Tulud, kulud (1)

KULUDE JA TULUDE KAHEKORDSE KIRJENDAMISE SÜSTEEM

Äritegevus toob enesega kaasa mitmeid kulusid , mis raamatupidamise arvestuses on grupeeritud. Seega on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Kuluarvestussüsteem on kuluarvestuses kasutatavate võtete kogum, mida kasutatakse kulude registreerimiseks, töötlemiseks ja selle kasutamiseks. Kuluarvestus on alati kõikides ettevõtetes reaalselt olemas, mis on oluline juhtimisotsuste vastuvõtmiseks vajalik. Tihti töötatakse ettevõtetes välja ka terveid kuluarvestuse süsteeme, mis peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Ühtne kuluarvestus kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete kasutamist kogu ettevõtte ulatuses. Seega võimalus teha kuluvõrdlusi ja kõrvaldada liigseid kulutusi.
Kuluarvestust ettevõttes on vaja:

juhtidele, et saada majanduslikku tagasisidet ettevõtte protsesside efektiivsuse kohta; (pidev info vajalikkus)

mitmesuguste toodete, teenuste jne. tegevuste maksumuse kalkuleerimiseks;

valmis- ja pooltoodete maksumuse määramiseks ning realiseeritud toodete kulude kindlaks tegemiseks ja ka finantsarvestuse aruannete koostamiseks.
Kulude objektiivne kajastamine on aluseks ettevõtte majandustulemuste õigele ja õiglasele kajastamisele ettevõtte bilansis ja kasumiaruandes.
Kulude funktsionaalne liigitamine :

• Tootmiskulud – seotud toote, teenuse valmistamisega
  
• Mittetootmiskulud – müügi-, administreerimise-, äri, finantseerimise jt kulud
  

Tootmiskulud:

• Põhikulud – millest valmistatakse toodang/teenus
  
• Lisakulud – tootmise kulud, kuid on omased kõigile toodetele
  

Kulusid võib liigitada vastavalt tegevusmahule:

muutuvkulud- on kulud, mis muutuvad koos tegevuse mahuga, seega sõltuvad toodangu mahust

püsikulud- on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul , seega jäävad konstantseks tegevusmahu suurenemisel

segakulud- on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui püsivat kulu komponenti. (nt. segakuluks on telefonikulu, kus kõneminutiga seotud kulu on muutuvkuluks ja abonementtasu on püsikuluks)
Sõltuvalt tegevusest, kuluobjektist võib liigitada ka otsekulud ja kaudkulud .

• Otsekulud- on kulud, mida saab otseselt kanda arvestusobjektile, kuluobjektile nt. materjal, tööjõukulud, osaliselt ka elekter (tootele, kliendigrupile jne)
  
• Kaudkulud- on kulud, millistel puudub vahetu seos arvestusobjektiga ja ei ole põhjendatud kulude otsene kandmine vastavale objektile. (nt. on juhtkonnaga seotud kulud
  

Varade soetamisel teeb ettevõte kulutusi, kuid need on kulud, mille asemele on asunud tooraine , abimaterjalid, kaubad jne. Peale selle tehakse ettevõttes kulusid, mis ei väljendu varades, vaid esinevad tegevuskuludena nagu näiteks töötasu-, soojusenergia -, elektrikulu jne.
Nii nagu varade suurenemine nii ka kulude suurenemine, kajastub kulukonto deebet poolel.
Näiteks ettevõte tasub telefonikulude eest 120 krooni sularahas.

Siin kajastatakse tehing : D - telefonikulu

K – kassa 120 krooni
Seega tekkis kontodel omavaheline seos ja on kahekordne kirjendamine.
Kulude suurus sõltub tihti tegevusest ja kuidas me seda teeme!
Tulud on vastand kuludele ja tulude suurenemine kajastub tulukonto kreeditis
Näiteks: ettevõttele laekus renditulu 1000 krooni panka
D- pank
K- renditulu 1000 kr
Majandusaasta lõpul suletakse kõik kulude ja tulude kontod ning tuuakse välja ettevõtte üldine tulemus kasumi/ kahjumi kontol. Kuna sulgemise tingimuseks on kulu- ja tulukontodel peavad olema käibed võrdsed, siis kulukontod suletakse neid krediteerides ja tulukontod suletakse neid debiteerides kontodel kajastatud summade võrra.
Finantsaruannetes kajastamise järgi liigitatakse:

• lõplikud kulud – kajastuvad kasumiaruandes
  
• jätkuvad kulud – kajastuvad bilansis
  

KASUMIARUANNE ( skeem 1 ja skeem 2 jagada)
Kasumiaruanne ( tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). RPS §18. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest ja kasutama seda jätkuvalt.
Kasumiaruanne on raamatupidamisaruande teine kohustuslik vorm ja ühe majandusaasta kasum/ kahjum detailne lahtikirjutis. Kasumiaruannet koostatakse periooditi kasvavalt, kusjuures kasutatakse tulu- ja kulukontode käibeid aruande koostamisel.
Ärikulude kajastamisel kasumiaruandes lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist – aruandeperioodist arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. ( rmp. Seadus §16 , p.6) (vt. eraldi leht printsiibid).
Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendab raamatupidamiskohuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.
Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.
Kasum( kahjum)- raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe.
Kasumiaruandeid võib koostada mitmeti, sõltuvalt tulude ja kulude kajastamise viisist eristatakse kahte kasumiaruande vormi:1) liigendamata (skeem 1) kus on esmalt kajastatud kõik tulud ja seejärel kõik kulud. 2) liigendatud (skeem nr. 2) kus tulu ja kulukirjed vahelduvad ning tuuakse ära vahekokkuvõtted, kasumid ja kahjumid.
Kasumiaruande skeem nr. 1 on reastatud kulumielementide lõikes, st. kulude klassifitseerimise aluseks on kuluelemendid.
Kasumiaruande skeem 2 puhul on oluline kulude tekkimise koht, st. kulude liigitamise aluseks on kulusihitus.
Neid võib liigitada ka vertikaal või horisontaalpõhimõtetest lähtuvalt Vertikaalses kasumiaruandes vahelduvad tulud ja kulud (skeem 2), horisontaalses kasumiaruandes tuuakse ära kõigepealt tulud , seejärel kulud.(skeem 1)
Kasumiaruandeid võib jaotada vastavalt kasutajatele:

firmasisesteks – on kasutusel ainult ettevõttes

välistarbijaile- selleks on kindlasti kasumiaruanne, mis kuulub majandusaasta juurde.
Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada , samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi nt. korteriühistud, krediidiasutused jne. Ettevõtte teenitud puhaskasumi suurus ei sõltu valitud kasumiaruande skeemist.
Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest
( näit. materjalikulud , tööjõukulud jne).mitte nende funktsioonist.
Skeemi nr. 1 on lihtsam rakendada , sest siin kajastatakse kõiki aruandeperioodi kulusid kulunimetuste järgi.
Seda rakendatakse tihti väiksemates ettevõtetes ja seda võib nimetada kogukulu meetodil koostatud kasumiaruandeks.
Kasumiaruande skeemis nr. 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes( näiteks: müüdud toodangu maksumus, turustuskulud , üldhalduskulud jne.) See skeem annab aruande kasutajale parema ülevaate erinevate funktsioonide kuludest . Siin on tähtis kulude tekkimise koht ( kasutamise koht ,- nt. üldhaldus, turustus jne).
Sobiva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab aruannete kasutajale parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat antud tegevusvaldkondades reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. Suurfirmades soovitatakse rohkem skeem nr. 2 kuna see on informatiivsem ja väikefirmad kasutavad rohkem skeem nr. 1, sest kuluarvestus on lihtsam.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise sise- eeskirjades detailselt kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid millistel kasumiaruande kirjetel kajastatakse, ning seda järjepidevalt järgima. Kasumiaruande puuduseks on see, et ta ei kajasta antud perioodi tegelikku rahakäivet.