Puiduteaduse Konspekt (1)

Eesti Maaülikool - Metsandus - Puiduteadus

5 VÄGA HEA

Juurte ülesanded

Kinnitavad puud pinnasesse
Võtavad mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhivad need tüvesse
Säilitavad süsivesikuid ja teisi toitaineid.

Puutüve ülesanded

Hoida üleval tervet puud – tüve ja oksi
Olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks
Säilitada toitaineid

Võra

Lehed , okkad ja oksad
Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid
Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele.

Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne.

Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud , mis kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike transporti. Suve lõpu poole puu kasv aeglustub ning moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud , mis annavad tüvele tugevuse. Aastarõngaste laius oleneb ilmastikust, mullastikust ning puuliigist.

Puukooreks loetakse kõik kihid , mis asuvad väljaspool kambiumi . Koore osa moodustab umbes 10 % puu mahust. Koosneb füsioloogiliselt aktiivsest sisekihist –niinest ja surnud rakkudega väliskihist – korbast.

Niin ümbritseb kambiumit ja koosneb teatud liiki pehmest rakukoest, sisaldades puumahlu juhtivat kui ka tugikude . Niin juhib puumahlu puutüve kõikidesse osadesse, tüve ristsuunas täidavad sama ülesande niinest väljuvad säsikiired.
Korba ülesanne on kaitsta puud mehaaniliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste kahjustuste eest ning ära hoida puu kuivamine . Korkkude raskendab gaaside ja vee puitu tungimist , olles ka soojust isoleeriv kiht. Korkkude tekib kambiumis niine ja korba vahelisel piiril .

Maltspuit – puutüve välimine, heledama värvusega puiduosa , mis koosneb vedelikke juhtivatest rakkudest ning seetõttu sisaldab maltspuidu aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust.
Lülipuit – tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu osa vedelike transpordist. Niiskussisaldus on madalam kui maltspuidul.
Lüli-ja maltspuidu võrdlus :

Lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit.
Lülipuidu mahuline kahanemine kuivades on väiksem kui maltspuidul
Lülipuit on vastupidavam kahjuritele.

Vaigukäigud – torutaolised käigud, mis kulgevad tüves vertikaal -või horisontaal suunas ning nende ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike . Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, mis millel on võime eristada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, vaik valgub välja, tardub ning katab haava.

Kambium (Mähk) – puidu juurdekasvukiht, mis asub tüve perifeerses osas, seespool niint ja väljaspool puidukude. Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke(ksüleem), millest moodustuvad aastarõngad. Väljapoole tekitab kambium koorerakke ( floeem ).

Säsikiired – radiaallõikes nähtavad mitmesuguse kõrgusega ribadena. Ühendavad niine , milles toitemahlad liiguvad lehtedest/okastest allapoole, puiduga ning moodustavad esmased säsikiired. Säsikiired koosnevad suhteliselt lühikestest, õhukeseseinalistest elus rakkudest, mille ülesandeks on juhtida vett ja toitaineid tüve sisemusse ning seal säilitada. Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ning rakud surevad.

Trahheiidid – rakud vee ja toitainete juhtimiseks ning mehaanilise tugevuse andmiseks . Piklikud otstest teritunud rakud, mis on omavahel ühendatud. Pikkus 2...4 mm ja moodustavad kuni 95 % okaspuuliikide puidu mahust.
Kevadpuidus : õhukeseseinalised ja suure siseruumiga ( tõusva voolu juhtimine.)
Sügispuidus : paksuseinalised ja väikese siseruumiga (mehaanilise tugevuse andmine)

Puiduparenhüüb – rakud varuainete talletamiseks. Esineb lehtpuudel 1...15 % puidu mahust, okaspuudel 1%. Koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, millede seintes on lihtsad ümmargused poorid .

Sooned – tüüpilised anatoomilised elemendid lehtpuude puidus. Moodustuvad pikkade vertikaalsete õhukeseseinaliste suure siseruumiga rakkude seast, mis on oma rõhtvaheseinad ka osaliselt või täielikult kaotanud.
Puidu keemiline koostis

Tselluloos – on üheks põhiühendiks, millest koosnevad puidu rakuseinad. Okaspuudes
53...55 % ja lehtpuudes 43...45 %. Kiudja ehitusega, värvitu, lõhnatu, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustus vees ega teistes orgaanilistes ainetes. Tselluloosi suurim sisaldus on tüve keskosas. Okstes on rohkem ligniini, kuid vähem tselluloosi.
15. Hemitselluloos – okaspuud sisaldavad 25...30 % ja lehtpuud 30...35 %. Keemiliselt koostiselt lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsub kergelt ja muutub lahustiks.
16. Ligniin – raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise , on molekulaarselt mittekristalne, isotroopne. Termoplastne aine – külmana kõva ja soojenedes pehmeneb. Sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine . Okaspuudes 25...30 % ja lehtpuudes 20...25 %. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse – rakustruktuur tugevneb ja vastupanu survejõududele suureneb.
17. Vaik – sisaldab eeterlikke õlisid, kasvavas puus on vedelal kujul, hiljem tardub. Männilt saadakse lahtise vaigutamisega ja kuuselt kinnise vaigutamisega meditsiinilisel otstarbel .
18. Parkaine – valge pulber, mida saadakse puukoorest ja lehtedest. Kasutatakse värvimis-,naha-ja tinditööstuses. Tamm, kastan , tsuuga . Parkaine saadakse puidust ja koorest orgaaniliste ühendite eraldamisel veega.
Kasvava puu lisaühendid e. Toitained :

Valgud esinevad lehtedes, seemnetes ja mahlas, nende kogus kasvavas puus on suurem kui suvel.
Tärklis säilib säsikiirte välistes osades, kevadel muutub suhkruks. Seemneaastatel kasutatakse kogu tärklis puu kasvamiseks.
Rasvad esinevad põhiliselt seemnetes. Sarapuul ja pärnal ka puidus, enam okste puidus.
Suhkrute näiteks on mõningate puude kevadine magusa mahla jooks .

19. Puidu füüsikalised omadused jagunevad :
Välised omadused :

Värvus
Läige
Tekstuur
Lõhn

Seesmised omadused :

Niiskus
Tihedus
Kuivamine
Kahanemine
Paisumine
Kaardumine
Elektrilised omadused
Akustilised omadused
Soojusomadused

20. Puidu niiskuseks nim. seal leiduvat vett väljendatuna protsentides tema massist. Kui väljendada protsentides absoluutse kuivapuidu massi kohta – absoluutne niiskussisaldus ; kui kui niiske puidu massist – suhtelise e. Relatiivse niiskuse. Vabaks niiskuseks e. Kappillaarseks nimetatakse niiskust, mille juurdejuhtimisel üle küllastusastme, koguneb vesi soontesse, luumenisse ning õõnsustesse.
21. Küllastuspunkt – puidu rakusein suudab endasse vett imeda ainult teatud piirini, kuni ta niiskusest küllastub. Umbes 30 % niiskussisaldusel. Sellist niiskust rakuseinal nim. Seotud niiskuseks e. Hügroskoopseks.
22. Hügroskoopsus – ainete võime neelata õhust vett. Kui puitu ümbritsevad niiskusolud muutuvad, siis võtab puidu niiskuse kohandamine tasakaalustatud niiskusele palju aega.
23. Kuivamise alguses eraldub vaba vesi. Seejärel hakkab kuivama rakusein. Algab puidukudede kahanemine ning muutuvad puidu tugevus-kõvadus ja elastsusomadused. Allpool rakuseina küllastuspunkti eemaldub niiskus radiaalsuunas (säsikiirte toimel) 1...2 korda kiiremini kui tangetsiaalsuunas. Pikisuunaliselt eemaldub 5...25 korda kiiremini.
Niiskussisaldused :

Värske ehk toores 88-100 %
Poolkuiv 23-30 %
Transportkuiv 22 %
Õhukuiv 15-20 %
Ruumikuiv 8-12 %
Absoluutselt kuiv 0 %

24. Kui puitu kuivatada alla niiskuse küllastuspunkti, hakkab seotud vesi rakuseintes aurustuma ja väheneb rakuseinte ruumala. Muutus toob kaasa pinged materjalis. Kahanemine kolmes põhisuunas :
Tangentsiaalne(2) – radiaalne (1) – pikisuunas (0,1)
Tangentsiaalse ja radiaalse kahanemissuuruste suhtes nim. Anisotroopiaks. Puidu kahanemisel või paisumisel puidus tekkivate sisepingete tagajärjel toimuvad ruumilised muudatused. „Puit töötab“ ehk puidutükk kohandab oma ruumala vastavalt niiskuse muutustele.

Tugevalt töötavad : pärn ja pöök
Keskmiselt töötavad : saar, kask , lepp
Vähe töötavad : lehis, mänd, kuusk , pappel .
Rasked puuliigid kahanevad rohkem kui kerged
Sügispuit kahaneb rohkem kui kevadpuit
Lülipuit kahaneb vähem kui maltspuit.

25. Puidu ebaühtlane kahanemine ja välispinna kuivamine sisepinnast kiiremini, põhjustab ristlõikes ebaühtlast niiskuse langust. Puidu kahanemisel tekkinud sisejõud ületavad puidutugevuse piiri ning toimub puidu lõhenemine. Kaardumine on kuju muutumine pikisuunas ja ristisuunas seoses niiskuse muutumisega.
26. Tihedus – aine mahuühiku mass st. Materjali massi ja mahu suhe. Puit on poorne materjal. Puidu loomulikus olekus tähistatakse puidu tihedust mahukaaluga, ühe mahuühiku massina. Puitaine massi ja selle kompaktruumala (ruumala, kui puidust väljapressitud õõnsused) suhet nim. Puitaine tiheduseks. Puiduaine põhiline osa on koondatud tselluloosist ja ligniinist koosenvatesse rakuseintesse.
Puitaine täpne tihedus määratakse puitmaterjali heeliumi sisse asetamisel- 1530 kg/ruutm.
Tiheduse mõõtmine :

Ksülomeetriline viis
Stereomeetriline viis
Hüdrostaatiline viis

Tiheduse järgi jaotatakse puud :

Kerged puuliigid : kuni 540 kg/m3
Keskmised puuliigid : 550...740 kg/m3
Rasked puuliigid : üle 750 kg/m3

Tihedus sõltub :

Kasvukoht
Kus tüve osas
Vanus
Niiskus

27. Niiskussisalduse suurenemine puidus suurendab tema tihedust. Kui niiskus ületab kiuseina küllastuspunkti (30%), siis hakkab puidu tihedus suurenema, muutudes koos niiskuse sisaldusega proportsionaalselt.
28. Enamusel okaspuudel väheneb tihedus aastarõngaste laiuse suurenemisel . Aastarõngaste laius oleneb mullatüübist ning kliimatingimustest. Suurt tähtsust omavad ka metsakasvatuslikud võtted, sest nende tulemusel muutub ümbritsev kasvukeskkond ning selle kvaliteet. Okaspuude puhul suureneb aastarõnga sügispuidu osa suurenedes puidu tihedus märgatavalt.
29. Puidu tihedus sõltub suurel määral ka asukohast puutüvel. Tihedus muutub piki tüve – tüve ülemises osas on tihedus väiksem kui alumises.
30. Poorsus – tühimike kogum, vastupidine absoluutsele tihedusele . Mida suurem poorsus, seda väiksem tihedus.
31. Soojusjuhtivus – iseloomustab aine soojusjuhtivuse võimet ja määrab tunni aja jooksul seina piirdepinnalt 1 m2 teisele mineva soojushulga, kui seinte kaugus on 1m ja piirdeseinade temperatuuride vahe on 1 C. Soojuse juhtivust radiaalsuunas soodustab säsikiirte levimine puukoore suunas. Puidu niiskuse suurenemisel soojusjuhtimine kasvab, sest vesi surub poorides oleva õhu välja ja vesi juhib 25 korda õhust paremini soojust. Mida tihedam puit, seda parem soojusjuhtivus.
32. Soojusmahtuvus – soojuse hulk kilodžaulides, mis on vajalik 1kg materjali temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Ei olene puuliigist ega tihedusest, sõltub suurel määral puidu niiskusest. Absoluutselt kuivas puidus 1,35, 100% niiskes 2,77.
33. Temperatuuri juhtivus määrab puidu võimet ühtlustada temperatuuri kuumutamisel või jahutamisel. Seda iseloomustab temperatuuri juhtivus tegur (a), mis on võrdne soojusjuhtivuse teguriga , pöördvõrdeline erimahuga ja puidu tihedusega. Puidu niiskuse sisalduse tõusuga, temperatuuri juhtivus langeb. (õhk juhib veest soojust paremini). Temperatuuri juhtivus kiudude suunas on suurem, kui kiudude ristsuunas. Temperatuuri tõusuga suureneb ka temperatuuri juhtivus.
34. Soojuspaisumine – väljendatakse paisumisteguriga, mis näitab materjali mõõtude suurenemist puidu temperatuuri muutmisel 1 C võrra. Madala soojusjuhtivuse tõttu tõuseb temperatuur puidus suhteliselt aeglaselt.
35. Energiasisaldus e. Kütteväärtus – soojushulk džaulides, mis on keemiliselt seotud 1 kg puitaines. Kõigub 19,7...21,4 MJ/kg. Puidu niiskuse suurenemisel kütteväärtus alaneb , sest puidu põlemisel kulutatakse osa soojust puidus esineva vee aurustamiseks.
36. Temperatuuri üle 105 C algab puidu termiline lagunemine . Kui kuumus ületab 205 C, siis tekib süttimisallika läheduses leek .
Süttimisaega mõjutavad tegurid :

Soojuse kestus
Proovikeha suurus
Tihedus ja soojusjuhtivus (mida tihedam, seda pikem süttimisaeg)
Niiskussisaldus

37. Elektritakistus iseloomustab elektrit juhtiva materjali elektrivoolu takistust. Temperatuuri tõusul ning puidu sooladega immutamisel takistus väheneb. Elektrijuhtivuseks nim. Materjali võimet juhtida voolu, mis on pöördvõrdeline tema elektrilise takistusega.
38. Helijuhtivust iseloomustatakse heli levimise kiirusega [m/s]. Sõltub :

Elastsusmoodulist ja tihedusest
Puidu kiudude suunast (kiiremini kiudude suunas, aeglasem tanentsiaal)
Puuliigist; temperatuuri tõus takistab ja niiskussisalduse kasv aeglustab

39. Puidu resonantsi omaduseks nim. Omadust tugevdada häält või heli, ilma hääletooni muutmata. Kõige enam kasutatakse kuuske , nulgu ja seedri puitu. Mida kitsamate aastarõngastega ja mida ühtlasem on nende asetus , seda kõrgem on puidu võime resoneerida.
Puidu mehaanilisteks omadusteks nim. Puidu võimet avaldada vastupanu välistele mehaanilistele jõududele.
Välisjõud :

Staatilised e. Koormused – toimivad sujuvalt , ühes suunas, jäädes suuruselt püsivateks või vähesel määral kasvavateks.
Dünaamilised e. Löögilised – toimivad mingile kehale palju kordi- korduvalt ja täie jõuga.
Vibratsioon – kui dünaamiline koormus mitmekordselt muudab oma suunda ja suurust.
Pikaajalised koormused

Materjali e. Keha kuju muutmist välisjõudude mõjul nim. Deformatsiooniks . Elastsuseks nim. deformatsiooni, mis kaob välise jõu tome lakkamisel.
Pinge – jõud, mis tekib materjalis välisjõudude mõjul. Pinged materjalis kasvavad seni, kuni ületavad materjali osakeste sidestustugevuse piiri ning materjal puruneb.Purustavaks koormuseks nim. Koormust, mis tekitab keha purunemise.
Pinge,mis tekib kehas enne purunemist, nim. Tugevuse piiriks.
Suurim pinge, mille katkemisel veel materjali mõõdud ja kuju taastuvad, nim. Elastsuse piiriks.
Mehaanilised omadused :

Tugevus- puidu omadus taluda väliskoormusi, seejuures purunemata
Kõvadus – omadus osutada vastupanu teise tugevama keha sissetungile.
Jäikus – omadus säilitada kuju ja mõõtmed mehaaniliste mõjutuse korral.
Elastsus – omadus taastada oma kuju ja mõõtmed välisjõudude mõju lakkamisel.
Plastilisus – omadus säilitada purunemata muudetud kuju ja mõõtmed
Voolavus – materjali võime plastiliselt deformeeruda koormuse mõjul, mis teatud mõttes ületab plastilisuse tugevuse piiri.
Löögisitkus – iseloomustab materjali omadust löögikoormuste mõjul neelata tööd, seejuures purunemata.

Mitmesuguste faktorite mõju puidu omadustele

Anatoomiline ehitus – sügispuidu tugevusomadused on 2...3 korda suuremad kui kevadpuidul.
Aastarõngaste laius – männil on optimaalseks laiuseks 0,7...1,6 mm ; lehisel on 0,4...1,4 mm ja kuusel 0,3...2,0 mm
Säsikiirte mõju – suurte säsikiirtega lehtpuuliigid on suurema survetugevusega ristikiudu. Pikikiudu väiksem tugevus on sellepärast, et säsikiire rakud koosnevad nõrgematest rakkudest ning nende side puidukiududega on nõrgem kui kiududel omavahel.
Tiheduse mõju – tiheduse suurenedes suureneb puidu surve-ja paindetugevus .
Vanuse mõju – vanuse suurenemisega puidu mehaanilised omadused suurenevad. Männil on piir 150...200 aastat. Üleseisnud puude viimased aastarõngad on väga kitsad ning sügispuidu protsent on väike.
Kasvukoha tingimused – Põhjas kasvanud männi puidul on paremad mehaanilised omadused kui lõunas kasvanul. Mida parem mullastik , seda paremad omadused.
Temperatuuri mõju – kõrgete temperatuuride mõjul muutub puit hapraks ning väheneb puidu löögiline paindetugevus. Külmunud puidul suureneb survetugevus ja lõhestustugevus , kuid alaneb löögiline paindetugevus. Muutused on seda suuremad, mida suurem on puidu niiskusprotsent.
Aurutamise mõju – Rõhu suurenemisel 1,5 atm. alandab 1...2 tunni jooksul mehaanilisi omadusi survetugevuse korral piki kiudu ja paindetugevusel 6 %. Aurutamisel väheneb puidu hügroskoopsus.
Vee mõju – pikaajaline puidu vees oleks viib alla tugevusomadused, sest toimub puidu kiudude leostumine ja hüdrolüüs.
Hapete, leeliste, gaaside mõju – happed ja leelised vähendavad puidu mehaanilisi omadusi kuni 50 %. Gaaside pikaajaline toime hävitab järk-järgult puu – puit muudab värvi ja hakkab pudenema.

Puidurikked – mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatused ja kõrvalekaldumised puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad puidu kvaliteeti või teevad puidu osaliselt/täielikult kasutuskõlbmatuks.
Tavalised puidurikked :

Puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasva või okslikkus.
Puu kasvamise ja materjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused – puidumädanikud, külmalõhed, tõugud.
Puidu niiskusesisalduse muutumisel – lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine.
Puidu töötluse rikked – killu lahti murdmine, sisselõige, kaldlõige.

Avatud oks- ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks. (oksa aluosa, mis jääb palgi külgpinnale pärast laasimist )

Umboks – surnud ja varisenud või laasitud oksa tüügaste ülekasvamisel elusate puidukihtidega , ei ulatu tüve välispinnale, kuid on märgatav puhetiste ja haavandlaikude tõttu.

Okste rühmitamine :

Oksarühm (koondoksad) – moodustab vähemalt 4 üle 12 mm läbimõõduga oksa , mis asetsevad 150 mm pikkuse saematerjali küljel või serval
Hajali oksad – oksad, mis ei moodusta oksarühmi
Ühekülgne oks – oks, mis avaneb sortimendi ühele või kahele lähisküljele
Läbiv oks – oks, mis ulatub sortimendi kahele vastasküljele.

Okste liigid :

Ümarkoks – oma pikitelje suhtes läbilõigatud sellise nurga all, et suurema ja väiksemi läbimõõdu suhe ei ole üle kahe.
Ovaaloks – oma pikitelje suhtes läbilõigatud sellise nurga all, et suurema ja väiksema läbimõõdu suhe on 2...4.
Piklik oks – läbi lõigatud piki oma pikitelge või selle suhtes sellise nurga all, et suurema ja väiksema läbimõõdu suhe suurem kui 4.
Külgoks – laua küljele ulatuv oks
Servoks – laua servale ulatuv oks
Kantoks – laua kandile ulatuv oks
Õmblusoks – sortimendi külge kogu selle laiuses läbiv piklik oks.
Tiiboks – kandioks, mis lõigatud selliselt , et küljel on oksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe suurem 4st.
Sõrgoks – 2 tiib-või pikkoksa, mis on nähtavad samal küljel ja lähtuvad ligikaudu samast punktist.
Kokkukasvanud oks – aastarõngad moodustavad ümbritseva puiduga ühtse terviku oksa läbilõike ümbermõõdust mitte vähem kui ¾
Osaliselt kokkukasvanud – ¼... 3/4 oksa läbilõike ümbermõõdust.
Väljalangev oks – kuivanud oks, mis ei ole kokkukasvanud ümbritseva puiduga
Elusa oksa puit on mädanemistunnustega, ümbritseva puiduga samatooniline või heledam
Hele elusoks – puidu värvus on lähedane oksa ümbritseva puidu värvusele.
Tume elusoks – puit on rikkalikult läbiimbunud puidu ja parkainega ning ümbritsevast puidust tunduvalt tumedam .
Elus lõhenenud oks – elusoks, millel on üks või mitu lõhet.
Kõduoks – täielikult või osaliselt lagundunud astmeni, kus puit on kaotanud normaalse struktuuri ja kõvaduse, pudeneb kergesti sõrmede vahel, säsiõõnega. Oksa ümbritsev puit elus. Kõdunenud osa hõlmab kuni 1/3 oksa ristlõikest.
Pehkoks – lõikepinnast kuni 1/3 mädanikuga. Kahjustatud osa ei ulatu sügavamale kui 2...3 cm. Ümbritsetud elus puiduga, säilitab oma kuju.
Tubakoks – oks, mis on muutunud hallikaspruuniks või kirjuks massiks ning on pulbriks hõõrutav.
Mädaoks – mädanikust kahjustatud oks.
Silmoks – osaliselt või täielikult sissekasvanud terve ümar-või ovaaloks max läbimõõduga 5mm.
Silmokste kogum – tihedalt üksteiste kõrval paiknevate silmokste grupp

Lõhed- puidurikete rühm, kuhu on koondatud rikked, mida iseloomustab puidu rebenemine piki kiude.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 121 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

121 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

weerdy Õppematerjali autor

maltspuit lülipuit puidu rikked okste tüübid puidu mehaanilised omadused keemiline koostis

Sarnased õppematerjalid

132

pdf

Nimetu

PUIDUTEADUS Juured · Juurtel on kolm peamist ülesannet: · kinnitada puud pinnasesse; · võtta mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhtida neid tüvesse; · säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Tüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põh

Kategoriseerimata

doc

Puiduteaduse puks

Puiduteadus tõusu.Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimilatsioon.Seejärel moodustub

Taimekasvatus

doc

Puiduteaduse konspekt

Juured: kinnitada puu maasse, hankida toitaineid ja viia need tüvesse, säilitada orgaaniliseid toitainied Tüvi: hoida üleval tervet puud (oksad/võra), transportida mahlu, säilitada toitaineid Võra lehed, okkad ja oksad. Rohelised okkad või lehed omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega lehtedele ja okastele kasvuruum. Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad. Kevadel puu kasvab, moodustuvad õhukes

Puiduteadus

pdf

Puit ja puitmaterjalid

______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist informatsiooni, mida tisler peaks t

Puiduõpetus

docx

Puiduteaduse konspekt eksamiks

Puiduteadus on teadus puidu ehitusest ja omadustest. Uuritakse ehituse ja omaduste omavahelist seost. Uurimismeetodid on erinevad: ..., keemilised, füüsikalised, mehaanilised. Puidu ehitust uuritakse erinevatel tasanditel. Puit, kui tähtis tooraine tööstustele: Ehitus, mööblitööstus, vineeritööstus, saematerjali tootmine, puitplaatide tootmine, kaevandused, trantsport, laevatööstus, tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort) 1m3 puidust võib saada (maksumus

Puiduõpetus

docx

Puiduteadus

Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, nt eukalüpt saab rai

Puiduteadus

docx

Kordamisküsimused, puiduteadus

Kordamisküsimused ,,Puiduteaduse" eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? Eesti metsamaa kogupindala aastal 2010 oli 2 miljonit hektarit: 45% sellest eramets, 40% riigimets, määratlemata mets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% ja teised liigid 4,0%. 2010 oli Eesti sisemaine tarbimine madal, küll aga kasvas nõudlus toorme järele. Raiete maht kasvas 40 % võrreldes 2009. aastaga. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3. Riigimetsa raiemaht kogu mahust oli 11%, erametsa maht 64% ja muudel aladel 25% 2010. aastal hakkas Eesti puidutööstus madalseisust taastuma. Puidutööstuse suurenenud nõudlus toorme järele viis üles puiduhinnad kogu sortim

Puiduõpetus

pptx

Puidu makroskoopiline ehitus

Puidu makroskoopiline ehitus. See on puidu ehitus, mida võib uurida palja silmaga. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud ehituse iseärasused, mis võimaldavad puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal. Puidu kolm põhisuunda Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse 3-es läbilõikes : Ristlõikes e. otslõikes radiaallõikes tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid Aastarõngad Maltspuit ja lülipuit Sooned Säsikiired Vaigukäigud Säsi 5.1. Aastarõngad. Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid nn. aastarõngad. Aastarõngad koosnevad kahest osast : Kevadpuit Sügispuit Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu kevadpuidu ja sügispuidu erinevale ehitusele Kevadpuit Seesm

Puiduõpetus

Rohkem sarnaseid