Sotsiaalpsühholoogia (11)

Sotsiaalpsühholoogia
SISSEJUHATUS
Sotsiaalpsühholoogia
SP – osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet , sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine , grupid ja grupiprotsessid
Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma
Gordon Allport (1954): “ Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings , and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings”.
SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused , mõõtmine, sekkumine …
Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine , suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus …
Teaduslik psühholoogia – see, milles võib kindel olla
Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele – isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt
S Joonis 1: Gustave LeBon
otsiaalpsühholoogia kujunemislugu
SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia , 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid : mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid …
Esimesed uurijad : prantslane Gustave LeBon ( 1841 - 1931 ), itaallane Gabriel Tarde (1843- 1904 ).
Massipsühholoogia: kuidas inimesed käituvad suurde gruppi sattudes (nt. Egiptuses rahutused . LeBon, Tarde.
Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline / spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda.
Wilhelm Wundt ( 1832 – 1920, kirjeldas kollektiivset moraali) ja Völkerpsychologie – rahva moraal, tavad, õiglustunne …
20 sajandi algul inimsuhted , grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks .
II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused (miks allutakse?), hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks.
SP kuldaeg: 1930 – 1960, Kurt Lewin
2 Joonis 2: Kurt Lewin
0.sajandi II pool
Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi!
SP – liikumine kahes suunas – sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid – näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus ( humanistlik paradigma )
1980dad – SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist?
Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus , keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ...
Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid , tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt .
SP koht teaduste süsteemis
SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus
SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud.
Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?!
SP rakendusvaldkonnad ja väljundid: juhtimine ja liidriksolek, mõjutamine/ reklaam , kaasamine, koostöö, läbirääkimised, grupiteraapiad, konfliktilahendamine …
Social Psychology Network: In these pages, you'll find more than 17,000 links related to psychology. http://www.socialpsychology.org/

INIMSUHETE AJALUGU
Evolutsioon ja antropogenees
Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid
Evolutsioon – arengutee, inimene on tekkinud ise
Antropogenees – inimese kujunemislugu
Kreatsionism – arusaam, et inimene on loodud (ükskõik, mis viisil)
Inimene ja loom? Eneseteadvus eristab inimest teistest – iseenda kõrvalt vaatamine, teamine olemasolust. Loomad ei käsitle end kõrvalt vaadates.
Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on kergem!
SP teadusena – leida andmepõhist tõendust, usaldusväärseid seoseid, püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv , enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid
Rühmasõltuvus ja autonoomia
Küsimus: kust pärit meie tänased suhtemustrid? Evolutsioonist, ajaloost – ühisest ajaloost
Evolutsioonipsühholoogia – kuidas evolutsiooni käigus kujunesid välja kõige elujõulisemad inimsuhete skeemid ( abistamine , allumine, jäljendamine, agressiivsus …) Inimsuhete tüüp kui kohanemisviis!
Inimrühm kui algne subjekt . Rühmale allumine (võtmeotsused – kellega abielluda , kus elada, minna sõtta) ja rühma toetus ( veritasu , vanurite ülalpidamine …). Enesemääratluseks Meie, mitte Mina. Abielu mitte in-in suhe vaid rühm-rühm suhe. Olulised otsused rühma poolt.
Soorollid, monogaamia = rühma taastootmine
L.Gumiljov (1912-1992) etnogeneesi teooria
Kuidas kujunevad rahvused ? Miks tekivad, õitsevad ja surevad
Etnogeneesi alus – passionaarsus. Tugev samasustunne rühmaga + valmisolek võidelda/ennast ohverdada (Mina pole oluline, Meie on kõik)
Passionaarsus kui looduslik fenomen , nn passionaarne tõuge. Palju passionaare + ekspansioon + etnose kujunemine
Etnogeneesi etapid: tõuge-kujunemine-pöördepunkt- inerts -lagunemine-mälestused
Etnose eluiga – ca 1200 aastat?!
Inimese maailmapilt
Inimese maailmapilt: Meie ja nemad (mitte mina ja sina!). Meile keelatud, neile lubatud. Ja vastupidi. Sati, ümberlõikamine, sundabielud. Tänaseni in-group/out-group tugevaks mõjuriks.
Mina kujunemine ajaloos vt I.Kon Mina avastamine (eesti ja vene keeles!)
Avastamine tähendas: siseelu kujunemist, privaatsusvajaduse teket, iseotsustamist, formaalseid õigusi ( puutumatus , vägivald, alandamine ), eripärade talumist (füüsilised ja vaimupuuded, elustiilid …)
Institutsionaliseeritud Mina – inimõigused, sallivus
Individualiseerumise erinevad “staadiumid” tänapäeval. Vrdl abiellumisotsuse iseseisvust!?
Tsiviliseerumisprotsess
Rühmast vabanemise (ka individualiseerumine , individuatsioon ) kaasnähe - normide internaliseerumisega. Väline iseseisvus + sisemised piirangud, välise sunni asemele sisemine.
Norbert Eliase (1900-1990) tsiviliseerumisteooria – mille poolest erinevad inimesed eri ajastus igapäevaelus? Nt sülitamise, nina nuuskamise, söögikommete jne. Ta uuris, mida läbi aegade on käitumisreeglites keelatud (mis on keelatud, see on levinud). Algselt olid inimesed spontaansed, inimese käitumine on normistunud – tsiviliseerumine. Ajaloo jooksul on inimene saanud grupist vabaks ja tsiviliseeritumaks. Käitumisreeglite analüüs 12-19 sajandil
Tsiviliseeritus = normistatus.
Sum: inimene ajaloo jooksul autonoomseks + tsiviliseeritud (normistatud) subjektiks
Normi internaliseerimine – välise normi muutumine sisemiseks sunniks Nt liikluseeskirja järgi ei tohi sõita punase tule alt läbi
Tsiviliseerumine mõte – kui pole selgeid norme, on konfliktid kerged tulema
Tsivilisatsiooni hind – paljudel juhtudel liigne tsiviliseerumine muutub vastukäivaks Stress . Pinged .
Väärtusruum
Individualiseerumine kajastub väärtusmaailmas. Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja suunav kontekst. Väärtus – kollektiivne motiveeriv uskumus selle kohta, mis oluline-ebaoluline, õige-vale, hea-halb …
Kõige mastaapsem väärtuste pildistamine - R.Ingleharti väärtusteooria.
Idee: areng individuaalse valikuvabaduse (individuaalsuse, iseotsustamise) suunas. Eri rahvad erineval “kaugusel”
Kriitika: vabadus ilma vastutuseta?!
KOKKUVÕTE

• Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus.
  
• Ajaloos mustrid muutunud – suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes.
  
• Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda , abielunaise roll, lapse karistamine …
  
• Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab?
  

ENESETEADVUS. MINA. IDENTITEET.
Eneseteadvus: mõisteaparaat
Eneseteadvus, mina- kontseptsioon (self conciousness, self concept ): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one’s experience , including one’s relations to other people. It organize’s past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud/suur pilt iseendast.
Teadmine endast (self- knowledge ): knowledge about one’s own characteristics , abilities, opinions , thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta (teatud joonte teadmine)
Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object , just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine
Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one’s own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Mitte ainult iseenda vaatamine, vaid ka hinnang endale.
Eneseväärtustamine (self- esteem ): attitude towards oneself along a positive - negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas
Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one’s behavior in oder to achieve desired goals . Iseenda juhtimine, suunamine, juhendamine.
Sotsiaalne identiteet (social identity ): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. Kuhu kuulun ? Kellega olen sarnane?. Nt Vanuse- ja soogrupid, perekond
Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus , see mille poolest teistest erinen.
Autonoomne, sõltumatu mina (independent self): self as an autonomous entity, defined predominantly in terms of abstract, internal attributes like traits, abilities and attitudes. Mina ise!
Sõltuv, kuuluv mina (interdependent self): self constructed as socially embedded and defined predominantly in terms of relationships with others , group memberships and social roles. Mina kui osa suuremast rühmast.
Eneseteadvuse kujunemine
Eneseteadvus ajaloos: väline sisemiseks, internalisatsioon
Vernant’i hüpotees – Vanas-Kreekas toimus kiire muutus inimeste mõttemaailmas, kus inimene hakkas ennast teise pilguga vaatama. Koguneti Polisele ja hakati asju arytama omavhel. See oli see jõud, mis pani ka inimest teise pilguga vaatama (mina suudan ka olulisi asju korda saata).
Surmahirm – kaotatakse enda kui väärtuse kartmine
Võrdne teine, kõrvalpilk iseendale
Eneseteadvuse ajaloolise kujunemise tunnused: enesekohased ja inimese siseeleu kirjeldavad sõnad keeles, päevikud (17-18 saj?), inimese sisemise seisundi kirjeldamine (16-17 saj?!), üksiolek ja selle väärtustamine, privaatsus – alastiolek keelu alla, surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus …
Arusaam iseendast kui unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II pool – inimese eneseavastamise buum
Eneseteadvuse kujunemine ontogeneesis
Ontogenees – üksikindiviidi areng
Sotsiaalne küpsemine, ontogeneesi ja antropogeneesi sarnasus
Väliste suhete ja suhtumiste internaliseerumine. TERE kui näide
Teadmised põhinevad kogemusel !
Katsed: sotsiaalse eraldatuse mõju – hundipere kasvatab lapse üles, noor inimene näeb sel juhul välja nagu hundiplika/poiss
Katsed: peeglikatse – uurimaks, mis vanuses hakkab inimene mõtlema endast
kommikatse – uurimaks, kas laps/noor inimene reflekteerib oma mõtlemist
Sotsialiseerumine (protsess, mille jooksub inimene võtab osaks need normid ja väärtused, mis aitavad tal ühiskonnas hakkama saada – kasvab loomast inimeseks) ja kultuurierinevused
Hariduse mõju eneseteadvusele
Inimese Mina
William James: “Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks – keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused , jaht ja pangaarve ” (1890). Nt kui keegi ütleb: „Väga vahva tüdruk/poiss“, ja kui tajun end hästi, siis on see seelik / pintsak osa minust . Minu minasse kuulub kõik see, mida omastan.
Kuidas saame teada, kes me oleme.George Herbert Mead: peegelmina teooria. Alates 30-ndatest arvatakse, et minapilt on peegeldus sellest, kuidas teised seda peegeldavad.
Küpse isiksuse puhul kriitiline pilk selle suhtes, kuidas teised hindavad mind, korrigeerimine positiivse enesehinnangu suunas (peeglit tuleb korrigeerida ).
Mina (self) – eneseteadvuse väljendus, see, millega inimene ennast samastab
Mina ja roll. Roll kui ühiskonnas väljakujunenud käitumismudel, mis on põlvest-põlve edasi antavad ja aktsepteeritavad (laps, üliõpilane, kaitseliitlanee). Roll on käitumisreeglite kogum.
Rollieeskirjad, rolliootused, rollikonfliktid. Rolliväline käitumine.
Rollikonflikt – inimese poolt täidetavad rollid ei sobi omavahel või ootustega kokku. Nt lähen arsti juurde, kõhu peal on punane laik, siis vaadatakse seda AGA kuid kui tuleb õhtul ukse taha ja ütleb, et vaatame, siis natuke veider . Keemiatehase juht ja emaksolemine korraga.
Mina komponendid: Füüsiline (pintsak, nina jne, millega end samastan),
Vaimne (kõik mõtted, ideed, seisukoht, millega end samastan),
Sotsiaalne (kõik rühmad, kuhu kuulun)
Üks või mitu Mina? Tavaliselt üks (Eva White).
Mina presenteerimine : Erving Goffman – me kõik käitume spontaanselt ja reflektiivselt. Spontaanne käitumine sarnaneb ajaloos olnuga. Reflektoorset käitumist on 2 liiki:
Võib presenteerida end nii, nagu on (lootused/ootused)
Võttes aluseks mingi mudeli presenteerimise kunstnikuna.
Goffman : „See, kuidas end teistele näitame, on kaalutletud.“
Joonis 3: Erving Goffaman
Goffman – ta on tähele pannud , et me mitte ainult ei mõtle selle üle, kes me oleme vaid püüame end ka välja näidata mingil viisil. Küps pilk inimestevahelisete suhete maailmas saab aru sellest, et inimene ei käitu spontaanselt vms.
Eneseesitlusel on teatud ülesanded:
Tunnetuse otsimine (peeglilt positiivne tagasiside)
Enesekindlustamise funktsioon (kindlustab nt läbikukkumise vastu) Eile oli kõva pidu
Enesenäitamine
Oma unikaalsuse näitamine
Enesehinnang
Ajaloost kõrva taha panna: inimese ajalugu on psühholoogia vaatepunktist inimese enda avastamise ajalugu. Mida kaugemale me lähme, seda rohkem oli inimene “loom” st see osa inimese mõtetest ja arvamustest, mis ta mõtleb enda kohta, seda algul ei olnud – see on samm-sammult tulnud. “Inimese enese avastamise ajalugu” – teab, et ta on SIIN, arvamused iseendast. Kõige tähtsam on nüüd MINA ISE. Inimene on teinud iseendast maailmanaba. See, mis määral inimene on teinud endast keskse huviobjekti, ilmneb eri piirkondades erinevalt. Esimene, kellega inimene mingit suhet tekitab, on tema ise (kuidas endast arvan, kuidas ennast hindan).
Enesehinnang – tunneb huvi selle vastu, kuidas ta ennast hindab. Kõige vanem enesehinnangu definitsioon/valem on pärit ameeriklaselt W. Jamesilt (edu/pretensioonid). Nt kui pretensioone eriti pole aga edu tuleb kergelt, siis on enesehinnang kõrge. Inimese enesehinnangu tekkimist ei saa ainult edu ja pretensioonide abil kirjeldada, kuna enesehinnang ei tule ainult saavutustest, vaid ka paljudest teistest asjadest. Tänane enesehinnangu kästilus on pärit L. Festingerilt. Tema teooria (sotsiaalse võrdluse teooria) põhiväited: vajadus ennast määratleda/defineerida (viis, kuidas inimene endast aru saab. Mida rohkem ta avastab enda olemasolu, seda rohkem on vaja ennast paika panna, see kuidas paikapanemine toimub vt järgmine joon), võrdlus sarnaste teistega (hea, halb, positiivne, negatiivne skaala). Festinger tegi hulga uuringuid selle kohta, kuidas inimene kujundab suhtumist iseenda kohta – võrdlemine ennast sarnastega (sama rühm, klass). Nt tudeng x ei hakka ennast võrdlema Obama või T.H.Ilvesega, kuid võrdleb teiste tundegitega. Mõtteline protsess. Uuringu tulemused: on üldine tendents , et võrdluses otsitakse neid tunnuseid/omadusi või peetakse tähtsaks neid tun/om, mis eeldatavalt mul endal on tugevamad, kui teistel inimestel. Võrdlemine on mitmeparameetmeline (vaimseid võimeid, sõprade ja sugulaste väärikust) ja nende hulgas subjektiivselt inimene ise peab tähtsamaks neid asju, milles ise on parem kui teised. Igasuguste psüühiliste kõrvalekalduvused: kui mul pole positiivset enesehinnangut, siis on ebakindlus (masendus..). Positiivse enesehinnangu tootmine käib võrdlemise kaudu. Sellele mõtlemata püüdleme selles suunas, kui oleme nt võrrelnud 7-5 näitaja põhjal, siis asju, milles olen parem, pean tähtsamaks. N Joonis 4: Leon Festinger
t: mul pole küll kõige parem välimus, kuid ma olen teistest targem , järelikult usun, et mõistus on minu jaoks elus tähtsam. Enesehinnangu kujundamine on selektiivne – otsin neid võrdlusparameetreid, kus ma tunnen ennast hästi, otsin alateadlikult, otsin neid, kellega saan tugevama tunde.
Inimene peegeldab ennast (mina-pilt, identiteet) + annab hinnangu
William James: EH = edu/pretensioonid
Leon Festinger: sotsiaalse võrdluse (social comparision ) teooria
LF: vajadus ennast määratleda, võrdlus sarnaste teistega, olulisemaks seda, kus/mis tugev, võrdluspartnerite otsimine
Fundamentaalne - püüdlus positiivse enesekäsitluse suunad – eneseväärikus, eneseaustus (self-esteem)
Enesehinnang kui probleem
EH adekvaatsus
Kas on olemas ÕIGET enesehinnangut? Miks, mida aeg edasi, muutub enesehinnang tähtsamaks?
Eneseteadlikkus (self-awareness), M.Csikszentmihalyi – flow!
Eneseteadlikkust on hakatud uurima selles kontektsis, et inimene on iseenda jaoks saanud murekohaks (nt väljanägemine – näljutamine, dieedid , operatsioonid). Tahetakse end “ mudeliga ” vastavusse viima. Tšiksentmihail. Tema on sisse toonud ühe uue termini/mõiste sotpsühholoogias – flow (kulg, vool), mille mõte on see, et inimene elab kahes režiimis: kulgemise režiimis (ma ei mõtle, ei reflekteeri, kuidas ma välja näen, olen voolavas maailmas sees, muretsemist iseenda üle ei ole) ja
Nõrkushetk tuleb, kui väljast tuleb negatiivne info enda kohta. Liiga detailne info inimese enese kohta..
Enesekaitse : tähtsustan edu ja unustan ebaedu. Positiivse enesehinnangu tähtsus
Vaba kulgemine tekitab rohkem positiivset enesehinnangut.
Kultuurisurve: I’m OK ! Tähtede draamad.
Enesehinnaangu kui probleemi üks aspekt on see, et on teatud kultuuriareaale, kus kultiveeritakse positiivse enesehinnangu olemasolu ja on piirkondi, kus see nii tähtis ei ole. Nt kui küsida eestlase käest, kuidas läheb? Siis vastuseks on enamvähem. Kui ameeriklase käest, siis I’m ok blabla
Eestlase enesehinnang?
Enesehinnang on iga inimese jaoks tähtis asi. Seda saab muuta jne. Kui eeldame, et on niisugune adekvaatne enesehinnang ja on võimalik ennast hinnata paremaks või halvemaks, siis kuhu peaks ennast mõtlema? Eestlase enesehinnang on mitte liiga positiivne. Eestlased ei paista erilise õnnetundega silma.
Identiteet
Identiteet: püsitunnused indiviidi ja rühmaliikmena
Identiteedi all mõeldakse tervikkonstruktsiooni iseendast, psüitunnuseid, millega ennast kategoriseeirn mingisse klassi, rühma. Meil kõigil on mingid sellised tunnused, omadused, mis on püsivad, paratamatult antud ja need omadused kokku moodustavadki identiteedi. Nt sooline identiteet, vanemad, kultuurikeskkond, rahvuslik identiteet, professionaalne identiteet, füüsiline keha.
Henry Tajfel , sotsiaalne ja personaalne indentiteet
Henry Tajfel. Sotsiaalne indetiteet – need tunnused, mille alusel kuulun mingisse rühma (meeste, eestlaste, noorte või vanade, trammijuhtide). See on tükk inimesest, kuna ta kuulub sinna rühma. Personaalsed on need, mis on ainult indiviidile omased (välimuse tunnused, füüsiline keha, teatud võimed, kalduvused). Identiteedi puhul on olulised kaks asja: 1. see on püsiv, pikaldane omadus, 2. nad on olulised, tähtsad tunnused. Identiteet on tähtis, kuna ident on see, mille peale inimene joonistab pildi iseendast. Identiteet on oluline neseteadvuse element ka seetõttu, et identiteedi puhul on uurijad täheldanud sama tendetsi nagu enesehinnangu puhul. Nt kui olen end kategoriseerinud (mees, naine, noor, vana, suusataja), siis on selge tendets neid kategooriadi hinnata kõrgemalt. Nt kui jalgapllis eesti võidab, siis tunnen ka mina ennast tähtsana.
Inimese identiteet võib ohtu sattuda nt abiellun grusiiniga ja lähen sinna elama, seal on üks arusaam naisest ja siin teine. Nt kui arvad , et oled hea töötaja ja ülemus laseb sind lahti.
Hakkamasaamise strateergiad, kus inimese identiteet on ohustatud või on selge identiteedi muutus:

eraldumine, isolatsioon (inimene satub olukorda, kus on järsku töötu, istub kodus, hakkab tööl käima, kuid tegelt ei käi, väldib kontakte inimestega, kes võiksid seda teemat puudutada).

Konflikt, negativism (inimene, kes kukkus tööturult völja, hakkab kaebekirju kirjutama, annab kohtusse teatud isikud, toetab sellega oma identiteeti, isegi, kui tulemus pole selline nagu tahab)

Möödavaatamine (ma ei mõtle selelle, ei räägi sellest

Uue identiteedi aktespeerimine (töötu seletab endale ja teistele ära, et see ei ole midagi erakordset, nii see asi maailmas käibki, see on loomulik elutsükkel jne)
HT: kategoriseerimine + identifitseerimine. Meie-nemad, ingoup/outgroup (ajaloost!)
Meie-nemad dimensioonid. Grupiidentiteet paraku paneb inimesi vaatama sisegruppi, gruppi, kuhu kuulun, poliitilise pilguga ja välisgruppe teise pilguga. Meie-nemad piiride tõmbamine (meie eestlased, nemad lätlased) on tugevad ja on ülesehitanud konflikte.
Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud , ümberasujad, soorollile mittevastav tööala …
Meie – positiivsed ja mitmesugused, nemad – negatiivsed ja sarnased. Äärmusolukorrad. Meie-nemad kategoriseerimine kui konfliktide allikas.
Ohud identiteedile. Stigma .
Stigma ja stigmatiseerimine. Füüsiline, isiksuslik või grupistigma. Stigma kui pealesurutud teistsugusus.
Stigma – ühte tüüpi oht identiteedile, selle all mõeldakse teistsugune olemist, midagi halba teise inimese olemusest ( nt märk otsaees, kui on reetur ). Tuntuim uurija Goffman. Stigma alla mõeldaks midagi tähelepandavat erinevust inimese identiteedis (erinev keskmisest inimesest).
Räägitakse 3 liiki stigmast:
1. füüsiline stigma (pikk, lühike, lonkav, ratastoolis istuv , füüsilised erinevused, mida pannakse tähele, erisusena tavapärasest)
2. Isiklik stigma (veidrad kalduvused - hakkab lugema luuletusi, homoseksuaalsus , mõni räägib nii kõva häälega, et paistab silma)
3. grupistigma – mingi teise grupi liige grupis , kus sedatüüpi inimesi tavaliselt ei ole (nt endine vang asub õppima magistriõppes).
Stigma on olemas siis, kui teised vaatavad sellele persoonile, teise pilguga (ta on teistugune), kui seda pilku pole, puudub ka stigma.
Stigmatiseeritu käitumisstrateegiad.
Goffman ja tema jüngrid on stigma raames käitumist palju uurinud. Stigma on väljastpoolt pealesurutud tähelepanu nt keegi on pime, tuleb ise üksinda kooli ja keegi hakkab teda selle tõttu kõva häälega kiitma, siis see näitab, et sellesse eripärasusse suhtutakse sellesse teisiti, pimedale on see aga ebameeldiv. Goffmani puhul on oluline enese represinteerimine (kellena ja kuida sta end esitleb). Ta uuringud räägivad, et stigamtiseerinud inimeste käitumismallid on samuti erinevad:
1. varjamine (nt kurt teeskleb hajameelset)
2. katmine /covering (vaegnägija ei loe avalikult tekste , ratastooli olija väldib treppe)
3. aktsepteerimine (inimene seda eripära, mida teised vaatavad ja panevad tähele, vaatab ka ise kõrvalt, teeb sellest oma võib õelda isegi et plussi nt vaata kui hea ratastool mul on, ütle kõvema häälega, mis seal kirjas on, ma ei kuule eriti hästi) – kõige positiivsem.
Laienevad “ normaalsuse piirid”
Ajaloolises plaanis stigma uurimises stigamiteerisime piir on ajaloos muutunud. Toimub liikumine selles suunas, et lülitub normaalsusesse.
Üks või mitu identiteeti. Kas me oleme üks asi, kui suhtleme iseendaga , võib meid olla mitu? Nt olen keemiatehase direktor ja ema samal ajal. Kes suudab mitut asja korraga teha, on küpsem isiksus.
Mõõtmisinstrumendid
Mina ja eneseteadvuse erinevaid aspekte mõõtvad skaalad. Näited:

• A Collective Self-Esteem Scale : Self-Evaluation of One's Social Identity
  
• Self-evaluation scale
  
• UCLA Loneliness Scale
  
• Subjective Happiness Scale
  
• Beck Depression Inventory
  
• Miller Social Intimacy Scale
  

KOKKUVÕTE

• Eneseteadvus ja Mina kui selle peegeldus. Mina ja isiksus.
  
• Püüd positiivse enesehinnangu suunas
  
• Identiteet indiviidina ja rühmaliikmena
  
• Stigma, stigmatiseeritus, normaalsus ja hälbed
  
• W.James, L.Festinger, E.Goffman, H.Tajfel (1919-1982)
  

Kui kohtan elus stigmat, siis mida vähem tähelepanu pööran, seda parem. Enesehinnagut tuleks pigem hoida natuke kõrgemal.
Isiksusest me ei räägi, kuna selle uurimine on muutunud täiesti omaette psühholoogia haruks.

SOTSIAALNE TAJU
Taju sotsiaalsus
Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel? Subjekt ja objekt.
Taju on inimeste puhul vastastikune. Intentsionaalsus – kui vaatan teist inimest, siis tean, et mitte ainult see, mida vahetult tajun ei ole olemas, vaid on ka varjatud olemus (vaadates inimest ei saa temast kõike teada, tooli puhul aga küll, kuna tool ei sisalda varjatud kavatsusi). Ajas küsimuste muutumine – tool on samasugune tool ka järgmisel ja ülejärgmisel kolmapäeval aga see kellega ma täna räägin ja kellega ma kuu aja pärast räägin, on muutuv (peas on kuu aja pärast juba teised mõtted jne).
Maailmanägemine vahendatud kultuuri, keele ja kogemusega. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/ liigitamine
Filtrid – kõige üldistatum on kultuur ja kohemus. Kultuuri all mõeldakse seda, mida antud grupis (???). See, mida oluliseks peetakse erineb olulisel määral. Ameeriklased on jõudnud järeldusele, et kui küsida inimese käest, kuidas sa kirjeldad oma sõpru, siis ameeriklased teevad seda teistmoodi, kui nt indias. Tüüpilises läänekultuuris räägitakse kõige pealt individuaalsetest joontest. Indias aga nt et rikkast perest, isa on külavanem, neil on palju lehmi, nende maja on hästi suur – kirjeldatakse sotsiaalset positsiooni.
Kõigepealt kategoriseeritakse uus partner , kontakt väliste tunnuste põhjal (riided, kas ta on mingi subkultuuri liige, millega ta tegeleb nt auto parandamisega). Kategoriseerimine lõppeb kontakti tekkides. Järgmine samm on kontakt ja vastastikune infojagamine ehk kompimine . Kõigepealt üritatakse nii ennast kui teist paika panna üldiste väliste tunnuste järgi. Öeldakse nimi, kes olen, kust tulen, mis siin teen, millega muidu tegeled, mis meeldib, mis ei meeldi) Reaalsuses aga räägitakse kõige pealt üldistest teemadest (nt vaata kui kole maja see ikka on, koliseb, kohutavalt libe tee jne) ja tasapisi tullakse isiklikele teemadele. Kõigepealt kombitakse teine inimene läbi nö ohututes ehk neutraalsetes teemades.
Isikutaju : pilt teisest inimesest, seda mõjutavad faktorid
Grupitaju: pilt eri rühmadest
Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus!
Isikutaju
Võtmetunnused
Välimus. Riietus.
Kõne. Käitumine. Stiil.
Atraktiivsus. Tõmbab-tõukab! Iluideaalid.
Sotsiaalne positsioon. Grupikuuluvus.
Stereotüübid ja eelarvamused
Stereotüübid kui taju vahendajad: välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid
See kui võetakse kontakti selle kaudu, ... Selle alusel kategoriseeritakse.
Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus . Maailma stereotüpiseerimine
Stereotüüp – püsiv, üldistatud suhtumine.
Solomon Aschi pildikatsed
Pildikatse: nähti üht ja sama nägu, kuid hinnati stereotüüpe (laste kirjanikku heana ja kurjategijat kurjana, sõna on see, mis loeb Tüüpilk).
Stereotüübid lihtsustavad maailmataju (positiivne funktsioon) nt politseinikud tahavadki meid kontrollida. Samas teeb elu pinnapealseks – mõnes mõttes paratamatu viis maaiilmaga hakkama saamiseks. Aja ja energia kokkuhoid – saab ignoreerida ebaolulisi asju (taju ökonoomika). Stereotüübi oluline tunnus on ka rühma fenomen - taastoodab rühma identiteeti nt me kõik oleme fanaatilised rohelised. Stereotüüp – jagatud veendumus jne. Stereotüüp ei võta individuaalseid erinevusi arvesse (vanglast tulnud inimene võib olla väga südamlik).
Küps inimene suudab enda stereotüüpi kõrvalt vaadata.
Eelarvamused
Stereotüübi hinnang võib varieeruda positiivsest negatiivseni. Eelarvamused on üks tükk stereotüüpidest (negatiivne).
Tüüpilised eelarvamused on seksitlikud jne, kohalike inimeste suhtes, koplis elavate inimeste kohta nt.
Eelarvamus on pigem autoritaarsetel inimestel, inimestel, kes on füüsiliselt ebakindlad.
Kui me teist inimest tajume/vaatame, siis näeme seda, mis meil peas on olemas.
Situatiivsed tajuvahendajad
Peale teaduses välja kujunenud teadusevahendajate on olemas ka muid (situatiivsus – situatsioonist/olukorrast lähtuvad mõjurid, mis kujundavad meie sots taju ehk pilti teistest inimestest EHK tednets, mis nihutab meie hinnanguid ja mõistmist teiste inimeste kohta)
Järgnevusefekt. Priming.
Järgnevusefekt – kord kujunenud pilt/suhtumine inimesse kipub olema ajas püsiv. Nt kui mul on esimene kokkusaamine inimesega positiivne, siis see mulje inimesest on veel tükk aega positiivne. Nt kui õpetaja küsib õpilaselt midagi ja ta teab vastust, siis õpetajal kujuneb positiivne hinnang selle poisi suhtes. “ Esmamulje on väga tähtis!”
„ Praiming “ – järgnevusefekti variatsioon ; eelnev isiklik kogemus mõjutab seda, kuidas teist inimest näeme. Nt kui tulen vanglast välja, siis esimest korda tänavale minnes on endal tunne, et kõik vaatavad mulle viltu (kuigi ei tee seda).
Enesekesksus
Enesekesksus(eefekt) – kaldume kujutlema, et teised inimesed tajuvad ja näevad inimesi samamoodi nagu meie. TEGELIKULT näeb igaüks eri viisil.
Oreooli efekt
Oreooli efekt – mul on naabri suhtes kujunenud mingi arusaam, et “ tubli mees, vahva sell”. Ja kui keegi tuleb küsima, et kas ta autot oskab parandada, siis kuna üldmulje on hea, arvatakse, et no ikka oskab, ta on ju nii lahe
Projektsiooniefekt
Projektsiooniefekt – inimesel on tendets näida ennast teistes, näha teistes neid muresid , mis tal tegelikult endal hinge peal on (arg näeb argust ja süüdistab teisi arguses), ebakindel näeb ebakindlust. Kui keegi kedagi kõvahäälselt kedagi milles süüdistab, siis tavaliselt süüdistavad need, kellel endal midagi selles vallas valesti on.
Varjatud inimkäsitlused
Varjatud inimesekäsitlused - arusaam selle kohta, et meil oma elukogemuse kohta on välja kujunenud üldine stereotüüp. Üldised hoiakud selle kohta, millised inimesed üldse on.
Inimesed on kas

• usaldusväärsed, salakavalad
  
• Kas inimesed käituvad mõistuspäraselt või irratsionaalselt
  
• Ühetaolised või erinevad – kas pean iga inimese jaoks eri suhtlemisstiili välja töötama
  

Millised on inimesed?
Usaldusväärsed vs salakavalad
Mõistuspärased vs irratsionaalsed/afektiivsed
Ühetaolised vs erinevad
Fikseerunud eeldused. Lahtine ja kinnine taju.
Emotsioonid ja isikutaju
Emotsioon : reaktsioon stiimulile ja selle väljendus. Näen inimesi asju selle pilguga, kuidas minu emotsioon on.
Komponendid:
füsioloogiline, Füsioloogiline nt käed higistavad
käitumuslik, Käitumuslik nt väljendab kuute põhiemotsiooni
subjektiivne Subjektiivne nt tunne, mis inimest emotsiooni puhul haarab
Emotsioonide lugemine
Sõltuvalt sellest, milline on minu emotsionaalne seisund, see on filtriks minu nägemisele/tajumisele teisi inimesi. Kui on nt negatiivne emotsioon (ülemus sõimab), siis koju minnes näeb naist halvana, lapsi kiuslikena jne.
Paul Ekman – 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus , viha, üllatus, vastikus.
6 põhiemotsiooni on UNIVERSAALSED ning neid võib aru saada ka teistes kultuurides sama moodi.
Kultuuriuniversaalid.
Emotsioon kui taju vahendaja: armas ja tüütu laps!
Empaatia
Empaatia – võime asetada end teise inimese positsioonile ja näha maailma teise inimese silmade läbi. Vaieldakse, kas see on kaasasündinud või õpitav. Empaatilised inimesed on need, kes suudavad suhteliselt kergelt panna end teise inimese positsioonile. Empaatiavõimet saab kontrollida nt nii, et vaatad filmi ja siis on aru saada, kas inimene suudab end sinna sisse elada. Lihtsam on olla piisavalt empaatiline (mitte liiga või üldse mitte).
Atributsiooniteooria
Atributsiooniteooria – viis kuidas seletame teiste inimeste käitumist. Atributsioon inglise keeles tähendab omistamist. Atributsiooniteooria räägib sellest, kuidas omistatakse teiste inimeste käitumist. Sageli püüame pakkuda teistele inimestele omadusi ja seletada sündmusi. Jagame oma peas selgitusi ja põhjendusi, kuna meil on püsitung/baas... Inimese jaoks kõige ebamugavam olek on ebamäärasus. Kui tean, mida teisest inimesest oodata, siis on heaolu ja rahulolu seisund. Atributeerimine – seletamine, põhjuste omistamine on määramatuse mahavõtmise levinuim viis. Nt hea sõber kõnnib mittemidagi ütlemata mööda, tekib ebamugavusseisund. Et sellest tundest lahti saada, hakkad pakkuma atributsiooni (ta eile rääkis, et ta peab minema täna arsti juurde ja ehk tal oli siis pea pulki täis tänu sellele).
Fritz Heider (1958)
Atributsiooniteooria tuntuim autor on F. Heider. Tema järgi on iga inimene “pisike” teadlane , kes loob seletusi enda ja teiste kohta. Atributeerimise mõte on tekitada vähem ebamäärseid situatsioone. Klassifitseerimine: 1) põhjused võivad olla kas personaalsed (oli emotsioonide vallas) või situatiivsed (kõrval oli tohutu müra) 2) ajutised või püsivad
Atributsioonitendentsid: egotsentrism , ohver, füüsiline atraktiivsus, sooerinevused…
Egotsentrism – kui atributsioon on seotud minu endaga, tüüpiline viis enda suhtes atributeerida on asetada põhjus iseendasse (kui eksami sain A) või teistesse (eksami sain F)
Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine
Fundamentaalne atributsiooniviga – inimese tendents ülehinnata personaalseid põhjuseid ja alahinnata situatsiivseid. Nt kui keegi satub kuriteo ohvriks siis seletavad inimesed seda sellega, et eks ta ise oli natuke süüdi.
Füüsiline atraktiivsus – on seotud positiivsete atributsioonidega, kui inimene näeb hea välja, siis temasse atributeeritakse rohkem. Välimuse väärtus!
Sooerinevused – naisautojuht teeb liiklusõnnetuse siis mingi ajakirjanik ei ütle, et tee oli halb vaid ütleb “naine roolis, auto kraavis ”.
Määramatuse ületamine seletuste omistamise kaudu
Personaalsed vs situatiivsed põhjused
Ajutised vs püsivad põhjused
Näited: korvpallifännid, sõbra ja vaenlase eksamid ...
Atributsioon
Nt: SUUSATAMISE MM
Kujutame, et meie lemmik Veerpalu jääb 64. kohale. See paneb inimesi muretsema, et miks nii, pidi ju kulla saama jne. Nüüd hakkame põhjusi otsima ja kui me selle leiame, saame õhtul rahulikult magama minna.
Personaalne ja ajutine: kõhuhäda, vana vigastus
Personaalne ja püsiv: vanadus
Situatiivne ja ajutine: kohalik kass jooksis rajale
Situatsiivne ja püsiv: Veerpalu treenerid on juba pikemat aega olnud ebaadekvaatsed
PÕHJUS
Personaalne
Situatiivne
Ajutine
PA ???
SA ???
Püsiv
PP ???
SP ???
Grupitaju, keskkonnataju
Grupieelarvamused ja stereotüübid
Me kaldume üldistama suurt rühma ühesugusteks nt egiptlased , reformikad, keserakondlased.
Keskkonna personaliseerimine kui tajufaktor. Tubade jaotus korteris, lilled naabri peenral!
Keskkonnataju – seostame oma tajus mingit füüsilist keskkonda teatud isikuga . Nt kui me läheme oma suvilas naabrimehe suvila aeda, siis näeme seal tegelikult naabrimeest. Kui on naabrimehe suhtes positiivne suhe, siis “oi kui vahvad lilled” kui aga on mingi kana kitkuda, siis “jälle mingi nõme peenar”.
Meie-nemad
Isiku ja grupitaju kui maailma korrastamise ja määramatuse vähendamise viis
KOKKUVÕTE

• Taju sotsiaalsus: isikutaju, grupitaju, keskkonnataju. Kognitiivne paradigma sotsiaalpühholoogias.
  
• Taju vahendatus: stereotüübid, eelarvamused, situatsioon, varjatud inimesekäsitlused, emotsioonid, empaatia,
  
• Atributsiooniteooria ja fundamentaalne atributsiooniviga
  
• Atributsioonitendentsid
  
• Fritz Heider (1896-1988), Solomon Asch (1907-1996), Paul Ekman (1934)
  

Meie sotsiaalne taju ei ole mitte nii, et olen selline tüütu laps, teen silmad lahti ja vaatan mis näen. Täiskasvanu inimesena näen tajuga. Stereotüübid..
Me mitte ainult ei taju vaid ka seletame, mis siin toimub.
Heider – atributsiooniteooria
Asch – pildikatse
Ekman – emotsiooniklassik

HOIAKUD
Hoiak ja väärtus
Hoiak: püsiv üldistatud suhtumine üksikobjekti
Hoiak – üldistatud suhtumine kellegi suhtes (meeldib hiina toit, ei meeldi ballett ) – inimese, asja vms
Väärtus - püsiv motiveeriv veendumus, suhe üldprintsiipi
Väärtus – püsiv motiveeriv veendumus, ei räägita konkreetsetest objektidest vaid suhtumistest (perekondlikkus, kollektivism -individualism)
Eestlased on suhtele, rahale ja päritolule orienteeritud.
Hoiakud: meeldib T.Mägi, eelistan rohelisi, armastan hiina toitu, ballett ei istu….
Väärtused: kollektivism-indivdualism, traditsioon-muutus, egalitarism, perekondlikkus … vt S.Shwartz, R. Inglehart jt
Hoiak – psühholoogia?, väärtused – sotsioloogia?
H SP: hoiak on pilt + suhtumine + tegu
oiaku ehitus
EKSAMIL: Hoiak koosneb 3 asjast :

Kognitiivne/tunnetuslik komponent (pilt) (nt tean, et on olemas balbiino)

Emotsionaalne komponent (suhtumine) (nt ma jumaldan balbino jäätist)

Käitumuslik komponent (tegu) (käitumise valmidus nt mul on valmis olek balbino suhtes positiivselt toimida)
Tavakäsitlus: H kui verbaalselt väljendatud suhtumine (see, mida ütlen)
Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni (H = püsiv suhtumine?)
Hoiakuid asetatakse skaalale hoiakutugevuse alusel. Alates mõttevälgatusest kuni sügava veendumuse või kireni.
Nt: Eriline kohvi, mida enda kodus kasvatan, jahvatan jne. See on kirg selle kohvi vastu. Kui tuleb uus info kohvi kohta (nt kohvijoomine paneb varbaküüned kiiresti kasvama. See on minu jaoks tähtis, uurin kust see tuli jne. Kui on kirg kohvi vastu, siis see määrab ära terve rea teistsuguseid omadusi.
Tugeva H tunnused (Krosnick, Pretty, 1995): ajaliselt püsivad, vähemuutlikud, nendega seotud info subjektiivselt olulisem, tugevamalt seotud käitumisega
Hoiaku kujunemine
Sotsialiseerumine: perekond, kool, olulised teised
Kuuluvusrühmas levinud hoiakute internaliseerimine. Suhtumine naabrisse, Tallinn vs Tartu.
Isiklik kogemus. Reis Indiasse!
Maailmapilt jaguneb õigeteks ja valedeks, lähedateks ja kaugeteks, maitsvateks ja mittemaitsvateks jne.
Sotsiaalne keskkond, mille raames oleme üles kasvanud ja kust oleme saanud suurema osa norme omaks võtnud.
Toodetud hoiakud – sihipärane mõjutamine, meedia, propaganda
Toodetud hoiakud nt reklaamides inimeste mõjutamine.
Hoiak ja tuntus: Zajonc (1968) – mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak
Zajonc – mida tuttavamaks saab asi, sed apositiivsemaks muutub hoiak. Nt hieroglüüfide õppimine – mida selgemaks saab, seda positiivsemaks muutub suhtumine.
Hoiaku keskne tunnus – ajaline püsivus, siit maailmapildi püsivus, isiksuse stabiilsus
Meile on sisseehitatud väike masin, mis püüab hoiakute süsteemi hoida muutumatuna, stabiilne hoiakute muutumise suhtes.
Hoiaku funktsioonid
Hoiakute funktsioonid ( Katz 1960): knowledge, utility, ego-defence, value expression
Teadmine: objektide klassifitseerimine, maailmapildi korrastamine, määramatuse vähendamine, energia kokkuhoid
Teadmise omandamine/saamine – hoiaku abil klassifitseerime olulisi asju ja selle kaudu korrastame maailmapilti.
Utilitaarne : objektist lähtuvate võimalike positiivsete ja negatiivsete mõjude määratlemine (positiivne-negatiivne maailm)
Utilitaarne – Ennustamine , kui oleme fikseerinud hoiakud, siis teame, mis nt toit, nähtus on. Tean kust on oodata head, halba
Eneseväljendus: väärtuste ja kuuluvuse presenteerimine
Kuuluvuse väljendamine: grupisolidaarsus, eristumine Nendest . Rohelised.
Eneseväljendus – määratlen ennast.
Kuuluvuse väljendamine – oma väärtuste presenteerimine ühiskonnas.
Ego-kaitse: sisemiste vastuolude vältimine, tasakaal
Enesekaitse: Mina püsivuse ja terviklikkuse kaitsmine
Enesekaitse – püsiv hoiakutesüsteem, viis, kuidas inimene end kaitseb nende asjade eest, mis püüavad teda ümber muuta.
Hiljem: H jaotus instrumentaalseteks (aluseks objekti “kasulikkus”) ja eneseväljenduslikeks (aluseks objekti seos minu väärtuste ja enesemääratlusega)
Hoiakud – maailmapildi ehituskivid
Hoiakute ühe- ja kahedimensiooniline käsitlus
Ühedimensiooniline käsitlus: H on kas positiivne või negatiivne, H “liigub” mööda ühedimensioonilist skaalat
Kahedimensiooniline käsitlus: H “liigub mööda kahte skaalat: positiivset (positiivsete elementide hulk) ja negatiivset (negatiivsete elementide hulk)
Kahedimensioonilise lähenemise järgi suhtumine objekti x võib sisaldada korraga nii positiivseid kui negatiivseid elemente – tegu hoiakulise ambivalentsiga
Näit: suhtumine kiirtoitu , arvutimängudesse …
Kahedimensiooniline käsitlus:
Ühe ja sama objekti suhtes võib olla korraga negatiivne ja positiivne hoiak (nt meeldib kiitoit, kui tean, et see on ebatervislik ).
Ambivalents – sisemine dissonants
Ambivalentne hoiak – hoiak kõigub (vahel negatiivne, vahel positiivne)
Hoiak ja käitumine
Kas H ennustab käitumist?
Hoiaku tähtsus: hoiaku kaudu saab ennustada käitumist. Kui teame inimese suhtumist (kuidas suhtud sellesse-sellesse erakonda), siis saab ennustada seda, kelle ta valib. Tänapäeval enam selles nii kindlad ei olda. Positiivne hoiak balleti suhtes ei tähenda, et ma sinna lähen.
Richard LaPiere (1930) – koos Hiina abielupaariga läbi Ameerika, peatusid 250 hotellis . Hirm: negatiivne hoiak, ei teenindata. Tegelikult: probleem vaid ühes kohas
Ameeriklane peatud 250 hotellis ja katse mõte oli see, et tol ajal oli hiinas ameeriklaste suhtes neg hoiak ja üks asi mida sõidu käigus psühholoog uuris, oli see, et lasi hiinlased ette poole ja tahtis näha, kas neile öeldakse ära. Kuu aega hiljem saatis broneerimiskirja, millele vastati negatiivselt. Näostnäkku on lihtsam hoiakut väljendada (??). Hiljem: kirjad kõikidesse hotellidesse: kas teenindate aasia päritolu kliente. 90% - ei!
H seos käitumisega mitmeplaaniline, sõltub H objektist (poliitilistel hoiakutel seos tugevam, vähemusrühmadega seostud suhtumistel nõrgem), sõltub H tugevusest, inimese individuaalsetest omadustest (self-monitoring – kuivõrd inimene käitub situatsioonisõltuvalt (kõrge sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm)
Hoiaku seos käitumisega ei ole üksühene
Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60
R=0,15 korreltasioon praktiliselt puudub
Mul on selge positiivne hoiak hulkuvate looma üle. Kui olen väga positiivselt selle “seltskonna” suhtes meelestatud, siis võtan loomad kaasa koju ja hakkan teda hooldama. Käitumine ei tule mitte ainult hoiakust vaid ka subjektiivsest normist . Inimene valib kas jälgida rohkem hoiakut või subjektiivset normi ja käitub vastavalt sellele.
Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model (Fishbein, Ajzen, 1975). Näide: loomakaitsja
Eagly, Chaiken (1998): composite model (liitmudel)
H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang …
Hoiak ja käitumine seotud, kuid mitte vahetult ja absoluutselt
Kui kõht valutab, siis ei võta koera kaasa, kui ei valuta , siis võtan jne.
Hoiakute püsivuse tagamine
Hoiakud + väärtused = (emotsionaalne) maailmakäsitlus
Püüd H homogeensusele, mittevasturääkivusele Mul on ebamugav tunne, kui mul on samasuguse/lähedase asja kohta erinevad suhtumised/hoiakud.
Annan seletusi/põhjendusi , kui hoiakutest tekib vastuolu
Mitteteadvustatud käitumisvõttes, mida inimene kasutab selleks, et..
Püüd H mõtestatusele (atributsioonid!)
Püüd hoida H ja käitumine kooskõlas
Vastupanu H kõigutavatele jõududele

• Infovalik inimene selekteerib seda infot, nopitakse välja see info, mis toetab juba olemasolevaid hoiakuid ja lükatakse kõrvale need, mis võik mõrastada vms nt artikkel napsivõtmise kohta
  
• Meeldejätmine/unustamine inimene jätab meelde selle, mis kinnitab hoiakuid
  
• Info konstrueerimine nt kuulsin trammis midagi ja räägin edasi, see räägib edasi jne. Igaüks nihutab seda teadmist oma hoiakute suhtes.
  
• Stereotüübid, eelarvamused kord väljakujunenud stereotüüp laseb läbi vaid selle info, mis seda hoiakut toetab.
  
• Üldtendents: näen maailma viisil, mis kinnitab olemasolevaid hoiakuid hoiakute muutmist evastu.
  

Hoiakute muutumine: dissonants
Leon Festinger (1956): kognitiivse dissonantsi teooria.
Festinger: kognitiivse dissonantsi teooria – tunnetuslik ebakõla teooria – ebakõla/vastuolu inimese teadvuses või teadvuse ja käitumise vahel tekitab ebamugavusseisundeid/pingeid.
Igasugune ebakõla teadvuses/käitumises tekitab pingeseisundi. Ületamissoov.
Vastuolu hoiakute vahel inimese teadvuses või teavduse ja käitumise vahel inimene ei talu ning ta hakkab võtma samme selle nimel, et dissonants maha raputada.
Näited: riigikogulane rikub põhiseadust, aktivist spikerdab, politseisaate juht ületab kiirust, uus info hambapasta kohta…
Dissonantsi kasutamine H muutmiseks
Dissonantsi saab kasutada hoiakute muutmiseks (hoiakud ei olegi tegelt püsivad).
Dissonantsi ületamine: unustamine, loobumine, õigustamine…
Näide: dissonants
Festinger, Carlsmith (1959) katse:
Juhm motoorne tegevus tunni jooksul + ettepanek veenda järgmiseid samas osalema , kiites toimunut . Osa katsealuseid said 20 USD, teised 1 USD
20 USD grupis enamik tegi, 1 USD grupis palju loobujaid.
Pärast paluti hinnata tegevuse meeldivust. 20 USD grupp hindas oluliselt ebameeldivamaks kui 1 USD grupp
Seletus: 1 USD grupp pidi ületama dissonantsi, tegi seda tõstes enda jaoks (mõttetu) töö väärtust
Hoiakute muutmine: assimilatsioon
Mustafa Sherif : hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria
Musafer Sherif – igal hoiakul on läheduspiirkond, kuhu inimene on valmis sammsammuline (mitte kardinaalne) liikumine. Nt ütled vanaemale et taimtoidulisus on jama asi.
Näited: taimetoitlane (natukene kala, kana jne), autovastane …
Uus info ja vaikne muutumine
Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism , järeleandlikkus, allumine
Konformism, järelandlikkus, allumine – inimene sattub surveolukorda.
Hoiakute mõõtmine
2 lähenemist: H otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures)
Otsene – inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid, näit küsitlusel. Oht: H ja normi konflikt (ei sobi väljendada eelarvamusi, negatiivset suhtumist) kuidas suhtud mingisse asja? Nt keskkerakonda
Kaudne – IAT (Implicit Assosciation Test, Greenwald, 1998). Positiivsete-negatiivsete omadussõnade omistamine uuritavatele subjektidele (näit mehe ja naisenimed sooliste hoiakute uuringus , assotsiatsioonid seoses erineva nahavärviga isikute piltidega). Ka: mitteverbaalse käitumise jälgimine, teksti sisuanalüüs …
H mõõtmine laialt levinud rakendusuuringutes: poliitilised eelistused , tarbijakäitumine, suhtumine mõnuainetesse
KOKKUVÕTE

• Hoiakud ja väärtused
  
• Hoiaku kolm komponenti
  
• Hoiaku kujunemine ja püsivus. Hoiakute süsteem ja enesekaitse
  
• Hoiak ja käitumine. Käitumise ennustamine.
  
• Hoiakute muutumine. Dissonants ja assimilatsioon
  
• Leon Festinger, Muzafer Sherif (1906-1988)
  

Hoiaku ja väärtuse erinevus
Hoiaku 3 komponenti (pilt..)
Hoiakud on maailmapildi aluskivid
Hoiaku ja käitumise seos
Hoiakute muutumine (dissonantsi mõiste)

INIMESTEVAHELISED SUHTED
Inimsuhted
Inimsuhted: püsivad, vastastikku teadvustatud rollid Püsivad seosed, mis inimeste vahel igapäevaelus tekivad.
Inimestevahelised suhted – teadvustatud vastastikused suhted üksteise suhtes
Suhete klassifikatsioon .
Sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlaseks olemine, elukaaslased, tuttavad... Kuuluvus (suhtepaari/võrgustikku kuulumine) ja tõmme (kirjeldatakse subjektiivset poolt).
Suhtepartner – roll, rollikäitumine, rolliootused. Formaliseeritud ja formaliseerimata suhted (ülemus ja sõber!) Formaliseerimata (nt sõber, tuttavad, „vihavaenlased“) ja formaliseeritud suhted (suhted, millesse oleme astunud viisil, kus suhterollid/rolliootused/rollikäitumine on enne paikapandud nt ülemus).
Püsivad suhted = määratletud keskkond Iga inimene otsib midagi (püsivus, selgus ja suhetes olemine). Igaühel on vajadus/soov suhtevõrgustikku kuuluda . Suhtest väljakukkumine on ebamugav (üksindus ja üksildus).
Suhete otsimine, suhtevaegus. Sõprus, armastus, üksildus/üksindus Suhtevõrgustiku loomine – esimese sammuga otsitakse sarnasust .
Kui kiindumusvajadus jääb omandamata, siis edaspidi ka on raske sellised suhteid luua.

Suhete klassifikatsioon: formaalne
Diaad. Olulisim, emotsionaalseim. Dialoog : võime subjekt-subjekt suhteks
Triaad: kolmiksuhe kui maailma mudel. G. Simmel
Grupisuhted: püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus
Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome
Agregaat: impersonaalne seos, lähedaloleku tunne
Suhete klassifikatsioon: sisu järgi
Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Austan vanemaid ja allun ohvitserile.
Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend eesmärgi saavutamiseks. Poliitiku sõprus? Suhted, kus suhe/seos teise inimesega on vahenidks/instrumendiks suhteväliste asjade saavutamiseks. Nt käin vastiku naabrimehega kaarte mängimas, teades et ta on kuskil firmas tegija; hoian ämmaga häid suhteid selleks, et pärandust saada või et mitte oma mehega riidu minna.
Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist, pole suunatud kasule ega ole tingimuslikud. Emotsionaalsed ja mõjuvad. See osa suhetest, mis on fokusseeritud teisele inimesele kui ... Nt sõprus, armastus Ekspr suhted on kõige emotsionaalsemad ja mõjuvamad.
Rituaalsed suhted. Sümboolne suhe. Ühistunde tootmine võrgustikus. Sellised suhted, mis on sageli suurema inimrühma kuuluvate inimeste vahel, mis taastoodavat ühtsustunnet ja seob inimesi omavahel Nt tere ütlemine sellele, keda tunnen (me oleme tuttavad, ma tean teda, tere on sõnum sellest, et meil on mingi seos); lipu heiskamised, üldised tseremooniad, jaanipäeva pidamine (ei tunne sel üritusel ühtegi inimest, kuid tean, et kõik me oleme eestlased ja peame seda toredat tähtpäeva).
Suhtevaegus
Üksindus (loneliness), mida Weiss (1975) jaotab kaheks:
Emotsionaalne üksindus (pole lähisuhteid, katkenud lähisuhted), tulemuseks osa kiindumisvajaduste (mis olulised kogu elu jooksul) häirumine, näit vajadus füüsilise kontakti järele
Sotsiaalne üksindus (pole sõpru, kuulumist sotsiaalsetesse võrgustikesse). Tulemuseks tajutud sotsiaalse toetuse (emotsionaalne toetus, tunnustus, infovarustus, instrumentaalne toetus) madal tase millest johtub väiksem vastupanuvõime ärevusfaktoritele ja stressitekitavatele mõjuritele
Üldjuhul kaks üksinduse liiki teineteist ei kompenseeri
Vabatahtlik üksindus – klooster , üksielamine? see, mis meile tundub völjast vaadates üksindusena, ei pruugi olla seal seespool samamoodi (nt kloostris elamine, kellega seal suhtleb jne). Suhetes olek on kujuteldavate persoondega.
Isiklike suhete arengurada
B. Mursteini (1970) mudel: stiimul-väärtus-roll
Iga suhtes olek saab kuskilt alguse.
Murstein – tema loogika järgi on 3 sammu (SVR skeem):
Stiimulite periood – saadan välja enda poolt signaale ja saan neid (signaale/stiimuleid) ka vastu (määratlen ära, et on poiss/tüdruk, must/valge, noor/vana, linnast/maalt). Nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed stiimulid (nt lõhn). See võib toimuda isegi siis, kui verbaalset suhtumist ei ole. Otsitakse sarnast/ühisosa (ühine huviala , koht, kus tulnud oled...)
Väärtuste kujunemine – stiimulite väärtustamine. Hakatakse paika panema , mis on oluline/tähtis (nt laulukooris käimine, kui mõlemad seal käivad). Väärtuste põhjal kujuneb 3.staadium
Rollide kujunemine – kes me teineteise suhtes oleme (tuttavad, sõbrad, elukaaslased). Tekib vastastikku tunnetatud rollijaotus.
Mis määrab sobivuse?
Sarnasusteooria, Theodore Newcomb (1961) Välimus. Isiksusetüüp. Hoiakud ja väärtused
Miks kaks inimest omavahel sobivad? Miks tekib tõmme (nt sõprus)?
Sarnasusteooria – Newcomb mõõtis esimese aasta tudengid ära (väärtused, hoiakud jne). Aasta pärast võttis sama kamba ette ja vaatas , kes kellega tuttavad, sõbrad, elukaaslased jne. Vaatas, kas nende tunnuste osas on mingi loogika, kas sarnaste tunnustega hakkasid omavahel tõmbuma või oli see juhuslik. Ta jõudis järeldusele, et püsivaid suhteid loovad omavahel sarnased inimesed. Sarnased välimuse, isiksusetüübi, väärtuste poolest.
Vahetusteooria
Vahetusteoorida – sobivad need, kellel on üksteisele midagi anda. Igal inimesel onmingisugune kapital, mida ta suhetesse kaasab (nt suured musklid , palju raha, rikkad vanemad, ilus auto, isiklik hobune, nutikas pea...). See suhe teise inimesega põhineb vahetusel (mina annan enda kapitali ja partner annab enda) Nt rikkal mehel ilus naine – naine annab mehele ilu, mees naisele raha.
Avanemise /sõltuvuse teooria
Avanemise/sõltuvuse teooria – suhete arengurada algab esimesest pilgust ja tutvusest, jõuab xpunkti välja, informatsiooni saamine. Nt saan noormehega tuttavaks, vahetame infot, vahetame signaale, peale kõike seda avame end teise jaoks (kes olen, mis mõtlen, mured) ja sellega paralleelselt tekib ka sõltuvus. Mida rohkem end avan, seda rohkem ma sõltun. Kõige teravamad konfliktid tekivad siis, kui olen end teisele avanud (kõige emotsionaalsemad konfliktid). LIIGNE AVANEMINE ON OHTLIK! SUHETE LOOMISEL EI TOHI LIIGA INNUKAKS MINNA!
Devendra Singh: P/P suhe (vööümbermõõt ca 70% puusaümbermõõdust). 10 000 aasta vanused taiesed, supermodellid, küsitlused. 70% = suurim šanss sünnitada?!
Devendra Singh – Kui meesterahvas vaatab naisele peale, siis teab kohe, kas sobib. Naisterahvad, kelle vööümbermõõt on 70% puuümbermõõdust, need on tahetumad, ülejäänud erinevad mingi protsendi võrra ideaalist. Sellise proportsiooniga naisterahvad suurema tõenäosusega järglasi.
Suhete mõjurid
Enesehinnang. See on kõik see, mida käsitleme eneseteadvuse all.
Freud (psühhoanalüüs) – rahulolematus iseendaga, enesekindluse nõrkus, madal enesehinnang, olukord, kus inimene ei saa iseendaga hakkab, otsib inimene väljastpoolt püsisuhteid ja sõltuvust. Tugevate ja karismaatiliste isikustega lähevad kaasa isiksuselt ebakindlad inimesed.
Freudi järgijad on leidnud, et enesekindlus , eneseväärtustamine ja inimene on endaga rahul, siis see on eelduseks heade suhete loomiseks (seal, kus olen võrdväärne partner, tegija).
Tänapäeva uurijad on leidnud seose enesehinnangu ja ootuse vahel suhetes ehk kui enesehinnang on madal, siis ootab suhetest tunnustust (et olen tubli) ja ei talu kriitikat, kui enesehinnang on normaalne, siis talub ka kriitikat.
Ootame suhteid, kus saame end subjektina blabla ja ootame tunnustust.
Kiitus/tunnustus maksab väga vähe!
Enesekindlus ja eneseväärtustamine. Vastastikuste ja tasakaalustatud suhete ootus.
Motivatsioonitüüp. Nint. Naff. Kultuurierinevused.
Motivatsioonitüüp – miks inimene suhetesse astub ja millist suhet otsib:
Nint – läheduse otsimine, ei vaata suurt pilti, vaid “nopib”, üks partner, kellega luua avamismängu mängida
Naff – kuuluvus, seotud olemise otsimine, palju sõpru jne
Sotsiaalne ebakindlus/ärevus (social anxiety ) kui suurim suhtevaenlane.
Füüsiline lähedus. Naabrid on sõbrad.
Sotsiaalne ärevus, ebakindlus – omadus, kus inimene tunneb end ebamugavalt paljude teiste silme all nt kui lähen EV aastapäeva aktusele kõne pidama , siis...
Kultuurierinevused – mõned kultuuris on rohkem ninti (nt venemaa) ja mõnes rohkem naffi.
käed higisevad, jalad värisevad; tahvli ette tulles muutub ärevaks.. Takistab inimesel suhteid loomast.
Füüsiline lähedus – suhete loomise oluline faktor
Iluideaalid! Toodetud atraktiivsus.
Teatud inimtüüpe toodab meedia akui etalontüüpe (iluideaalid, popid asja) ja selle järgi osad inimesed otsivad ennast. Kas inimese ilu kui selline on olemas?
Kas on olemas ilusa inimese tüüpe või lepiti mingil ajal kokku, et selline naine ja selline mees on ilus?
Armastuse käsitlused
Erich Fromm “Armastuse kunst”
Armastus on see viis, kuidas inimene üksindusest üle saab.
Armastusi on erinevat liiki:

Ligimesearmastus – armastus, mis on suunatud kõigele elavale. Üldine hoiak, hooliv , armastav hoiak elusa suhtes.

Emaarmastus

Erootiline armastus

Enesearmastus

Jumalaarmastus
Armastus ei ole mitte midagi muud kui õpitav oskus, täpselt nagu puusepa töö, matemaatika ülesannete lahendamist jne. Kui seda ei õpi, siis ei oska.
Kui Fromm raamatu kirjutas, siis tol ajal oli see suhteliselt kriitiline lääne kultuuri suhtes, kus armastus on kitsalt ja rumalalt mõistetud kahe inimese vahel toimuv.
Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamise kaudu. Vabaduseihalus ja vabadusehirm.
Armastus kui seisund, suhtumine maailma
Armastust ei määra “objekt”!
Armastuse liigid: ligimesearmastus, emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus
Armastuse õppimine
Vt E. Fromm “ Escape from Freedom ” (1942), The Art of Loving” (1964)
Helen Fischer: armastuse keemia
H. Fisher : Miks me armastame? Tln, 2006
Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging)
Armastus on vajadus
Armastuse “ kandjad ” ajutegevuses: dopamiin , noradrenaliin , serotoniin
Inimene pole armastuses “vaba”. Armastuse “suunamine”.
Tänapäeva armastuse käsitlus.
Meile on sisseprogrammeeritud “lähedussuhte omamine”. Meil on vaja lähedussuhet ja selle vajaduse tekitab ajus sees istuv asi (teatud keemilised aines: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin; see paneb meid lähedussuhet otsima).
Kui neid aineid saab rohkem panna või maha võtta, siis oleks võimalik mängida tunnetega.
Suhete trendid tänapäeval
Individualiseerumine, autonomiseerumine – üheinimese majapidamised , kooselu - mitte abielu, nukleaarperekond, eemale kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtustamine
Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud
Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas – õnneuuringud. Üksindus kui leviv haigus.
Paradoks : inimene otsib korraga kuulumist ja iseseisvust. Kus ja kuidas saavad kaks vastandit kokku?
Vaba tahte põhised kooselud.
Inimene on suhete maailmas kahestunud – ühelt pool otsime kõik suhetes olekut, liigume ja tahame olla nii Nint kui Naff; teiselt poolt tuleb sisse iseseisevolemise püüdlus. Ei laotata enam oma hinge nii väga.
K Joonis 5: Helen Fischer
OKKUVÕTE

• Kaasasündinud vajadus olla seotud, olla suhetes
  
• SP: suhete liigid, suhete arengurajad, sobivuse ja suhete mõjurid, armastuse teooriad
  
• Vastuolulised tendentsid ühiskonnas: välja (piiravatest) suhtevõrgustikest, samas suhted peamiseks rahulolu kujundajaks
  
• J. Bowlby , B.Murstein, T.Newcomb (1903-1984), E.Fromm (1900-1984), H.Fisher
  

INIMSUHETE RUUMILINE MÕÕDE
Ruum ja inimsuhted
Ruumiteema psühholoogiasse 1960datel
Mis on ruum: puhas ruum (maailmaruum), piiritletud ruum (piirikontrolli järjekord), tähenduslik ruum (Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub)
Tähenduslik ruum – paik, millel on mingi tähendus.
Sotsiaalne ruum – kui kaugel bõi lähedal kellelegi olen.
Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator
Prokseemika, keskkonnapsühholoogia – inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad
Idee arengulugu
Eeelkäijad – etoloogid(loomade käitumisuuriad). 1920datel – kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus , paaritus, toitumisterritooriumid.
Loomade käitumine on hästi täpselt kirjeldatavad. Tinbergen uuris ogalike käitumist – igal ogalikul on oma pesa ja territoorium, mida ta kaitseb. Loomad hoiavad omavahel kindlat vahemaad / distantsi . Christian uuris hirvesid – kui ühel saarel sai hirvi liiga palju, siis nad said liiga palju kokku ja osa liigist suri välja, kuna neerupealised hakkasid üleliia tööle. Calhoun ehitas rottide linna ja lisas järjest rotte juurde.
Niko Tinbergen: ogaliku territooriumikäitumine (1952) – fikseerib pesaterritooriumi, hoiab teisi eemale, kutsub emase sisse jne.
Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel, hierarhia väljendub distantsis
John Christian (1960) – üleasustuse mõju hirvede populatsioonile
John Calhoun (1960dad) – rotilinn
Pani linna rotid elama, selgus, et teatud kriitilisest piirist üle osa rotte suri üle, kuna nende neerupealised olid ülefunktsioneerinud.
Järeldus: asustustihedus seotud mitte ainult toitumisvõimalustega, mõjub ka kontaktide arv ja intensiivsus, juuresolek , eraldumisvõimalus
Loomariigis liigiti välja kujunenud nn ruumikäitumise normid, mida loomulikus olekus üritatakse järgida. Normi rikkumine = häired populatsioonis
Kas nii ka inimesel?
Ruumiteema saabumine psühholoogiasse
Kurt Lewin – eluruum . Psühholoogiline reaalsus , kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud.
Füüsiline ruum psühholoogiasse 1960datel Edward Hall, Robert Sommer , Albert Mehrabian
Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud
Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks
Viimased ca 40-50 aastat – püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi, pakkuda ideid ruumikujundajatele, linnaplaneerijatele …
Distants
Distants – inimestevaheline vahemaa
Vahemaa inimeste vahel olukorras, kus nad omavahel suhtlevad. Inimesed hoiavad igapäevasuhetes kindlat distantsi. Kauguse hoidmine ei ole teaduslik, inimene ei mõtle sellele.
Distants – kõige esimene ja lihtsam inimestevahelise suhte kirjeldav mõõde.
Väide: sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoiavad inimesed igapäevasuhtlemises kindlat distantsi. Distantsihoidmine ei ole teadvustatud ega teadlikult reguleeritud tegevus
Sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoitakse kindlat distantsi. Distantsi hoidmine EI OLE TEADVUSTATUD.
Edward Hall’i “hidden dimension“ : intiimne (väga hea sõber), personaalne (tuttav), sotsiaalne (ametnik), avalik distants ( president )
Pldistas umbes 10 000 omavahel suhtlevat inimest. Klassifitseeris paarid suhete järgi ja üksteise kauguse järgi. Igapäevases suhtlemises kasutavad inimeed nelja distantsi,
intiimne suhtlemine partneriga, kus inimesed on otses füüsilises kontaktis või üksteisele hästi lähedal. 0-20 cm, vahemaa, kus suhtlevad omavahel hästi lähedastes suhetes olevad inimesed.
Edward Hall – mees, kes pildistas 60ndatel umbes 10 000 partnerit, kes suhtlesid ja küsis, mis suhetes nood olid. Ta klassifitseeris ära 10 000 suhtlevat paari suhte ja distantsi kaudu. Jõudis järelduseni, et igapäevases suhtlemises kasutavad inimesed 4 distantsi:

Intiimne – suhtlemine partneriga sel viisil, kus inimesed on füüsilises kontaktis või VÄGA lähedal (kuni 20 cm). 0-20cm, vahemaa, kus suhtlevad omavahel lähedastes suhetes olevad liikmed. (ema ja laps, abikaasad )

Personaalne – tüüpiline vahemaa, kus tuttavad või sõbrad omavahel suhtlevad. 50-80/100 cm.

Sotsiaalne – hoitakse suhtlemisel võõraste inimestega. Nt lähen ametiasutusse. 1,8-2 m.

Avalik – tüüpiline vahemaa suhtlemisel suure inimrühmaga või kõrgemate aukandjatega. 3/4 - ... M
Distants on ühelt poolt suhete indikaator (see kui lähedale või kaugele lähen, räägib sellest, millistes suhetes teisega olen). Nt kui mees läheb naisega peole,
siis on oma naisega on personaalne ja võõraga sotsiaalne distants. Ennekõike reguleeritakse sellega info detailsust ja täpsust (lõhn, pisikesed vead jne).
Distants kui suhete indikaator
See kui lähedale või kaugele teisest inimesest ma lähen ,see räägib sellest, kui lähedane ma temaga olen.
Ebasobiv distants – tajutakse ebamugavust, üritatakse kompenseerida
Distantsi kultuurierinevused
Kontaktkultuurid, distantskultuurid
kontaktkultuurid on need, kus on kombeks olla üksteisele lähemal.
Distants toimib koos silmkontakti ja füüsilise kontaktiga: vrdl araabia ja Eesti
Distantsi reguleerimine toimub silmkontakti ja füüsilise kontatiga
Puudutus ja lõhn kui distantsi komponendid
Liikuvad suhtlejad – erinevad distantsinormid
“ Paradiis ilma inimesteta on põrgu”
Kust on erinevad distantsinormid pärit?
See kui kaugele üksteisest jääme sõltub ka kultuurist (normid). Distantskultuurid on need, kus hoiatkse pikemat vahet, kontaktkultuur on vastupidine . Mida lõuna pool, seda kontaktsemad ja mida põhja pool, seda distantsemad. Nt kui panna araablane ja eestlane omavahel rääkima, siis üks astub kogu aeg lähemale, teine seevastu eemale.
Distants ei ole ainus ruumilise asetus viis, distantsi reguleerimine toimub koos silmkontakti (kui intensiivselt teisele silma vaadatakse) ja füüsilise kontaktiga. Silmavaatamise aeg võib olla ilma “mõtlemiseta” kuni umbes 1,5 sekundit. Silma vaatamine on ebameeldiv, kuna see on põhikanal minu ja maailma vahel üldse ning teise silmadest võib midagi välja lugeda.
ÜLESANNE: mine kohvikusse, võta kapsasupp ette ja vaadata kohvikust üks partner ja hakata talle silma vaatama ja kogu aeg vaadata. Tuleb registreerida (meelde jätta või kirja panna), mida ta teeb ja mis juhtub ning mis aja jooksul. VÕI liftis olles minna teise inimese kõrvale ja panna käsi õlale /rikkuda distantsinorme).
Füüsiline kontakt ja silmavaade toimivad tervikuna . Kui üks on liiga tugev, siis teist vähendatakse. Nt trollis olla üksteisele väga lähedal aga see-eest ei vaadata silma.
Distants erineb kultuuriti seetõttu, et lõuna pool on rohkem inimesi ja nad on sunnitud tihedalt koos elama, põhja pool aga mitte.
Orientatsioon
Orientatsioon – inimeste asend üksteise suhtes. Varieerub näost näkku situatsioonist selga selja vastu olukorrani.
Toimib koos distantsiga – ebasobivalt lähedast distantsi kompenseeritakse orientatsiooni muutmisega. Lift !
Orientatsiooni sõltuvus tegevusest ja partnerist: R. Sommeri katsed – kohavalik kohvikus
Orientatsioon kui suhtlemise mõjur: katsed vanadekodus
Orientatsioon ja silmkontakt. Silmkontakti tähenduslikkus.
Sõnumid ruumikujundajatele: töölaudade asend, pilgu ärapanemise võimalused …
Orientatsioon kui suhete indikaator!
Orientatsioon varieerub näostnäkku, külgkülje ja selgselja vastu. Erinevates suhtlemissituatsioonides valitakse erinevad suhtesituatsioone. Nt lähen kohvikkus, kus on lauad, millesse saab 6 inimest istuda. Vt järgmine slaid. Kaks esimest on kõige eelistatumad “normaalses” olukorras. Esimene ja teine erinevad silma vaatamise poolest. Teise variandi puhul on silmside . Esimene variant on inimesele valikuvabadust pakkuv (saab vaadata partnerit ja samas ka ümbrust).
Asetus/orientatsioon on tähtis, kuna selle muutudes muutub ka informatsiooni väljaandmise põhjalikkus.
Katsed vanadekodus: ümmargused lauad (otsavaatamise võimalus tõstis suhtlemist).
Personaalne ruum
Inimkeha ruumiline laiend, sellesse tungimist peab inimene ebmugavaks. Inimene tajub võõra uuresolekut küljelt märksa paremini kui eest ja tagant. Kui inimene ei tau, et tema selja taga inimesed oleks, siis võib olla kriminaalsed kalduvused.
Distants ja orientatsioon – situatiivsed reguleerijad
Personaalne ruum – püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R. Sommer – inimene tajub oma keha ümbritsevat ruumi keha laiendina, sellesse sisenemist ebasobivana, pealtükkivana, agressiivsusena.
Personaalse ruumi konfiguratsioon ja mõõt – kui lähedal olekut tajutakse normaalsena
Individuaalne ja grupiruum. Grupiruumi katsed
Personaalse ruumi eripärad: vägivaldsetel, psüühiliste häirete all kannatavatel isikutel, soolised erinevused …
Personaalne ehk isikuruum – inimkeha ruumiline laiend, inimene tajub oma keha ümber olevat ruumi kui enda füüsilise keha osa. Vt järgmine slaid. Personaalse ruumiga koos on grupiruum. Kui 2 inimest räägivad, siis mõtteline personaalne ruum nihukub (tajutud grupiruum). Vägivaldsed inimesed on selja taga personaalne ruum suurem.
Territoriaalsus . Personaliseerimine
Territoriaalsus, territooriumikäitumine, personaliseerimine: kindla paiga oma isikuga seostamine, selle tajumine Mina laiendina.
Kodu, töölaud, koht bussis, minu kapp ühikas jne. Loomariigi analoogid?!
Püsivalt ja ajutiselt personaliseeritud paigad , avalikud paigad. Käitumine sõltub paiga “kuuluvusest”.
Kuuluvusmärgid: nimesilt , kott toolil, senine praktika …
Katsed: märkide mõjukus ja reaktsioon territooriumile tungimisele. Millisesse tuppa võõras siseneb?
Kultuurierinevused: kodu ruumikorraldus, mida tähendab suur korter, individuaalne vs kollektiivne personaliseerimine
Territoriaalsus – inimsuhete püsiva ruumilise korraldamise viis. Praktikas realiseerivad - arhitektid, ruumikujundajad, iga inimene ise …
Territoriaalsus – see, kus inimene sätestab mingi ruumi või paiga iseenda omaks, territooriumi personaliseerimine.
Nt kui kutsun külalist koju, siis viin ta elutuppa aga mitte magamistuppa, kus ta saaks sokisahtlis sobrada. Olen magamistoa personaliseerinud.
Privaatsus
Tähelepanek: inimsuhete ruumilise regulatsiooni vormid omavahel seotud, toimivad kooskõlaliselt.
Näited: distants + orientatsioon + silmkontakt (bussis, liftis, tantsupeol), distants + personalisatsioon (distants väiksem personaliseeritud paigas)
Idee: inimene reguleerib oma avatust-suletust sotsiaalse keskkonna suhtes.
Seda kirjeldav konstrukt – privaatsus
Privaatsus kui vajadus olla eraldatud, suletud, piirata endast väljaantavat informatsiooni
Privaatsus kui protsess ja võtete kogum, mille käigus/abil vajalik eraldatus saavutatakse
Irwin Altman – privaatsushüpotees. Kõik inimesed ja kultuurid jagavad oma elu avatud ja suletud osaks. Varieerub see, mida eraldatakse, universaalne on piiritõmbamine avatud ja suletud eluvaldkondade vahele
Summaarne konstrukt, millega proovitakse kirjeldada mitte ainult inimese ja ruumi suhteid. Altman räägib seda, et me oleme üles ehitatud selliselt , et me jagame end kahte lehte (see osa minust, mis on 1) teistele näha nt nina ja eksponeeritud ning 2) suletud osa).
Kõige vähem privaatne rahvas on Mehhinaku (Brasiilia metsas) – kõik elavad ühes suures majas , kõik on kogu elule näha, kuigi kõike nähakse, mis tehakse, siis sellest ei räägita ühtegi sõna. Iga täiskasvanud inimene üks kuu aastas veetis metsas. Privaatsus on ajaliselt teistmoodi organiseeritud.
Kõige rohkem on suletud rahvas on Sahara kõrbe mingi rahvas. Nad füüsiliselt ei näe, missugune teine välja näeb jne. Nad ei ole aga privaatsed “sisemiselt”.
Kogu ruumimäng on üks element privaatsuse bilansil.
Privaatsuse- alased uuringud
Kultuurierinevused: maailma suletuim ja kõige avatum rahvas?
Privaatsusvajaduse rahuldamise mõju – eraldumisvõimalus parandab suhteid. Astronautide individuaalne toru. Püsivad ja ajutised “torud”
Püsiv eksponeeritus – tihelioleku stress (crowding stress). Tiheliolek – stressi allikas kooselavatel rühmadel, haiglas , ühikas, tänapäeva linlastel
Tihelioleku ületamise (privaatsusnormi taastamise ) viisid – suhtlemise äralõikamine, perioodiline eemaldumine, vaimne sulgumine …
See termin, mis on pärit crowding uuringust. Mida rohkem inimesed koonduvad linnadesse, seda raskem on privaatsuses tasakaalu hoida.
Keskkondlik Mina
Ruumiuuringute mõju Mina-käsitlustele: keskkondlik mina. Viis, kuidas inimene ehitab ennast ümbritsevasse maailma.
Kus jookseb piir minu ja maailma vahel? Mida tajun endana, mida välisena?
Võttes kriteeriumiks taju – piire mitu
Privaatsuspiir: avatud ja suletud Mina
Kontrollipiir: minust sõltuva ja sõltumatu maailm
Identifikatsioonipiir: keskkond, millega samastun
Igaüks ehitab oma Mina ümbritsevasse sotsiaalsesse ja füüsilisse maailma!
Keskkondliku Mina piiride muutumine ajaloos
KOKKUVÕTE
Inimsuhteid saab kirjeldada ja analüüsida ka nende ruumilise korralduse vaatepunktist
Ruumilised mõõdikud: distantsid , personaalne ruum, orinetatsioon territoriaalsus, privaatsus
Ruumidimensiooni eelised: teadvustamata käitumine, aktualiseerub rikkumisel. Seetõttu hea indikaator ja mõõtmisvahend - raske teeselda
E.Hall (1914), R.Sommer, I.Altman (1930)

AGRESSIIVSUS JA PROSOTSIAALNE KÄITUMINE
Probleem
Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus.
Käitumine, mille puhul TAHETAKSE teisele midagi halba teha.
Prosotsiaalsus: teiste toetamine , abistamine, huvide arvestamine
Tegutsemine, mille eesmärgiks on teiste abistamine ja toetamine
Agressiivne maailm: 5000 aasta jooksul 15 000 sõda, 20. sajandil üle 150 milj tapetu
Ohtlikud tänavad, koolivägivald, perevägivald …
Vastandjõud: inimõigused, sallivus ja tolerants , arenguabi, heategevus , loomakaitsjad, vabatahtlikud …
SP: agressiivsus ja prosotsiaalsus kui inimestevaheliste suhete omadus/mõõde. Mis põhjustab, kuidas seletada, kuidas mõjutada?
Agressiivsus

• Agressiivsus – eesmärgipärane kahjustamine . Teadlik ja soovitud kahjustamine olukorras, kus agressiivsuse ohver seda ei soovi. Nii füüsiline kui verbaalne rünne
  
• Vägivald – füüsiline agressiivne rünne
  
• Instrumentaalne agressiivsus (agressiivsus on vahend muu eesmärgi saavutamiseks – raha, ülestunnistus), vaenulik agressiivsus (suhtumise väljendamine agressiivsuse ohvrisse)
  
• Individuaalne ja kollektiivne agressiivsus. Agressiivsus kui kultuurinorm? Sati( Indias kunagi kui mehi karistuseks põletati, siis naised viskusid ise vabatahtlikult tulle, kui hiljem neid meelega põletama hakati??? Siis nad ei tahtnud enam minna.).
  

Agressiivsuse bioloogilised seletused
Konrad Lorenz – aurukatla mudel. Agressiivne energia vallandub loomadel koos välisstiimuli tekkimisega – teie isane läheduses, pretendendid toidule jne.
Kõigil on looduse poolt sisse pandud energia, mis vajab väljaelamist. Kui mina söön ja keegi tuleb mulle lähemale, siis vallandub agressiivne.
Sigmund Freud – agressiivne käitumine kui energia vallandumise viis inimesel
Inimese mudel rääägib, et igas inimeses on peidus kolm inimest. ID, ego ja superego .Kui inimesel oleks ainult ID, siis oleks ta suhteliselt karm tegelane, tormaks naise juurest naise juurde. Superego, kultuuri poolt sotsialiseeritud normid. Hoiab IDi tahtmisi ohjes. Ego on nende kahe vahepealne. Freudi inimese mudel sees
Agressiivsus kui geneetiline tunnus (kaksikute agressiivsuse tase sarnane), agressiivsuse hormonaalne regulatsioon
Keskkond – pärilikkus debatt
D. Buss : agressiivsuse evolutsiooniline kontekst

• Motives for aggression: Status , reputation, honor and sexual jealousy as key motives for aggression.
  
• Adaptive problems “to which aggression might have evolved as a solution ”:
  
  • Co-opting resources held by others
    
  • Defending against attack
    
  • Inflicting costs on intrasexual rivals
    
  • Negotiating status and power hierarchies
    
  • Deterring rivals from future aggression
    
  • Deterring long- term mates from sexual infidelity
    
  • Reducing resources expended on unrelated children .
    
• Buss, D. M., & Shackelford, T. K. (1997). Human aggression in evolutionary perspective. Clinical Psychology Review, 17, 605–619.
  
• Duntley, J. D., & Buss, D. M. (2004). The evolution of evil . In A. G. Miller (Ed.), The Social Psychology of Good and Evil. New York : Guilford
  

Testosteroon ja agressiivsus

• B.Olweus: 15-17 year -old boys with high testosterone higher in aggression:
  
  • Linked with irritability
    
  • Anger is a prime emotion of aggression
    

Also:

• Females rats or monkeys injected with testosterone are more aggressive.
  
• Sensitive periods for testosterone: 5 months after conception and adolesence
  

Frustratsiooni-agressiivsuse hüpotees

Kui inimesel on mingi kindel tegevus ja teadmine, et ta teeb seda, ja kui sinna vahele tuleb mingi väline tegur, mis segab tegemist. Toodab agresiivset käitumist.

• Neal Miller (1909 – 2002) Frustratsiooni – agressiivsuse hüpotees (1939, Yale)
  
• Idee: eesmärgile suunatud tegevuse blokeerimine toodab agressiivsust
  
• Frustratsioon – olukord, kus eesmärgi saavutamine väliste tegurite poolt takistatud
  
• F loob pingeseisundi, mis vajab lahendust.
  
• Agressiivsuse ülekandmine - teisele objektile , teistsugune reaktsioon.
  
• F – agressiivsust toetav, mitte tootev seisund
  

Hüpoteesi arendus
Leonard Berkowitz (1926) – kognitiivne assotsiatsioonimudel
Agressiivsust toetab mitte ainul frustratsioon, vaid igasugune ebameeldiv sündmus või seisund – valu, stress, rünne – millega kaasneb negatiivne emotsionaalne seisund
Inimese reaktsioonid sellises olukorras kahesugused: viha + agressiivsus või hirm + eemaldumine
Õpitud agressiivsus

• Instrumentaalne õppimine: agressiivsuse positiivsed väljundid/kinnitused
  
• Jäljendav õppimine. A. Bandura katsed Bobo nukuga
  Tegi lastega katse, väiksed lapsed viidi ühte tuppa, kus oli suur ekraan ja seal näidati filmi, mis rääkis sellest, et oli elusuurune nukk ja inimesesd käitusid nukuga agressiivselt. Lapsed viidi kõrvaltuppa, kus oli sama nukk. Teise rühma lapsed viidi tuppa, kus oli film , milles oli nukk ja inimesed käitusid hästi tem ümber ja viidi tuppa, kus oli sama nukk. Tulemuseks lapsed käitusid nukuga nii, nagu nad enne näinud olid.Kui keskkond, milles laps üles kasvab sisaldab tugevat vägivaldset keskkonda, siis lapsed tulevikus hakkavad sama elustiili järgima.
  
• Väheagressiivsed ühiskonnad: isolatsionism , naudingud, pehme rollijaotus
  
• Agressiivsus ja rahva elutsükkel. Lev Gumiljovi passionaarsuse hüpotees
  

Victimization – viktimiseerimine

Teatud rühmaliige kujuneb püsivate rünnakute ohvriks.
V – rühmaliikme (tööl, koolis) kujunemine püsivate rünnete objektiks
Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega
Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon
Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast …
Agressiivsuse mõjurid

• Anonüümsus ( Stanley Milgrami katsed!)
  
• Ründed
  
• Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek)
  
• Vanus, sugu
  
• Meedia
  
• Alkohol , narkootikumid
  
• Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon ?
  

Agressiivsus kui sotsiaalne probleem

• Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl …
  
• Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired …
  
• Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus
  
• Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine , eeskuju, väljaelamisvõimalused …
  
• Koolivägivalla mõjurid?
  

Prosotsiaalne käitumine

• Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus
  käitumine, mis on suunatud teise inimese aitamisele, abistamisele. Teiste inimeste toetamine, inimsõbralik toetamine/käitumine.
  
• Altruism vs egoism
  
• Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine …
  
• Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid
  
• Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus.
  prosotsiaalsuse oluline eeldus, ehk võime asetada ennast teise inimese positsioonile.
  

Abistamise motiivid

• Normi järgimine
  Käitutakse seepärast, et nii on kobeks ja nii tuleb käituda
  
• Positiivne enesehinnang
  Abistan seetõttu, et peale seda saan endasse paremini suhtuda
  
• Emotsionaalne erutus
  Kui ma näen abivajajat, emotsionaalne erutusseisund ja reaktsioon sellele on abistav käitumine.
  
• Tunnustuse otsimine
  
• Kasu
  Valimised.
  
• Ühtekuuluvus
  abistatakse neid, kes on mingil moel mulle sarnased. Abistatakse ka lähtuvalt sugulussuhtest
  

A. Batson (1994) – 4 põhimotiivi:

• Egoism (self- benefit ): Prosocial acts contribute to the welfare of the actor – e.g., gaining rewards, avoiding punishment
  
• Altruism (benefiting other individual): Prosocial acts contribute to the welfare of other people – no implication for reciprocation
  
• Collectivism (benefiting a group): Prosocial acts contribute to the welfare of a social group – e.g., family, ethnic group, community (may lead harm to an outgroup)
  
• Principalism (upholding a moral principle): Prosocial acts follow from a moral principle – e.g., “ greatest good for the greatest number” – linked with moral reasoning (Underwood & Moore, 1982)
  

Prosotsiaalsuse kujundamine

• Keda millal abistatakse. Vastutuse hajumine suures rühmas
  
• Kultuurierinevused: US individualism + filantroopia . Eesti?
  
• Inimestevahelised erinevused. Prosotsiaalsus = sõltumatus rühmast, enesekindlus, suur pilt
  
• Prosotsiaalsuse ergutamise viisid: kas karistades agressiivsust või tunnustades prosotsiaalsust? Ligimesearmastus kui maailmavaade?
  
• Vihajuhtimise treening (anger management training) – agressiivsete isikute õpetamine kuidas maandada viha
  

KOKKUVÕTE
Agressiivsus ja prosotsiaalsus kui konkureerivad maailmakäsitlused
Biloogilised, individuaalsed, situatsioonist ning kultuurist/ühiskonnast johtuvad mõjurid
Agressiivsuse pärssimine ja prosotsiaalsuse toetamine
Konrad Lorenz (1903-1989), Sigmund Freud (1856-1939), Albert Bandura (s 1925)

SOTSIAALNE MÕJU
Probleem
Mida me maailmas teeme ise ja mis tuleneb välistest mõjudest.

• Inimese iseseisvus-sõltuvus
  
• Ajalugu = individualiseerumine, rühmaseosed nõrgemaks. Kaugele keegi jõudnud?
  
• Täna: mida teeme subjektina, mida teiste mõjul. Kus on piir? N: otsus õppima asuda, abielluda, elukohta vahetada!
  
• SP defineeritud sotsiaalse mõju uurimise kaudu: “social psychology – an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings” (Gordon Allport, 1954).
  
• SP: sotsiaalse mõju liigid: juuresoleku mõju, sihipärane mõjutamine. Mõju tulemus: konformism (conformity), järeleandlikkus (compliance), allumine (obedience)
  

Juuresoleku mõju

• R. Zajonc: teiste juuresolek tõstab hästiomandatud ja rutiinsete tegevuse tulemuslikkust + vähendab tulemuslikkust uute ja keerukate tegevuste puhul (1965). Ilmneb spordis , esinemisel, eksamil …
  
• Juuresoleku mõju mitmeplaaniline: motiveerib, pärsib (rambipalavik), hajutab vastutust, loob kindlustunnet …
  
• Juuresoleku mõju tugevalt sõltuv isiksusetüübist, tegevusest, situatsioonist …
  
• Milline on juuresoleku mõjumehhanism?
  

Normidega vahendatud mõju
Sotsiaalsed normid: sotsiaalselt jagatud teadmine sellest, kuidas on õige, sobib, tuleb käituda
Norm kui sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine (rannariietus), norm kui sotsiaalne kohustus (kirikus vaikselt ja palja peaga)
Juuresolek aktualiseerib normid, juuresolek osutab konkreetses paigas kehtivatele normidele
R. Cialdini (1990) – prühi mahaviskamise intensiivsus sõltub sellest, kui palju prügi juba tänaval on
M. Sherif (1936) – autokineetiline efekt. Normi loomine, mida teised järgivad
Sum: teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma
Konformism
Konformism – kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine. Väline ja sisene konformism
Sõltumatus ja antikonformism
Solomon E.Asch (1907-1996), poola päritolu USA psühholoog, konformismiuuringute alusepanija
Konformismikatsed 1950-60datel
Mis mõjutab konformset käitumist?

• Grupi suurus: kui üle 5 inimese – oluliselt tugevam mõju
  
• Liitlased: vähemalt üks teisitimõtleja vähendab oluliselt grupi mõju
  
• Staatus: kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust
  
• Sugu: naised veidi konformsemad kui mehed
  

Järelintervjuu: eneseõigustused
Järeleandlikkus

• Järele andmine otsesele survele/mõjule/soovile
  
• Järeleandlikkuse saavutamise viisid
  
• “ Efektid ” – jalg ukse vahel, ülepingutamine, löök allapoole vööd
  
• Järeleandlikkus kui isiksuseomadus
  

Allumine

• Allumine survele. Käsutäitmine. Sageli: eetilised dilemmad: allumine käsule tulistada, allumine ebaprofessionaalsele või ohtlikule korraldusele
  
• Klassika: Stanley Milgram ’i (1963) eksperimendid : allumine autoriteedile
  
• Tagapõhi: II MS ja massilised + mõistetamatud allumisnäited
  

Järeldused
Allumise määr ületas oluliselt eeldatud taseme + kõik katsealused tundsid ennast ebamugavalt.
Kuidas seletada allumist?
Katseisikud : kästi, pole viisakas keelduda, pole minu asi … Vastutus mujale.
Uurijate selgitused: Agentic theory - when we act as the agent of someone in authority we find it easy to deny personal responsibility for our actions ( lack autonomy) - just following orders or just doing our job. One guard at his trial in Nuremberg famously quoted he was not to blame as he was doing as he was told therefore he should not be held accountable.
The role of buffers: If you were asked to press the button to release weapons of mass destruction onto another country .. this would be easier … as you would not have to see the consequences of your actions.. the distance acts as a buffer . Asking you to pull the trigger of a gun may cause you more issues.
Kriitika
Milgram was fiercely criticised.
His results upset people - this may have been because they felt uncomfortable with what it showed about ordinary Americans. Maybe if they had not been so shocking (excuse the pun!) people would not have given Milgram’s work a second thought , perhaps the unpalatable findings made people seek to discredit the procedures.
Milgram’s work on obedience was attacked on ethical grounds , saying he deceived people and caused unreasonable distress . Volunteers often showed extreme stress – sweating, trembling, stammering, even having uncontrollable fits.
The APA decided that Milgram’s work was ethically acceptable.
On practical grounds, people argued that demand characteristics created the high rates of obedience. It was a highly artificial setting and in a prestigious location , but even when Milgram moved the experiment to a downtown location, obedience rates were still alarmingly high.
However , Zimbardo defended Milgram and has said his work is “the most generalise in all of social science… dozens of systematic replications with a 1000 subjects from as diverse backgrounds as possible….”
Kontrollikese , õpitud abitus

• Julian Rotter – kontrollikese/ locus of control .
  
• Internaalid: usuvad, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub
  
• Eksternaalid : määravad on välised mõjud – teised inimesed, saatus, õnn …
  
• Martin Seligman – õpitud abitus/learned helplessness. Katsed rottide ja koertega.
  
• Subjektiivne kontrollitunne vähendab abitust
  
• Subjektsus ja kontroll
  

Mõjustamise psühholoogia
Robert Cialdini mõjustamisvõtted. Näited.
Vastastikkus: võlgnevustunde pealesurumine
Meeldivus: isiklikud suhted mõjustamise relvana
Nappus: hirm ilma jääda
KOKKUVÕTTEKS

• Väline mõju suurem, kui eeldame (fundamentaalne atributsiooniviga!)
  
• Mõju mehhanismid ja võtted
  
• Iseseisvus = mõju teadvustamine ja kontroll
  
• R.Zajonc, S.Asch, M.Sherif, S.Milgram, J.Rotter, M.Seligman
  

GRUPID JA GRUPPIDEVAHELISED SUHTED
Grupp/rühm
Grupp: määratletud + püsivad suhted inimeste vahel. Jagatud hoiakud ja väärtused, rollijaotus. Grupi liikmetel on ühisosa. Grupp kui subjekt.
Näited: perekond, sõpruskond, õpperühm, teatrietenduse vaatajaskond, ususekt, fookusgrupp, projektirühm …
Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus.
(Teatud püsivate selgete suhete struktuur inimeste vahel. Inimeste hulk, kes jagavad väärtuseid, hoiakuid ja rolle.)
Probleemid SP jaoks
Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus.
Grupimõtlemine.
Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine.
Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine .
Grupiloome ( team building ).
Kurt Lewin – grupidünaamika kui nähtus sotsiaalpsühholoogiasse
Gruppide jaotus
Sotsioloogiline: nominaalsed, tüpoloogilised, assotsiatsioonid, organisatsioonid
Psühholoogiline: väike grupp (isiklik seos), sotsiaalsed grupid (ilma isikliku seoseta), ajutised/spontaansed grupid, töörühmad/tiimid
Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond), sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud kooslused (pealtvaatajad)
Grupikuuluvuse ajalugu
Homo sapiens sapiens – grupiloom. Ajaloos grupikuuluvus muutunud.
Esmane - sugulusgrupp: hõim, sugukond , perekond
Indiviidi piirid = grupi piirid. Kriitilised otsused. Veritasu. Ohverdamine.
Usugrupp. Hõimu laiendamine. Uus meie. Sotsiaalne reform . Uskmatutega võitlemine.
Territoriaalne grupp/võimugrupp. Isanda alluvad . Riik ja ühiskond.
Täna – kuulumine paljudesse gruppidesse . Jäänud grupiteadvus: omad ja võõrad + eelarvamuslikkus teistsuguste suhtes.
Grupikuuluvus määrab (sotsiaalse) maailmapildi
Grupi mõju
Sotsiaalse mõju kanalid (konformism, järeleandlikkus, allumine) kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui võõraste/mitteseotute puhul. Grupisurve ja grupile allumine.
Grupikuuluvus loob turvatunnet. Miks X ei loobu peakattest, ignoreeri isa nõuet, lahku vägivaldsest sõpruskonnast … ?
Vastuolulised motiivid: soov: kuuluda/sõltuda ja olla iseseisev?! Hüpotees: islam kasutab ära kuuluvustunde vähenemist?
Alternatiiv grupikuuluvusele – üksindus? Üksindus on hullem kui liikmeksolek vägivaldses grupis?
Grupimõtlemine/Groupthink
Keerulises/kriitilises olukorras hakkab grupp iga hinna eest looma konsensust, kõrvale lükates kriitika ja kaine analüüsi. Tulemuseks irratsionaalne käitumine ja otsustused. Irving Janis.
Kindlustunne olla sarnane, hirm erineda
Näited: Challenger (1986)Põhjuseks peetakse grupimõtlemist. NASA seltskond oli vaimustunud laevast ja reisist, lootsid jõuda väga kõrgele, hakati kõrvale lükkama selliseid mõtteid, mis ütlesid, et asi ei ole piisavalt ette valmistatud. Kardeti kriitikat ja teistsugust mõtlemist. Sigade Laht (1961)kui ameeriklased üritasin Fidel Castrot võimult võtta. Piirkond mida nimetatakse sigade laheks, seltskond kes seda ettevalmistas muutus ühemõtteliseks, samuti peljati teistsugumõtlejaid.
Grupimõtlemist toetavad ( isoleeritus , vastasseis, autoritaarsed liidrid , ebakindlus) ja takistavad (kriitiline mõtlemine, liikmete sõltumatus ja mobiilsus , vahetuv liider, kokkulepitud väliskriitika) asjaolud
Grupimõtlemine: grupimõju mudel!? Liikmetest saavad grupi vangid?
Grupimõtlemine ja grupipaanika
Ajutised/spontaansed grupid: seltskond ümber liiklusõnnetuse, kinokülastajad, trammiootajad …
Inimesed kes ei ole omavahel tuttavad, kes satuvad ühsit huvi tekitava sündmusega seoses ühte ruumi jne
Spontaanne grupp hakkab tegutsema – huvi, hirm, paanika , viha
Massipsühholoogia: G.LeBon – domineerib emotsioon ja kaob isikliku vastutuse tunne, vastastikune ergutamine , normid hägustuvad, anonüümsus. Kollektiivne hing!
Grupipaanika ja selle juhtimine: luua uus tähelepanufookus. Raadio, gripiviirus, teater …
Mood kui grupipaanika !? Moe utilitaarne käsitlus (tootjate huvisid esindav instrument), moe psühholoogiline käsitlus (mood kui enesepresenteerimine)
Grupieelarvamused. Grupidiskrimineerimine.
Ajaloost: püsiv eelarvamuslikkus võõraste suhtes. Grupiline diskrimineerimine kui tänaste grupisuhete peamine mureteema
Rassism , natsionalism, diskrimineerimine soo ja vanuse tõttu
Reaalse diskrimineerimise asendumine sümboolsega – vihjed, naljad, eelistused …
Diskrimineerimise seletused: traditsioon, grupimõtlemine, kompensatsioon (ebakindluse väljaelamine),
Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid, isiklikud kontaktid, inimeste liikumine (EL!), läbirääkimised …
Konfliktilahendamine kui elukutse !
Eksperimentaalne grupidünaamika: M.Sherifi katsed
Idee: gruppidevaheline koostöö või konflikt sõltub huvide kokkulangevusest – vastandlikkusest
Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine
Küsimus: kas saab gruppe sundida koostööle, kas saab nende vahel konflikti tekitada? Mis toodab ühte ja teist?
Tulemuseks – M.Sherifi grupikonflikti teooria
Robbers Cave Experiments: Sherif et al (1953, 1955, 1961)
Kutsuti poisid suvelaagrisse.
Kõigepealt jagati poiste seltskond kahte gruppi, grupielu korraldati kolmes staadiumis . 1. Grupid tegutsesid omaette ja prooviti toetada seda, et tekiks grupisisene meie-tunne. Kui grupi sisene tunne oli tekkinud, siis lasti grupid kokku võistlema. Spordivõistlused, tiimi -võistlused(üle jõe koos vedamine) , seati kaks gruppi võistlussituatsiooni, mille tulemusel üks grupp osutus parmaks kui teine. Kui see oli monad aega kestnud, siis hakkas tekkima sõltumata laagri juhist kahe grupi omavaheline pinge(pisivembud) Lõpuks jõudis välja mõtlemiseni, et meie poised on tublid, aga teised on pahad - vastandumine . Kolmas staaadium, et kuidas kaks konflikti grupii uuesti sõbraks saada. Pakuti välja ühiseid tegevusi, pidid ühise eesmärgi nimel töötama. Nt. Bussi välja tõmbamine, veevarustuse parandamine, lõkke tegemine ja liha küpsetamine. Pinged hakkasid kaduma ja leiti sõpru ja tuttavaid vastasgruppidest. Kui toodi ka kolmas grupp mängu, siis lähenesid omavahel ka kaks esimest gruppi.
Järeldus: vastandutakse nendele gruppidele,kelle liikmetega tegelikult iiklik kontakt puudub. Kui on erinevad huvid on vastandumine suurem, kui ühiste huvide juures.
Minimaalsed konfliktitingimused (H. Tajfel, 1971 )
Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted?
Tajfeli “Minimal Group Paradigm”
Gruppidevahelise suhtluse puudumine
Ühiste eesmärkide puudumine
Ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted
Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine
Vastumürk: vaenlasega tuttvaks, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid


Grupipsühholoogia praktika: grupiloome
Vajadus – tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi x saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist. Projektitiim, reisiseltskond ..
seltskond, kes aitab neid, kellel on vaja luua midagi.
Grupiloome protseduurid: selgeks eesmärgid, liikmete valik, rollijaotus, isiksuste harmoniseerimine, treening, vastastikune toetus, ressursikasutuse efektiivsus, kommunikatsioon. Roteeruv liider.
Team building kui SP rakendusvaldkond!
KOKKUVÕTTEKS

• Kirju grupimaailm.
  
• Grupikuuluvus kui taju vahendaja Grupikuuluvus kui turvalisuse faktor
  
• Grupieelarvamused, grupikonfliktid ja nende lahendamine
  
• Grupiloome
  
• K.Lewin, M.Sherif, I.Janis, G.LeBon
  

SUHTLEMINE
Suhtlemine
Info liikumine inimeste vahel: allikas – teade – kanal – vastuvõtja
Suhtlemine – informatsiooni vahetus, see kuidas ühelt inimeselt liigub info teisele. Oleme pidevas suhtlemises, jagame üksteisele infot.
Kanalid: verbaalne ja mitteverbaalne, vahetu ja vahendatud, personaliseeritud ja anonüümne
Mis viisil infot vahetame?
On vaja saatjat, infoallikad, teadet ennast, kanalit, mis infi edasi kannaks (nt verbaalne kanal – sõnaline kanal; mitteverbaalne – kuidas/mis viisil midagi edasi annan; ) ja vastuvõtjat.
Mis kannab infot: märk ja tähendus
Märgid kannavad infot ühelt inimeselt teisele (nt sõna, žest, jne). Saatja ja vastuvõtja peavad omistama sama tähenduse.
Terminoloogia : kommunikatsioon ja interaktsioon
Kommunikatsioon.
Märk ja tähendus. Müra.
SP suhtlemisest
SP hõivanud osa kommunikatsiooniuuringutest

• Mitteverbaalsed suhtlemiskanalid (need, mis pole sõnadega)
  
• Petlik kommunikatsioon (see, kus inimene interaktsiooni mõttes tahab oma soove ja mõtteid varjata)
  
• Suhtlemismängud (väljakujunenud rituaalid väljakujunenud harjumustest)
  
• Nõustamine
  

Mitteverbaalne suhtlemine
Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga, mitteverbaalne (peaaegu) universaalne – näit emotsioonide lugemine! Edward Hall – suhtlemine loomariigis! Verbaalset vähe!
Mitteverbaalne suhtlemine:
Silmkontakt ehk pilk
Mitteverbaalse suhtlemise kanalid
Pilk – tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk – suhete indikaator, kõnekorra edasiandja
Miimika – universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus)
Miimika ehk näoväljendused
Pantomiimika – poosid , liigutused, kehakeel . Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana
Pantomiimika ehk kehaväljendused
Distants/orientatsioon. Kaugus ja asend kui indikaator suhetest
Puudutused – kultuurispetsiifilised sõnumikandjad. Exp – puudutus = mulje aususest ja siirusest
Lõhn – loomariigis keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad?
Riietus. Atribuutika. Tätoveeringud.
Riietus, atribuutika, tätoveeringud jne – räägivad inimesest
Oluline: mitteverbaalsed kanalid vähem kontrollitud kui verbaalsed. Mis juhtub, kui verbaalne ja mitteverbaalne edastavad vastuolulisi sõnumeid?
Unistus – luua mitteverbaalse suhtlemise sõnastik!
Mitteverbaalne suhtlemine on laiem ja avaram. Verbaalne on seotud keele ja kultuuriga.
Mehrbiani hüpotees
Albert Mehrabiani (1970dad) hüpotees
Armeenia päritolu psühholoog on välja arvutanud selle, milline võiks olla igapäeva suhtlemises verbaalse ja mitteverbaalse osa osakaal. Kui tegemist on hoiakute, emotsioonide edasiandmisega, siis on vahekord 7%, 38%, 55%. Sõnad on tagasihoidlikud ja kõige olulisem on viis, kuidas edastatakse. Oluline on mitteverbaalne pool, mitte sõnad.
Kolm tähendust edasiandvat elementi vahetus suhtlemises: sõnad, hääletoon, kehakeel
Hoiakute ja tunnete edasiandmisel vahekord:

• 7% sõnad
  
• 38% hääletoon
  
• 55% kehakeel
  

Eri kanalite mittevastavus kui probleem!
Paul Ekman: näoväljendused
Rõõmus, üllatumus, hirm, kurbus, viha, vastikustunne/põlgus
Mitteverbaalsed märgid
Staatusemärgid – need sõnumid, mille kaudu keegi anna teisele teavet selle kohta, et olen kellegist üle või vastu pidi
Seotusemärgid – distants,
Suhtumismärgid – sõprus, vaenlaseks olemine
Kehakeele lugemine
K Joonis 4: Albert Mehrbian
OKKUVÕTE

• SP huvi kommunikatsiooni ja suhtlemise valdkonnas selektiivne
  
• Tugev rõhk mitteverbaalsele suhtlemisele
  
• 7-38-55
  
• E.Hall, P.Ekman, A.Mehrabian (1939), E.Berne
  

LIIDER GRUPIS
Liider: probleemiasetus

• Kust tulevad hoiakud ja väärtused, kust stereotüübid, kust otsused ja käitumismallid? Eeskuju, järgimine, surve (Bobo!). Keda usaldame, keda järgime?
  
• Sotsiaalse maailma püsiv sisemine hierarhia. Mõjutajad ja allujad, eestvedajad ja järgijad. Väljendused: juht, ülemus, pealik, eestvedaja , autoriteet, liider …
  
• Liider = peamine mõjuallikas grupis. Loomulikud liidrid (ei tee pingutusi liidriksolemiseks), teadlikud liidrid (liidriksolemise taktika ja võtted).
  
• Liidri roll: ahvatlev ja hirmutav. Tunnustusvajadus. Võimalus ja vastutus. Kõik oleme teatud suhetes liidrid.
  

Inimesed, kes täidavad grupis eestvedaja rolli. Liider ei ole formaalne positsioon. Grupiliikmete peas olev positsioon. Liider on see roll, kuhu tahetakse jõuda.
SP liidrist
Kes on liider? Mis iseloomustab liidrit , kuidas liider kujuneb, kes saab liidriks ?
Liidriksolemine ( leadership ), liidri mõju – positiivne ja negatiivne
Liidri ja juhi positsioon. Liider ja juht organisatsioonis
Liidritüübid
Sotsiomeetria
SP panus juhtimiskäsitlustesse ja organisatsiooniteooriatesse
Sotsioloogias lähedane konstrukt: sotsiaalne staatus (formaalne ja mitteformaalne positsioon grupis, tulenevalt rikkusest, võimust ja autoriteedist)
Kui inimene satub liidripositsioonile, siis inimene...
Liidri ja juhi erinevus – juht on formaalne, juht mitte. Liider on see, keda inimesed peavad tunnustatumaks.
Liidri teooriad
Küsimus: kes ja kuidas saab liidriks?
Teooriad nende kujunemise järjekorras:

• Isiksuseomaduste teooria
  
• Käitumuslikud teooriad (stiiliteooriad)
  
• Situatsioonipõhised käsitlused
  
• Funktsionaalsed teooriad
  
• Transformatsiooniline liider
  

Vaated sellele, kuidas liidrid tekivad.
Omaduste/joonte teooria
Esimesed liidrikäsitlused 19. sajandist: liidrit eristavad kindlad (isiksuse) tunnused:

• Karisma , isiklik sarm
  
• Energia, motiveeritus, tahe ( strong man)
  
• Koostööoskused, eestvedamine
  
• Optimism
  
• Usk eesmärkide võimalikkusse
  
• Ettevõtlikkus
  
• Nutikus
  

Teatud isiksuseomadused/tunnused! Need võiks toetada liidriks kujunemist.
Käitumuslik liidrikäsitlus
Isiksuseomaduste kaudu liidri seletamine – ebamäärane.
Ei vaata inimese omadusi.
Liidreid on erinevaid, mitte ainult “strong man”
Liidreid eristab stiil, käitumisviis.
Liider võib olla nii rahvamees kui tark, nii oma tahte jõuga pealesuruja kui vaikne suunaandja
Sõltuvalt rühmast ja ka tegevusest võib olla liidriks ka vaikne tossike (nt matemaatik).
Blake , Mouton: liider sõltuvalt sellest, kas tähelepanu suunatud inimestele või asjale (eesmärgile, toodangule, produktile)
Rühmas tegutsedes võib inimene olla orienteeritud kahte moodi:

Tulemusele, produktile (see, mismoodi keegi end nt korpallimängu ajal tunneb, ei ole tähtis)

Inimestele, isikutele (korvpallimängus saavad kõik palli katsuda jne)
Situatsiooniteooriad
Lähtepunkt: erinevad olukorrad “ ootavad ja loovad” erinevat tüüpi liidreid. Herbert Spencer (1884): the times produce the person and not the other way around
Inimesest nii palju ei ssõltugi vaid sõltub sellest olukorrast, mis ootab mingisugust tüüpi.
Spencer: ajad toodavad inimesi.
Situatiivne liider: liidriksolemine johtub liidri ja grupiliikmete omaduste kokkusobivusest. Liidrid vanglas , malevõistkonnas, erakonnas , pensionäride klubis …
Situatiivne liider – erinevates situatsioonides tõusevad esile erinevat tüüpi inimesed (nt male mängus ühte tüüpi ja vanglas teise tüüpi)
Veel situatiivseid mõjureid, millest liider tuleneb:

• Tegevuse eesmärgist (sõjavägi vs laulukoor)
  
• Kultuurikeskkonnast (vana vs noor liider)
  
• Grupiootustest (kasvu- ja kriisiaja liidrid)
  

Funkstionaalsed teooriad
Liidri peamine roll - rühma tegevuse korraldamine. Oluline kuidas rühma tegevust on korraldatud, mitte niivõrd kes seda teeb. Oluline täita kolme rolli:

• Grupi tegevuse sisu ja eesmärkide määratlemine
  
• Protseduuride määratlemine (tööjaotus, hindamine)
  
• Grupisuhete ülevalhoidmine
  

Pilt 1: John Aldair: liidri kolm rolli – korraldada ülesande lahendamist, organiseerida meeskonnatööd, motiveerida liikmeid. Lähenemist kasutab näit Briti sõjavägi
Tegelikult saab iga grupi liige täita liidri rolli, siit ka roteeruva liidri idee juhtimises
Liider on ajutine nähtus!
Funktsionaalsed liidrikäsitlused rõhutavad seda, et liidriroll on selles, et seda gruppi/rühma maksimaalse tulemuslikkusega toimima panna. Kui mõned mängureeglid ära õppida, saab olla igaüks liider.
Liider on selline roll, mida on võimalik ära õppida ja vahetada. See roll sisaldab kolme asja ära tegemist: meekonnatöö, motiveerimine , ülesande saavutamine.
Transformatsiooniline liidrikäsitlus
Idee: liider mitte ainult ei korralda grupi tegevust, vaid ka muudab gruppi. Uued hoiakud, käitumised, väärtused. Liider ja järgijad. Transformatsioonilise liidri neli tunnust:

• Isiklik kontakt ja eestvedamine (mentori, õpetaja positsioon)
  
• Intellektuaalne panus (uued ideed ja seletused, loomingulisus)
  
• Motiveerimine (visiooni ja kindlustunde pakkumine, eesmärkide selgitamine , julgustamine)
  
• Rollimudeli pakkumine (soov saada liidriga sarnaseks, identifitseerimine)
  

Mõjusaim liider, ohtlik liider? Innovaatiline firma, uus maailmavaade, usulahk, auramuutjad …
Transformatsiooniline liidrikäsitluse idee on see, et mitte grupp/rühm ei tooda liidrit, vaid võib olla ka vastupidi. Nt eestvedav, karismaatilin inimene võib teisi hakata enda järele tõmbama ja võib luua rühma, kes teda järgib. Nt usulahkude puhul (nt mingi usutegelane ütleb, et peaks teist moodi asja vaatama ja siis teised hakkavad teda jälgima). Muudab rühma mõtteviisi. Mõjusad ja ohtlikud.
Jacob Moreno ja sotsiomeetria
Jacob Levy Moreno (Bukarest 1899 - New York 1974).
Sotsiomeetria ja psühhodraama alusepanija. Moreno: " there is a deep discrepancy between the official and the secret behavior of group members ". Moreno advocates that before any "social program " can be proposed, the sociometrist has to "take into account the actual constitution of the group."

• Tegelik ja illusoorne väike grupp
  
• Grupinormid, grupikuuluvus kui väärtus
  
• Sotsiomeetriline test
  
• Liider väikeses grupis
  
• Grupi mõjutamine liidri kaudu
  

Ameerika psühholoog, kes on ajalukku läinud 2 mõiste sissetoomisega: väike grupp ja sotsiomeetria.
Moreno väidab, et me kõik jaguneme siin maailmas mingisugusteks väiksemateks rühmitusteks. Inimene otsib kontakse ja üritab need püsivalt üles ehitada. Püsivalt suhtlev ja omavahel suhtes olev grupp, millel on oma hoiakud, väärtused ja suhtumised, ning selles grupis on väljakujunenud oma hieraarhia. Nt mingi seltkond käib kohvi joomas (väike grupp).
Väike grupp on inimese jaoks tähtis aga samas mitte silmnähtav asi.
Moreno ja tema järgijad: väike grupp toodab grupinorme ja grupis ei saa olla vastakaid arvamusi , sest siis on raske koos olla. Olulised hoiakud ja väärtused on jagatud. Tekib küsimus, miks keegi seal on.
Miks väiksed grupid olemas on. Nt koolis on õpetaja ja 30 last, millised rühmad seal sees on, nt kui õpetaja tahab mõjutada, midagi selgeks teha, siis oleks hea teha nende gruppide kaudu teades, kes on kõige mõjusamad isikud seal grupid (sõpruskond, perekond, ühised huvialad). Hiearhia.
Sotsiomeetria on protseduur , millegi üritatakse neid väikeseid gruppe mõõta ehk sotsiomeetriline test. Nt oleme 6.klassi lapsed ja tahetakse teada, kes kellega suhtlem jne. Sotsiomeetriline test koosneb kahte tõõpi küsimustest Nt sul tuleb varsti sünnipäev, pane kirja, keda sa sinna kutsuksid. Pane kirja need, keda sa ei tahaks kindlasti enda sünnipäevale kutsuda. Ja siis joonistatakse välja sotsiogramm .
Näostnäkku suhtlemine on tähtis.
Liider ja juht
Erinevus: juhtimine sisaldab võimupositsiooni, liider toetub isiklikule mõjule ja autoriteedile. Võivad kattuda, võivad mitte kattuda.
Warren Bennis (1989): liidri ja juhi erinevused:

• Managers focus on systems; leaders focus on people.
  
• Managers administer; leaders innovate.
  
• Managers ask how and when; leaders ask what and why.
  
• Managers do things right; leaders do the right things.
  
• Managers maintain ; leaders develop .
  
• Managers rely on control; leaders inspire trust.
  
• Managers have short-term perspective; leaders have long-term perspective.
  
• Managers accept the status-quo; leaders challenge the status-quo.
  
• Managers have an eye on the bottom line; leaders have an eye on the horizon .
  
• Managers imitate; leaders originate.
  
• Managers emulate the classic good soldier ; leaders are their own person.
  
• Managers copy ; leaders show originality
  
• Ideaalmaailm!? Tehnokraat vs eestvedaja!
  
• Juhil formaalne võim, liidril autoriteedi jõud! Juht, kes pole liider; liider, kes pole juht!
  

Liider ja juht – lähedased mõisted.
Juht on formaalne, liider on see, kes toetub isiklikule mõjule, autoriteedile (nt võistkonna kapten on juht ja võib olla ka liider).
Juht olemine on formaalselt mõõdetav ja liidriks olemine oleneb seisukohast .
Liidritüübid
Liidritüübid ja juhitüübid – levinud uurimisvaldkond
Liidritüübid:

• Karismaatilised, eesmärgile suunatud liidrid (eestvedajad, teadjad, juhtijad)
  
• Suhetele ja grupile orienteeritud liidrid (annavad igaühele midagi, hoolitsevad hea kliima eest)
  
• Mittesekkuvad liidrid ( laissez -faire, eemalehoidjad, delegeerijad)
  

Sarnased juhtimisstiilid: paternalistlik (suure pere isa), autokraatlik , demokraatlik, mittesekkuv
Uurimistulemused liidri- ja juhtimisstiilide tulemuslikkuse kohta: tulemuslikkus sõltub situatsioonist ja ülesandest. Universaalselt “head” liidrit pole olemas
Universaalset head liidrit ja juhti, mis kõikidesse inimkooslustesse hästi sobiks, ei suudeta leida. Liidriks võib saada, kui inimesel on selline kavatsus või soov. Kui kalmeeste juureks liidriks ei saa, siis minna nt baleriinide juurde proovida.
Liidrite tootmine

• Täna (erinevalt Weberist) – liidrist sõltub väga palju. Liider võtmeteema poliitikas, äris, hariduses …
  
• Kust leida tulemuslikke liidreid?
  
• Liidripangad, liidriotsingud, liidritreeningud.
  
• Tulemus: erinevates kultuurikontekstides tulemuslikud erinevad liidritüübid
  

Liidrit on võimalik luua, tekitada ja toota sihiteadliku koolituse ja treeninguga.
Õpetaja on liider.
Liidritreening

• The six most important words : "I admit I made a mistake."
  
• The five most important words: "You did a good job."
  
• The four most important words: "What is your opinion."
  
• The three most important words: "If you please ."
  
• The two most important words: "Thank you,"
  
• The one most important word: "We"
  
• The least most important word: "I"
  

- Author unknown
KOKKUVÕTE

• Populaarne valdkond. Liidri- ja juhiteema segunenud, kirju pilt. Mitteformaalne liider ja formaalne juht, juhtimine ja liidriksolemine.
  
• Otsitakse tunnuseid inimesest, situatsioonist, organisatsioonist …
  
• Liidri mõju ja tulemuslikkus – situatsiooni ja grupispetsiifiline
  
• Liidrite tootmine
  
• J.Moreno (1889-1974)
  

Teema algas liidrist, enne Morenot. Tänaseks on siia tugevalt juurde tulnud (juht ja juhtumisteema). Nt juhipsühholoogia jms on palju rohkem kui liidri käsitlust. Liidrilt ---- Juhile
Mis teevad head liidri? Häid liidreid napib tänapäeval üha rohkem.
MORENO nimi jätta meelde!

SP ARENDUSED JA RAKENDUSED
Sotsiaalpsühholoogiline inimesekäsitlus

• Sotsiaalne (vahendatud) taju. Stereotüübid ja eelarvamused
  
• Püsivad hoiakud, vastupanu muutustele
  
• Atributsioonid ja positiivne enesehinnang. Identiteet, rollid ja presenteerimine
  
• Kõikumine kuuluvuse ja autonoomia vahel. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Seotus ja sõltumatus.
  
• Grupisõltuvus, autoriteedisõltuvus, liidrikspürgimine
  
• Agressiivsus ja prosotsiaalsus. Stigmatiseerimine ja viktimiseerimine
  
• Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus, suhtlemismängud
  
• Mida selle tarkusega peale hakata? Erinevad katsed inimesekäsitlust sünteesida ja sõnumeid pakkuda. Tuntumad - humanistlik psühholoogia, positiivne psühholoogia.
  

Meil on kõigil väljakujunenud hoiakutesüsteem – viis, kuidas oleme maailma enda jaoks ära klassifitseerinud. Teadvustamata hoiame seda pilti maailmast. Me ei taha võtta seda, mis meie seda pilti väristab jne. Kui on karm hoiak hinges , et suitsetamine on halb, siis mulle ei meeldi nt suitsetajad .
Meil kõigil on olemas soov võidelda määramatusega. Atributsioon – seletamine, mis maailmas toimub.
Otsime poistiivset enesehinnangut ja tunnustust. Selle eesmärgi nimel töötavad identiteed , rollid ja presenteerimine (Koffman).
Sotsiaalpsühholoogias esineb pigem mitteverbaalset suhtlemist.
Sp kui teadus, kogub tarkust ja paneb tarkuse raamatusse. Teised inimesed tulevad ja proovivad selle tarkusega midagi peale hakata. Sp ise ei ole praaktiline distsipliin, vaid elus hakkama saama aitavad alapsühholoogiad. Nt humanistlik psühholoogia.
Humanistlik psühholoogia

• Kujunes 1950datel reaktsioonina behaviorismile, positivismile, psühhoanalüüsile
  
• Fookus subjektiivsel kogemusel, holistlikul inimesekäsitlusel, kvalitatiivsetel meetoditel, teraapial, nõustamisel
  
• Soov inimest kirjeldada, mõista ja aidata kui terviklikku indiviidi
  
• C 1: Maslow
  arl Rodgers, Abraham Maslow, Erich Fromm
  

Kujunenud sotsiaalpsühholoogiast.
Selline vaade, mis üritab üksikisiku perspektiivist asja vaadata. Rodgers, Maslow (tuntuim, vajaduste teooria), Fromm.
Maslow vajaduste hierarhia
Selle sõnum on, et inimene otsib maailmast erinevaid asju, need ei ole üheväärsed, kui ühe asja saame kätte, alles siis muutub oluliseks järgmine. Kõige pealt tahame rahuldada füsioloogilisi vajadusi, järgmiseks turvalisus, kuulumisvajadus (sõbrad, tuttavad), tunnustus/eneseväärikus (et minu peale vaadatakse “tubli tüdruk”) /positiivne enesehinnang, eneserealiseerimise vajadus (tahaks midagi saavutada ja endast märki maha jätta).
Meil kõigil on tung see hierarhia läbi käia.
Maslow vajdustest ja ühiskonnast

• “Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud” (133)
  
• “Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes” (116).
  
• “Haridust, tsivilisatsiooni, mõistuspärasust, religiooni, seadust ja valitsust on enamik tõlgendanud kui eelkõige instinkte ohjeldavaid ja mahasuruvaid jõude. Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ... Võib olla peaks hariduse, seaduse, religiooni ja muu vähemalt üheks funktsiooniks olema kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist” (137)
  
• Põhiloomuline tung eneserealisatsiooni suunas: kultuuriline relativism vs universalism ?
  
• Tänapäeva inimene kui tsivilisatsiooniprotsessi tulemus või oma sisemiste tungide realiseerija? Kas tsiviliseeritus on läinud liiga kaugele?
  

Eneseteostus

• Maslow uurimus ennast teostatavatest inimestest: “ Motivatsioon ja isiksus”
  
• “Eneseteostus: annete, võimete, potentside jms täielik kasutamine ja rakendamine” (246)
  
• Maslow meetod!
  
• Uurimisküsimus: mis iseloomustab ennast teostavaid inimesi?
  

Seda saab kõik teadlikult juhtida ja kaasa rääkida. See ei ole spontaanne protsess. Iga inimene saab ise oma eneserealiseerimisele kaasa aidata.
Ennast teostavad inimesed
Tunnused: Tegelikkuse tajumine, heakskiitvus, spontaansus , keskendumise probleemile, eraldatus, autonoomia, uudsuse hindamine, tippkogemused, inimsugulus, alandlikkus ja austus , inimestevahelised suhted, eetika, abinõud ja eesmärgid, huumor, loovus , vastupanu kultuuristumisele, ebatäius, väärtused, ja dihhotoomiate lahendamine
Ennast teostavate inimeste armastus ja loovus
Kuidas jõuda eneseteostuseni?
Psühhopatoloogia ja –teraapia

• Psühhopatoloogia allikad: takistused põhivajaduste rahuldamisel, sellekohased hädaohud ja ähvardused
  
• Head inimsuhted kui parim psühhoteraapia
  
• 5 põhiideed: terviklikkus, unikaalsus, eneseteadvus, vastutus, eesmärgipärasus
  

Tulenevad sellest, kui inimene mingisugust vajadust, liiki, klassi ei suuda rahuldada (sisemistel või välimistel põhjustel) ja sellest tulenevad häired.
Psühhoteraapia

• Psühhoteraapia: tegevuste ja võtete kogum, mille abil üks inimene (psühhoterapeut) vähendab teise inimese (patsient) pingeid ja vastuolusid, pakub probleemidele lahendusi. Tavaliselt toetub see tegevus kindlale psühholoogilisele teooriale või käsitlusele. Eeldab vastavat koolitust ja litsentsi.
  
• Igapäevaelu psühhoteraapia!
  
• Toimub kas individuaalselt või grupiteraapiana
  

Idee: peamine mõjuallikas – teine inimene. Seda teades ja ära kasutades on võimalik aidata. Seletuste pakkumisega, veenmisega, alternatiividele osutamisega . Grupiteraapias – ühistegevuse ja (suunatud) grupisuhete kaudu mõjutada inimese enesehinnangut ja enesekäsitlusi (tõrjutus, frustreeritus, depressiivsus), lahendada vastuolusid ja pingeid (peresuhted), internaliseerida norme (AA), pakkuda uusi eesmärke (narkomaanid).
Võtteid
Idee: inimene uude situatsiooni, suhtevõrgustikku, normistikku + kontrollitud/suunatud mõjuallikad. Välja tuua allasurutud hirmud , mured, vastuolud, ilmajäetused ja hädaohud. See maailm, mille “ tsivilisatsioon ” on alla surunud.
Näiteks:

• Rollimängud, rollide vahetamine (töötu roll)
  
• Valikute teadvustamine (mahajäetud)
  
• Psühhodraama (Moreno! Allasurutud emotsioonide väljaelamine uues rollis)
  
• Kognitiivne teraapia (asjadele teistmoodi vaatamine – kaotus võib olla ka võit)
  
• Mänguteraapia (laste puhul ka dignoosivõimalus)
  

Situatsioon, kus on need põhjused ei ole nii aktuaalsed .
Rollimängud - nt töötu stressist välja toomiseks panna tööandja rolli.
Psühhodraama – pannakse teatris etendama mingit rolli
Kognitiivne teraapia – panna inimene vaatama situatsioonile teisest vaatepunktist nt hästi eduka mänedžeri vaatepunktist.
Mänguteraapia – mängu kaudu on võimalik grupisuhteid ümber mängida.
Positiivne psühholoogia

• Martin Seligman ja Mihaly Csikszentmihalyi aastal 2000: psühholoogia peab toetama inimeste optimismi, eneserealisatsiooni ja positiivset ellusuhtumist .
  
• Arendada nn positiivset psühholoogiat
  
• Kontekst: mitmed uuringud (näit Barbara Fredrickson jt) osutavad: negatiivsed emotsioonid ja stress toovad kaasa organismi, eriti südame- veresoonkonna läbipõlemist, positiivsed seevastu vähendavad kehalisi riske, sh neutraliseerivad varasemat stressi mõju
  
• 2006: Positiivse psühholoogia kursus Harvardi ülikoolis kõike populaarsem !
  

Psühholoogist peaksid hakkama võtma positsiooni ja aitama kaasa inimese positiivsema vaate kujundamisele. Paljud somaatilised (kehas tekkivad ) haigused on pärit psüühikast, eriti osast, mis on seotud suhetest teistega. Nt maohaavad, hambavalud, kolesteroolid jpm.
Positiivse psühholoogia 3 uurimisvaldkonda

• Positiivne ellusuhtumine - Pleasant Life, or the "life of enjoyment", examines how people optimally experience, forecast, and savor the positive feelings and emotions that are part of normal and healthy living (e.g. relationships, hobbies, interests, entertainment, etc.).
  
• Haaratud tegutsemine - the study of the Good Life, or the "life of engagement", investigates the beneficial affects of immersion, absorption, and flow that individuals feel when optimally engaged with their primary activities . These states are experienced when there is a positive match between a person's strength and the task they are doing, i.e. when they feel confident that they can accomplish the tasks they face .
  
• Väärtustatud osalemine - inquiry into the Meaningful Life, or "life of affiliation", questions how individuals derive a positive sense of well-being, belonging, meaning, and purpose from being part of and contributing back to something larger and more permanent than themselves (e.g.  nature , social groups, organizations, movements, traditions, belief systems)
  

Kuidas olla positiivne?

• Positiivne ellusuhtumine - Pleasant Life, or the "life of enjoyment", examines how people optimally experience, forecast, and savor the positive feelings and emotions that are part of normal and healthy living (e.g. relationships, hobbies, interests, entertainment, etc.).
  
• Haaratud tegutsemine - the study of the Good Life, or the "life of engagement", investigates the beneficial affects of immersion, absorption, and flow that individuals feel when optimally engaged with their primary activities. These states are experienced when there is a positive match between a person's strength and the task they are doing, i.e. when they feel confident that they can accomplish the tasks they face.
  
• Väärtustatud osalemine - inquiry into the Meaningful Life, or "life of affiliation", questions how individuals derive a positive sense of well-being, belonging, meaning, and purpose from being part of and contributing back to something larger and more permanent than themselves (e.g. nature, social groups, organizations, movements, traditions, belief systems)
  

• Enesetõhusus - self-efficacy´is one's belief in one's ability to accomplish a task by one's own efforts. Low self-efficacy is associated with depression high self-efficacy can help one overcome abuse, overcome eating disorders , and maintain a healthy lifestyle. High self-efficacy also improves the  immune system, aids in stress management, and decreases pain.
  
• Õpitud optimism - learned optimism is the habit of attributing one's failures to causes that are external (not personal), variable (not permanent), and specific (limited to a specific situation). For example, an optimistic person attributes his/her failures to external causes (the environment or other people), to variable causes which are not likely to happen again , and to specific causes that will not affect his/her success in other endeavors. This explanatory style is associated with better performances (academic, athletic, or work productivity), greater satisfaction in interpersonal relationships, better coping, less vulnerability to depression, and better physical health.
  
• Lootus ja positiivne tulevikupilt - hope and positive futures - a learned style of goal -directed thinking in which the person utilizes both  pathways thinking (the perceived capacity to find routes to desired goals) and  agency thinking (the requisite motivations to use those routes.
  

Õnneuuringud

• Õnne komponendid
  
• Martin Seligman: positiivsed emotsioonid + positiivsed teod
  
• Ruut Veerhoven, Erasmus University
  
• http://worlddatabaseofhappiness.eur.nl/
  
• Happy Planet Index
  
• Sotsiaalpsühholoogia ja õnne tootmine
  

Käsitlus, mille järgi subjektiivne õnnetunne (mulon elus hea) on see, milleni peaksid inimesed jõudma.
R. Veerhoven – maailma õnnepank (kui õnnelikud inimesed ühes või teises maailma otsas on ja millest see kõik pärineb.
Happy Planet Index
Pilt, mis räägib, kui õnnelikud on inimesed ja maakera.
Subjektiivne õnnetunne (kuivõrd õnnelik oled)
Kuivõrd inimeste õnn tähendab looduressursside kasutamist
Rikkus
Kõige parem elu on siis, kui inimesed on rikkad ja õnnelikud ning see ei riku loodust.
2: Roheline on kõige parem, pruun halvem
Emotsionaalne intelligentsus

• Emotsionaalne intelligentsus (emotional intelligence): võime ja oskus ära tunda, määratleda ja juhtida  enda ja teiste emotsionaalseid seisundeid ja reaktsioone. Emotsionaalne võimekus.
  
• Daniel Goleman (1947), avaldas 1996 “Emotional Intelligence”
  
• Idee: emotsionaalne võimekus sama oluline kui intelligentsus kitsas mõttes (intellektuaalsete ülesannete lahendamise oskus)
  
• Kontekst: Peter Sifneos 1973 alexithymia - from the Greek words λέξις and θυμός ( literally "lack of words for emotions") is a term to describe people who appeared to have deficiencies in understanding , processing , or describing their emotions. Viewed as a spectrum between high and low EI, the alexithymia construct is strongly inversely related to EI.
  

D. Goleman – ajakirjanik, kes tõi kasutusse mõiste “emotsionaalne intelligentsus”. Tavaline intelligentsus – vaimsed võimed ja oskused (Nt kas oskan sarnasust leida kahe asja vahel). Emotsionaalne võimekus ehk intellektuaalne võimekus – oskus teiste emotsioone lugeda ja enda emotsioone juhtida.
Emotsionaalne intelligentsus kui 4 emotsioonidega seotud võimekust
EI mudeli kohaselt inimesed erinevad oskuste ja võimekuse poolest oma emotsioonidega ümber käia ning ka teiste omi mõista. EI koosneb 4 võimekusest:

• Perceiving emotions — the ability to detect and decipher emotions in faces, pictures, voices, and  cultural artifacts - including the ability to identify one’s own emotions. Perceiving emotions represents a basic aspect of emotional intelligence, as it makes all other processing of emotional information possible.
  
• Using emotions — the ability to harness emotions to facilitate various cognitive activities, such as thinking and problem solving. The emotionally intelligent person can capitalize fully upon his or her changing  moods in order to best fit the task at hand .
  
• Understanding emotions — the ability to comprehend emotion language and to appreciate complicated relationships among emotions. For example, understanding emotions encompasses the ability to be sensitive to slight variations between emotions, and the ability to recognize and describe how emotions evolve over time.
  
• Managing emotions — the ability to regulate emotions in both ourselves and in others. Therefore, the emotionally intelligent person can harness emotions, even negative ones , and manage them to achieve intended goals.
  

Emotsionaalse intelligentsuse 4 komponenti:

Emotsioonide tajumine

Kasutamine

Mõistmine

Juhtimine
Küpse isiksuse tunnus on võime ennast kõrvalt vaadata, siis tegelikult ka EI keskne tunnus on võimekus oma emotsioone ja emostionaalsest seisundit
juhtida ja reflekteerida.
Emotsionaalse intelligentsuse funktsioonid

• Self-awareness — the ability to read one's emotions and recognize their impact while using gut feelings to guide decisions .
  
• Self-management — involves controlling one's emotions and impulses and adapting to changing circumstances.
  
• Social awareness — the ability to sense, understand, and react to others' emotions while comprehending social networks
  
• Relationship management— the ability to inspire, influence , and develop others while managing conflict
  

Goleman includes a set of emotional competencies within each construct of EI. Emotional competencies are not innate talents, but rather learned capabilities that must be worked on and can be developed to achieve outstanding performance. Goleman posits that individuals are born with a general emotional intelligence that determines their potential for learning emotional competencies
Situatiivset emotsiooni kontrollimist on raske teha.
Miks emotsionaalne intelligentsus?

• P.Shaver, M.Ainsworth (California Ülikool): suheteprobleemid ca pooltel ameeriklastel. Nende uuringu kohaselt:
  
• ca 25% nn “suhetevältijad”: ebamugavus seoses emotsionaalse lähedusega, raskused teise usaldamisega, ja tunnete jagamisega, kalduvad tundeid maha suruma. Raskused lähisuhete ehitamisel
  
• Ca 20% nn “suhtesõltlased”: lähisuhetes närvilised, kahtlused partneri siiruses, kartlik klammerdumine, hirm majajäetuse ees, ebakindlus
  
• Ca 55% nn “kindla kiindumisstiiliga”: tunnevad end lähedastes suhetes mugavalt , valmis teisi arvestama, näevad ennast kiindumist väärt olevana, usaldavad ja heade kavatsustega
  

Ameeriklaste uuring selle kohta, misk see teema on tähtis. Uuritd tuengite peal. Järeldus: ligi pooltel on suhteprobleemid , mis jagunevad järgmiselt. 25% tunnevad suhetes mingeid muresid, on raskusi suhete loomisel; 20% on need, kes on küll ehitanud üles suhtevõrgustiku aga on pidevalt hirmul, et ta võib sealt välja kukkuda , keegi pole siiras jne. 55% on kindla suhtlemisstiiliga.
Emotsionaalne ja sotsiaalne intelligentsus

• D.Coleman 2006: Sotsiaalne intelligentsus. Tarkus inimestevahelistes suhetes.
  
• Sotsiaalne intelligentsus sisaldab kahte elementi: sotsiaalset teadlikkust ja sotsiaalset osavust
  
• Sotsiaalne teadlikkus viitab skaalale, mis ulatub kellegi sisemise seisundi kohesest tajumisest kuni tema tunnete ja mõtete mõistmiseni, keerukatest sotsiaalsetest situatsioonidest arusaamiseni. Selle hulka kuuluvad:
  
  • Esmane empaatia (teistega koos tundmine , mitteverbaalsete signaalide tajumine)
    
  • Häälestumine ((tähelepanelik kuulamine , teise lainele häälestumine)
    
  • Empaatline täpsus (teise tegelik mõistmine)
    
  • Sotsiaalne tunnetus (teadmine, kuidas maailm toimib)
    

Sotsiaalne osavus

• Sotsiaalne osavus põhineb sotsiaalsel teadlikkusel, mis võimaldab ladusaid, efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad:
  
  • Sünkroonsus (ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil)
    
  • Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine )
    
  • Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine)
    
  • Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine
    

5: Binet
Koolipsühholoogia

• Esimene: Alfred Binet
  
• Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus.
  
• Erivajadustega õpilased
  
• Koolivägivald ja tõrjutud
  
• Konfliktid koolis
  

Organisatsioonikäitumine

• Algus: Max Weber
  
• Organisatsiooni elukorraldus: parim tulemus + töötajate rahulolu
  
• Personali valik, koolitus, edutamine , tunnustamine, vallandamine
  
• Organisatsiooni strateegia ja arendamine
  
• Organisatsioonide liitmine ja reform
  
• TLÜ MA õppekava!
  

Keskkonnahoiakud

• Keskkonnahoiakud ja säästev mõtteviis. Õigused keskkonna suhtes.
  
• Tarbimine: instrumentaalne ja sümboolne
  
• Vajaduste tootmine ja vajaduste rahuldamine
  
• Tarbijakäitumise mõjutamine
  

Kirju sotsiaalpsühholoogia
Sajandiga SP teisenenud:

• Ühised alusteadmised koos valdkondliku diferentseerumisega
  
• Positivistlik mõõtmine ja humanistlik mõistmine. Laboratoorium ja nõustamiskabinet
  
• Teaduslik ja tarbepsühholoogia
  
• Akadeemiline ja turupsühholoogia
  

EKSAM

• Eksamitöö: valikvastustega küsimustik, ca 40 küsimust, aega 1 tund
  
• Teha saab kas paberkandjal või elektrooniliselt Moodle’ keskkonnas
  
• Moodle kasutajaks saab: TLÜ kodulehelt e-õpe – Moodle – registreeruda - password sp2011
  
• Haridustehnoloog Veronika Rogalevits, [email protected] tel: 6 409 282
  
• Kolm eksamiaega:
  

• 23.03. kell 14
  
• 25.05. kell 14
  
• 30.08. kell 12
  

• Ruumid lähevad kirja asiosse!
  
• Pole vahet, millisel ajal eksamit teha, tulemus läheb ikka kirja kevadsemestrile!
  
• 23.03. pole vaja eraldi eksamile registreeruda, 25. 05 ja 30.08 tuleb registreeruda ÕIS-is või PSI-s
  
• HINDAMINE
  
  • 90-100 % A
    
  • 80-89 % B
    
  • 70-79 % C
    
  • 60 – 69 % D
    
  • 50 – 59 % E
    
• Moodle tulemus kohe teada, paberil ca nädala jooksul
  

60