Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sotsiaalpsühholoogia (11)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist ?
  • Kust pärit meie tänased suhtemustrid ?
  • Kuidas kujunevad rahvused ?
  • Mitu identiteeti. Kas me oleme üks asi, kui suhtleme iseendaga, võib meid olla mitu ?
  • Millised on inimesed ?
  • Kuidas suhtud mingisse asja ?
  • Kui vahend eesmärgi saavutamiseks. Poliitiku sõprus ?
  • Mis määrab sobivuse ?
  • Miks kaks inimest omavahel sobivad ?
  • Miks tekib tõmme (nt sõprus) ?
  • Kui selline on olemas ?
  • Miks me armastame ?
  • Kust on erinevad distantsinormid pärit ?
  • Millisesse tuppa võõras siseneb ?
  • Kus jookseb piir minu ja maailma vahel ?
  • Mida tajun endana, mida välisena ?
  • Kuidas mõjutada ?
  • Kui kultuurinorm ?
  • Kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon ?
  • Kui maailmavaade ?
  • Mida teeme subjektina, mida teiste mõjul. Kus on piir ?
  • Milline on juuresoleku mõjumehhanism ?
  • Mis mõjutab konformset käitumist ?
  • Kuidas seletada allumist ?
  • Kui liikmeksolek vägivaldses grupis ?
  • Kui grupipaanika ! ?
  • Mis viisil infot vahetame ?
  • Keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad ?
  • Kust tulevad hoiakud ja väärtused, kust stereotüübid, kust otsused ja käitumismallid ?
  • Keda usaldame, keda järgime ?
  • Kes on liider? Mis iseloomustab liidrit, kuidas liider kujuneb, kes saab liidriks ?
  • Kes ja kuidas saab liidriks ?
  • Kust leida tulemuslikke liidreid ?
  • Mis teevad head liidri ?
  • Mida selle tarkusega peale hakata ?
  • Mis iseloomustab ennast teostavaid inimesi ?
  • Kuidas jõuda eneseteostuseni ?
  • Kuidas olla positiivne ?
  • Miks emotsionaalne intelligentsus ?
 
Säutsu twitteris
Sotsiaalpsühholoogia
SISSEJUHATUS
Sotsiaalpsühholoogia
SP – osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet , sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine , grupid ja grupiprotsessid
Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma
Gordon Allport (1954): “ Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings , and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings”.
SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused , mõõtmine, sekkumine …
Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine , suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus …
Teaduslik psühholoogia – see, milles võib kindel olla
Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele – isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt
S Joonis 1: Gustave LeBon
otsiaalpsühholoogia kujunemislugu

SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia , 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid : mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid …
Esimesed uurijad : prantslane Gustave LeBon ( 1841 - 1931 ), itaallane Gabriel Tarde (1843- 1904 ).
Massipsühholoogia: kuidas inimesed käituvad suurde gruppi sattudes (nt. Egiptuses rahutused . LeBon, Tarde.
Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline / spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda.
Wilhelm Wundt ( 1832 – 1920, kirjeldas kollektiivset moraali) ja Völkerpsychologie – rahva moraal, tavad, õiglustunne …
20 sajandi algul inimsuhted , grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks .
II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused (miks allutakse?), hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks.
SP kuldaeg: 1930 – 1960, Kurt Lewin
2 Joonis 2: Kurt Lewin
0.sajandi II pool

Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi!
SP – liikumine kahes suunas – sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid – näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus ( humanistlik paradigma )
1980dad – SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist?
Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus , keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ...
Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid , tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt .
SP koht teaduste süsteemis
SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus
SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud.
Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?!
SP rakendusvaldkonnad ja väljundid: juhtimine ja liidriksolek, mõjutamine/ reklaam , kaasamine, koostöö, läbirääkimised, grupiteraapiad, konfliktilahendamine …
Social Psychology Network: In these pages, you'll find more than 17,000 links related to psychology. http://www.socialpsychology.org/
  • INIMSUHETE AJALUGU
    Evolutsioon ja antropogenees
    Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid
    Evolutsioon – arengutee, inimene on tekkinud ise
    Antropogenees – inimese kujunemislugu
    Kreatsionism – arusaam, et inimene on loodud (ükskõik, mis viisil)
    Inimene ja loom? Eneseteadvus eristab inimest teistest – iseenda kõrvalt vaatamine, teamine olemasolust. Loomad ei käsitle end kõrvalt vaadates.
    Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on kergem!
    SP teadusena – leida andmepõhist tõendust, usaldusväärseid seoseid, püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv , enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid
    Rühmasõltuvus ja autonoomia
    Küsimus: kust pärit meie tänased suhtemustrid? Evolutsioonist, ajaloost – ühisest ajaloost
    Evolutsioonipsühholoogia – kuidas evolutsiooni käigus kujunesid välja kõige elujõulisemad inimsuhete skeemid ( abistamine , allumine, jäljendamine, agressiivsus …) Inimsuhete tüüp kui kohanemisviis!
    Inimrühm kui algne subjekt . Rühmale allumine (võtmeotsused – kellega abielluda , kus elada, minna sõtta) ja rühma toetus ( veritasu , vanurite ülalpidamine …). Enesemääratluseks Meie, mitte Mina. Abielu mitte in-in suhe vaid rühm-rühm suhe. Olulised otsused rühma poolt.
    Soorollid, monogaamia = rühma taastootmine
    L.Gumiljov (1912-1992) etnogeneesi teooria
    Kuidas kujunevad rahvused ? Miks tekivad, õitsevad ja surevad
    Etnogeneesi alus – passionaarsus. Tugev samasustunne rühmaga + valmisolek võidelda/ennast ohverdada (Mina pole oluline, Meie on kõik)
    Passionaarsus kui looduslik fenomen , nn passionaarne tõuge. Palju passionaare + ekspansioon + etnose kujunemine
    Etnogeneesi etapid: tõuge-kujunemine-pöördepunkt- inerts -lagunemine-mälestused
    Etnose eluiga – ca 1200 aastat?!
    Inimese maailmapilt
    Inimese maailmapilt: Meie ja nemad (mitte mina ja sina!). Meile keelatud, neile lubatud. Ja vastupidi. Sati, ümberlõikamine, sundabielud. Tänaseni in-group/out-group tugevaks mõjuriks.
    Mina kujunemine ajaloos vt I.Kon Mina avastamine (eesti ja vene keeles!)
    Avastamine tähendas: siseelu kujunemist, privaatsusvajaduse teket, iseotsustamist, formaalseid õigusi ( puutumatus , vägivald, alandamine ), eripärade talumist (füüsilised ja vaimupuuded, elustiilid …)
    Institutsionaliseeritud Mina – inimõigused, sallivus
    Individualiseerumise erinevad “staadiumid” tänapäeval. Vrdl abiellumisotsuse iseseisvust!?
    Tsiviliseerumisprotsess
    Rühmast vabanemise (ka individualiseerumine , individuatsioon ) kaasnähe - normide internaliseerumisega. Väline iseseisvus + sisemised piirangud, välise sunni asemele sisemine.
    Norbert Eliase (1900-1990) tsiviliseerumisteooria – mille poolest erinevad inimesed eri ajastus igapäevaelus? Nt sülitamise, nina nuuskamise, söögikommete jne. Ta uuris, mida läbi aegade on käitumisreeglites keelatud (mis on keelatud, see on levinud). Algselt olid inimesed spontaansed, inimese käitumine on normistunud – tsiviliseerumine. Ajaloo jooksul on inimene saanud grupist vabaks ja tsiviliseeritumaks. Käitumisreeglite analüüs 12-19 sajandil
    Tsiviliseeritus = normistatus.
    Sum: inimene ajaloo jooksul autonoomseks + tsiviliseeritud (normistatud) subjektiks
    Normi internaliseerimine – välise normi muutumine sisemiseks sunniks Nt liikluseeskirja järgi ei tohi sõita punase tule alt läbi
    Tsiviliseerumine mõte – kui pole selgeid norme, on konfliktid kerged tulema
    Tsivilisatsiooni hind – paljudel juhtudel liigne tsiviliseerumine muutub vastukäivaks Stress . Pinged .

    Väärtusruum
    Individualiseerumine kajastub väärtusmaailmas. Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja suunav kontekst. Väärtus – kollektiivne motiveeriv uskumus selle kohta, mis oluline-ebaoluline, õige-vale, hea-halb …
    Kõige mastaapsem väärtuste pildistamine - R.Ingleharti väärtusteooria.
    Idee: areng individuaalse valikuvabaduse (individuaalsuse, iseotsustamise) suunas. Eri rahvad erineval “kaugusel”
    Kriitika: vabadus ilma vastutuseta?!
    KOKKUVÕTE
    • Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus.
    • Ajaloos mustrid muutunud – suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes.
    • Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda , abielunaise roll, lapse karistamine …
    • Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab?

  • ENESETEADVUS. MINA. IDENTITEET.
    Eneseteadvus: mõisteaparaat
    Eneseteadvus, mina- kontseptsioon (self conciousness, self concept ): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one’s experience , including one’s relations to other people. It organize’s past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud/suur pilt iseendast.
    Teadmine endast (self- knowledge ): knowledge about one’s own characteristics , abilities, opinions , thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta (teatud joonte teadmine)
    Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object , just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine
    Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one’s own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Mitte ainult iseenda vaatamine, vaid ka hinnang endale.
    Eneseväärtustamine (self- esteem ): attitude towards oneself along a positive - negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas
    Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one’s behavior in oder to achieve desired goals . Iseenda juhtimine, suunamine, juhendamine.
    Sotsiaalne identiteet (social identity ): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. Kuhu kuulun ? Kellega olen sarnane?. Nt Vanuse- ja soogrupid, perekond
    Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus , see mille poolest teistest erinen.
    Autonoomne, sõltumatu mina (independent self): self as an autonomous entity, defined predominantly in terms of abstract, internal attributes like traits, abilities and attitudes. Mina ise!
    Sõltuv, kuuluv mina (interdependent self): self constructed as socially embedded and defined predominantly in terms of relationships with others , group memberships and social roles. Mina kui osa suuremast rühmast.
    Eneseteadvuse kujunemine
    Eneseteadvus ajaloos: väline sisemiseks, internalisatsioon
    Vernant’i hüpotees – Vanas-Kreekas toimus kiire muutus inimeste mõttemaailmas, kus inimene hakkas ennast teise pilguga vaatama. Koguneti Polisele ja hakati asju arytama omavhel. See oli see jõud, mis pani ka inimest teise pilguga vaatama (mina suudan ka olulisi asju korda saata).
    Surmahirm – kaotatakse enda kui väärtuse kartmine
    Võrdne teine, kõrvalpilk iseendale
    Eneseteadvuse ajaloolise kujunemise tunnused: enesekohased ja inimese siseeleu kirjeldavad sõnad keeles, päevikud (17-18 saj?), inimese sisemise seisundi kirjeldamine (16-17 saj?!), üksiolek ja selle väärtustamine, privaatsus – alastiolek keelu alla, surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus
    Arusaam iseendast kui unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II pool – inimese eneseavastamise buum
    Eneseteadvuse kujunemine ontogeneesis
    Ontogenees – üksikindiviidi areng
    Sotsiaalne küpsemine, ontogeneesi ja antropogeneesi sarnasus
    Väliste suhete ja suhtumiste internaliseerumine. TERE kui näide
    Teadmised põhinevad kogemusel !
    Katsed: sotsiaalse eraldatuse mõju – hundipere kasvatab lapse üles, noor inimene näeb sel juhul välja nagu hundiplika/poiss
    Katsed: peeglikatse – uurimaks, mis vanuses hakkab inimene mõtlema endast
    kommikatse – uurimaks, kas laps/noor inimene reflekteerib oma mõtlemist
    Sotsialiseerumine (protsess, mille jooksub inimene võtab osaks need normid ja väärtused, mis aitavad tal ühiskonnas hakkama saada – kasvab loomast inimeseks) ja kultuurierinevused
    Hariduse mõju eneseteadvusele
    Inimese Mina
    William James: “Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks – keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused , jaht ja pangaarve ” (1890). Nt kui keegi ütleb: „Väga vahva tüdruk/poiss“, ja kui tajun end hästi, siis on see seelik / pintsak osa minust . Minu minasse kuulub kõik see, mida omastan.
    Kuidas saame teada, kes me oleme.George Herbert Mead: peegelmina teooria. Alates 30-ndatest arvatakse, et minapilt on peegeldus sellest, kuidas teised seda peegeldavad.
    Küpse isiksuse puhul kriitiline pilk selle suhtes, kuidas teised hindavad mind, korrigeerimine positiivse enesehinnangu suunas (peeglit tuleb korrigeerida ).
    Mina (self) – eneseteadvuse väljendus, see, millega inimene ennast samastab
    Mina ja roll. Roll kui ühiskonnas väljakujunenud käitumismudel, mis on põlvest-põlve edasi antavad ja aktsepteeritavad (laps, üliõpilane, kaitseliitlanee). Roll on käitumisreeglite kogum.
    Rollieeskirjad, rolliootused, rollikonfliktid. Rolliväline käitumine.
    Rollikonflikt – inimese poolt täidetavad rollid ei sobi omavahel või ootustega kokku. Nt lähen arsti juurde, kõhu peal on punane laik, siis vaadatakse seda AGA kuid kui tuleb õhtul ukse taha ja ütleb, et vaatame, siis natuke veider . Keemiatehase juht ja emaksolemine korraga.
    Mina komponendid: Füüsiline (pintsak, nina jne, millega end samastan),
    Vaimne (kõik mõtted, ideed, seisukoht, millega end samastan),
    Sotsiaalne (kõik rühmad, kuhu kuulun)
    Üks või mitu Mina? Tavaliselt üks (Eva White).
    Mina presenteerimine : Erving Goffman – me kõik käitume spontaanselt ja reflektiivselt. Spontaanne käitumine sarnaneb ajaloos olnuga. Reflektoorset käitumist on 2 liiki:
    Võib presenteerida end nii, nagu on (lootused/ootused)
    Võttes aluseks mingi mudeli presenteerimise kunstnikuna.
    Goffman : „See, kuidas end teistele näitame, on kaalutletud.“
    Joonis 3: Erving Goffaman
    Goffman – ta on tähele pannud , et me mitte ainult ei mõtle selle üle, kes me oleme vaid püüame end ka välja näidata mingil viisil. Küps pilk inimestevahelisete suhete maailmas saab aru sellest, et inimene ei käitu spontaanselt vms.
    Eneseesitlusel on teatud ülesanded:
    Tunnetuse otsimine (peeglilt positiivne tagasiside)
    Enesekindlustamise funktsioon (kindlustab nt läbikukkumise vastu) Eile oli kõva pidu
    Enesenäitamine
    Oma unikaalsuse näitamine
    Enesehinnang
    Ajaloost kõrva taha panna: inimese ajalugu on psühholoogia vaatepunktist inimese enda avastamise ajalugu. Mida kaugemale me lähme, seda rohkem oli inimene “loom” st see osa inimese mõtetest ja arvamustest, mis ta mõtleb enda kohta, seda algul ei olnud – see on samm-sammult tulnud. “Inimese enese avastamise ajalugu” – teab, et ta on SIIN, arvamused iseendast. Kõige tähtsam on nüüd MINA ISE. Inimene on teinud iseendast maailmanaba. See, mis määral inimene on teinud endast keskse huviobjekti, ilmneb eri piirkondades erinevalt. Esimene, kellega inimene mingit suhet tekitab, on tema ise (kuidas endast arvan, kuidas ennast hindan).
    Enesehinnang – tunneb huvi selle vastu, kuidas ta ennast hindab. Kõige vanem enesehinnangu definitsioon/valem on pärit ameeriklaselt W. Jamesilt (edu/pretensioonid). Nt kui pretensioone eriti pole aga edu tuleb kergelt, siis on enesehinnang kõrge. Inimese enesehinnangu tekkimist ei saa ainult edu ja pretensioonide abil kirjeldada, kuna enesehinnang ei tule ainult saavutustest, vaid ka paljudest teistest asjadest. Tänane enesehinnangu kästilus on pärit L. Festingerilt. Tema teooria (sotsiaalse võrdluse teooria) põhiväited: vajadus ennast määratleda/defineerida (viis, kuidas inimene endast aru saab. Mida rohkem ta avastab enda olemasolu, seda rohkem on vaja ennast paika panna, see kuidas paikapanemine toimub vt järgmine joon), võrdlus sarnaste teistega (hea, halb, positiivne, negatiivne skaala). Festinger tegi hulga uuringuid selle kohta, kuidas inimene kujundab suhtumist iseenda kohta – võrdlemine ennast sarnastega (sama rühm, klass). Nt tudeng x ei hakka ennast võrdlema Obama või T.H.Ilvesega, kuid võrdleb teiste tundegitega. Mõtteline protsess. Uuringu tulemused: on üldine tendents , et võrdluses otsitakse neid tunnuseid/omadusi või peetakse tähtsaks neid tun/om, mis eeldatavalt mul endal on tugevamad, kui teistel inimestel. Võrdlemine on mitmeparameetmeline (vaimseid võimeid, sõprade ja sugulaste väärikust) ja nende hulgas subjektiivselt inimene ise peab tähtsamaks neid asju, milles ise on parem kui teised. Igasuguste psüühiliste kõrvalekalduvused: kui mul pole positiivset enesehinnangut, siis on ebakindlus (masendus..). Positiivse enesehinnangu tootmine käib võrdlemise kaudu. Sellele mõtlemata püüdleme selles suunas, kui oleme nt võrrelnud 7-5 näitaja põhjal, siis asju, milles olen parem, pean tähtsamaks. N Joonis 4: Leon Festinger
    t: mul pole küll kõige parem välimus, kuid ma olen teistest targem , järelikult usun, et mõistus on minu jaoks elus tähtsam. Enesehinnangu kujundamine on selektiivne – otsin neid võrdlusparameetreid, kus ma tunnen ennast hästi, otsin alateadlikult, otsin neid, kellega saan tugevama tunde.
    Inimene peegeldab ennast (mina-pilt, identiteet) + annab hinnangu
    William James: EH = edu/pretensioonid
    Leon Festinger: sotsiaalse võrdluse (social comparision ) teooria
    LF: vajadus ennast määratleda, võrdlus sarnaste teistega, olulisemaks seda, kus/mis tugev, võrdluspartnerite otsimine
    Fundamentaalne - püüdlus positiivse enesekäsitluse suunad – eneseväärikus, eneseaustus (self-esteem)
    Enesehinnang kui probleem
    EH adekvaatsus
    Kas on olemas ÕIGET enesehinnangut? Miks, mida aeg edasi, muutub enesehinnang tähtsamaks?
    Eneseteadlikkus (self-awareness), M.Csikszentmihalyi – flow!
    Eneseteadlikkust on hakatud uurima selles kontektsis, et inimene on iseenda jaoks saanud murekohaks (nt väljanägemine – näljutamine, dieedid , operatsioonid). Tahetakse end “ mudeliga ” vastavusse viima. Tšiksentmihail. Tema on sisse toonud ühe uue termini/mõiste sotpsühholoogias – flow (kulg, vool), mille mõte on see, et inimene elab kahes režiimis: kulgemise režiimis (ma ei mõtle, ei reflekteeri, kuidas ma välja näen, olen voolavas maailmas sees, muretsemist iseenda üle ei ole) ja
    Nõrkushetk tuleb, kui väljast tuleb negatiivne info enda kohta. Liiga detailne info inimese enese kohta..
    Enesekaitse : tähtsustan edu ja unustan ebaedu. Positiivse enesehinnangu tähtsus
    Vaba kulgemine tekitab rohkem positiivset enesehinnangut.
    Kultuurisurve: I’m OK ! Tähtede draamad.
    Enesehinnaangu kui probleemi üks aspekt on see, et on teatud kultuuriareaale, kus kultiveeritakse positiivse enesehinnangu olemasolu ja on piirkondi, kus see nii tähtis ei ole. Nt kui küsida eestlase käest, kuidas läheb? Siis vastuseks on enamvähem. Kui ameeriklase käest, siis I’m ok blabla
    Eestlase enesehinnang?
    Enesehinnang on iga inimese jaoks tähtis asi. Seda saab muuta jne. Kui eeldame, et on niisugune adekvaatne enesehinnang ja on võimalik ennast hinnata paremaks või halvemaks, siis kuhu peaks ennast mõtlema? Eestlase enesehinnang on mitte liiga positiivne. Eestlased ei paista erilise õnnetundega silma.
    Identiteet
    Identiteet: püsitunnused indiviidi ja rühmaliikmena
    Identiteedi all mõeldakse tervikkonstruktsiooni iseendast, psüitunnuseid, millega ennast kategoriseeirn mingisse klassi, rühma. Meil kõigil on mingid sellised tunnused, omadused, mis on püsivad, paratamatult antud ja need omadused kokku moodustavadki identiteedi. Nt sooline identiteet, vanemad, kultuurikeskkond, rahvuslik identiteet, professionaalne identiteet, füüsiline keha.
    Henry Tajfel , sotsiaalne ja personaalne indentiteet
    Henry Tajfel. Sotsiaalne indetiteet – need tunnused, mille alusel kuulun mingisse rühma (meeste, eestlaste, noorte või vanade, trammijuhtide). See on tükk inimesest, kuna ta kuulub sinna rühma. Personaalsed on need, mis on ainult indiviidile omased (välimuse tunnused, füüsiline keha, teatud võimed, kalduvused). Identiteedi puhul on olulised kaks asja: 1. see on püsiv, pikaldane omadus, 2. nad on olulised, tähtsad tunnused. Identiteet on tähtis, kuna ident on see, mille peale inimene joonistab pildi iseendast. Identiteet on oluline neseteadvuse element ka seetõttu, et identiteedi puhul on uurijad täheldanud sama tendetsi nagu enesehinnangu puhul. Nt kui olen end kategoriseerinud (mees, naine, noor, vana, suusataja), siis on selge tendets neid kategooriadi hinnata kõrgemalt. Nt kui jalgapllis eesti võidab, siis tunnen ka mina ennast tähtsana.
    Inimese identiteet võib ohtu sattuda nt abiellun grusiiniga ja lähen sinna elama, seal on üks arusaam naisest ja siin teine. Nt kui arvad , et oled hea töötaja ja ülemus laseb sind lahti.
    Hakkamasaamise strateergiad, kus inimese identiteet on ohustatud või on selge identiteedi muutus:
  • eraldumine, isolatsioon (inimene satub olukorda, kus on järsku töötu, istub kodus, hakkab tööl käima, kuid tegelt ei käi, väldib kontakte inimestega, kes võiksid seda teemat puudutada).
  • Konflikt, negativism (inimene, kes kukkus tööturult völja, hakkab kaebekirju kirjutama, annab kohtusse teatud isikud, toetab sellega oma identiteeti, isegi, kui tulemus pole selline nagu tahab)
  • Möödavaatamine (ma ei mõtle selelle, ei räägi sellest
  • Uue identiteedi aktespeerimine (töötu seletab endale ja teistele ära, et see ei ole midagi erakordset, nii see asi maailmas käibki, see on loomulik elutsükkel jne)
    HT: kategoriseerimine + identifitseerimine. Meie-nemad, ingoup/outgroup (ajaloost!)
    Meie-nemad dimensioonid. Grupiidentiteet paraku paneb inimesi vaatama sisegruppi, gruppi, kuhu kuulun, poliitilise pilguga ja välisgruppe teise pilguga. Meie-nemad piiride tõmbamine (meie eestlased, nemad lätlased) on tugevad ja on ülesehitanud konflikte.
    Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud , ümberasujad, soorollile mittevastav tööala …
    Meie – positiivsed ja mitmesugused, nemad – negatiivsed ja sarnased. Äärmusolukorrad. Meie-nemad kategoriseerimine kui konfliktide allikas.
    Ohud identiteedile. Stigma .
    Stigma ja stigmatiseerimine. Füüsiline, isiksuslik või grupistigma. Stigma kui pealesurutud teistsugusus.
    Stigma – ühte tüüpi oht identiteedile, selle all mõeldakse teistsugune olemist, midagi halba teise inimese olemusest ( nt märk otsaees, kui on reetur ). Tuntuim uurija Goffman. Stigma alla mõeldaks midagi tähelepandavat erinevust inimese identiteedis (erinev keskmisest inimesest).
    Räägitakse 3 liiki stigmast:
    1. füüsiline stigma (pikk, lühike, lonkav, ratastoolis istuv , füüsilised erinevused, mida pannakse tähele, erisusena tavapärasest)
    2. Isiklik stigma (veidrad kalduvused - hakkab lugema luuletusi, homoseksuaalsus , mõni räägib nii kõva häälega, et paistab silma)
    3. grupistigma – mingi teise grupi liige grupis , kus sedatüüpi inimesi tavaliselt ei ole (nt endine vang asub õppima magistriõppes).
    Stigma on olemas siis, kui teised vaatavad sellele persoonile, teise pilguga (ta on teistugune), kui seda pilku pole, puudub ka stigma.
    Stigmatiseeritu käitumisstrateegiad.
    Goffman ja tema jüngrid on stigma raames käitumist palju uurinud. Stigma on väljastpoolt pealesurutud tähelepanu nt keegi on pime, tuleb ise üksinda kooli ja keegi hakkab teda selle tõttu kõva häälega kiitma, siis see näitab, et sellesse eripärasusse suhtutakse sellesse teisiti, pimedale on see aga ebameeldiv. Goffmani puhul on oluline enese represinteerimine (kellena ja kuida sta end esitleb). Ta uuringud räägivad, et stigamtiseerinud inimeste käitumismallid on samuti erinevad:
    1. varjamine (nt kurt teeskleb hajameelset)
    2. katmine /covering (vaegnägija ei loe avalikult tekste , ratastooli olija väldib treppe)
    3. aktsepteerimine (inimene seda eripära, mida teised vaatavad ja panevad tähele, vaatab ka ise kõrvalt, teeb sellest oma võib õelda isegi et plussi nt vaata kui hea ratastool mul on, ütle kõvema häälega, mis seal kirjas on, ma ei kuule eriti hästi) – kõige positiivsem.
    Laienevad “ normaalsuse piirid”
    Ajaloolises plaanis stigma uurimises stigamiteerisime piir on ajaloos muutunud. Toimub liikumine selles suunas, et lülitub normaalsusesse.
    Üks või mitu identiteeti. Kas me oleme üks asi, kui suhtleme iseendaga , võib meid olla mitu? Nt olen keemiatehase direktor ja ema samal ajal. Kes suudab mitut asja korraga teha, on küpsem isiksus.
    Mõõtmisinstrumendid
    Mina ja eneseteadvuse erinevaid aspekte mõõtvad skaalad. Näited:
    • A Collective Self-Esteem Scale : Self-Evaluation of One's Social Identity
    • Self-evaluation scale
    • UCLA Loneliness Scale
    • Subjective Happiness Scale
    • Beck Depression Inventory
    • Miller Social Intimacy Scale

    KOKKUVÕTE
    • Eneseteadvus ja Mina kui selle peegeldus. Mina ja isiksus.
    • Püüd positiivse enesehinnangu suunas
    • Identiteet indiviidina ja rühmaliikmena
    • Stigma, stigmatiseeritus, normaalsus ja hälbed
    • W.James, L.Festinger, E.Goffman, H.Tajfel (1919-1982)

    Kui kohtan elus stigmat, siis mida vähem tähelepanu pööran, seda parem. Enesehinnagut tuleks pigem hoida natuke kõrgemal.
    Isiksusest me ei räägi, kuna selle uurimine on muutunud täiesti omaette psühholoogia haruks.

  • SOTSIAALNE TAJU
    Taju sotsiaalsus
    Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel? Subjekt ja objekt.
    Taju on inimeste puhul vastastikune. Intentsionaalsus – kui vaatan teist inimest, siis tean, et mitte ainult see, mida vahetult tajun ei ole olemas, vaid on ka varjatud olemus (vaadates inimest ei saa temast kõike teada, tooli puhul aga küll, kuna tool ei sisalda varjatud kavatsusi). Ajas küsimuste muutumine – tool on samasugune tool ka järgmisel ja ülejärgmisel kolmapäeval aga see kellega ma täna räägin ja kellega ma kuu aja pärast räägin, on muutuv (peas on kuu aja pärast juba teised mõtted jne).
    Maailmanägemine vahendatud kultuuri, keele ja kogemusega. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/ liigitamine
    Filtrid – kõige üldistatum on kultuur ja kohemus. Kultuuri all mõeldakse seda, mida antud grupis (???). See, mida oluliseks peetakse erineb olulisel määral. Ameeriklased on jõudnud järeldusele, et kui küsida inimese käest, kuidas sa kirjeldad oma sõpru, siis ameeriklased teevad seda teistmoodi, kui nt indias. Tüüpilises läänekultuuris räägitakse kõige pealt individuaalsetest joontest. Indias aga nt et rikkast perest, isa on külavanem, neil on palju lehmi, nende maja on hästi suur – kirjeldatakse sotsiaalset positsiooni.
    Kõigepealt kategoriseeritakse uus partner , kontakt väliste tunnuste põhjal (riided, kas ta on mingi subkultuuri liige, millega ta tegeleb nt auto parandamisega). Kategoriseerimine lõppeb kontakti tekkides. Järgmine samm on kontakt ja vastastikune infojagamine ehk kompimine . Kõigepealt üritatakse nii ennast kui teist paika panna üldiste väliste tunnuste järgi. Öeldakse nimi, kes olen, kust tulen, mis siin teen, millega muidu tegeled, mis meeldib, mis ei meeldi) Reaalsuses aga räägitakse kõige pealt üldistest teemadest (nt vaata kui kole maja see ikka on, koliseb, kohutavalt libe tee jne) ja tasapisi tullakse isiklikele teemadele. Kõigepealt kombitakse teine inimene läbi nö ohututes ehk neutraalsetes teemades.
    Isikutaju : pilt teisest inimesest, seda mõjutavad faktorid
    Grupitaju: pilt eri rühmadest
    Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus!
    Isikutaju
    Võtmetunnused
    Välimus. Riietus.
    Kõne. Käitumine. Stiil.
    Atraktiivsus. Tõmbab-tõukab! Iluideaalid.
    Sotsiaalne positsioon. Grupikuuluvus.
    Stereotüübid ja eelarvamused
    Stereotüübid kui taju vahendajad: välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid
    See kui võetakse kontakti selle kaudu, ... Selle alusel kategoriseeritakse.
    Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus . Maailma stereotüpiseerimine
    Stereotüüp – püsiv, üldistatud suhtumine.
    Solomon Aschi pildikatsed
    Pildikatse: nähti üht ja sama nägu, kuid hinnati stereotüüpe (laste kirjanikku heana ja kurjategijat kurjana, sõna on see, mis loeb Tüüpilk).
    Stereotüübid lihtsustavad maailmataju (positiivne funktsioon) nt politseinikud tahavadki meid kontrollida. Samas teeb elu pinnapealseks – mõnes mõttes paratamatu viis maaiilmaga hakkama saamiseks. Aja ja energia kokkuhoid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sotsiaalpsühholoogia #1 Sotsiaalpsühholoogia #2 Sotsiaalpsühholoogia #3 Sotsiaalpsühholoogia #4 Sotsiaalpsühholoogia #5 Sotsiaalpsühholoogia #6 Sotsiaalpsühholoogia #7 Sotsiaalpsühholoogia #8 Sotsiaalpsühholoogia #9 Sotsiaalpsühholoogia #10 Sotsiaalpsühholoogia #11 Sotsiaalpsühholoogia #12 Sotsiaalpsühholoogia #13 Sotsiaalpsühholoogia #14 Sotsiaalpsühholoogia #15 Sotsiaalpsühholoogia #16 Sotsiaalpsühholoogia #17 Sotsiaalpsühholoogia #18 Sotsiaalpsühholoogia #19 Sotsiaalpsühholoogia #20 Sotsiaalpsühholoogia #21 Sotsiaalpsühholoogia #22 Sotsiaalpsühholoogia #23 Sotsiaalpsühholoogia #24 Sotsiaalpsühholoogia #25 Sotsiaalpsühholoogia #26 Sotsiaalpsühholoogia #27 Sotsiaalpsühholoogia #28 Sotsiaalpsühholoogia #29 Sotsiaalpsühholoogia #30 Sotsiaalpsühholoogia #31 Sotsiaalpsühholoogia #32 Sotsiaalpsühholoogia #33 Sotsiaalpsühholoogia #34 Sotsiaalpsühholoogia #35 Sotsiaalpsühholoogia #36 Sotsiaalpsühholoogia #37 Sotsiaalpsühholoogia #38 Sotsiaalpsühholoogia #39 Sotsiaalpsühholoogia #40 Sotsiaalpsühholoogia #41 Sotsiaalpsühholoogia #42 Sotsiaalpsühholoogia #43 Sotsiaalpsühholoogia #44 Sotsiaalpsühholoogia #45 Sotsiaalpsühholoogia #46 Sotsiaalpsühholoogia #47 Sotsiaalpsühholoogia #48 Sotsiaalpsühholoogia #49 Sotsiaalpsühholoogia #50 Sotsiaalpsühholoogia #51 Sotsiaalpsühholoogia #52 Sotsiaalpsühholoogia #53 Sotsiaalpsühholoogia #54 Sotsiaalpsühholoogia #55 Sotsiaalpsühholoogia #56
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 56 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 510 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pytsu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt loengust. Materjal sisaldab nii õppejõu poolt antud materjali kui ka seletusi, pilte ja juurdekirjutisi minu poolt.
    sotsiaalpsühholoogia

    Mõisted

    populaarne, völkerpsychologie, 1980dad, evolutsioon, antropogenees, kreatsionism, kreatsionisti elu, evolutsioonipsühholoogia, institutsionaliseeritud mina, normi internaliseerimine, nt vanuse, surmahirm, ontogenees, kommikatse, alates 30, reflektoorset käitumist, goffman, eneseesitlusel, enesehinnang, sotpsühholoogias, enesehinnang, sotsiaalne indetiteet, personaalsed, identiteet, identiteet, stigma, grupistigma, stigma, intentsionaalsus, filtrid, ameeriklased, stereotüüp, stereotüüp, eelarvamused, järgnevusefekt, oreooli efekt, projektsiooniefekt, varjatud inimesekäsitlused, 6 põhiemotsiooni, empaatia, empaatilised inimesed, atributsiooniteooria, ebamugavam olek, atributeerimine, atributeerimise mõte, egotsentrism, füüsiline atraktiivsus, sooerinevused, keskkonnataju, heider, toodetud hoiakud, zajonc, utilitaarne, eneseväljendus, kuuluvuse väljendamine, ego, enesekaitse, hoiakute ühe, negatiivseid elemente, ambivalents, ambivalentne hoiak, suhtud sellesse, näostnäkku, hoiaku samm, inimestevahelised suhted, suhtepartner, suhtest väljakukkumine, vabatahtlik üksindus, murstein, väärtuste kujunemine, rollide kujunemine, sarnasusteooria, vahetusteoorida, liigne avanemine, devendra singh, freudi järgijad, motivatsioonitüüp, naabrid, kultuurierinevused, füüsiline lähedus, armastusi, sotsiaalne ruum, inimsuhted, eeelkäijad, loomade käitumine, distants, distants, edward hall, distants, ebasobiv distants, kontaktkultuurid, liikuvad suhtlejad, distantskultuurid, silma vaatamine, orientatsioon, sommer, vägivaldsed inimesed, territoriaalsus, praktikas realiseerivad, privaatsus, kogu ruumimäng, püsiv eksponeeritus, agressiivsus, vägivald, tekkimisega, sigmund freud, ego, frustratsiooni, frustratsioon, agressiivsuse ülekandmine, social group, konformism, julian rotter, martin seligman, kurt lewin, esmane, alternatiiv grupikuuluvusele, erinevad huvid, silmkontakt, miimika, pantomiimika, pantomiimika, puudutused, exp, unistus, staatusemärgid, liidreid, situatiivne liider, väike grupp, sotsiomeetria, managers focus, managers rely, liidrit, liidrilt, atributsioon, instinktidel, grupiteraapias, rollimängud, psühhodraama, mänguteraapia, low self, high self, veerhoven, goleman, perceiving emotions, using emotions, understanding emotions, managing emotions, social awareness, pooltel

    Meedia

    Kommentaarid (11)

    tiina707 profiilipilt
    tiina707: Leian, et see on üks parimaid sotsiaalpsühholoogia konspekte. Aitab mind isegi natuke rohkem kui loengus tukkumine!
    21:07 12-04-2011
    karujuhanimetsamaja profiilipilt
    karujuhanimetsamaja: esimesel pealevaatamisel nägin nt et Mead'i pilt on Goffmani all.
    16:45 21-03-2016
    fastreix profiilipilt
    Reimo Oja: Väga mahukas ja põhjalik, eksamieel ikka abiks.!
    05:35 20-03-2013


    Sarnased materjalid

    240
    docx
    Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku
    69
    odt
    Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016
    30
    docx
    Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt
    178
    docx
    ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
    46
    pdf
    Sotsiaalpsühholoogia loengud
    36
    docx
    Psühholoogia konspekt
    74
    docx
    Psühholoogia konspekt
    34
    rtf
    ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun