Inimene (0)

Energia saamise viis - Energiabilanss sisaldab kõiki energia liike, mida inimene saab, kaotab või talletab. seda kontrollib homöostaas.Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: Üldisest aktiivsusest, Keha massist, Vanusest , Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme. Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina. Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad . Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus , siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Hingamine -orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad.
Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Organismi homöostaasi tagamiseks on vajalikke muudatusi elundite ja elundkondade talitluses tehakse närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.). Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd, neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Hüpotermia - vaegsoojus on kehatemperatuuri langus alla 35 kraadi. Kui temperatuur langeb alla 25-38 kraadi, on see surmaga lõppev. Vesi juhib palju paremini soojust kui õhk. Seetõttu kaotab keha konvektiivse soojuskao tõttu vees palju rohkem soojust kui sama temperatuuriga õhus. Vee temperatuuril 10 kraadi ei suuda organism isegi intensiivse füüsilise aktiivsusega tagada piisavat soojusproduktsiooni ja tekib alajahtumine . Letaalne temperatuur – Palavik on nähtus, kus kehatemperatuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. Palavik pole haigus vaid näitab seda et organism reageerib nakkusele. Kui keha temperatuur tõuseb 42- 44 kraadini, tähendab see ülemise letaalse temperatuuri saavutamist ja mõne aja möödudes inimene sureb . Tavaliselt selgitatakse seda ensüümide denatureerimisega, kuid see ei ole ainus põhjus. Tõenäoliselt saabub surm organism ülekuumenemisel ainevahetuse tasakaalustamatuse tõttu, sest ensüümid töötavad erineva intensiivsusega. Temperatuuri tõustes aktiviseeruvad mõned ensüümid rohkem kui teised. Sellest tulenevalt hakkavad kuhjuma mõned ainevahetuse vaheproduktid , samal ajal kui eluliselt vajalikke lõpp produkte jab puudu. Lõpuks kahjustuvad rakud pöördumatult eriti ajus. LIHASEKRAMBID -
Liigesepõletik – on üks tavalisemaid vananemisega seotud protsesse. Tavaliselt põhjustab põletikku liigestele mõjuv jõud. Näiteks talumeestel on küllaltki sageli puusaliigeste põletik. Liigesele mõjuvate jõudude tulemusel kahjustub kõhrekiht ja seetõttu liigeste libisemisepinnad. Tänapäeval on võimalik asendada kulunud liiges proteesiga.

Lühiajaline Füüsiline pingutus Energeetiline pidevus- organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Seda on kolm erinevat viisi: ATP ja KP (kreatiinfosftaat) varu. Jätkub umbes 10 sekundiks, Anaeroobne glükolüüs. Jagub 1-2 minutiks. Lõppeb piimhappe tekkimisega . Seda nimetatakse laktaatiliseks võlaks, Aeroobne glükoosi lagundamine. Lõppeb CO2 ja H2O-ga. Jagub tundideks. Organismis toimub: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamise tagajärjel.

Maksa roll: Maks reguleerib veres sisalduvate ainete hulka. Maksa läbib väga intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Maksa ülesanded on järgmised: Vere glükoosisisalduse, aminohapete, rasvade sisalduse regulatsioon.; Plasmavalkude, kolesterooli süntees.; Punaste vereliblede süntees lootel.; Kahjulike ainete lahundamine.; Sapi tootmine.; Vitamiinide varu säilitamine. Meeste ja naiste viljakus – Meeste viljakus vananedes väheneb, kud selle , kui vanalt nad võivad veel isaks saada, määrab nende üldine tervislik seisund. Naised muutuvad tavaliselt viljatuks ligikaudu 50 aastaset. Seda nähtust tuntakse menopausi nime all. 4 – 5 aastat enne menopausi hakkavad munasarjad taandarenema, kuni munarakkude produktsioon lakkab täielikult. Neerude ülesanded - Tagavad selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi; eritavad või hoiavad vett ja soolasid; tagavad kehavedelike koostise stabiilsuse; eemaldavad kehast lahustunud aineid (kaalium, naatrium ) nii et vee ja nende ainete sisaldus organismis püsiks vajalikul tasemel – osmoregulatsiooniks nim; eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke; toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luuainevahetust. Neerude verevarustus on väga intensiivne. Uhes minutis läbib neere u. 1,2 l verd. Neerudesse sisenev veri on kõrge rõhu all. Tänu sellele on neerud võimelised verd filtreerima . Neerude töö toimub ultrafiltratsiooni põhimõttel. Neuraalne ja Humoraalne regulatsioon - Humoraalne regulatsioon. Lisaks närvisüsteemile on paljud elutalitlused ka hormonaalse kontrolli all. Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja omavad seetõttu olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises. Humoraalne regulatsiooni toimub aeglaselt, aga järjekindlalt. Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või vastupidi, aktiveerudes. Neutraalne regulatsioon - Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar . Mingi ärrituse poolt vallandatud signaal ehk sensoorne signaal juhitakse kesknärvisüsteemi. Seal toimub nende töötlemine vaheneuronite poolt. Motoneuronite neuriidid juhivad töödeldud signaali kesknärvisüsteemist edasi efektorrakkudesse, kutsudes nii esile vastava elundi talitluses vajaliku muutuse. Efektorrakud asuvad tavaliselt lihastes või sisenäärmetes. Osmoregulatsioon - Kehavedelike lahustsunud ainete sisalduse regulatsioon. Vee tasakaalu hoiame negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud , mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmootne konsentratsioon tõuseb, siis on see siganaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reguleerib sellele kahel viisil: stimuleerib ajus asuvat janukeskust; stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imatakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui veri on liiga lahja , siis hüpotalamus vähendab antidiureetiluse hormooni eritumist verre. Osteoporoos – on luude hõrenemine, luude tihedus suureneb kuni 20 eluaastani. Pärast seda hakkab luude tihedus aeglaselt vähenema. Meestel pole luude hõrenemine tavaliselt probleemiks. Seevastu, naistel eriti pärast menopausi, on luude tihedus alati väikem kui meestel. Nende luud on nõrgemad ja juba väike löök võib need katki teha.
Soojusbilanss - Kõigil  endotermsetel organismidel on soojuskadu sama suur kui selle saamine. Soojust võib saada 4 eri viisil: 1. soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need kehad on omavahel kontaktis. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalkama temperatuuriga kehale.2. konvektsioon - soojuse juhtimine õhu või vee kaudu. 3. aurustumine- aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, millega kaasneb suur soojushulga neeldumine. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on keha temperatuurist kõrgem, siis on keha jahutamine võimalik ainult aurustumise e. higistamise teel. 4. soojuskiirgus - on soojakadu infrapunase kiirguse näol. eriti suur on see katmata kehaosadel. Kehas on kõige halvema soojusjuhtivusega rasvkude .
Suhkruhaigus on ainevahetushaigus, mille puhul on häiritud süsivesikute omastamine. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Suhkruhaiguse põhjuseks on insuliinierituse häired. See hormoon jõuab kehas igale poole, avaldab eelkõige mõju lihasrakkudele,maksarakkudele,rasvkoerakkudele. Insuliin aktiveerib transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. Insuliin aktiveerib ensüüme mis muudavad glükoosi glükogeeniks või suurendavad rasvade ja valkude sünteesi. Taastumine pärast füüsilist pingutust – Termoneutraalne tsoon - keskonna temperatuurivahemik , mille puhul püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat. Õhus:25-30, Vees 35-36 kraadi.
Termoregulatsioon -Toimub hüpotalamuses. Ta nö mõõdab vere temperatuuri. Kui see kas või pisut tõuseb või langeb, aktiveeritakse vastavad mehhanismid ja tulemuseks on kas higistamine või värinad.Külma puhul veresooned ahenevad , karvapüstitajalihased, lõdisemine; sooja puhul veresooned laienevad, higistamine, soojuskiirgus eraldub nahalt. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Hüpotalamus nagu mõõdab vere temperatuuri. Treeningu pikaajaline mõju lihastele : Toimuvad muutused südames, kopsudes,lihastes. Südamelihas suureneb treenimisel,suureneb südameklambrite maht, südame löögimaht, vere hulk,mida südamelöök edasi pumpab, tugevdab veresooni, vähendab vanemaseas ateroskleroosiohtu. Treenimise tulemusena tugenevad hingamislihased , kopsumaht suureneb, kopsude ventilatsioon paraneb , võimalik omastada rohkem hapnikku. Muutused lihastes: paraneb pika treeninguga lihaste toonus ja vastupidavus, lihased suurenevad, suureneb oskus lihaste tööd koordineerida.Suureneb lihaste võime omastada hapnikku, suureneb lihaste võime varuda glükogeeni, kasutada energiaallikana rasvu, suureneb verekappillaaride hulk lihastes,parandab gaasivahetust.
Vananemise mõju luustikule – Inimese vananeddes hakkab luustik kannatama kulumise all. Elu jooksul kogenud füüsiline stress avaldub põhiliselt kahe protsessina: liigesepõletiku või osteoporoosina. Tavaliselt põhjustab põletikku liigestele mõjuv jõud. Osteoporoos on luude hõrenemine. Luude tihedus suureneb kuni 20 eluaastani. Pärast seda hakkab tihedus aeglaselt vähenema. Vananemise põhjused: Me vananeme, kuna meie see “ tiksub ” geneetiline kell. Kromosoomide otstes on DNA lõigud, mida nimetatakse telomeerideks. Raku iga pooldumisega telomeerid lühenevad. Kui need on lühenenud kriitilise pikkuseni, kaotavad rakud pooldumisvõime. Kui rakud enam poolduda ei saa, siis pole ka võimalik kudesid regenereerida ja organism hakkab “kuluma”. Vananemise tunnused: Juuste hürenemine või täielik väljalangemine; Lõhna- ja maitsetundlikuse nõrgenemine; Kuulmise nürgenemine, eriti kõrgemate helide osas; Nägenemise halvenemine; Kopsumahu, südamemahu ja neerude uriinitootmisvõime, ajukoore rakkude arvu, lihasjõu, naha elastsuse vähenemine; Luude hõrnemine. Seedehäired. Termoregulatsiooni häired. Veebilanss - Veekoguste summa, mida organism saab, kaotab ja akumuleerib. Vett saame 2/3 joogiga, 1/3 toiduga, ja väike kogus ainevahetuse käigus. Vett kaotame uriiniga, väljahingamisel, higistades( aurustub ka nahast ilma higistamatta). Higistades toodab organist soolast vedelikku, et säilitada ühtlane temperatuur, kui pärast higistamist vett juurde ei saa, toodab organist vähem uriini. See on homöostaasi üks olulisemaid aspekte . vee kaotus--hüpotaalamus--stimuleerib janukeskust--sünteesib--antikiureetiline hormoon