Anna Morozova 10.RL 12.01.2016 Armastus liftis Nad astusid lifti ja sõitsid alla. See oli laupäeva õhtu, suve esimene päev. Nad õppisid kõik ühes koolis. Sõbrad tähistasid esimest suve päeva. Ashly ja Mike hakkasid rääkima suvest ja uurima kes mida suve vaheajal teeb. Kui järsku jäi lift seisma. Neil oli väga hirmus ja Ashly hakkas kartma. Mike nägi seda ja surus Ashly enda vastu. Kui lift tegi ukse lahti, seisis lifti ees tundmatu naine, kes elas selles majas
ise hoolt kanda. Kunagi tulen ma sulle külla, et saaksid oma lapselapsi näha. Sinu armastav tütar. PS! Emme, kallis, tegelt ma valetasin. Tegelt läksin naabri-Katiga kinno ja tulen varsti. Tahtsin selle kirjaga öelda vaid seda, et elus on hulga hullemaid asju kui hinded minu tunnistusel, mis asub minu laua ülevalt esimeses sahtlis. :D:D 1. Ma olen alati valmis õppima, kuid mitte alati ei meeldi mulle, et mind õpetatakse. 1.Kui liftis on peale sinu veel vaid üks inimene, koputa talle õlale ja teeskle, et see polnud sina. 2. Vajuta nuppe ja teeskle, et saad nendest elekrilöögi. Selle peale naera ja proovi veel. 3. Paku ennast ka teiste eest nuppe vajutama, aga vajuta valesid nuppe. 4. Helista mobiililt Psühholoogide Hot Lineile ja küsi, kas nad teavad, mis korrusel sa parasjagu oled. 5. Hoia liftiust lahti, väites ,et ootad oma sõpra
Klaustrofoobia Klaustrofoobia on hirm kinniste väikeste ruumide ees, mille sümptomid võib esile kutsuda näiteks liftis, tunnelis või muus akendeta ruumis viibimine, harvemal juhul isegi kõrge kaelusega riiete kandmine. Peamisteks klaustrofoobia sümptomiteks on lämbumistunne ning ümbritseva keskkonna piiratuse tajumine. Klaustrofoobikuil pole tingimata hirm just nende teatud kohtade ees, vaid nad kardavad rohkem seda, mis nendega seal juhtuda võib, peamiselt on neil hirm õhu otsa saamise ees. Sageli hakkavad klaustrofoobikud kinnistes ruumides riideid seljast
Dielektrikuks võib olla nt kumm, klaas või õhk. Elektriväli metallides Metallides saavad viimase kihi elektronid vabalt liikuda. Kui tekitame metallis el välja siis liiguvad vabad elektronid + pooluse poole. Seetõttu tekib metallis lisaelektriväli mille suund on vastupidine välise el väljaga. Saab näidata et lisa el väli ja väline el väli on arvuliselt võrtsed. Seetõttu E1 + E2 = 0. Näited : raadiolained metalli ei levi (helistamine liftis). Kasutamine : el signaalidega traadi korral, (internet ja televisoon, et ta ei muutuks antenniks, ümbritsetakse ta varjesukaga ja väline el väli ei pääse ligi)
Nt: koolikaaslase emaga rongis kohtumine ja rääkimine. Ta oli südamlik ja abivalmis, nt: nunnadega kohvikus rääkimine. 2. Kes oli Holdeni jaoks kõige tähtsam inimene? Kõige tähtsam inimene enne ta surma oli ta noorem vend Allie. Peale Allie surma oli talle kõige tähtsam ta noorem õde. Ma arvan, et ta õde oli talle kõige tähtsam just ta venna surma pärast ning see oli nad lähedasemaks teinud. 3. Miks sai Holden kupeldaja Maurice'i käest lõuga? Liftis lepiti kokku, et üks kord maksab $5, kuid prostituut küsis Holdenilt $10. Holden andis talle ainult $5 ning Maurice tuli ülejäänud viit dollarit sisse nõudma. 4. Mille põhjal saab väita, et Holden oli Jane Gallagheri armunud? Holden mõtles temast pidevalt ning oli selgelt väga armukade kui ta toakaaslane Stradlater Jane'iga kohtamisele läks. 5. Mida tahtis Holden teada partide kohta, kes Central Park'is pesitsesid?
olla "Soovin �le minna ja alustada karj��ri .... alal". �rge seletage pikalt oma saavutustest, vaid l�hike m�jus lause annab parima ettekujutuse Teie oskustest. 7. Proovige ise olla t��andja. Mida Te sooviksite teada? 8. Kuidas Teie oma tulevasel ametikohal saate m�jutada oma t��andja �ldist edu? See l�heb korda igale t��andjale. 9. Milline oleks Teie "liftiesitlus"? Kui juhtuksite tulevase t��andjaga liftis kokku saama, siis kas j�uaksite end enne lifti kohalej�udmist kolme-nelja lausega kirjeldada ja seejuures ka muljet avaldada? M�elge sellele. Kui suudate selle v�lja m�elda, j�tke igast lausest v�lja s�na "mina" ning "voila!", see koht ongi Teie.
Keha kaal 1. Kaal ja mõõtühik - jõud, millega keha mõjutab alust (kui ta on millegi peal) või riputusvahendit. Mõõtühik on 1N ja tähis P 2. Millest sõltub keha kaal? - Kiirendusest 3. Mis on ülekoormus ja millal see esineb? - Tekib kiirendusega üles liikudes, kus kaal on raskusjõust suurem. Nt lennuki õhkutõusmisel 4. Mis on alakoormus ja millal see esineb? - Tekib kiirendusega alla liikudes, kus kaal on raskusjõust väiksem. Nt liftis alla liikudes 5. Mis on kaaluta olek ehk kaalutus ja millal see esineb? - Tekib kui pole mõju ei alusele ega riputusvahendile ning kaal=0. Nt kukkudes, langedes 6. Mis on raskusjõu ja kaalu peamised erinevused? - Raskusjõud oleneb keha massist ja teguri g suuruses, kaal aga kiirendusest Hõõrdejõud 1. Hõõrdejõud - füüsikaline jõud, mis tekib kahe keha kokkupuutel ja takistab keha liikumist või liikumahakkamist 2
Gravitatsioonijõud F=G∙ ; F=G , kus R on planeedi r ∙r (R+ h)(R+h) raadius ning h on keha kõrgus maapinnast. M Raskuskiirendus g=G ( R+h)( R+ h) Inertsjõud mitteinertsiaalses taustsüsteemis F=−ma ( taustsüsteemi kiirendus ) Keha kaal (üldine) p =mg Liikumine liftis: Kui lift seisab paigal, siis kaal: p = mg Kui lift liigub üles, siis kaal: p = m(g+a) – ülekoormusel Kui lift liigub alla, siis kaal: p = m(g-a) – alakoormusel Kesktõmbejõud: F=an ∙ m v∙ v Tsentrifugaaljõud: F= ∙m r Hõõrdejõud: F=μ∙ F (kokkusuruv) DEFORMATSIOON Impulss: p= p 0+∫ F dt=mv ;( jõuimpulss :∆ p=∆ mv)
b) Satelliidil ei ole kiirendust, sest ta kiiruse suurus ei muutu c) Sateliidil on kiirendus, sest ta liikumise suund muutub d) Sateliidil ei ole kiirendust, sest ta liikumise suund ei muutu 4) Sinusoidaalse ristlaine puhul a) Punktid liiguvad ruumis piki sinusoidi b) Amplituud muutub ajas ja ruumis sinusoidaalselt c) Punktid võnguvad tasakaaluasendi ümber sinusoidaalselt d) Laine sagedus muutub ajas sinusoidaalselt 5) Suur kast massiga m on liftis vannitoakaalu peal. Kaal näitab a) Rohkem kui mg, kui lift liigub kiirendusega üles b) Vähem kui mg, kui lift liigub kiirendusega üles c) Rohkem kui mg, kui lift liigub kiirendusega alla d) Nii a) kui c) 6) Kiaks uisutajat põrkuvad kokku ja hoiavad teinineteisest kinni, et mitte kukkuda. Poiss on tüdrukust mõnevõrra raskem. Edasi libisevad nad tüdruku liikumise suunas. Sellest järeldame, et a) Tüdruk avaldab kokkupõrke ajal suuremat jõudu
Jõud F=400 N Mass m=100 kg Kiirendus a=? a=F/m Jõud 1 N annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2, kui hõõrdumist ei arvestata. Kiirendus a=400/100=4 m/s2 Vastus: Kiirenduse suurus on 4 m/s2 6. Kui suur impulss on 1,2 tonnise massiga autol, mis sõitis kiirusega 72 km/h. Keha mass m=1200 kg Keha kiirus v=72 km/h = 72000m/3600s = 20m/s Impulss p = 1200 kg x 20 m/s = 24000 kg·m/s Vastus: Impulss on 24000 kg·m/s 7. Arvuta enda raskusjõud. Arvuta enda kaal liftis, mis liigub alla kiirendusega 0,5 meeter sekund ruudus. 1) F = m * g Mass m=125 kg Vaba langemise kiirenduse väärtus g=9,8 m/s2 Raskusjõud F = 125 x 9,8 m/s2 = 1225 N Vastus: minu raskusjõud on 1225 N 2) Kiirendus a=0,5 m/s2 Mass m=125 kg Vaba langemise kiirenduse väärtus g=9,8 m/s2 Kaal P = 125 kg x (9,8 m/s2 0,5 m/s2) = 1162,5 N Vastus: Minu kaal on 1162,5 N 8. Arvuta, millise rõhu tekitab elevant maapinnale, kui tema mass on 5 tonni ja tema
Enesetaju (enesekonseptsioon ja enesehinnang) ja eneseesitlemine "Peeglike, peeglike seina peal... Kes on kaunim kogu maal?" Kellel siis kodus peeglikest poleks? Hommikul pilk peeglisse, õhtul hambaid pestes pilk peeglisse, poes, sõbra juures, koolis, liftis... Me tahame näha, millised me välja näeme (ja eks see ole ka loomulik. Inimene on ju edev loom ). Meie väline kest on see, mida teistele eksponeerime (ja vahel ehk ka endale?) ning eks see ole ka põhjuseks, miks pilk peegleid otsib- vajadus kinnituse järele, et olen siiski viks ja viisakas ning teistele meeldivas "pakendis". Riietus, välimuse kujundamine ongi üheks suureks "salarelvaks" enesest mulje loomisel. Öeldakse ju, et kui tahad domineerivana paista, kanna punast riietust.
teemale. Holden tõmbas selle puruks ning viskas minema. Holden sõitis New Yorki rongiga. Seal kohtas ta igasugu veidraid inimesi. Ta meenutas vanu tuttavaid, keda välja kutsuda, kuid loobus sellest mõttest ning läks üksi ööklubisse. Seal kohtas ta kolme suhteliselt rumalat daami tantsis ja jõi koos nendega kokteile. Lõpuks läksid nad minema ning Holden pidi ise joogid kinni maksma. Hotelli liftis pakkus liftipoiss talle prostituuti. Holden oli nõus, kuid hiljem andis ta naisele raha ning saatis ta minema. Varsti olid liftipoiss ja see naine uuesti tema ukse taga ning nõudsid veel raha. Holden oli kindel, et talle öeldi viis dollarit, nüüd nõuti juba kümmet. Kui nad olid raha kätte saanud, läksid minema. Järgmisel päeval ostis ta grammofonipoest õele Phoebe'le plaadi ,,Väike Shirley Beans." Pargis lootis ta teda kohata, kuid kahjuks teda seal polnud
Lift Liftides olevate mikroprotsessorite tööülesanneteks on uste õigeaegse avanemise ja sulgumise kontrollimine. Sensorite abil teeb see kindlaks, et uste sulgumise ajal keegi lifti ei sisene ega sellest välju. See tõlgendab ja töötleb nupuvajutusel saadud andmeid, määrates ära, mis korrusele lift sõitma peab. Samuti kontrollitakse, kas lift sõidab õigele korrusele ning et ta hakkaks enne kohale jõudmist hoogu maha võtma.[6] (Foto 5. Puutetudlik juhtpaneel liftis) Allikad 1. http://arduino.cc/forum/index.php?topic=118517.0 2. http://www.ehow.com/list_6109446_uses-microprocessor.html 3. http://www.intel.com/content/www/us/en/intel-innovation/intel-innovation-computing- in-unexpected-advertorial-brief.html 4. http://blogs.intel.com/embedded/2011/10/intel_computing_in_unexpected/? wapkw=places 5. http://engawanjalla.hubpages.com/hub/Smart-Clothing-Fact-or-Myth 6. http://www.teach-ict.com/gcse_new/computer
Ma arvan, et kuskil 26 aastat kindlasti teadlikult ma naeratan. Naeratusega võidab palju ja kaotab vähe. Naeratusega võib muuta kellegi päeva paremaks. Sellega leiab endale palju sõpru . 2. Juba väiksed beebid naeratavad läbi une, tegelikult on see lihaste tahtmatu tõmblus aga rahvasuu ütleb,et näe inglid kõditavad. Selline ütlemine on minu jaoks hästi armas. Pole midagi lihtsamat, kui naeratada tänaval vastutulijale, naeratada üksteisele liftis, naeratada koos bussi või trammi oodates. Naeratuse kaudu muudame meid elukeskkonna ilusmaks ning positiivsemaks. 3. Naeratus annab tervist, tõstab tuju ning peletab stressi. Isegi vahel kui kurb tuju on otsin siis just mille üle naerda, kindlasti aitab naeratuse näole tuua hea meeldiv muusika. 4. Kui satume tundmatusse paika või oleme kurnatud oma muredest, saavad meie ümber olevate inimeste lahked naeratused muuta olemise palju kergemaks
masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Raskusjõud- Gravitatsioonijõu avaldumisvorm ehk Maa külgetõmbejõud. Jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaal- Jõud, millega keha maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele või riputusvahendile. Keha on paigal või liigub ühtlaselt keha kaal=raskusjõud Keha liigub kiirendusega raskusjõust erinev (liftis) Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus (a=g) Hõõrdejõud- Tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Seisuhõõrdejõud Võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga. Liughõõrdejõud Suunatud liikumisele vastassuunas, võrdeline rõhumisjõuga. Elastsusjõud- Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud.
suhtlemisel neli ruumilise vahemaa varianti. 1) Lähisuhete vöönd 15-45 cm Siia lubatakse vaid need, kellega on tekkinud emotsionaalne seos. Abikaasad, lapsed, sõbrad, sugulased. Selliselt kaugusel on hõlbus saavutada kehaline kontakt ja tunda teise keha lõhna ja kehasoojust. Intiimses tsoonis on ka kerge sosistada. Tihti aga oleme sunnitud viibima selles tsoonis ilma, et me seda sooviksime. Näiteks ühissõidukis; liftis. 2) Isiklik vöönd 46-120 cm See on vahemaa, mis lahutab inimesi mitmesugustel koosviibimistel. Selles vööndis on võimalik teineteis küll puudutada mitte aga tunda hingeõhku. Sellelt distantsilt on sobiv suhelda.endaga samaväärsete isikutega. 3) Sotsiaalne vöönd 1,2-3,6m Selline vahemaa valitakse suheldes võõra inimesega, näiteks postiljoni, korteriremonti tegeva töömehega, uue töökaaslasega või inimesega, keda veel ei tunta
Maa suhtes kiirendusega . Liftiga seotud taustsüsteem ei ole inertsiaalne. Kehale mõjuvad endiselt raskusjõud ja toereaktsioon , kuid nüüd need jõud teineteist ei tasakaalusta. Newtoni teise seaduse kohaselt , ehk . Keha poolt toele mõjuv jõud , mida nimetataksegi keha kaaluks, on Newtoni kolmanda seaduse järgi võrdne . Järelikult on keha kaal kiirenevalt liikuvas liftis . Olgu kiirendusvektor suunatud mööda vertikaalsirget (üles või alla). Kui koordinaattelg OY suunata vertikaalselt alla, siis võib vektorvõrrandi jaoks ümber kirjutada skalaarsel kujul: P = m(g - a) (*). Valemis tuleb suurusi P, g ja a vaadelda kui vektorite , ja projektsioone OY-teljel. Telg on suunatud vertikaalselt alla g = const >0, aga suurused P ja a võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed
P = mg Kui keha liigub üles kiirendusega a, siis P = m( g + a ) Kui keha liigub alla kiirendusega a, siis P = m( g - a ) Ülesanne 1 Arvuta raskuskiirendus Jupiteri pinnal. Jupiteri mass on 1,881027kg ja läbimõõt 143000 km. Leia raskuskiirenduse väärtus diameetri kaugusel Jupiteri keskmest. Ülesanne 2 Kui suur on 60 kg massiga inimese kehakaal, kui ta seisab paigal? kui ta liigub liftis üles, kiirendusega 4m/s2? 6.3 Elastsusjõud Elastsusjõud tekib keha kuju või ruumala muutumisel, s.t. keha osade vastastikuse liikumise tulemusena ja püüab esialgset kuju või ruumala taastada. Deformatsioon on keha kuju või ruumala muutumine Deformatsiooni liigid: a) Tõmme b) Surve c)Nihe d)Vääne e)Paine a b ) ) c d ) ) e
ei tea kuhu Tsentraalpargi pardid talveks kaovad. Taksojuht ärritus, kuid viis jutu peagi sama tiigi kaladele. Kui Holden kohale jõudis mängis Ernie klaverit. Holden istus lauda ja kuulas lähedal istuvate inimeste juttu. Peagi tulid tema juurde Holdeni vanema venna endine pruut Lillian Simmons koos kapten Blopiga. Peale lühikest vestlust nendega otsusteas Holden lahkuda. Kolmeteistkümnes peatükk Holden ei tahtnud enam taksoga sõita ning kõndis seepärast 41 kvartalit jala. Liftis pakkus üks mees talle prostituuti. Holden oli nõus kuid oma toas olles kahetses ta seda otsust. Lõpuks ta ainult vestles prostituudiga ning maksis talle 5 dollarit, kuigi nõuti 10 dollarit. Neljateistkümnes peatükk Peale prostituut Sunny lahkumist mõtles Holden oma surnud venna Allie peale ning kõneles temaga.Samuti mõtles ta Jeesuse jüngrite peale.Äkki kuulis ta koputust. Sunny ja liftipoiss Maurice tulid viit dollarit nõudma. Holden ei tahtnud maksta
Raha suhtes on ta pillaja - mida ei raiska, selle kaotab. Holden vihkab enda sõnutsi üsna palju asju, inimesi ja tegusid, näiteks ka kui keegi kasutab sõna ,,võrratu", kuigi suurem osa sellest vihkamisest on hetketunne ja minu arvates pigem eitus enese ees. Vihkan elamist New Yorgis. Vihkan taksosid, Madisoni avenüü busse, kus juhid ja kõik teised su peale karjuvad, et sa väljuksid tagauksest, vihkan, kui mulle tutvustatakse tüüpe, kes nimetavad Luntisid ingliteks, vihkan liftis sõitmist, kui tahaksin olla värskes õhus, vihkan, kui mulle Brooksi juures pükse jalga passitakse... (lk 114-115) Holdeni isa, enne abiellumist katoliiklane, on aktsiaseltsi advokaat, ema pidevalt suitsetav erksa unega närviline naisterahvas. Vanem vend D.B. oli kirjanik, kes Holdeni meelest müüs ennast Hollywoodile maha. Holdenist kaks aastat noorem vend, tulipunaste juustega ja temast viiskümmend korda intelligentsem Allie suri 11-aastaselt leukeemiasse. Holdeni mäletamist
kutsub põgenema eemale sellest mõttetust maailmast 5. Mida Holden vihkab? Miks? Holden vihkas jüngreid, sest nad ei teinud muud, kui vedasid Jeesust alt. Vihkas sõna ,, võrratu", sest see oli tema arvates vaid õõnes sõnakõlks. Vihkas näitlejaid, sest nad ei ole kunagi laval nagu loomulikud inimesed. Vihkas kooli, elamist New Yorgis, taksosid, Madisoni avenüü busse, tüüpe, kes nimetavad Luntisid ingliteks, liftis sõitmist, kui Brooksi juures talle püksi jalga passitakse. Vihkas, kui keegi hüüdis talle ,,Õnn kaasa", sest see oli lihtsalt masendav. Vihkas neid, kellel olid odavad kohvrid. 6. Mida arvab Holden tulevikust? Mida ta pelgab? Millest ta unistab? Holdeni unistuseks on olla laste püüdja ja kaitsja rukkipõllul varitseva kuristiku serval, et mänguhoos sinna sattunud lapsi ohu eest kaitsta. Tegelikult tahaks Holden, et
Taksojuuhilt uuris ta ega mees ei tea kuhu Tsentraalpargi pardid talveks kaovad. Taksojuht ärritus, kuid viis jutu peagi sama tiigi kaladele. Kui Holden kohale jõudis mängis Ernie klaverit. Holden istus lauda ja kuulas lähedal istuvate inimeste juttu. Peagi tulid tema juurde Holdeni vanema venna endine pruut Lillian Simmons koos kapten Blopiga. Peale lühikest vestlust nendega otsusteas Holden lahkuda. Holden ei tahtnud enam taksoga sõita ning kõndis seepärast 41 kvartalit jala. Liftis pakkus üks mees talle prostituuti. Holden oli nõus kuid oma toas olles kahetses ta seda otsust. Lõpuks ta ainult vestles prostituudiga ning maksis talle 5 dollarit, kuigi nõuti 10 dollarit. Peale prostituut Sunny lahkumist mõtles Holden oma surnud venna, Allie peale ning kõneles temaga. Samuti mõtles ta Jeesuse jüngrite peale. Äkki kuulis ta koputust. Sunny ja liftipoiss Maurice tulid viit dollarit nõudma. Holden ei tahtnud maksta. Maurice hoidis teda kinni ning Sunny võttis raha
Enamus kasutavad oma häiritud olekust teadaandmiseks mitteverbaalset võimalust - kehakeelt. Suhtlemises eristatakse nelja ruumilise vahemaa varianti: Lähisuhete e intiimne tsoon(15- 45 cm) Siia laseme me perekonnaliikmeid: vanemaid, lapsi, elukaaslast. Sellelt kauguselt on hõlbus saavutada kehaline kontakt ning tunda teise lõhna ja kehasoojust. Intiimses tsoonis on aka lihtne sosistada. Siiski tuleb elus ette palju situatsioone, kus ka võõrad sisenevad sellesse alasse, nt liftis, ühistranspordis. Kui oleme sunnitud olema sellises olukorras, järgime me aga kindlaid reegleid: väldime silmsidet, põrnitseme põrandat või laseme pilgul määramatus kauguses ekselda, nägu peaks olema ilmetu- emotsioonideta, soovitav on lugeda lehte või raamatut, liftis on soovitatav pilk hoida korruseloendil. Isiklik e personaalne tsoon (46-120 cm). See on vahemaa, mis lahutab inimesi mitmesugustel koosviibimistel
pöörata? Ühet aeru tõmmata ühte pidi ja samal ajal teist vastassuunas. 8. Kas keha kaal ja raskusjõud on samased mõisted? Ei, üldiselt mitte, ainult siis kui keha liigub ühtlaselt. Keha kaal näitab, kui suurt jõudu avaldab keha pinnale, millel ta paikneb. Kui keha ei liigu Maa radiaalsuunas ühtlaselt, siis erineb keha kaal kehale mõjuvast raskusjõust. Näiteks liikumist alustavas langevas liftis on keha kaal väiksem raskusjõust. 9. Kas vedrukaalu näit oleneb sellest, kus keha kaalutakse, kas Tallinnas või ekvaatoril? Vedrukaal näitab ekvaatoril vähem. Sellel on kaks põhjust. Esiteks, Maa pole ideaalne kera vaid on veidi lapiku kujuga. Ekvaatoril on distants Maa keskmeni suurem kui Tallinnas, seega Newtoni gravitatsiooniseaduse põhjal teame öelda, et ka raskusjõud väheneb kauguse suurenedes ja vedrukaal näitab vähem.
- Tema punase- valge triibuline kampsun ajas teda hulluks. - Holden tundis pidevalt muret partide pärast, kes väikeses järvekeses ujuvad. 12. PEATÜKK - ,, Ütlen alati ,, Väga rõõmustav " inimestele, kellega tutvumine mind põrmugi ei rõõmusta. Aga kui tahad elada, pead sääraste asjadega leppima " 13. PEATÜKK - Nimetab end araks - Tema viga on see, et ta ei võta kunagi südamesse , kui midagi ära kaob ( ehk ei hakka asju üles otsima ) - Süütu - hotelli liftis liftimees määrib Holden´ile pähe lõbutüdruku, kelle eest pidi maksma 5 rahaühiku - Lõbutüdruk oli väga närviline. - Midagi nende vahel ei juhtunud, kuna Holden hakkas kartma, sest oli süütu. Maksis aga siiski talle. 14. PEATÜKK - Oli väga suures masenduses. - Rääkis Allie´ga ( oma surnud vennaga ) - Ta juurde tuli liftimees ja lõbutüdruk raha nõudma ( nõudsid raha juurde nagu oleks Holden pidanud maksma 10 rahaühikut )
väiksem kehale mõjuvast raskusjõust, liikumisel ülespoole aga sellest suurem. Erijuhul kui keha langeb allapoole vaba langemise kiirendusega (raskuskiirendusega) on niidi tõmme võrdne nulliga ja sel juhul räägitakse kaaluta olekust. Juhul kui keha liigub üles või alla ühtlase kiirusega (kiirendus on võrdne nulliga), on niidi tõmme võrdne kehale mõjuva raskusjõuga ja keha kaal samuti võrdne temale mõjuva raskusjõuga.. Analoogiline on olukord keha kaaluga liikuvas liftis, mis sõltub nii lifti kiirendusest kui liikumise suunast. Nüüd mõjub liftis olevale kehale raskusjõud ja niidi tõmbejõu asemel lifti põranda poolt kehale mõjuv ülespoole suunatud jõud (keha omakorda mõjutab lifti põrandat sama suure, kuid vastassuunalise jõuga, mis on antud juhul keha kaaluks). Kõrvalolev joonis kujutab lifti liikumist kiirendusega a ülespoole.r Lifti liikumine on tingitud lifti trossi poolt mõjuvast tõmbejõust T , mis tingib liftis olevale
Nõgu läbides keha raskusjõud suureneb r v2 g Keha on kaaluta olekus kui raskuskiirendus on võrde kesktõmbe kiirusega r Hobuse mass on 500 kg milline on tema raskusjõud? Antud: m=500 kg F=? F=m*g 500*9,8=4900 N Milline on 65 kkg massiga inimese kaal liftis kui kiirendus on 1,3 m/s2 laskumise algul Antud m1=65kg a=1,3 m/s2 m2= ? P=m(g-a) P=65(9,8-1,3)=552N F m F=mg => g M=552/9,8 = 56,4 kg Sõiduauto mass on 1,4 tonni milline on auto kaal kumeral sillal kui silla kõverusraadius on 112,5 m ja auto kiirus on 108 km/h Antud m= 1,4 t = 1400 kg r = 112,5 m v= 108 km/h = 30 m/s v2 P m( g ) r 30 2 P 1400(9,8 )
välimusele, kehahoiakule, zestidele, näoilmele ja muudele mitteverbaalsetele märkidele. Rohkem kui 60% kommunikatsioonist toimub mitteverbaalselt. Isiklik distants ehk nähtamatute piiridega ala on see, mida võõras ei tohi ületada. Edward Halli (1989) järgi ulatub isiklik ruumivöönd kultuurist sõltuvalt 1,5 kuni 4 jalani (45120 cm). Ruum, mida inimene enda ümber vajab, on selgete piiridega ja peegeldab tema kultuurilist identiteeti. Isiklik ruumivöönd avaldub väga selgelt liftis. Enamik põhja-ameeriklasi ja põhja-eurooplasi seisab erinevasse liftinurka, inimesi täis liftis tõmmatakse õlad koomale, et mitte teiste vastu puutuda, ning suunatakse pilk ette üles, et vaadata korrusenumbrite liikumist. Lõunamaarahvad (hispaanlased, itaallased, araablased jne) vajavad tunduvalt väiksemat isiklikku distantsi kui jaapanlased või eestlased. Inimene, kes jääb araablasega suheldes väljapoole haistmisala, tekitab umbusaldust ja tundub salalik
ei tea kuhu Tsentraalpargi pardid talveks kaovad Taksojuht ärritus, kuid viis jutu peagi sama tiigi kaladele Kui Holden kohale jõudis mängis Ernie klaverit Holden istus lauda ja kuulas lähedal istuvate inimeste juttu Peagi tulid tema juurde Holdeni vanema venna endine pruut Lillian Simmons koos kapten Blopiga Peale lühikest vestlust nendega otsusteas Holden lahkuda Kolmeteistkümnes peatükk Holden ei tahtnud enam taksoga sõita ning kõndis seepärast 41 kvartalit jala Liftis pakkus üks mees talle prostituuti Holden oli nõus kuid oma toas olles kahetses ta seda otsust Lõpuks ta ainult vestles prostituudiga ning maksis talle 5 dollarit, kuigi nõuti 10 dollarit Neljateistkümnes peatükk Peale prostituut Sunny lahkumist mõtles Holden oma surnud venna Allie peale ning kõneles temagaSamuti mõtles ta Jeesuse jüngrite pealeÄkki kuulis ta koputust Sunny ja liftipoiss Maurice tulid viit dollarit nõudma Holden ei tahtnud maksta Maurice hoidis teda kinni ning
Kui ,mis kõik oleks sünkroniseeritud.Ekvivalentsusprintsiip? sündmused toimuvad ühes ja samas punktis ,siis nende samaaegsus ei Üldrelatiivsusteooria on üles ehitatud ekvivalentsusprintiibist olene taustsüsteemi valikust. St. Kui nad osutavad samaaegseteks lähtudes. Nimelt ei ole mingit põhimõttelist vahet gravitatsioonijõu ja mingis ühes taustsüsteemi ,siis on nad samaaegsed ka teistes. inertsijõu vahel. Näiteks tõusvas liftis ei saaa meie kuidagi eristada Samaaegsete sündmuste asukohaline kokkulangevus ei olene gravitatsioonijõudu inertsijõust.Mida nimetatakse võnkumiseks? taustsüsteemi valikust.Harmooniline võnkumine?Võnkumiseks Võnkumiseks nimetatakse füüsikalise suuruse muutust,milles see nimetatakse füüsikalise suuruse muutust,milles see kaldub oma
sünkroniseeritud kellad. Seega tuleb relativislikus aegruumis toimuvate sündmuste kirjeldamiseks sinna paigutada veel, lisaks koordinaatsüsteemile ,kellad ,mis kõik oleks sünkroniseeritud. ( ... midagi sellist maybe ) 4) Ekvivalentsusprintsiip? Üldrelatiivsusteooria on üles ehitatud ekvivalentsusprintiibist lähtudes. Nimelt ei ole mingit põhimõttelist vahet gravitatsioonijõu ja inertsijõu vahel. Näiteks tõusvas liftis ei saaa meie kuidagi eristada gravitatsioonijõudu inertsijõust. 5) Mida nimetatakse võnkumiseks? Võnkumiseks nimetatakse füüsikalise suuruse muutust,milles see kaldub oma keskmisest väärtusest kõrvale kord ühes ,kord teises suunas. Mehaaniline võnkumine on keha liikumine ,milles see kaldub oma tasakaaluasendist kõrvale kord ühes,kord teises suunas. Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas siusoidaalse seaduspärasuse järgi.
on vaja tema kiiruse muutmiseks. Raske mass on mass, mis figureerib Newtoni gravitatsiooniseaduses - kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega. Tänapäeval on ekvivalentsusprintsiipi korduvalt füüsikalistes katsetes kontrollitud. Viimastel andmetel on tuvastatud ekvivalentsusprintsiibi kehtivus suhtelise veaga 10 -15 (see on väga suur täpsus). Kui raske ja inertne mass on võrdsed, esineb Einsteini lifti efekt - vabalt kukkuvas liftis ei saa vaatleja määrata, kas talle mõjub gravitatsiooniväli (lift liigub kiirendusega) või lift asub taevakeha gravitatsiooniväljas. Pöörlemisvektorid: Pöördenurk- Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Tähis: (fii) Ühik: rad (radiaan) Põhivalem: = s / r , kus s on kaare pikkus ja r on raadius
kus toimus venesõdurite valve all olevate sõjavangide ja ameerika sõjavangide vahel, nad peitusid O'Hare ja paljude teistega ameerika veoauto kasti - nad viidi lennukitel Prantsusmaale ja seejärel koju, võttis siis endale ilusa naine kellega sai lapsed, kes nüüdseks juba täiskasvanud - omab koera kelle nimi on Sandy ja kellega õhtuti jutustab - enne II MS käis Chicago ülikoolis, õppis antropoloogiat, samal ajal töötas ka politseireporterina - kirjutas loo mehest, kes liftis jäi sõrmusega ukse vahele kinni ja muljuti surnuks, kui Yonsonilt küsiti vaatepildi kohta vastas ta, et on sõjas näinud palju hullemat - oma esimese kodu lõi NY osariiki, sõbrad olid tal ajutiselt töö juurest, kus kõige suuremad sõjavihkajad olid ikka need, kes ise sõjas olnud olid - Yonson palus staabilt andmeid Dresdeni rünnaku kohta, kuid sai eitava vastuse, sest info olevat ikka veel salajane
0 kg ja 5.0 kg. Hõõrdumist arvestamata leida kiirendus, millega raskused liikuma hakkavad. 34. Jääpurjekas seisab horisontaalsel jääl. Tema mass koos purjetajaga on 200 kg. Millist jõudu on vaja, et anda talle 4.0 s jooksul kiirus 6.0 m/s? 35. Lifti mass on 800 kg. Lift liigub kiirusega 10.0 m/s alla ja peatatakse konstantse kiirendusega 25.0 m jooksul. Leida pinge lifti trossis pidurdamise ajal. 36. Naine, kelle mass on 50.0 kg, kaalub end liftis vannitoakaaluga. Lift sõidab üles ja pidurdub kiirendusega 2.0 m/s2. Mida kaal näitaks, kui mõõtühikud kaalul oleksid njuutonid? 37. Teil on vaja paigast nihutada ja väravast sisse lohistada 500 N kaaluv konteiner. Te panete sellele nööri ümber ja hakkate horisontaalselt tirima. Paigalt nihutamiseks kulub jõudu 230 N, vedamiseks 200 N. Leida staatiline ja kineetiline hõõrdetegur. 38
staatusest. Võõramaalastele andestatakse eksimusi kergemini, kuid head kombed panevad teist rohkem lugu pidama. Tervitamine Traditsiooniliseks tervituseks jaapanis on kummardus, mille sügavus väljendab osalejate suhtelist staatust. Inimene, kes on teisest madalamal positsioonil ühiskonnas, kummardab alati teisest madalamale ja peaks alustama tervitust. Paljudes olukordades on kummardused teeninduse osaks, nt liftis, kaubamajades restoranides ja hotellides. Välismaalased peavad kummardama harva käepigistusest piisab. Kummardamist võib ignoreerida või vastata sellele kerge naeratusega. Jaapanlaste seas on kätlemine haruldus, sest neile ei meeldi füüsiline kontakt. Füüsiline kontakt Samast soost inimesed ei tunne puudutuste suhtesebamugavust. Atmosfäär ainult meeste või naiste avalikes kümbluskohtades on vaba. Erinevate sugude vahel aga (v.a otsesed
kirjutasin üless kaardi numbri ja kehtivusaja lõpukuupäeva ning kui ta soovis sularahas maksta siis pidi kohe ära maksma kuna meil ei oleks olnud mingit garantiid et too selle ära oleks maksnud hiljem).Kui kontrollides kõik õigeks osutus, siis rääkisin natuke lisateenustest ning hommikusöögiaegadest kui tal see oli ning tegin talle sissekirjutuse ning uksekaardi, seejärel seletasin mitmendal korrusel ta tuba asub ning et uksekaarti peab kasutama liftis, et enda korrusele pääseda. Lõpuks soovisin talle meeldivat viibimist ning juhatasin liftide poole. 4.3. Väljakirjutamine: Kõigepealt ütlesin Tere Hommikust, seejärel küsisin kas ta soovib väljaregistreerida endning küsisin ta toanumrit ja nime. Kui olin süsteemist selle leidnud, siis küsisin üle kas kõik on õige arve peal ning küsisin kuidas ta maksta soovib. Kui ta oli oma kaardi andnud siis kontrollisin kas kaardil olev nimi läheb toas elava inimese nimega kokku
) tingivad paratamatult tungimise üksteise intiimsetesse vöönditesse. Lääne inimeste suhtumine sellisesse olukorda funktsioneerib kirjutamata reeglite alusel: 1. Üksteisele otsa ei ole soovitav vaadata 2. Mida kitsam on, seda kammitsetumad olgu teie liigutused. 3. Emotsioonid, tunded on keelatud - nägu peab olema tundetu. 4. Kellegagi, isegi tuttavaga pole lubatud vestelda. 5. Kui teil on käes ajaleht või raamat, siis peate sellesse süüvima. 6. Liftis tuleb vaadata vaid korrustenuppe. ERINEVUSED KULTUURIDE VAHEL Nagu teistelgi loomadel, sõltub inimese keha ümbritsev õhuruum elanike arvust tema elukohas. Isikliku ruumivööndi mõõdud on tingitud sotsiaalsest ja rahvuslikust omapärast. Mida põhja poole (geograafiliselt), seda suurem on distants. Põhja-ameeriklased hämmastuvad, nähes Ladina- Ameerika ja Vahemere- äärsete maade mehi üksteisele lähenemas ja puudutamas. Adutakse homoseksualismi
Kustumine paljud tingreflektoorsed seosed taanduvad, kui neid ei kinnita. Teisisõnu toimub kustumine siis, kui varem tingitud reaktsioon nõrgeneb ja viimaks kaob. Reaktsiooni vaibumise tekkeks tuleb tingitud stiimulit esitada niisiis korduvalt ilma tingimatu stiimulita. Nõnda nõrgeneb ja kaob ajus kahe nähtuse seostamine. Seda seadspärasust määratletakse mõistega kustumine (kasutatakse ärevuse kõrvaldamiseks ehk desensibiliseerimiseks nt. maod, liftis sõitmine jne). 4. Kinnitamise 4 viisi. 1. Otsene tasu soovitav toiming toob kaasa positiivse stiimuli 2. Kaudne karistus(tasu ärajätmine) ebasoovitav toiming toob kaasa positiivse stiimuli kõrvaldamise. 3. Otsene karistus ebasoovitav teguviis toob kaasa varasema positiivse stiimuli kõrvaldamise. 4. Kaudne tasu( karistuse ärajätmine) soovitav tegu põhjustab negatiivse stiimuli kõrvaldamise. 12 mõjutamine positiivse stiimuliga tunnustamine, kiitus jne.
Kustumine- paljud tingreflektoorsed seosed taanduvad, kui neid ei kinnita. Teisisõnu toimub kustumine siis, kui varem tingitud reaktsioon nõrgeneb ja viimaks kaob. Reaktsiooni vaibumise tekkeks tuleb tingitud stiimulit esitada niisiis korduvalt ilma tingimatu stiimulita. Nõnda nõrgeneb ja kaob ajus kahe nähtuse seostamine. Seda seadspärasust määratletakse mõistega kustumine (kasutatakse ärevuse kõrvaldamiseks ehk desensibiliseerimiseks nt. maod, liftis sõitmine jne). 4. Kinnitamise 4 viisi. 1. Otsene tasu- soovitav toiming toob kaasa positiivse stiimuli 2. Kaudne karistus(tasu ärajätmine)- ebasoovitav toiming toob kaasa positiivse stiimuli kõrvaldamise. 3. Otsene karistus- ebasoovitav teguviis toob kaasa varasema positiivse stiimuli kõrvaldamise. 4. Kaudne tasu( karistuse ärajätmine)- soovitav tegu põhjustab negatiivse stiimuli kõrvaldamise.
(kiirguse levik, valguse teke, peegeldumine jne.) 2) mehaanikas tuleb välja mõelda uus teisendus kiiruste liitmiseks ja koordinaatide teisendamiseks. Ekvivalentsusprintsiip - raske (graviteeruv) mass ja inertne mass on ekvivalentsed; pole mingit võimalust kindlaks teha, kas vaadeldav keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Ekvivalentsusprintsiibi ilminguks on kaaluta olek langevas liftis või ümber Maa tiirlevas kosmoselaevas -- mitte kummaski pole mitte mingite mõõtmistega võimalik kindlaks teha ei kiirenduse ega gravitatsioonivälja olemasolu. Kuidas seda matemaatiliselt väljendada, selles on küsimus. Einstein jt. lahendasid selle oletusega kõverast ruumist. Idee on iseenesest lihtne: kosmoselaeva orbiit tasases (eukleidilises) ruumis on ekvivalentne sirgega (nimetame seda geodeetiliseks jooneks) kõveras ruumis. See tähendab, et ruum peab
Mitu õuna oli kummaski korvis esialgu? Vastus: I 32 ja II 44 ( 76 50 = 26- jäi pärast äravõtmist järele; 26 + 2 = 28 : 2 = 14 2 = 12; 12 + 20 = 32; 76 32 = 44) 238. Kolme erineva naturaalarvu korrutis on 36. Millised on need 3 arvu, kui üks neist on algarv? Vastus: 1,3, 12 või 1, 2, 18 ( 1 ei ole algarv ega ka kordarv, algarv on siin 3 ja 2) 239. Lift jäi korruste vahele kinni. Liftis olnutest 2/3 seisid rahulikult edasi ja lootsid kiirele päästmisele. Ülejäänutest pooltele tegi see olukord nalja ja hakkasid naerma, pooltele aga tuli hirm nahavahele ja hakkasid karjuma. Mitu inimest oli liftis, kui karjuma hakkas 2 inimest. Vastus: 12 ( 2 on 1/6 ja terve on siis 12) 240. Ilma pähklita jookseb orav kiirusega 4 m/s, pähkliga aga kiirusega 2 m/s. Orav lahkus pesast ja jooksis pähklini ning tuli sama teed koos pähkliga pessa tagasi
Milline vôiks Saturnil olla sama massiga keha raskusjôud vôrreldes Maaga (suurem, väiksem, sama vôi môni muu variant.) ? 2. Planeet Marsi mass on Maa massist ligi kûmme korda väiksem. Milline võiks Marsil olla sama massiga keha raskusjõud võrreldes Maaga (suurem, väiksem, sama vôi mõni muu variant.) ? 3. Hobuse mass on 500 kg. Milline on tema raskusjôud ? 4. Milline on 65 kg massiga inimese kaal liftis, kui lifti kiirendus on 1,3 m/s 2 laskumise algul ? 5. Honda Accord 2,01 mass on ligikaudu 1,4 tonni. Milline on auto kaal kumeral sillal, kui silla kõverusraadius on 112,5 meetrit ja auto kiirus 108 km/h ? 6. Auto saavutab kiiruse 100 km/h paigalseisust 12,3 sekundiga. Seejuures on veojõudu 3328 N. Arvutada auto mass, kui auto sôidab kruusateel ja veeretakistus on 0,03 ? 1.1.7. Keha impulss
• Kaalutus- Kui pole mõju alusele või riputusvahendile, ei saa olla ka kaalu ning tegemist on kaalutuse ehk kaaluta olekuga. Küsimused • Kui suur raskusjõud mõjub 32 kg massiga sangpommile? • Kui suur on vaba langemise kiirendus 1000 km kõrgusel? • Kui kõrgel on raskusjõud kaks korda väiksem kui maapinnal? • Arvuta vaba langemise kiirendus Kuu pinnal. Kuu mass on 7,3·1022 kg ja raadius 1700 km. Kui suur raskusjõud Sinule Kuu pinnal mõjuks. • Arvuta enda kaal liftis, mis liigub a) ühtlaselt üles kiirendusega 0,2 m/s2; b) alla kiirendusega 0,5 m/s2. • Kui suur on Kuu kaal? Gravitatsioon ja ilmaruum • Igapäevaelus me ei pane gravitatsiooni tähele. Aga kui järele mõelda, siis on selle mõju kõikjal. Anname siin vaid ühe lihtsa näite, räägime põlemisest - kui ei oleks gravitatsiooni, siis ei tekiks ka konvektsiooni ja leek lämbuks omaenda tekitatud süsinikdioksiidi "mullis". Kuulooded • Veel maapealsetest asjadest
Silmavaatamise aeg võib olla ilma "mõtlemiseta" kuni umbes 1,5 sekundit. Silma vaatamine on ebameeldiv, kuna see on põhikanal minu ja maailma vahel üldse ning teise silmadest võib midagi välja lugeda. ÜLESANNE: mine kohvikusse, võta kapsasupp ette ja vaadata kohvikust üks partner ja hakata talle silma vaatama ja kogu aeg vaadata. Tuleb registreerida (meelde jätta või kirja panna), mida ta teeb ja mis juhtub ning mis aja jooksul. VÕI liftis olles minna teise inimese kõrvale ja panna käsi õlale /rikkuda distantsinorme). Füüsiline kontakt ja silmavaade toimivad tervikuna. Kui üks on liiga tugev, siis teist vähendatakse. Nt trollis olla üksteisele väga lähedal aga see-eest ei vaadata silma. Distants erineb kultuuriti seetõttu, et lõuna pool on rohkem inimesi ja nad on sunnitud tihedalt koos elama, põhja pool aga mitte. Orientatsioon
kuulub ka orientatsioon kaaslaste suhtes. Isikuruumi uurimustest on üheks tuntumaks Ed Halli 66 aastal välja töötatud käsitlus, mis jagab isikuruumi distantsitsoonideks, vastavalt varieeruvatele suhtlemistüüpidele. Tema käsitluses kõige lähem tsoon kannab nimetust intiimne tsoon, mis ulatub vahetust puudutamisest kuni 0,5-e meetrini, sellises tsoonis saame me teisest inimesest infot peaaegu kõigi meeltega. Mõnikord võib selline distants olla teistele peale surutud. Nt: liftis, täis bussis & trammis, siis inimesed hoiduvad teisneteisele otsa vaatamast, pilk suunatud kaugele, inimene hoiab ka oma keha siis tavaliselt laiemalt. 2 tsoon on isiklik tsoon, ulatub 0,5m 1,3m-ni, see koos eelmisega kujutab endast teatud kaitsemulli, mida inimene tajub. See on sõpradega ja igapäevaste suhtluste ja kõnelustega, 3 tsoon ülatub 1,3 3,5 m-ni, sellist distantsi kasutatakse avalike jutuajamiste ja muu sarnase jaoks.
funktsioneerib kirjutamata reeglite alusel: 1. Üksteisele otsa ei ole soovitav vaadata 2. Mida kitsam on, seda kammitsetumad olgu teie liigutused. 3. Emotsioonid, tunded on keelatud - nägu peab olema tundetu. 4. Kellegagi, isegi tuttavaga pole lubatud vestelda. Kalle Küttis 2011 31 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 5. Kui teil on käes ajaleht või raamat, siis peate sellesse süüvima. 6. Liftis tuleb vaadata vaid korrustenuppe. ERINEVUSED KULTUURIDE VAHEL Nagu teistelgi loomadel, sõltub inimese keha ümbritsev õhuruum elanike arvust tema elukohas. Isikliku ruumivööndi mõõdud on tingitud sotsiaalsest ja rahvuslikust omapärast. Mida põhja poole (geograafiliselt), seda suurem on distants. Põhja-ameeriklased hämmastuvad, nähes Ladina- Ameerika ja Vahemere- äärsete maade mehi üksteisele lähenemas ja puudutamas. Adutakse homoseksualismi
sageli saadetud füüsilisest kontaktist. Paljudes kultuurides on füüsiline kontakt teade heast suhtumisest. Otsene silmkontakt mis viisil ja kui kaua toimub silmavaatamine. · Kust on erinevad distantsinormid pärit? Elukorraldusest Orientatsioon Inimeste asend üksteise suhtes varieerub näost näkku situatsioonist selg selja vastu olukorrani · Toimib koos distantsiga ebasobivalt lähedast distantsi kompenseeritakse orientatsiooni muutmisega. (nt liftis) · Orientatsiooni sõltuvus tegevusest ja partnerist. R. Sommeri katsed kohavalik kohvikus. · Orientatsioon kui suhtlemise mõjur · Orientatsioon kui suhete indikaator · Rakendamine: ruumikujundus nt töölaudade asend Personaalne/isikuruum · Distants, orientatsioon situatiivsed reguleerijad · Personaalne ruum püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R
(inertsiaalne taustsüsteem). Kui alus liigub vertikaalsuunalise kiirendusega, siis kaal enam raskusjõuga võrdne pole. Kui alus liigub kiirendusega üles, peab see kehale kiirenduse andmiseks rakendama lisajõudu. Kaal on sel juhul raskusjõust suurem ja öeldakse, et tegemist on ülekoormusega: Kiirendusega alla liikumisel on vastupidi. Tegemist on alakoormusega: Kaalu sõltuvust kiirendusest võime tajuda liftis. Tõusu alguses tunneme ülekoormust ja lõpus alakoormust. Ülaltoodut arvestades saab kaalu seost kiirendusega väljendada ühe kokkuvõtva valemiga: 7 Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus Kui aga alus või riputusvahend üldse eemaldada, siis kaob ka keha mõju sellele. Kui pole mõju alusele või
-76 cm võime puudutada, isiklik suhtlus. 3)Sotsiaalne või siis ametialase suhtlemise distants - 1,2 - 3,6 m. -2 m, tajutakse, et inimene on seotud. Üle kahe meetri kaugem ametlik. 4) Avalik ehk siis publikuesineja distants - üle 3,6 m - on kasutusel siis kui esinetakse suuremale hulgale inimestele. 3,6-7,5m auditooriumis. Intiimsuse tasakaalu mudel kui inimeste vaheline distants väheneb ja suhet pole, siis üritatakse vähendada intiimsust. Nt liftis ei vaata teist, vaid suuname pilgu mujale. Distantsi hoitakse, kui astutakse tagasi. Naised suhtlevad omavahel lähemal olles, kui mehed. Valguse käes on distants suurem ja pimedas väiksem. Intiimdistants ema ja laps. Personaalne distants lauas suhtlus. Sotsiaalne distants algul hoitakse vahet, kuid kui tuled pannakse hämaraks siis liigutakse lähemale. Kultuuri osas suured erinevused. Nt ladina-ameerikas väiksemad distantsid (kontaktsed kultuurid)
Kultuurierinevused: kodu ruumikorraldus, mida tähendab suur korter, individuaalne vs kollektiivne personaliseerimine Territoriaalsus inimsuhete püsiva ruumilise korraldamise viis. Praktikas realiseerivad - arhitektid, ruumikujundajad, iga inimene ise ... Privaatsus Tähelepanek: inimsuhete ruumilise regulatsiooni vormid omavahel seotud, toimivad kooskõlaliselt. Näited: distants + orientatsioon + silmkontakt (bussis, liftis, tantsupeol), distants + personalisatsioon (distants väiksem personaliseeritud paigas) Idee: inimene reguleerib oma avatust-suletust sotsiaalse keskkonna suhtes. Seda kirjeldav konstrukt privaatsus Privaatsus kui vajadus olla eraldatud, suletud, piirata endast väljaantavat informatsiooni Privaatsus kui protsess ja võtete kogum, mille käigus/abil vajalik eraldatus saavutatakse Irwin Altman privaatsushüpotees
annaabi.ee 
