nimetatakse läätse, mis koondab peeglile langeva valguskiire.
Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk.
Läätse fookuskauguseks (f) nimetatakse läätse optilise keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust.
Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust
Silm on nägemiselund. Valguse murdumise tõttu silmas tekib silma võrkkestale vaadeldav eseme kujutis. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud erutuvad valguse toimel, erutus kandub piki nägemisnärvi peaajusse , kus tekib kujutispilt esemest. Silmaläätse kumeruse ehk fookuskauguse muutumine võimaldab teravalt näha nii lähedasi kui ka kaugeid esemeid.
Lühinägija näeb lähedasi esemeid hästi, kaugeid halvasti. Kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ees. Nägemise parandamiseks kasutatakse nõgusläätsedega prille .
Kaugelenägija näeb kaugeid esemeid hästi, ligidasi halvasti. Lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha. Nägemise parandamiseks kasutatakse kumerläätsedega prille.
2. Mehaanika

• Mõõtmine
  

Aine tiheduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha massi ja selle keha ruumala jagatisega.

• Mehaaniline liikumine
  

Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööde liigub keha punkt.
Teepikkuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib.
Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega.

• Kehade vastastikmõju
  

Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõuks. Raskusjõud sõltub keha massist a teguri g suurusest .
Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõudu liigitatakse seisuhõõrdejõuks ja liugehõõrdejõuks.
Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist.
Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal.
Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega.
Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse.

• Töö ja energia
  

Mehaaniliseks tööks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega.
Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisga.
Energiaks nimetatakse keha võimet tööd teha. Energia on füüsiline suurus, mis näitab, kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha.
Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida omavad liikuvad kehad. Keha kineetiline energia sõltub keha massist ja keha kiirusest.
Potetsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida omavad vastastikmõjus olevad kehad.
Lihtmehhanismiks nimetatakse tehnikas kasutatavaid seadmeid, mille abil saab võitu jõud.

• Rõhk vedelikes ja gaasides
  

Õhurõhk. Raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele . Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga.
Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa.

• Üleslükkejõud ja kehade ujumine
  

Üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga.

• Võnkumine ja heli
  

Võnkumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Võnkumise arvuliseks iseloomustamiseks on kasutusele võetud füüsikalised suurused: võnkeamplituud, periood ja sagedus.
Võnkeamplituudiks nimetatakse võnkuva keha amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist.
Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks.
Võnkesageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust. Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis.
Helid liigitatakse infraheliks, kuuldavaks heliks ehk hääleks ja ultraheliks. Heli levib õhus, sõltuvalt õhutemperatuurist, kiirusega 330-340 m/s. Heli iseloomustatakse helikõrguse ja helivaljuse abil. Mida suurem on võnkesagedus, seda kõrgem on heli.
3. Soojusõpetus

• Siseenergia . Soojusülekanne
  

Soojusülekandeks nimetatakse siseenergia levimist ühelt kehalt teisele. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale kehale.
Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teiselekehadele või siis teistelt kehadelt antud kehale.
Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele.
Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel.

• Aine agrekaatoleku muutused
  

Sulamissoojuseks nimetatakse massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks.
Aurumiseks nimetatakse nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest , vedeliku temperatuurist, õhuniiskusest ning ainest.
Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.
4. Elektriõpetus

• Elektrilaeng ja elektriline vastastikmõju
  

Elektriseeritud kehadeks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng.
Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon , ühiku tähis 1 C.
Keha on positiivselt laetud, kui kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Keha on negatiivselt laetud, kui kehas on elektrone rphkem kui prootoneid.
Elektroskoobiks nimetatakse seadet, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte.
Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut.
Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud.

• Elektrivool. Elektrivoolu toimed
  

Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakesta suunatud liikumist.
Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda .
Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda.
Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist.
Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teiseleMittejuhiks ehk isolaatoriks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele.
Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas , elektritarvitid, ja lülitid.
- Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja
- Tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks
- Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks
- Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada
Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus kuji ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevus on elektrivoolu iseloomustav füüsikaline suurus, mille tähis on I. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper .
Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakesta kogulaengu jagatist. Pinge on füüsikaline suurus, mida tähistatakse tähega U.
Elektritakistus on võrdeline juhi pikkusega, pöördvõrdeline selle ristlõike pindalaga ningsõltub juhi ainest.
Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusest.
Ohmi seadus. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega.

• Elektrivoolu töö ja võimsus
  

Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega.
Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega.
Lühiseks nimetataksevooluringi mingi osa otste ühendust juhiga , mille takistus on slle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike.