Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Termodünaamika teine printsiip (0)

1 Hindamata
Punktid
Termodünaamika teine printsiip
Termodünaamika tugineb kahele printsiibile. Need printsiibid on tõestamatud ehk aksioomid . Kuna ei ole leitud veel sellist asja, et lükata need printsiibid ümber siis ei kahelda nendes. Teine printsiip, mis on meie teemaks, käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ning on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas.
Teine pritsiipt on praktikast võetud väide, millele tugineb termodünaamika. Ning teine printsiip on suletud süsteem.
Termodünaamika teisel printsiibil puudub veel üldine ja kõikehõlmav sõnastus. Rudolf Clausius saksa füüsik on teinud teisest printsiibist kõige lihtsama sõnastusega seletuse . Ta sõnastas selle nii, et soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, see tähendab, et ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Iseenesliku ülemineku all mõistetakse selliseid üleminekuid, mis leiavad aset suletud süsteemis. Soojusprotsessidel on alati kindel suund- soojus kandub alati soojemalt kehalt külmemale. Näiteks saab tuua selle, et kuum ja külm vesi kokkuvalades tekib leige vesi, kuid ei ole võimalik, et leigest veest eralduks kuum ja külm vesi eraldi välja.
Teine termodünaamika teise printsiibi seletus on see, et suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mittekorrastatule. Soojus liigub kuumemast kohast külmemasse, kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane. Sel viisil see protsess suurendabki entroopiat ehk korrapäratust. Entroopia on tähtsal kohal ka keemilistes reaktsioonides, sest palju reaktsioonid suurendavad seda, muutes keemilise energia soojuseks, mis kandub ümbruskonda laiali. Kuid seda saab ka õelda teistmoodi ning inimestele lihtsmalt arusaadavalt, et igasugune korrastatud liikumine püüab muutuda korrastamata liikumiseks. Üheks heaks näiteks on juba see, et inimesed koristavad tuba. Tuba on korras, kuid mingi aja vältel on muutunud see jälle korratuks,kuna on tekkinud tolm. Asjad saavad muutuda korras olekust korratusse olekusse, kuid vastupidi seda ei juhtu. Kuigi korrast ise ära läks. Tuba ei lähe iseenesest korda, vaid siis kui inimene selle ise ära koristab. Ning teine väga hea näide, mis aitab hästi aru saada sellest on see, et kui näiteks võtta gaasikogus ja ühel osal gaasil on temperatuur kõrgem siis, need tempetaruurid segunevad ja temperatuur muutub ühtlaseks. Ning ka see on korras olekust korratusse muutumine.
Teine inimene,kes on sõnastanud seda on L. Boltzmann . Mikrokäsitlusest lähtudes võib termodünaamika teist printsiipi sõnastada ka oleku tõenäolisuse mõistet kasutades. Boltzmann väitis, et loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisematele. Suletud süsteemis püüavad realiseeruda sellised osakesed, kus kahes anumas on osakeste arv ligikaudu võrdne. Makroskoopiliselt vastab sellele rõhkude võrdsus.
Kokkuvõtteks võib õelda, et termodünaamika teine printsiip on tegelikult kasutuses meil igapäevaselt ja koguaeg ning väga erinevates olukordades meie ümber. Ilma meie endi teadmata esineb see enamikus meie tegevustes ning ise me ei pane seda tähelegi, et ka kõige lihtsam tegevus võib olla seotud füüsikaseadustega ning vähesed inimesed teavad üldse, et meie tegevused on seoses füüsikaga ning nende seadustega.
Termodünaamika teine printsiip #1 Termodünaamika teine printsiip #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaiu17 Õppematerjali autor
Termodünaamika teine printsiip, siin on toodud näited teise printsiibi kohta ja seletatud ka lahti seda.

Sarnased õppematerjalid

Termodünaamika
4
docx

Termodünaamika

Kuressaare Gümnaasium Termodünaamika II printsiip Stina Silluste 11C Kuressaare 2010 Termodünaamika II printsiip · Soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale kehale. · Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mittekorrastatule. · Loodus püüab üle minna vähem tõenäolisemale olekule. Termodünaamika II printsiibi mõiste ja areng Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi: · Clausiuse sõnastus:

Füüsika
Termodünaamika II printsiip- slaidid-
23
ppt

Termodünaamika II printsiip ( slaidid )

Termodünaamika II printsiip Rakke Gümnaasium X klass Katre Pohlak, Alari Uudla, Keijo Tomiste, Siim Kruustok, Toomas Sillamaa Aprill 2011 Mis on termodünaamika üldiselt? Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. Termodünaamikas on kesksel kohal soojusnähtused ja nendega seonduvad mõisted (soojushulk, temperatuur, entroopia, soojusmahtuvus jne). Termodünaamika II seadus Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Termodünaamika teine seadus väljendab

Füüsika
Termodünaamika 2-printsiip
2
docx

Termodünaamika 2. printsiip

Termodünaamika teine printsiip essee Termodünaamika teine seadus väidab, et isevoolulised protsessid kulgevad looduses alati tasakaaluoleku suunas, et looduslikes protsessides entroopia kasvab ja , et tööd tegemata ei saa soojus iseenesest üle minna külmemalt soojemale. Isevooluline protsess kulgeb iseenesest. Energia muundamise käigus, kus keemiline energia muudetakse kineetiliseks energiaks, kaasneb ebakorrapärasuse kasv. Seda ebakorrapärasuse ühikut nimetatakse entroopiaks. Entroopia on Universumi korrapäratuse määr

Füüsika
Essee Termodünaamikast
2
odt

Essee Termodünaamikast

Termodünaamika 2. seadus Termodünaamika uurib soojusnähtusi, soojusvoogude liikumist ja energia üleminekuid ühest vormist teise. Termodünaamika seadusi ei saa tõestada, nad on inimkonna kogemuste üldistused. Termodünaamika teisel seadusel on palju omavahel ühtivaid sõnastusi. Kõik nad aga käsitlevad looduslike protsesside mittepööratuvust. Protsesside mittepööratuvust tõestavad ka kõigi loogilisemad näited. On ju teada, et õun kukkub puult maha, mitte vastupidi ning kui avada õhupalli kinnisidumiseks kasutatud nöör, jookseb õhupall tühjaks. Kunagi aga ei täida õhk õhupalli iseenesest.

Füüsika
Termodünaamika
18
docx

Termodünaamika

KOOL 12 s klass Nimi TERMODÜNAAMIKA Referaat õppeaines füüsika Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TERMODÜNAAMIKA ESIMENE SEADUS................................................................4 2.TERMODÜNAAMIKA TEINE SEADUS.....................................................................6 3.TERMODÜNAAMIKA KOLMAS SEADUS.................................................................7 4.TÖÖ JA ENERGIA.................................................................................................. 8 KOKKUVÕTE........................................................................................................... 9 2 SISSEJUHATUS

Termodünaamika
11-klassi füüsika konspekt-Termodünaamika alused
3
docx

11. klassi füüsika konspekt: Termodünaamika alused

11. klassi füüsika: Termodünaamika alused 1. Mis on termodünaamika (TD)? Termodünaamiks on soojusnähtuste makrokäsitlus, nii et siin ei eeldata teadmisi molekulidest. Termodünaamika aluseks on kaks printsiipi: termodünaamika 1.printsiip väljendab energia jäävust ja 2.printsiip väljendab asjaolu, et kõik iseenesest kulgevad protsessid toimuvad kindlas suunas. Neid printsiipe ei ole võimalik teoreetiliselt tõestada ega tuletada, nad on avastatud suure hulga vaatlus- ja katseandmete üldistamisel. Termodünaamika kasutab tervet rida makroparameetreid: a) Rõhk p b) Ruumala V c) Absoluutne temperatuur T d) Keha mass m e) Siseenergia U f) Soojushulk Q

Füüsika
Füüsika kontrolltöö termodünaamika
6
docx

Füüsika kontrolltöö termodünaamika

Termodünaamika KT 1) Kuidas käsitleb ainet termodünaamika ja milliseid parameetreid see kasutab? Temodünaamika ei eelda aine koosnemist aatomitest ega molekulidest. Kasutab makroparameetreid (keha mass, rõhk, ruumala, temp., tihedus). 2) Millistele probleemidele annab vastuse termodünaamika? Termodünaamika seletab, mis on keha siseenergia ja kuidas see muutub. 3) Millistele printsiipidele tugineb termodünaamika? I printsiip – siseenergia ja selle muundamine tööks (energia ei teki ega kao niisama). II printsiip – soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kuumemale. III printsiip – entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. 4) Millest sõltub gaasi kui termodünaamilise süsteemi siseenergia. Siseenergia tähis, ühik? Siseenergia on keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Sõltub gaasi rõhust ja ruumalast. Tähis U. Ühik J.

Termodünaamika
Füüsika KT termodünaamika kordamine
3
docx

Füüsika KT termodünaamika kordamine

Termodünaamika KT 1) Kuidas käsitleb ainet termodünaamika ja milliseid parameetreid see kasutab? Temodünaamika ei eelda aine koosnemist aatomitest ega molekulidest. Kasutab makroparameetreid (keha mass, rõhk, ruumala, temp., tihedus). 2) Millistele probleemidele annab vastuse termodünaamika? Termodünaamika seletab, mis on keha siseenergia ja kuidas see muutub. 3) Millistele printsiipidele tugineb termodünaamika? I printsiip ­ siseenergia ja selle muundamine tööks (energia ei teki ega kao niisama). II printsiip ­ soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kuumemale. III printsiip ­ entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. 4) Millest sõltub gaasi kui termodünaamilise süsteemi siseenergia. Siseenergia tähis, ühik? Siseenergia on keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Sõltub gaasi rõhust ja ruumalast. Tähis U. Ühik J.

Termodünaamika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun