3 Structural Model of the Mind (1920-1939) Outcomes · `Beyond the Pleasure · Instinct Principle' (1920) · `The Ego and the Id' (1923) · Conflict · EROS AND LIBIDO (I desire) · Id, ego and superego introduced · THANATOS (release from the struggle of life) · Defence mechanisms 19 20 ID Ego "..the dark, inaccessible part of · Rational part of the mind the personality.. we call it · Reality principle you can't chaos, a cauldron full of always get what you want
Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt.Freudi teooriate ja psühhoanalüüsi kohta on põhjalikum ülevaade artiklis Psühhoanalüüs. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. Teooriad Strukturaalne lähenemine Freud eristas kolme vahendajat tungide ja käitumise vahel: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Id- Tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel, peale väikeste laste on olemas ka Ego ja Superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego-Ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused
Tal paluti pidada 1909 a loeng Clarki Ülikooli 20 aastapäeva pidustustel Worcesteris, Massachusettsis. Tema tohutu produktiivsus jätkus veel 30 a ja ta lahkus Viinist 1938 a, kui Natsi sõjavägi oli sõna otses mõttes tema uksel. Ta põgenes Inglismaale, kus suri 23. septembril 1939 a. TEOORIAD Strukturaalne lähenemine: Freud eristas kolme vahendajat tungide ja käitumise vahel: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Id- Tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel, peale väikeste laste on olemas ka Ego ja Superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego-Ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu
duaism jumal ja ahv. Lõpuks hakkab Popi nägema Huhhuus isandat kuna ta vahetas nad ära, nad olid liiga sarnased välimiste tunnuste poolest. 5) Paralleelid tekivad vastavalt sajandivahetuse psüholoogilistele teooriatele. Popid ja Huhuud võib lugeda kui ühe inimese kaheks erinevaks pooleks. Selle novelli puhul kehtib Freudi kolmainsuse süsteem. Popi ego , Huhuu id, Isand superego. Id d hoiab vaos superego. Nii hoiab Isand Huhuud puuris. Igas egos on pahaendeline id. Seega on Popi halb pool Huhuu. 1 6) Lääne Euroopa vanemas kirjanduses seostatakse ahiv inimese loomastunud paarimehega. Tuglas lähtus aga tundest, et jumal on surnud. Seda süvendas veel Nietzsche. Huhuu oli pärdik kuna ahv on piisavalt sarnane inimesele ehk Isandale, aga
Millised on isiksuse komponendid Freudi teoori järgi, kirjelda neid. Nimeta ja kirjelda kaitsemehhanisme Freudi teooria järgi. Freudi teooria kohaselt mõjutavad enamikku inimese käitumisest teadvustamata ja sageli konfliktsed tungid, mis omakorda on määratletud lapsepõlvekogemuste poolt (teadvustes - psüühika pealispinnal, eelteadvuses - teadvuse piirimaal, alateadvusese - psüühika sügavamates kihtides) Isiksus koosneb kolmest funktsionaalsest osast: ID (miski), EGO (mina) ja SUPEREGO (ülimina) Nimeta ja kirjelda kaitsemehhanisme Freudi teooria järgi. Kaitsemehhanismid: Neurootilised kaitsed (repression-väljatõrjumine, nihe-tugevad tundded keelatud objekti suhtets nihutatakse teisele objektile, vastureaktsioon - alateadvuslik tunne väljendatakse selle vastandina, projektsioon - probleemides süüdistatakse kedagi teist, ratsionaliseerimine - ebasobivate põhjuste asemel tuuakse sobivamad, regressioon - ilmnevad varasemate arengustaadiumite käitumismallid)
Alateadvus järgib naudinguprintsiipi - seda, mida himustab, tahab ta silmapilk omada. Keskse osa inimisiksuselt moodustab ego. See on teadvuslik tasand, millel arutleme ja mõtleme, sageli üpriski arukalt. Siin toimib reaalsusprintsiip: olgu küll, et tahan kohe ja praegu, aga nii võin veel kõik ara rikkuda... hoopis tõenäolisemalt jõuan sihile siis, kui suudan hetkel oma soove talitseda... Ego on seega alateadvuse kontrollija ja vaoshoidja. Kolmas tasand on superego, see on kujunenud vanemate käskudest ja keeldudest, millest on arenenud meie enesekontroll. Superego kaks alasüsteemi on süüme (karistab meid, kui teeme midagi halba) ja ego-ideaal (laseb meil endi üle uhkust tunda, kui saadame korda midagi head). Ka igasugune rollikäitumine kuulub superego valdkonda. Kui superego on tugevalt arenenud, võib inimene samastudagi mingi rolliga, mida ta täidab. Teame ju inimesi, kes on ainult ametnikud või ainult emad...
kiindumus vastassoost vanemasse. Psühhoanalüüsi esindajate järgi määrab alateadvusesse ladestunu paljuski selle, kuidas keegi igapäevaelus käitub. Alateadvuse funktsiooni ja sisu lahtimõtestamine aga osutub viljakaks meetodiks inimkäitumise paljude kummaliste joonte, veidruste ja paradoksaalsete ilmingute seletamisel. Freudi järgi on inimesel kolm strukturaalset elementi: id (saksa keeles es ehk tema), ego (saksa keeles Ich ehk tema) ja superego (saksa keeles über-Ich ehk ülimina. Id (tema) on inimese sünnipäraane, primitiivne osa, mis funktsioneerib alateadvuse tasandil ning on seotud ürgtungidega (näiteks toiduvajadus, unevajadus). Id pole vahetus kontaktis keskkonnaga ega muutu vastavalt inimese kogemustele, ta on vaba mis tahes (teadvuse) piiranguist. Id'ile on omane bioloogiliste stiimulite (eriti seksuaaliha ja agressiivsuse) põhjustatud energiakuhjumise kiire mahalaadimine ehk pingest vabanedes
Tallinn 2011 Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Sisejuhatus Ma valisin seda teemat, kuna mulle oli huvitav otsida temast infot ja saada rohkem teada tema teooriadest. Sigmund Freud oli üks tuntuim maailma psühhiaator, kes oli psühhoanalüüsi meetodi rajaja. Kõige tuntuim teooria oli: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Sellest ma proovin rääkida omas töös põhjalikumalt. Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Üldinfo Sigmund Freud (6. mai 1856 Freiberg 23. september 1939 London) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel.
Koolkonna rajaja Sigmund Freud Uurivad MIKS inimene midagi teeb, uuriti seda, mida inimene ise ei tea Liikumapanevad jõud psühhoanalüütikute arvates Freud seks on liikumapanev jõud - naudingu printsiip - reaalsuse printsiip Jung kollektiiv on liikumapanev jõud Adler võim on liikumapanev jõud ID organismi nõuded lakkamatud heaolu nõuded, autoriteetide kartus SUPEREGO normid, mis piiravad meelehead, südametunnistus, häbitunne EGO tähelepanu-, mälu-, mõtte- ja liikumisprotsess. Reaalsuse põhimõte, teadvustamata enesekaitse. Sisemine harmoonia on ego teene! 3 Põhiesindaja Sigmund Freud (1856-1939) oli erialalt arst (psühhiaater). Esindajad: C.G. Jung; A. Adler, E. Erikson Teooria üldised põhimõtted:
Eksiteod a)kõne ja teovääratused b)asjade unustamine, kaotamine, lõhkumine c)nimede ja kavatsuste unustamine d)kirjavead 2.Fantaasiad 3.Vabade assotsiatsioonide meetod 4.Unenäod Psühhoanalüütiline isiksuse teooria. Isiksus on dünaamiline energiasüsteem, mis koosneb kolmest alasüsteemist: ID-miski EGO-mina SUPEREGO-ülimina ID- toores, organiseerimata, pärilik isiksuseosa. Selles on pinged, mis on seotud nälja, agressiivsuse, seksi ja teiste primitiivsete tungidega. Toimib vastavalt naudinguprintssiibile, mille ülesandeks on pingete kohene alandamine ja naudingu suurendamine. EGO-psüühika käitumist juhtiv komponents. Toimub vastavalt reaalsusprintssiibile, mille ülesandeks on teha kompromisse ja lükata meelehead edasi ajala, mil vajaduste rahuldamisel ei ole negatiivseid tagajärgi.
PSÜHHOANALÜÜS FREUD, JUNG Erki, Sander, Lisann, Leie-Liilian, Hele-Riin PSÜHHOANALÜÜS Teraapiavorm Eesmärgid Leevendada stressi Leevendada pinget Leevendada ängistust SIGMUND FREUD 06.05.1856 Freiberg 23.09.1939 London Psühhoteraapia koolkonna ja teooria looja Tema tööd on mõjutanud kirjandust, filosoofiat ja kultuuri STRUKTURAALNE LÄHENEMINE 3 vahendajat tungide ja käitumise vahel Id (miski) Ego (mina) Superego (ülimina) Kindlaid piire pole Freud uskus, et ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul TOPOGRAAFILINE LÄHENEMINE Alateadvuslik (teadvustamatus) Kõik, millest inimene teadlik ei ole 2 liiki Eelteadvuslik Teadvuslik PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU FAASID 1. Prelatentne periood Oraalne faas - Imemine 2. Anaalne faas - Potilkäimise õppimine 3. Falliline faas - Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm 4. Latentsiperiood - rahulik periood 5
järjepidevad, arvestavad lapee arvamusega, julgustavad iseseisvuma. 7.Miks on esimesed eluaastad lapse (inimese) arengus nii olulised? Bowlby, Erikson, Freud Bowlby; 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse Erikson; 0-1,5a usaldus vrs usaldamatus (lootus) Freud; 0-1,5 oraalne areng (sexual) Harlow katse ahvipoegadega. Millisesse 8. kunstemasse ahvipojad kiindusid ja miks? Karvasesse! Sest see meenutas neile kõige enam oma ema. 9. Inimese psüühika osad, id, ego ja superego, Freudi järgi. Mida need sisaldavad? ID (tema)-alateadlik osa, sünnib kaasa, loomalik instinctive osa Ego (mina)- enesetadlikkus tekib Superego - meisse misstated normid ja reeglid 10.Millises vanuses kujuneb välja identiteeditunne? Küsimus ´´Kes ma olen?´´ Erikson Eneseteadvust ei ole kohe sündides, vaid teikib teisel eluaastal. Loomadest on lihtsaim eneseteadvus olemas orangutan´il ja simpansil. 11.Millisest vanusest alates hakkab laps loogiliselt
(hallutsinatsioon, unenägu) Mina Ego alateadvus, eelteadvus, teadvus ratsionaalne rahulduse edasilükkamine delay of gratification sekundaarne protsess secundary process tungi rahuldava objekti saamine tegutsemisplaan, plaani kontroll reaalsuses Reaalsuse printsiip reality printciple Eesmärk: hoida indiviidi elus ja tervena ning saada järglasi Ülimina Superego alateadvus, eelteadvus, teadvus sotsiaalne kontroll, vanemad perfektsionism alateadvus moonutab vanemate soovid a. ideaal-mina, ego ideaal ego ideal kiitus, uhkus b. südametunnistus conscience karistus, häbi IV Ego kaitsemehhanismid Ärevus anxiety ohusignaal ego blokeerib id'i impulsid isiksuse integreerimine sünd - esimene traumeeriv sündmus ärevus: a. objektiivne ärevus reality anxiety väline oht b
(hallutsinatsioon, unenägu) Mina Ego alateadvus, eelteadvus, teadvus ratsionaalne rahulduse edasilükkamine delay of gratification sekundaarne protsess secundary process tungi rahuldava objekti saamine tegutsemisplaan, plaani kontroll reaalsuses Reaalsuse printsiip reality printciple Eesmärk: hoida indiviidi elus ja tervena ning saada järglasi Ülimina Superego alateadvus, eelteadvus, teadvus sotsiaalne kontroll, vanemad perfektsionism alateadvus moonutab vanemate soovid a. ideaal-mina, ego ideaal ego ideal kiitus, uhkus b. südametunnistus conscience karistus, häbi IV Ego kaitsemehhanismid Ärevus anxiety ohusignaal ego blokeerib id'i impulsid isiksuse integreerimine sünd - esimene traumeeriv sündmus ärevus: a. objektiivne ärevus reality anxiety väline oht b
Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord Erich Fromm: psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord. Biheiviorism: J.B. Watson sisend > must kast > väljund
Põhiteooria: inimese poolt antav reaktsioon on otseses seoses talle mõjuva stiimuliga(Skinner). Psühhoanalüüs tekkis 20.saj alguses Austrias ja Sveitsis. Esindajad: S. Freud, A. Adler, C.G. Jung. Mõiste: inimese pannevad tegutsema sugutung ja surmahirm Teooria: I inimese alateadvuses on tallel kõik inimese poolt kogetu ja see mõjutab kogu inimese elu. Eriline mõju on lapsepõlve kogemustes. Freud´i isiksusestruktuur: 1) Superego e. ülimina: kujuneb välja 12. eluaastaks. Eesmärk: inimene ise suudaks oma impulsse ja tegevust kontrollida ja juhtida (reeglid, normid, kohustused, ,,MA PEAN") 2) Ego e. mina: tegeleb igapäevaste asjadega. Lahendab ülesandeid, suhtleb välismaailmaga, peab otsustama mida teha. 3) ID e. alateadvus-mälestused, allasurutud häbi, hirmud, püsimälu faktid ja oskused(,,MA TAHAN" muudab inimese mugavaks ja laisaks.
ja inimene on valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist teise PSÜHHOANALÜÜS - ID (miski) – alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand, mis on sündides olemas ja on loomalik osa inimesest ning lähtub naudinguprintsiibist. - ego (mina) – mõistuse tasand, mis lähtub reaalsusprintsiibist, peab arvestama tegelikkust ja püüab leida kompromissi ID ja superego vahel. - superego (ülimina) – ideaalide, väärtuste, sotsiaalse kontrolli tasand, mis lähtub ideaalsusprintsiibist (moraalid, eetika, normid) MEETODID - unenägude analüüs (manifisteerunud (otsene) ja latentne (varjatud) sisu - vabade assotsiatsioonide meetod - keelevääratused ehk parapraksiad - ülekanne - hüpnoos EGO KAITSEMEHHANISMID (automaatsed psühholoogilised protsessid, mis kaitsevad isiksust stressorite teadvustamise eest) - eitamine
2. Freud jagas psüühika teadvustatuse alusel kolmeks: teadvuses (psüühika aluspinnal), eelteadvuses (teadvuse piirimaal) ja alateadvuses (psüühika sügavamates kihtides). 3. Arendati välja ka jagunemine motiveerivate jõududega: · Id sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid, seotud füsioloogiliste protsessidega · Ego otsustab, milliseid vajadusi ja mis viisil rahuldada · Superego kultuurinormide ja väärtuste kogum, mis omandatakse (süütunne tähtis) 4. Psühhodünaamika on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg. Tähendab, et tunded ja emotsioonid on koguaeg aktiivsed ning bilansist välja minnes tekib tung millegi/kellegi vastu. 5. Freudi jaoks oli tähtis psühhoseksuaalne areng. Ta jagas needki kolmeks: · Oraalne faas esimesed 18 elukuud, seotud imemisrefleksiga.
Küsimuse tekst Galileo Galilei käsitlus objektide teisaste ja esmaste omaduste kohta tähendab seda, et osad asjade omadused on reaalselt maailmas olemas ka inimese olemasoluta (nt puu kuju), kuid teised eksiteerivad inimesest sõltuvalt (nt värvus, miatse). Vali üks: Tõene ÕIGE! Väär Küsimus 7 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Millises psühholoogia koolkonnas väidetakse, et Miski ehk Id'i ülesanne on rahuldada koheselt kõiki inimese vajadusi ning Ülimina ehk Superego ülesanne on tagada, et inimene käituks alati reegleid ja norme järgides? Vali üks: a. kognitiivne koolkon b. psühhodünaamiline koolkond ÕIGE! c. humanistlik koolkond d. kõik variandid on valed Küsimus 8 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: Vali üks: a. Emotsionaalsed protsessid b. Determineeritud protsessid ÕIGE! c. Eksekutiivsed protsessid d
struktuuris · varajane kogemus isiksusejooned - lapsepõlvekogemusest affilia - isa rõõmsameelne, ema rahulik, laste käitumise regulatsioon - mittekaristamine · pärilikkus ja keskkond Multiple Abstaract Variance Analysis (MAVA) ühe- ja kahemunakaksikud, adopteeritud lapsed geneetilise sarnasuse määr - testi tulemuste sarnasuse määr pärilikkuse mõju suurem - näit. võimed, ego tugevus, keskkonna mõju suurem - näit. superego tugevus IV Psühhopatoloogia · psühhopatoloogia põhjused: 1) tasakaalustamata struktuur (suur, väike faktori osakaal) 2) patoloogilised isiksuse jooned (Skisofreenia faktor , Paranoia faktor jne.) · psühhoteraapia diagnostika - ravi P - tehnika eklektiline psühhoteraapia V Grupp ja isiksus isiksuse grupikuuluvus determineerib käitumist isiksus (personality) = isiksuse joonte struktuur
struktuuris · varajane kogemus isiksusejooned - lapsepõlvekogemusest affilia - isa rõõmsameelne, ema rahulik, laste käitumise regulatsioon - mittekaristamine · pärilikkus ja keskkond Multiple Abstaract Variance Analysis (MAVA) ühe- ja kahemunakaksikud, adopteeritud lapsed geneetilise sarnasuse määr - testi tulemuste sarnasuse määr pärilikkuse mõju suurem - näit. võimed, ego tugevus, keskkonna mõju suurem - näit. superego tugevus IV Psühhopatoloogia · psühhopatoloogia põhjused: 1) tasakaalustamata struktuur (suur, väike faktori osakaal) 2) patoloogilised isiksuse jooned (Skisofreenia faktor , Paranoia faktor jne.) · psühhoteraapia diagnostika - ravi P - tehnika eklektiline psühhoteraapia V Grupp ja isiksus isiksuse grupikuuluvus determineerib käitumist isiksus (personality) = isiksuse joonte struktuur
· 1909 - to USA to lecture narrower and wider sense of the word, play an extremely large and · 1914 - secession of Jung never hitherto appreciated part in the causation of nervous and mental diseases" · 1923 - Division of mind into Id, Ego, Superego · 1939 - Death in London Freud: Key themes Freud's Structure of Mind · Structure of mind · Id Entirely unconscious. Irrational and emotional part of the mind.
reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ego ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. · Superego ("Ülimina") on sisemine kultuurinormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Superego kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et
poolt ja nad on tähtsad meie igapäeva käitumise suunajana. ·Teadvus, alateadvus, eelteadvus. Isiksuse teooria: Inimesel on 3 allsüsteemi: ·ID - tema. Esinem psüühikas neid soove ja tahtmisis, mis tekivad bioloogiliste vajaduste ja organismi nõudmiste vajadusel. ID toimub vastavalt naudinguprintsiibil, mille eesmärk on pingete kohene alandamine ja naudingu suurendamine, mittteteadlik. ·EGO - mina. Psüühika käitumist juhtiv komponent. Ülesandeks on tasakaalustada ID`i ja SUPEREGO`t. Toimub vastavalt reaalsuseprintsiibile- teha kompromisse ja lükata meelehead edasi ajale mil vajaduste rahuldamisel ei ole negatiivseid tagajärgi. ·SUPEREGO - üli mina. Käitub vastavalt moraaliprintsiibile, esineb ühiskonna poolt kehtestatud norme ja muutub isiksuse osaks siis kui lapsed õpivad eristama head halvast ja õiget valest. 1. süüme-takistab tegemast ebamoraalseid tegusid. 2. ideaalego-põhjendab moraalseid tegusid ja takistab tegemast ebamoraalseid tegusid.
reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ego ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. · Superego ("Ülimina") on sisemine kultuurinormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Superego kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne.
varjatud ihasid. FREUDi isiksuse struktuuri 3 osa: JUNGI isiksuse struktuuri osad: ID- alateadvus, mis sisaldab allasurutud EGO- teadvuse keskmeks ihasid, sündsusetuid unistusi ning püüdlusi PERSONA- isiksus sellisena nagu ta end naudingutele. teistele paista laseb.(Mask) EGO- teadvuse keskmeks, püüab rahuldada VARI- sisaldab loomainstinkte, on Id meeletuid ihasid. inimloomuse animaalne osa. Siin on peidus SUPEREGO-ülimoraalne ja seepärast väga meie hämarad ja ähmased tungid. karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla. ANIMA, ANIMUS- Anima on mehe Mina üritab olla moraalne ja Ülimina on isiksuse naiselik osa ja animus on naise ülimoraalne, siis Miski on lihtsalt mehelik osa. Kõige loovam ja terviklikum amoraaalne. on inimene siis, kui tal on ka mõningaid
ja liblikaid, mis näitab ju hoopis teisi isikuomadusi. Nii et võta nüüd kinni kui usaldusväärsed need tulemused on. Erinevad lähenemised: Psühhodünaamiline - S. Freud rõhk on lapsepõlvekogemustel ja alateadvusel.Isiksuse struktuuri põhiosaks on alateadvuslik osa mille keskmeks on sugutung.Kuna naudinguprintsiip ei arvesta reaalseid tingimusi on inimesel ego ehk mina.See lähtub realsuse printsiibist.Inimese südametunnstus, moraali alus on aga superego ehk ülimina. Tunnusjoonte lähenemineArvatakse, et isiksust iseloomustab teatud hulk jooni, millest enamik on olemas kõigil inimestel ja nende esinemist saab mõõta testidega mis koosnevad erinevatest küsimustest millele inimene saab vastata ei või ja.Nende põhjal siis tulevad puntid mis pärast kokku arvestades märgitakse ära temperamenditüübi graafikus.Olenevalt asetusest, määratakse ära inimese iseloom.Ka neid teste võib paljuski mõjutada inimese hetke meeleolu.
Psühhoteraapia aluseks on tundeülekanne,mis tähendab et patsient kannab terapeudile üle oma pos.ja neg.tunded.Psühhoteraapiaid on erin.liike:individuaalne teraapia-ühel pool on terapeut ja teisel pool patsient;grupiteraapia-ühesuhuse probleemiga patsiendid;lühiajaline-ühe äkilise probleemi lahendamine N:leinateraapia; pikaajaline-teraapia mis võib kesta väga kaua; psühholoogilise suuna järgi:psühhoanalüüs-Sigmund Freud:inimese sees 3 inimest-superego- ülimina,ego-teadlik mina,id-alateadvus.Alateadvus ilmutab ennast:vabade assotsiatsioonide meetodil,unenägude analüüs,omad kompleksid.Raviks psühhoanalüüs.Teraapiad:Kriisiteraapia: Kriisiks nim.järsku toimuvat neg.tähendusega sündmust inimese elus N:surm,õnnetus.Eesmärk:et inimene lepiks olukorraga,üks rolli mudel kaob siis teised peavad selle ära jagama,järgmiste kriisidega toime tulek.Kriisiteraapia puhul käsitletakse sündmust ning see räägitakse läbi 7 korda
2) unenägude analüüs. ESINDAJAID: Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Jung. ISIKSUSE STRUKTUUR FREUD'I JÄRGI: 1)miski e ID e alateadvus (teadvustamata ala, millest inimene igapäevaselt aimu ei saa: mälestused, hirmud, tungid. Kasutab naudingu printsiipi ja ,,MA TAHAN") -> 2)mina e EGO (suhtleb välismaailmaga, tead torgib ID . saab mõjutusi nii id'lt, kui ka superegolt. Mõtleb, otsustab, tunnetab) -> 3) ülimina e SUPEREGO (reeglid, normid, kohustused, süütunne. ,,MA PEAN"). 5. HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA keskendutakse inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvsele ja tunnetele, rõhutades inimese vaba tahet, tema võimet langetada otsuseid oma elu kohta. Lähtutakse veendumusest, et inimese olemus on oma loomult positiivne ja loov, ning taotleb arengut. ESINDAJAD: Carl Rogers, Abraham Maslow. 6. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA uurimisobjektiks on peamiselt info vaimne töötlemine,
kahe maailma vahepealne (Pascal), inimene on võõras (Camus), inimene on dasein (maailmas olemine, mida iseloomustab koosolu, meeleolu, mõistmine, sattumuslikkus, keel, hool) - (Heidegger), inimene on visand (Sartre). Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. · psühhoanalüütiline antropoloogia lähtumine Freudi ideedest: teadvustamatus osa asju me ei saagi teadvustada. Psüühika 3 instantsi: id (miski), ego (mina), superego (ülemina). Lacani uurimus, "puudumise olukord" (algul laps imeb rinda, mingi hetk see lõppeb ja see tuleb asendada sõnaga "ema", ehk tekib olukord kus puudub miski ja selle teadvustamine) mida ja kuidas inimene käitub, teadvustades mingi olukorra/ajsa puudumist. (ületamis võimalused: imaginaarne, sümboolne, reaalne) · analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia inimene koosneb kehast ja vaimust (Geist, mind, spirit) . Mida tähistab inimesele enda jaoks sõna MINA
pruukimine, hasartmängud, ninas urgitsemine, nätsu närimine, asjade lõhkumine, autoga kihutamine, ülemäärane filmide vahtimine jne... Säärased kaitsemehhanismid maandavad ärevust, aga irratsionaalsel viisil. Need takistavad arengut, sest eitavad reaalsust ja halvavad kohanemisvõime. Lõpuks Mina murdub: ärevus pääseb valla, ,,närvid ütlevad üles"... 3. Ülimina (Superego, Überich) TÄIUSLIKKUSEPRINTSIIP Ülimina kujuneb välja umbes 5. ja 11. eluaasta vahel. Selles sisalduvad meie eeskujud, väärtushinnangud, normid, põhimõtted, see määrab kindlaks sotsiaalse, religioosse, moraalse eluvaldkonda. See on sisemine moraalikoodeks, mis taotleb alati ideaalset, täiuslikku, hoolimata reaalsusest ja naudinguprintsiibist. Ta ei tee vahet reaalsel teol ja pelgal kavatsusel; kui need ideaaliga ei klapi, karistab ta Mina karmilt.
Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus: Sigmund Freud 1856-1939 Käitumine on tingitud seesmite teadvustamata psühhilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Psühhoanalüüs: inimest ajendav jõud INSTINKT Elusintinkt libodo ja surmainstinkt thanatos Id-naudinguprintsiip (mõted mis teevad aja toredaks) Ego-reaalsusprintsiip(mina-arusaam, et erined teistest inimestest) Superego ehk ülimina(moraal, sotsiaalsed normid) ehk südametunnistus, idaalne mina Meetodid: Unenägude analüüs -Manifesteerunud ja latentne sisu Vabastavad assotsiatsioonid Ülekanne Hüpnoos Ego kaitsemehhanismid Eitamine Projektsioon (kanname üle kellegile teisele inimesele pahad isikutunnused) Asendamine(elatakse teiste peale välja, enmasti nõrgemate peal)
pikkadel liinidel, kaugsõiduauto juhtidel jts. Nende aju vajab niisuguses olukorras stimulatsiooni afektiivset infot, ning selle vähesuse tõttu ilmnevad hallutsinatsioonid. 15. Psühholoogia teoreetilised suunad • Psühhodünaamiline (psühhoanalüütiline) psühholoogia a) Varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule b) Alateadvuse mõju käitumisele c) Unenägude analüüs d) Isiksus koosneb 3 komponendist – Id, Ego, Superego Esindajad: Alfred Adler, Carl Jung, Sigmund Freud • Biheiviorism (käitumispsühholoogia) a) Käitumine kui lihtne vastus stiimulile b) Enamik käitumisi on omandatud John Watson • Humanistlik psühholoogia a) Sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetusele keskendumine (eneseteostusvajadus, tunnetusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused). C. Rogers, A. Maslow • Kognitiivne (tunnetus-) psühholoogia
„Cogito, ergo sum“ Inimesel privileeg teadvustada iseennast, enda eksistentsi. Hullumeelsus – mõistuse kaotanud inimene. Vastukaaluks Freud: eneseteadvus on väga väike osa teadvusest. Enese teadmine enese kohta on piiratud. Arvas, et keelevääratus hõlmab endas keelatud soovi. 160914 Freud Lacan Individuaalne, ent mitte unikaalne. Freudi tuntuim skeem, mis kasvas välja tema teadvuse/mitteteadvuse eristamisest Ego – mina – mälu, tajud – selles tekib teadvus Superego – ülimina Id – miski – ei ole isiksustatud sfäär, kättesaamatu mõistuslikele protsessidele / energiline, korrastamata sfäär Vastandkoht id ja ego vahel – ratsaniku ja hobuse suhe. Ego on ratsanik ehk see, kes juhib. Egol oma energiat.. Naudingu-/mõnuprintsiip – vastandiks reaalsusprintsiip. Tungide sfäär, mida Freud kirjeldab – elutung (Eros), seksuaaltung, surmatung (Thanatos) Ego ei eksisteeri inimeses sünnist peale, see tuleneb kasvatusest – välismaailma
Iseloomulik käitumisviis nt tugev kuni haiglane vastumeelsus millegi suhtes. 46. Duck (1982) taandareneva suhte faasid: psüühikasisene,diaadiline,sotsiaalne ja matuseriituse faasid. 47. Frenoloogia- õpetus sellest, et isiksuseomadused ja käitumiseelistused sältuvad ajukolju kujust. 48. ID- esindab protsesse, mis on oma loomult bioloogilised.Naudinguprintsiip 49. EGO- ülesanne on tagada isiksuse ja tema psüühika elusolek,turvalisus ja tervis.Reaalsusprintsiip. 50. SUPEREGO- inimeses eeskujude,väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla.Südametunnistus. ÄJ-1-P-E-Tar 51. Muutlik intelligentsus- mõtlemise kiirus ja probleemilahendamise paindlikkus; seotud neuroloogilise arenguga; vanusega vähenev. 52. Kristalliseerunud intelligentsus- informatsiooni, vilumuste, strateegiate hoidla; sõltuvus keskkonnast; vanusega kasvav. 53
· melanhoolik suletud ja närviline 23. Isiksuse kontrollkese (eksternaalsus ja internaalsus) Ekstravertsus tendents eelistada inimesi üksiolekule Introvertsus tendents eelistada üksiolekut inimestele 24. Isiksuse struktuur, komponendid Isiksuse komponendid: · Ego (teadvuslik mina) · Isiklik alateadvus (teadvusest väljatõrjutu) · Kollektiivne alateadvus (inimese kui liigi mineviku kogemus, autonoomsed arhetüübid) Isiksuse struktuur -Superego (ülimina)-Ego (mina)-Id (see) 25. Eneseteadvus ja mina-pilt, nende kujunemine Eneseteadvus on teadvus, millel on subjekti enda omadused Mina pilt on kujutlused ja reaktsioonid iseenda kui objekti, antud situatsioonist osavõtja kohta, milles eriliselt tähtsad on teiste inimeste arvamus. 26. Isikutaju ja selles esinevad vead Isikutaju · Isikutaju toimub tavaliselt üldiselt üksikule (isikut tajutakse kõigepealt kui teatavasse rühma kuulujat,
Pealkiri ,,mina ja miski". Freud väidab, et inimesel kaasas ainult üks isiksusekomponent Id. Id on inimese energeetiline baas, energia, mis on valmis ümber paigutuma, vallanduma. Sellel rajaneb isiksus. Id on tungide päriskogu. See, mille poole Id püüdleb, on naudingud. Ego on Idi ja maailma vahendaja. Ego tekib 6-elukuul, lõplikult kujuneb välja 2. eluaastaks. Ta hakkab eristama ennast maailmast: kõneleb endast kui minast, mitte kui III isikust. Ego ülesanne on Idi taltsutada. Superego (3. osa isiksusest) tekib enne kümnendat eluaastat. See on isiksuse südametunnistuse moraalikoodeks. Need on ühiskonna poolt peale surutud normid, väärtused, mille alusel inimene otsustab, kas miski sobib või ei. Selle suurimad mõjutajad on vanemate kasvatus. Tugev superego käitub nagu üldsus tahab, jätab enda naudingud tagaplaanile. Aga kui inimesel on väga tugev Id, siis ta teeb seda, mis ise tahab, käitub, kuidas ise tahab, krutib naudingu hinna liiga kõrgeks
ISIKSUSE STRUKTUUR: 3 OSALINE: 1. Mina (ego)- · kontrollib tajude ja liigutusaparaadi tööd · jätab maha mälujälgi · võtab vastu otsuseid · planeerib tulevikku. Mina võimuses on midagi teadvusest välja tõrjuda või siis viivitada mõne tungi rahuldamisega, kuni selle rahuldamiseks leidub mingi realistlik viis. Mina juhindub oma tegevuses reaalsuse printsiibist. Kuigi see alati ei õnnestu, püüab Mina olla moraalne. 2. Ülimina (superego)- inimeste eeskujude, väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla. Ta on selleks, et · seirata inimese käitumist · võrrelda seda ideaalse standardiga · lahknevuste avastamise korral karistada seda, kes seda rikub. Võib eristada 2 alasüsteemi: SÜDAMETUNNISTUS MINAIDEAAL Superego välja kujunenud kui vanemlik kontroll asendunud enesekontrolliga. Ülimina on ülimoraalne ja seepärast väga karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla. 3
Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Oidipuse kompleks - rajaneb Sophoklese "Kuningas Oidipusel" mõte, et igas mehes peitub väljatõrjutud soov tappa oma isa ja abielluda emaga
-18.saj) – Leeuwenhoek ja Hartsoeker. Locke (assotsiatsioonid, kordamine, jäljendamine, tasu ja karistus, enesekontroll, enesedistsipliin, reeglid, laste kognitiivne võimekus, sünnipärane uudishimu). Rousseau (looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud, lastel oma viis näha ja tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego; psühhoseksuaalsed arenguastmed). Erik Erikson – psühhosotsiaalne arenguteooria; tähtsaim isiksuse komponent ego, ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism.
Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Freudism ja kirjandus Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia Kunstiteose tajumist mõistetakse psühhodünaamiline protsess
kohaselt, mitte enda. • Sublimatsioon: võime nihutada tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt „kõrgematele“ mitte seksuaalsetele eesmärkidele. Kirjandus kui konfliktide ja repressioonide käsitlemise/ületamise viis autorile ja lugejale. • Isiksuse struktuur: 1) ID (miski) - alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand. On sündides olemas. Id on loomalik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. 2) SUPEREGO (ülimina) - ideaalide, väärtuste, sotsiaalse kontrolli (reeglid, normid, seadused) tasand, lähtub ideaalsusprintsiibist. Tekib peale Oidipuse kompleksi (alates 5-6.ea-st, kujuneb välja 10-11.ea-ks). 3) EGO (mina) - mõistuse tasand, mis lähtub reaalsusprintsiibist (tasakaalustav). Ego püüab leida kompromissi id-i ja superego vahel. Ego peab arvestama tegelikkust, kulutab palju
(eriti õppimise) uurimises. Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsiooniline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud (1856-1939) Psühhoanalüüs Id – tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego – ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probleemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid
mõtted. Teise, kõrgema tasandi kujundavad inimesele harjumuspärased teod või mõtted, reaktsioonid, on kindlatel asjaoludel tendents korduda. Alt kolmandal tasandil on isiksuse jooned - suhteliselt püsivad ja tähtsad omadused. Kõrgeimal astmel asuvad tea mudelis isiksuse superfaktorid ehk tüübid. Isiksusedimensioonid Eysenck tõi välja kaks põhimõõdet: ekstravertsuse – introvertsuse ja stabiilsuse – neurotismim, millele hiljem lisas ka psühhotismi, vastaspoolusega superego jõud. Eysenck tüütas välja omapärase seletuse selle kohta, miks mõnel inimesel ilmneb patoloogia. Mida kõrgem psühhotismi-skaala näitaja, seda väiksem välisärritaja võib iseli kutsuda patoloogilise reaktsiooni. Eysenck kinnitab, et kõik kolm tüüpi on ¾ ulatuses sünnipärased ja üksnes ¼ osas keskkonna kujundatud. Ekstraversioon – introversioon Ekstraversioon tähendab tema järgi seltsivust ja impulsiivsust, entusiasmi, muretust,
Nietzche lähtus ka darwini ideedest. Kõik elav tahab väljendada oma võimu ehk ennast kehtestada. See võimu tahe ei ole tegelikult muu kui elutahe ise. See ei ole julm. See mida nimetab judeokristlikuks on inimese võimutahte eitamine, animaalse jõu eitamine ja mahasurumine. Kui inimene tuleb maailma, sisi ta kehtestab end läbi agressiivsuse nietzche järgi ja hiljem toimub instinktide mahasurumine ja see asendub millegi muuga. Freudil on teooria kuidas superego kaudu toimub allumine autoriteedile.allumisega võtame reeglid omaks ja superego on südametunnistus. Keegi ei karista meid, südametunnistus karistab meid. Südametunnistus arendatakse välja tsiviliseerimise käigus, mis võimu tahet alla surub. Kuidas leida õige valitsemise viis, mis kõigile sobiks? Valgustusaja teooria loogika oli see, mida nietszche ei usaldanud. Kristlikud mudelid ei sobinud talle samuti, allumise õpetamine ei sobinud võimu tahtega. Võimu tahte mõõdetavus
endal en pole (ratsanik-metsik hobune). MINA KAITSEMEH: 1)tõrje-ebasoosit mõtted, mäles surut mitteteadvusesse, unust. 2)projektsioon-süüdistamine, enda negat omist teistele. 3) vastandreakts- foobiad. 4)kinnistumine- vanasse eluviisi klammerd. 5) regressioon- varasemasse arengujärku tagasipöörd. Tavaelus aja maha võtmine (mõnuained, hasartmän, näts, autoga kihut. Raskem juht skisofreenia- reaalsuse eitamine. *säärane teg takist arengut, Mina murdub, ärevus vab. 3.ÜLIMINA- superego, täiuslikkuseprin- kuj 5-11 a-selt, sis eeskujusid, väärtushin-d, norme, määrab sots, relig, moraalse eluvaldkonna. taotl alati täiuslikku, hoolimata reaalsusest. En saab Miskilt. Ülimina mõjut vanemad, hiljem silmaring laieneb, tek rohk eeskujusid. INDIVIIDI JA KULT AR PARAL:põh seksuaalen-l, indiv elab aint algen jõul, kult toimib seks.en sublimatsioon- en võib kasut muudel eesm kui sugu, füs nauding. Kult alus on armastus, süütunne arengu tähts küs (seab keelud). Seega
· Koosneb 3 osast ID Loomalik alge Alateadvus Tahab naudinguid (Seks, mahalöömine) Avaldub unenägudes ja keelevääratustes EGO Taltsutab ID-d SUPEREGO Moraal, südametunnistus Freudi unenäo sümbolid · Filmis ja kujutavas kunstis Piklikud esemed mehesuguorgan Õõnsad asjad naise suguorganid Tempokas liikumine on seks Lapse areng Freudi järgi · Laps on algusest peale seksuaalne olend
Pole 100% võimalik, vaid asi mille poole püüelda. Nihilism eitus, põhiväärutsete eitamine. Nietzsche ytleb, et sa peadki neid eitama.Kui sa oled vaba nenedest vääratestt väärtustest, siis sa oled vaba inimene. Tema kirjutamis stiil on väga hoogne ja jätab kohati mustvalge mulje. Tema raamatud on täis sümboleid. Elas väga vaeselt, ei saanud naisterahvastega läbi, oli palju haige. Sigmund Freud oli austria psühholoog, kes leiutas psühhoanalüüsi. ID ego, ja superego. Ütles, et inimese käitumist juhivad inimesele arusaamatud instinkitd. Alateadvuses. Enamik meie otsuseid sünnivad ikkagi meie hirmude ja komplekside toel. tegeles unenägude analüüsiga. Karl Marx inimene kes käsitles väga põhjalikult kapitalismi. "Kapital" on tema põhiteos(kapitalism ja selle probleemid). Kapitalismi probleem on see, et vaesed ei saa kungai rikkaks ja rikkad ainult rikkamaks. Yhiskonnas tekib ebavõrdsus. Midda suurem on ebavõrdsus seda haigem on ühiskond
Konstruvistlik ja struktualistlik antropoloogia – Hegeli järgi võetakse inimest läbi tema „mina“. Marxi järgi on inimene aga ühiskondlike suhete peegeldus. Seega inimene koosneb erinevatest osadest. Psühholoogiline antropoloogia – inimest uuritakse läbi tema psüühika ehk tema seest toimuvate emotsionaalsete protsesside kaudu. Psühhoanalüütiline antropoloogia – Freudi idee oli, et inimese psüühikat vaevab teadmatus. Psüühikal on kolm distantsi: id(miski), ego(mina), superego(ülemina). Lacan töötas välja strateegia, milles peab oluliseks „puudumise olukorda“, mida üritatakse ületada kolmes etapis: imaginaarses, sümboolses ja reaalses. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia – Inimest mõistetakse kui keha ja vaimu kooslust. Lähtutakse sellele, et „mina“ käib vaimu kohta. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale 8. ja 16. kirjas? Filosoofia annab meile vabaduse, kui me orjame filosoofiat. Filosoofia roll on elu korraldada
Sigmund Freudi probleem: uurides oma psüühilisi naisi avastas, et kõrgklassi daamide seas on palju kuritarvituse juhtumeid. Suurem osa patsiente oli üle elanud? Oma lähedase insesti? OLULISED IDEED: Alateadvus – käitumine ja alateadvus. On miski, mis pole kättesaadav teadvusele. Psüühiline energia - käitumine funktsioon energiast, energia jäävus. Isiksuse struktuur – teadvus, struktuur, intrapsüühiline konflikt. Id, ego, superego. Kolm osa, pidevas vastuolus. Isiksuse areng – psühhoseksuaalne areng. Isiksusse tekivad teatud omadused. Ärevus – norm ja patoloogia. Viis kuidas kirjeldada ja ravida inimesi lähtudes ideest, et inimese olemus on tunda hirmu ja ärevust. Psühhopatoloogia tuleneb ärevusest. PSÜÜHILINE ENERGIA JA VAJADUSED: Psüühiline energia=energia füüsika mõttes. a) energia jäävuse seadus. b) Entroopia kasv (surm). Energia transformatsioon.
annaabi.ee 
