tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ... Võib olla peaks hariduse, seaduse, religiooni ja muu vähemalt üheks funktsiooniks olema kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist” (137) -Põhiloomuline tung eneserealisatsiooni suunas: kultuuriline relativism vs universalism? -Tänapäeva inimene kui tsivilisatsiooniprotsessi tulemus või oma sisemiste tungide realiseerija? Kas tsiviliseeritus on läinud liiga kaugele? Eneseteostus • Maslow uurimus ennast teostatavatest inimestest: “Motivatsioon ja isiksus” • “Eneseteostus: annete, võimete, potentside jms täielik kasutamine ja rakendamine” (246) • Maslow meetod! • Uurimisküsimus: mis iseloomustab ennast teostavaid inimesi?
Kultuurilise diskrimineerimise puudumine Empaatiavõime Kohanemine Kultuurierinevuste juhtimise protsessi 5 faasi 1. Algatamine juhi pühendumine 2. Hindamine praktika ja kogemuste uurimine 3. Teadvustamine teadlikkus kultuurierinevustest 4. Ellurakendamine muudetakse organisatsiooni juhtimissüsteeme 5. Tagasiside oluline saada tagasisidet Peamised dimensioonid, mis mõjutavad märkimisväärseid ja mõõdetavaid erinevusi rahvuskultuuride vahel Universalism erandlikkus Universalistlik kultuuri edasiviivaks jõuks on reeglid + ratsionaalne ja loogiline lähenemine Erandlikkus reeglite tõlgendamisel suurem vabadus, rajaneb inimestevahelistel suhetel Kollektivism individualism Kollektivism väärtustab eeskätt suurte inimrühmade püüdlusi, asetades need kõrgemale mis tahes individuaalsetest huvidest või taotlustest Individualism näitab, mil määral toetub indiviid rühmale ning mil määral
Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? , , . , . , .. ( ), ( ). 7.Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? , , , (., - , - ). , (., , - ). - ( , ..). - . 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi kas utiliaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? - , . , , , , . 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? ; , . . -. , , , - . . .., , . : « , , ». , .. , . . . 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine üldse võimatuks järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta? Kas see on teleoloogiline või deontoloogiline arutlus? Miks? - . , , (, , ..). , , , , .
Kolmekümneaastase sõja lühikokkuvõte Kolmekümneaastane sõda lõpetas ususõjade ajajärgu Euroopas ja pani aluse riikide vahelisele tasakaalupoliitikale. Ususõdade ajajärgul, protestantide võitluses keisri vastu, sai lõpliku hoobi keskaegne universalism, mille asemele astus rahvuslik huvi. Ona aga ajaloo paradoks, et rahvusliku huvi mõiste loojaks ja riikide tasakaalupoliitika loojaks oli katoliiklik kardinal, Prantsusmaa peaminister Richelieu. Sõja vallandasid Saksamaal valitsavad usulised vastuolud, mida Augusburgi usurahu ei suutnud kaotada: Saksa-Rooma keisririigi protestantlikud vürstid moodustasid 17. saj algul Protestantliku Uniooni ja katoliiklased Katoliikliku Liiga. Sõjategevuses toimus peaasjalikult
o Platon (428-348 eKr): dialoog "Kratylos" Kas keel on olemas nomo (kokkuleppitud) või physei (loomulik)? o Aristoteles (384-322 eKr) Loogika, poeetika, retoorika Lause põhikuju: X on Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõnniv) tähed sõnad mõisted referendid Kuidas seotud? nomo physei Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne. Keskaja skolastikute universalism b) keskaja Euroopas Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. c) XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud) Erinevate keelte kirjeldused (14.-16. saj) Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine o Grimmi(de) seadus 1822 gooti f t h fotus taihun ladina p d c(k) pedis decem
Moraalse absolutismi puhul kehtib näide: "Sa ei tohi tappa, mitte kunagi, mitte kedagi, mitte ühelgi tingimusel." Selline mõtteviis kehtib võib-olla kõige rohkem Euroopas, kus surmanuhtlused on keelatud ning inimese tapmine lõpeb pika vangistusega. Utilitaarne lähenemine (teleoloogiline) on seotud moraalse relativismiga - "Sa ei tohi tappa, välja arvatud kohalikud tavad ja seadused." 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism ehk Kanti deontoloogiline moraaliteooria. Kant väitis, et ebapuhtas inimeses elab puhas inimsus ideena. Ta oletas, kui inimene, hoolimata oma ebapuhtusest, tahab siiski hinnata oma tegusid headuses ja õigsuses, ning tahab seda hinnata universaalse kriteeriumi järgi, siis saab selleks kasutada kategoorilist imperatiivi. Universalism kuulub deontoloogilise eetika alla (tegutse sellise elureegli järgi, mida võid samal ajal tahta saavat üldiseks reegliks) 10
Tõuseb esile sotsiaalne õiglus. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. Riik korraldab haridust, tervishoidu, tururegulatsiooni, makse. Tunnused: 1. ressursside ülekandmine 2. 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. 5. Heaoluühiskonna mudelid: 1. Sotsiaaldemokraatlik- solidaarsus.Riik on peamine heaolu pakkuja. Kõrged maksud. Jõukamatel inimestel kõrgemad maksud. Aluspõhimõtteks on universalism 2. Konservatism- vanim heaolumudel. Orienteerub palgatöötajatele. Lastetoetused on väikesed ja vanureid ei toetata. Oluline on perekond, usk ja traditsioonid. 3. Liberaalne heaolumudel- ,,Igaüks on oma õnne sepp"- tagab kõrge tööhõive. Madalad maksud. Inimene ise vastutab oma tervishoiu ja sotsiaalhoole eest. Riigi roll väike. Noorte, eneskindlate ja edukate ühiskond. Eesti erakonnad pooldavad liberaalset heaolumudelit. 6
9. Sikhism: 23 million 10. Juche : 19 million 11. Spiritism: 15 million 1 12. Judaism: 14 million 13. Baha'i: 7 million 14. Jainism: 4.2 million 15. Shinto: 4 million 16. Cao Dai: 4 million 17. Zoroastrianism: 2.6 million 18. Tenrikyo: 2 million 19. Neo-Paganism: 1 million 20. Unitarian-Universalism: 800 thousand 21. Rastafarianism: 600 thousand 22. Scientology: 500 thousand The Classical World Religions List Baha'i Buddhism (kuni 350 milj) Christianity Confucianism Hinduism Islam Jainism (kuni 10 miljonit) Judaism Shinto (around 100 million, or around 75 to 90% of the Japanese population) Sikhism Taoism
rikkamatelt vaesematele) Maksutuludest ~50% läheb sotsiaalsfääri kulude katteks (Eestis 2010. aastal ~44%) Peamised mudelid Tunnused Sotsiaaldemokraatlik Konservatiivne Liberaalne Näited Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Belgia, USA, Jaapan, Eesti (?) Suurbritannia Prantsusmaa Põhimõte Universalism (kõiki Tööpanuse arvestamine Tõestatud vajadusel kodanikke hõlmav) sekkumine Finantseerimine Astmeline Sõltub kindlustatu Madalad maksud => rahval maksusüsteem (kõrged sissemaksust => palgast raha käes maksud) => ametist Vabatahtlik kindlustus Firma kindlustab spet-sialiste
7. Traditsioonilised hõimu-usundid (sealhulgas samanism jmt) 300 miljonit 8. Traditsioonilised ja diasporaadilised Aafrika usundid 100 miljonit 9. Sikhism 23 miljonit 10. Juche 19 miljonit 11. Spiritism 15 miljonit 12. Judaism 14 miljonit 13. Bahai 7 miljonit 14. Dzainism 4,2 miljonit 15. Sintoism 4 miljonit 16. Cao Dai 4 miljonit 17. Zoroastrism 2,6 miljonit 18. Tenrikyo 2 miljonit 19. Uuspaganlus 1 miljonit 20. Unitaarne universalism 800 000 21. Rastafarianism 600 000 22. Saientoloogia 500 000 Statistika allikas: adherents.com, 2005. Religioon on müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm, kitsamas mõttes aga konkreetse inimrühma religioosne süsteem. Rahvausund on konkreetse religiooni sekundaarne usundikiht, mis koosneb hilisema tekkega ettekujutustest, pärimustest ja tavadest
8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas tegu on teleoloogilise või deontoloogilise arutlusega? Tegu on deontoloogilise arutlusega, kuna arutletakse kategoorilise imperatiivi üle. 11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina!" - kas see on I
8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas tegu on teleoloogilise või deontoloogilise arutlusega? Tegu on deontoloogilise arutlusega, kuna arutletakse kategoorilise imperatiivi üle. 11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina!" - kas see on I
8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas tegu on teleoloogilise või deontoloogilise arutlusega? Tegu on deontoloogilise arutlusega, kuna arutletakse kategoorilise imperatiivi üle. 11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina!" - kas see on I
Kultuurirelativism inimõigustes Kultuur tõusis päevakorda Külma sõja lõppemisega Kultuurirelativismi kolm elementi: - Erinevad moraalireeglid erinevates kohtades - Kultuuriline kontekst - Väited moraali kohta on selle kontekstiga seotud Mis on kulutuur? - Kultuuri ei saa väljast kritiseerida Kultuurirelativism ja universaalsus Eristab kvantitatiivset nelja koolkonda: - Radikaalne kultuurirelativism - Tugev .. - Tugev universalism /nõrk relativism - Radikaalne universalism Kultuuriimperialism ning selle paradoksid Universaalsuse tagasilükkamine - Lääne ideoloogia - Viini inimõiguste konverentsi eel - Aasia väärtused Paradoksid - Egalitaarsus – inimõigused annavad kõigile võrdsed õigused (kas saab olla imperialistlik) - Ohvrite seisukohad - Relativismi universaalsus - Suveräänsus Erinevad universaalsused - Sisuline ja kontseptuaalne universaalsus
KOLM HEAOLURIIGI MUDELIT : 1) * konservatiiv-korporatiivne (omane Mandri-Euroopale, nt Saksamaa, Belgia) – aluspõhimõtteks tööpanusega arvestamine, sh kindlustusmaksete tegemisel, see süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid; vt nt O.Bismarcki reformid 1880-ndatel; 2) * sotsiaal-demokraatlik (eriti omane Skandinaaviamaadele) – aluspõhimõtteks universalism, st pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekust või ühiskondlikust staatusest, eriti kasulik ülalpeetavatele ja tõrjututele; riik on peamine heaolu pakkuja, kindla baasosaku pakkumine kõigile; vt nt Briti valitsus peale II maailmasõda; 3) liberaalne (omane USA-le, Jaapanile) – aluspõhimõtteks riigipoolne jääkfinantseerimine, st “igaüks on oma õnne sepp”: riigi ülesanne ei ole pakkuda
Moraalse absolutismi puhul kehtib näide: "Sa ei tohi tappa, mitte kunagi, mitte kedagi, mitte ühelgi tingimusel." Selline mõtteviis kehtib võib-olla kõige rohkem Euroopas, kus surmanuhtlused on keelatud ning inimese tapmine lõpeb pika vangistusega. Utilitaarne lähenemine (teleoloogiline) on seotud moraalse relativismiga (suhtelisusega) - "Sa ei tohi tappa, välja arvatud kohalikud tavad ja seadused." 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism ehk Kanti deontoloogiline moraaliteooria. Kant väitis, et ebapuhtas inimeses elab puhas inimsus ideena. Ta oletas, kui inimene, hoolimata oma ebapuhtusest, tahab siiski hinnata oma tegusid headuses ja õigsuses, ning tahab seda hinnata universaalse kriteeriumi järgi, siis saab selleks kasutada kategoorilist imperatiivi.
Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine.
Need, kes nii teevad, ei hooli tõest vaid ainult sellest, kuidas oma suud liigutavad. Nad lisavad algupärastesse sõnadesse kõikvõimalikku, kuni ükski inimene ei mõista sõna tähendust. Aristoteles (384-322 eKr) loogika, poeetika, retoorika 1) tähed sõnad mõisted referendid nomo physei “Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.” à keskaja skolastikute universalism 2) Lause põhikuju: X on Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv) b keskaja Euroopas; Keskaeg • Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) • Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Renessanss (14.-16. saj) Erinevate keelte kirjeldused b) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt,
kaudu. Seal kus on olemas poliitiline lokaaljumal ,läheb juhtpositsioon tema kätte. Esijumala kujunemisel mängivad kaasa puht ratsionaalsed kaalutlused, milleks on valitsevad eeskirjad ja usulised riitused. Esimeseks jumaluseks on võimalik tõusta jumalustel kelle käitumine on kõige reeglipärasem seega taeva- ja taevakehade jumalatel. Need jumalused, kes mõjutavad universaalseid loodusnähtusi paistavad suurtena. Universalism -rahvusvahelise poliitika tulemus, mida Jahve kõlbluse prohvetid kuulutasid, nii et Iisraeli hakati nägema Jahve kätt. Kristuse ja islami universalistlik monoteism on judaismi ajaloolised edasiarendused olid väga tõenäoliselt Iraani-välise mõjudega. Kõigile neile on omane eetiline prohvetlus. Üleloomulike jõudude pidamine jumalateks ei tõrju vanu maagilisi kujutlusi vaid annab võimalusi nendega suhelda. Hingestatud inimese sarnaseks peetavat jõudu sundida inimest teenima
teo moraalsust hinnata. püüab seda varjata säilimisele. Kas tema väide võib olla tõene? Misjuhul? neile kohustuslikud (lisaks on just kõrgemate tasandite Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või otsused tihti kollegiaalsed). Nii juhtubki, et konkreetse konflikti, Misasi on ombudsman? Mis on ombudsmani eelised Uue poliitikana on asutud propageerima säärast deontoloogilise eetika alla?Universalism on Kanti võrreldes anonüümse telefoniga?Kui anonüümne telefon vihmametsadest saadavat toodangut, mis on saadud neid
osamaksetest varem oli pensioni suuruse määravaks faktoriks tööaastad. Kohustuslik kogumispension ja töötuskindlustus Kohustuslik kogumispension (sundkindlustus) ehk pensioni teine sammas. Kohustuslik kõigile, kes on sündinud alates 01.01.1983. a; Kehtestati alates 2002; Pensionfondi haldaja on valitav; Töötuskindlustus osamakseline, sundkindlustus, finantseerivad nii töötajad kui ka tööandjad; Kehtestati alates 2002; Nõukogude pärand universalism Universaalsete toetuste eelistamine ning toetuste madalad määrad: Lapsetoetused (vajaduspõhine lapsetoetus alates aastast 2013); ,,tasuta" ja üldjuhul avalik haridussüsteem; Ravikindlustusega seotud, kuid osamaksetest sõltumatu ja suhteliselt minimaalsete tasudega tervishoiuteenus (v.a. hambaravi); Minimaalne töötasu ja rahvapension; Universalism vajadustest sõltuvad toetused Eesti sotsiaalpoliitika tänapäev Eesti sotsiaalpoliitika Sotsiaalne kaitse
Eeldatakse et kultuurilised traditsioonid ja kombed peavad kuidagi sobituma ümbritseva looduskeskkonnaga. Geograafiline determinism ühiskonna olemus sõltub sellest, millises geograafilises piirkonnas ta asub; riigi võimsus ja poliitika sõltub tema asukohast ja kujust. Kuidas läheneda võõrale kultuurile: - etnotsentrism: teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal. - kultuurirelativism: igat kultuuri hinnatakse selle kultuuri enda standardite põhjal. - universalism: kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal. Kultuur kui üks ühiskonna komponent Tihti öeldakse et ühiskond koosneb kolmest komponendist: 1. Majandus 2. Poliitilis-õiguslik sfäär 3. Kultuur (kitsamas tähenduses) kunst, rahvakultuur, massimeedia, sport jne. Kultuuri (kitsamas tähenduses) komponendid 1. Materiaalne kultuur tööriistad, olmeesemed, hooned, riided, toit jms. 2. Vaimne kultuur 1) Sümbolid e
Teo õigsuse määrab see, kas selle tagajärg on hea või halb, kas teo tulemusena avaldub kasu, heaolu või vähenes kannatus, kas saadi targemaks, saavutati midagi. Teol endal on instrumentaalne väärtus Olulisem alateooria UTILITARISM mida suurem hüve mida suuremale hulgale (ühiskonnale), seda õigem on tegu. Tagajärg iseendale kui teo tegijale (EGOISM) või kasu teistele, kelle pärast seda tehti (ALTRUISM), või on kasu üldine st kõigile kasulik (UNIVERSALISM) Eetikateooriad · Deontoloogiline teooria - otsuse tegemisel arvestatakse sellega, kas tegu, mida tehakse on ise moraalne ja õige, kas sellel on sisemine moraalne väärtus. Olulised on põhimõtted, millest tegutsemisel lähtutakse Tagajärg ei ole oluline. Õige tegu tehakse teo enda pärast Privaatsust tuleb tagada. Inimene peab alati rääkima tõtt. Eetikateooriad
Positiivne - garanteeritud; negatiivne - ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik 8.Kumb lähenemine kaldub rohkem moraatsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline? Miks? Deont. lähenemine, sest erinavad ühiskonnad olid isoleeritud ning igaühes neist olid omad ainuõiged reeglid. Religioossed ja territoriaalsed konfliktid lahendati vägivalla abil. Ei tahetud vaadata probleemi mõlemalt poolt, igaühel oli tema arvates suurim õiglus. 9.Mis on universalism? Kas teleol. või deontol. eetika alla? Tegu hindamine absoluutsete headuse mõtete põhjal; Deontol.(kategooriline imperatiiv) 10.Kui küik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Teleol. või deontol. arutlus? Miks? Deontol., sest arutleb teost üldises mõtes, ei võta vaatlusele kasu üksikule isikule. 11. "Tegutse nii, kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka KA eesmärgina ja mitte
Universalistlik- Vaade, mille järgi moraal nõuab kõigi isikute võrdset ja erapooletut kohtlemist ning isikute erilised suhted teiste samasse partikulaarsesse rühma või kogukonda kuuluvate isikutega (nt pereliikmete või rahvuskaaslastega) iseenesest ei anna moraalset õigustust ega loo moraalset kohustust selliste isikute eelistavaks kohtlemiseks, ehkki eelistavale kohtlemisele võib leiduda universalistlik õigustus. moraalne universalism näeb indiviidi tegutsemas moraalselt ainult siis, kui ta tegutseb lähtudes puhtast ratsionaalsest arutelust võrdsete indiviidide vaheliste suhete üle. Moraalne universalism kasutab põhimõtteid, nagu „kõikide huvisid tuleb käsitleda võrdselt” või „õigluse printsiipe tuleb rakendada esmajärjekorras kogu maailma suhtes”. Kuid kas selline vaade kätkeb endas kõike, mida seostatakse moraaliga? Moraalne universalism kasutab sageli ka selliseid ideid
Esteetilised omadused e-objekt kui objekt, mis kannab e-omadusi: ilus, graatsiline jne. erinevad autorid määratlevad e-omadusi erinevalt ja e-omaduste nimekiri on eri pikkusega. 2. Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti? E-hoiaku teooriates määratletakse e-objektina objekti mille suhtes võetakse: e-hoiak, e- vaatenurk, e-lähenemine. E-objektiks saab olla mis iganes asi. Me võime e-hoiaku võtta mis iganes objekti suhtes. 3. Mis on ontoloogiline universalism ja mis mõttes on see egalitaarne teooria? Entiteete võib vaadelda kui esteetilisi objekte, teadvustatud objektid huvitu ja sümpaatiline tähelepanu on tema enese pärast, inimkogemuses ei peaks olema mitte midagi, mille suhtes ei saa võtta esteetilist hoiakut. Näited loodusnähtused(päikeseloojang), abstraktsed objektid(kujutlusvõime looming), hallutsinatsioonid(roosad elevandid). O-univeralismi poolt meelelise asemel kasutatakse tähelepanu mõistet; värvid, lõhnad,
tajutavat/pertseptuaalset osa 3. esteetiliste omaduste kandja – e-objekt kui objekt, mis kannab e-omadusi (ilus, graatsiline, harmooniline jne); erinevad autorid määratlevad e-omadusi erinevalt ja e- omaduste nimekiri on eri pikkusega 2. Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti? E-objekt on objekt, mille suhtes keegi isik võtab e-hoiaku. Subjektikeskne käsitlus. 3. Mis on ontoloogiline universalism ja mis mõttes on see egalitaarne teooria? Ontoloogiline universalism on eeldus, et e-objektiks saab olla mis iganes asi (kui selle suhtes e-hoiak võtta) – see tähendabki, et see on egalitaarne (võrdsus) teooria: kõik võib olla esteetiline! Loodusnähtused (päikeseloojang), abstraktsed objektid (kujutlusvõime looming), hallutsinatsioonid (roosad elevandid). Meelelise asemel kasutatakse „tähelepanu“ mõistet. Ei väida,
vms) 2)Kunstiteose tahk “E-objektina” ei käsitleta mitte kogu kunstiteost tervikuna, vaid teatud tahku –tajutavat /pertseptuaalset osa. 3)Esteetiliste omaduste kandja E-objekt kui objekt, mis kannab E-omadusi: ilus, graatsiline, harmooniline jne 2. Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti? E-hoiaku teooriates (Stolnitz, Bullough, Tomas jt) määratletakse E-objektina objekti, mille suhtes võetakse esteetiline hoiak 3. Mis on ontoloogiline universalism ja mis mõttes on see egalitaarne teooria? E-hoiaku teoreetikute tüüpiline eeldus: “ E-objektiks saab olla mis iganes asi” Seda eeldust nimetan ontoloogiliseks universalismiks. Egalitaarne teooria- üritab leida vastuseid võrdsuse ja võrdsustamisega seotud küsimustele. 4. Kirjeldage psühholoogilist ja füsioloogilist etteheidet ontoloogilisele universalismile. Psühholoogiline etteheide: Igaühel on “vastikuid asju” mis psühholoogiliselt välistavad E-hoiaku võtmise
kuludest. Heaoluriigi põhimudelid: 1) konservatiiv-korporatiivne (omane Mandri-Euroopale, nt Saksamaa, Belgia) aluspõhimõtteks tööpanusega arvestamine, sh kindlustusmaksete tegemisel, see süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid; vt nt O.Bismarcki reformid 1880-ndatel; 2) sotsiaal-demokraatlik (eriti omane Skandinaaviamaadele) aluspõhimõtteks universalism, st pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekust või ühiskondlikust staatusest, eriti kasulik ülalpeetavatele ja tõrjututele; riik on peamine heaolu pakkuja, kindla baasosaku pakkumine kõigile; vt nt Briti valitsus peale II maailmasõda; 3) liberaalne (omane USA-le, Jaapanile) aluspõhimõtteks riigipoolne jääkfinantseerimine, st "igaüks on oma õnne sepp": riigi ülesanne ei ole pakkuda
*levinud praeguse Hiina aladel, kuid tugevasti mõjutanud ka naabermaade (Korea, Jaapani ja Kagu-Aasia maade) kultuuri. *tarkus ja eluviisi alus, mis erineb filosoofiast kui religioonist. *ainus tõeline hiinalik religioon *konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb *Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks koosvõetuna ,,hiina universalism" - mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu *1960-ndatest muutusid idamaised õpetused populaarseks ka läänemaailmas. *Dao (tao) tee, toimimisviis ja eluseadus *keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. *ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele *Tao on universumi tee ehk lakkamatu kulg, looduse kord *pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu (näiteks yin ja yang) vastastikuse mõjuna
Riik kirjutab ette poliitilise kohustuse. Poliitilised kohustused kehtivad kõigile, kes elavad selle riigi piires. 5. Mis on voluntaristlik riigi õigustamine? Voluntarism: poliitiline võim minu üle saab tekkida ainult minu vabatahtlike aktide tulemusena ja teisel inimesel saab olla minu üle poliitiline võim ainult siis, kui ma ise olen talle selle võimu andnud. 6. Mis on ühiskondliku lepingu teooria? Iga inimene peab olema kohustatud (universalism) ja poliitilised kohustused tekivad üksnes nõusoleku läbi (voluntarism). 7. Millised küsimused tekivad seoses ühiskondliku lepingu teooriaga? Mõne käsitluse järgi oli teatud ,,algleping" kunagi, mis meie esiisad sõlmisid. Kas sai ikka eksisteerida selline leping? Kus on tõendid? Millises muuseumis? Sellisest asjast peaks ajalooürikutes jälg olema. Siiski: kuidas saanuks selline leping üldse aset leida? Kuidas
- Pass ja lipp 1986 Single European Act - liitub spain, portugal - vabam kaubandus 1990 - ühendatud saksamaa 1997 Maastricht treaty - loodakse EL 1995 – liituvad AT, soome, rootsi 2002 – loodakse euro 2004 – 10 riiki Actual konspekt from the begginning Schuman declaration - 1950 - To avoid war First steps towards political integration: - Council of Europe 1949 - ECSC 1951 The founding fathers - Christian democrats – universalism - Peripheral regions, borders - Victims of nationalism - Federalists Towards the European Economic Community - Election of Spaak – relaunching integration at the Messina Conference 1955 - Integration in all aspects of economy - Creation of a single market - Marginalization of federal idea The creation of EEC - Spaak report - Treaties of Rome (1958) 4 goals: - Single market within 12 years - Elimination of custom duties and tariffs
Maskiliinsus-feminiinsus (mil määral rõhutatakse mehelikke või naiselikke omadusi ja soorolle). Kõrge maskuliinsus - Jaapan Ebamäärasuse vältimine (mil määral tullakse toime ebamääraste situatsioonidega). Kõrge ebamäärasuse vältimine – Jaapan, Korea, Brasiilia, Pakistan Eesti on madala võimudistantsiga, individualistlik, maskuliinne ja ebamäärasusi taluv kultuur. Rahvuskultuuride teljed Universalism vs partikularism – reeglid või suhted? Kumb prevaleerib? Üldine tendents: majanduslikult arenenumates riikides domineerib universalism. Universialismi pooldaja: neid ei saa usaldada, sest nad aitavad alati oma sõpru. Partikularismi esindaja: neid ei saa usaldada, sest nad ei pruugi aidata isegi oma sõpru Avaldub:suhtumises lepingutesse, suhtumises aja kasutamisse (kiirustamist peavad halvaks tooniks partikularismi esindajad), suhtumises
Keskaegne (eelmoodne) riik - Isikulisus. Riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted. Hierarhilisus. - Killustumus. Riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. - Konglomeraatriigid. Riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. - Dualism. Vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Universalism vs partikularism Keskajal universalistlik maailmapilt. Keisri universaalvõim de facto illusoorne, paavsti võim reaalsem. Interdikti e kirikuvande võimalus. Reformatsioon. Paavsti kuulutamine antikristuseks protestandite poolt. Universaalsete autoriteetide lõpp. Universalism partikularism. Uusaegne riik suveräänsus 2) Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Partikularism kodanliku riigi mõne osa püüdlus saavutada võimalikult sõltumatut seisundit
Kreeka ja Rooma perioodi erinevused : Orjandus: Ori kui mõistuseta olend (kreeklaste jaoks) vs ori kui õiguslik kategooria (roomlaste jaoks, ükski inimene ei sündinud loomupoolest orjana, sellesse kategooriasse võis satuuda teatud tegude läbi, nt ebaõiglase sõja pidamisel roomlaste kätte vangi sattumisel) Sõda: ,,loomulik" sõda kreeklaste ja barbarite vahel roomlaste jaoks sõda kui kõrvalekalle loomulikust harmooniast Üldteema : partikularism vs universalism . Kelle ees kohustsued? Kas inimkonna kui terviku ees (kosmopoliitne)? KESKAEG Keskaegne maailm oli religioonikeskne : jumalakesksus (Jumal kui maailma looja ja käigushoidja), kreatsionism (maailm on loodud Jumala poolt), providentsialism (Jumal on kõik juba ette ära planeerinud, märkide järgi võib avastada Jumala plaani- astroloogia), revelatsionism (sõnast esile tooma, Jumal on ilmutanud oma plaane ja eesmärke, kuidas inimene peab käituma, see on kirja pandud piiblis)
Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. - keskaja Euroopas Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. - XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktisionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keeletüpoloogiale. Struktuuri alusel eristatud keeled:
subjekti kogemisaktist. Eristatakse kahte liiki: esteetiline objekt kui tajuakt ja esteetiline objekt kui esteetilise hoiaku objekt. Tähtsustatakse subjekti, näiteks jätab raamat lugejale sõltuvalt vanusest erineva mulje. Väidetakse, et esteetiline objekt pole üksik tajuakt, vaid kumulatiivne tajude jada ehk tajuseeria. Esteetilise hoiaku teooriates määratletakse esteetilist objekti kui objekti, mille suhtes vaatleja võtab esteetilise hoiaku. 2. Ontoloogiline universalism on seisukoht, mille järgi saab esteetilise hoiaku objektiks olla mis iganes asi. Seejuures on rõhuasetus potentsiaalsusel ja mitte aktuaalsuses (kõik asjad pole esteetilised), normatiivsusel ja mitte deskriptiivsusel. Kultuur ja traditsioon määravad, millist objekti hinnata esteetilisena ja millist mitte. Ducasse'i järgi on objektide hulk, mida võime vahetult tajuda, tohutult väiksem kui võimalike esteetiliste kontemplatsioonide hulk. 3
eksperimentaalne teadus, mille eesmärk on leida tõde, vaid interpreteeriv teadus, mille eesmärk on otsida tähendust." Kultuur = vaimne/semiootiline fenomen, mis väljendub sümbolites ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" - Geert Hofstede Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Näide: USA: lapsed peavad varakult iseseisvuma, eraldi magamistoad. Kultuuriline relativism/universalism: 1) Tugev universalism (Mentalese universaalne mõtlemiskeel, millest tõlgitakse konkreetsetesse keeltesse); kultuurideülese teooria saab tuletada omaenese kultuurist; inimkonna bioloogiline ühtsus, ühised süvastruktuurid. 2) Nõrk universalism. Kultuurideülene teooria võimalik, kuid pole tuletatav ainult omaenese kultuurist; tekste saab tõlkida sisutasandil, kuid mitte kognitiivse tuuma tasandil. 3) Nõrk relativism (vrd Wittgensteini Familienähnlichkeit perekondlik sarnasus; religioonid
Grammatika autoreid kutsuti modistideks- analüüsivad abstraktselt aluselt eksistenti , mõtlemise ja tähenduse väljenduse vormid. Nad väitsid , et kõigi keelte grammatika on ühesugune ning vajalik vaid üks keel- ladina keel. c) Diakrooniline keeleuurimis.Peetakse keeleteaduse aluseks. Ülikoolides eristus trivium (grammatika,loogika, retoorika) ja quadrivium(aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Wilhelm von Humboldt 1767-1835 rõhutas keele funktsionaalset olemust ja seotust kultuuriga. Keelefilosoofia hilisem keelelise relatiivsusehüpotees. Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend.Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus.Keelte tüpoloogiline liigitus: isoleeriv , aglutineeriv , flekteeriv , polüsõnteetiline. Grimmi peamised tööd on germaani keelte häälikuloo alalt. Noorgrammatikud( Karl
Auto kui objekt, auto kui sotsiaalsete suhete koondkuju nt. Lääneriikide lapsi suunatakse objektide poole, Ida-Aasia lapsi suunatakse objektidevaheliste seoste poole. Üleminekustaadiumid - Kohutavad kahesed. Kasvatuseesmärgiks laste iseseisvumine, mitte teistega kohanemine ja harmoonilise sotsiaalse grupi osaks saamine. - Teismeea mässumeelsus. Teismeiga näib olevat seostatud vägivallaga. Traditsionaalne vaade – hormoonid. Universalism – teismeiga on eristuv eluperiood. Valdav enamus kultuure ei eelda, et teismelised käituksid väga sõnakuulmatult. Teismeea ülesanded: kohaneda täiskasvanurollidega, rollide paljusus viib omakorda hilisema iseseisvumiseni. Täiskasvanuks saamise kriteeriumid: (1) kooli lõpetamine, (2) kodust lahkumine, (3) rahaline iseseisvumine, (4) abiellumine, (5) vähemalt ühe lapse sünd. Sotsialiseerumine hariduse kaudu Kooliharidus mõjutab mõtlemisprotsesse 1
o Dionysios Thrax (2. saj eKr) esimene säilinud täielik grammatika ,,Techne grammatike": kõik sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste traditsioonilise grammatika eelkäija b) Keskaja Euroopas · Keskaeg o Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) o Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. · Renessanss (14.-16. saj): erinevate keelte kirjeldused. · Ratsionalism (17.-18. saj): nn Port Royali grammatika (1660): universalism vorminähtustes. · Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine o astronoom Sajnovics 1770 (1768-69) tõestas, et ungari ja lapi keel on suguluskeeled o Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) o Franz Bopp 1816 (sanskriti, kreeka, ladina, pärsia, saksa keele võrdlus)
E-hoiaku teooriates (Stolnitz, Tomas jt) määratletakse esteetilise objektina objekti, mille suhtes võetakse... esteetiline hoiak, (esteetiline vaatenurk), (esteetiline lähenemine). E-hoiaku teoreetikute (Bullough, Stolnitz, Tomas jt) tüüpiline eeldus: "Jah, saab küll! E- objektiks saab olla mis iganes asi": me võime E-hoiaku võtta mis iganes objekti suhtes. Seda eeldust kutsume ontoloogiliseks universalismiks. 3. Milles seisneb ontoloogiline universalism? E-hoiaku teoreetikute (Bullough, Stolnitz, Tomas jt) tüüpiline eeldus: "Jah, saab küll! E- objektiks saab olla mis iganes asi": me võime E-hoiaku võtta mis iganes objekti suhtes. Seda eeldust kutsume ontoloogiliseks universalismiks. Ontoloogiline universalism: "Mis iganes entiteeti võib vaadata esteetilise objektina" C. J. Ducasse (1966) "mis tahes teadvustatud objekti ,,huvitu ja sümpaatiline tähelepanu ... tema enese pärast." Jerome Stolnitz (1960)
· Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskkaega. · Priscianus - Institutiones grammaticae (u 5. saj), läbi aegade enim kasutatud grammatika, on jätnud jälje ladina keele õpetamise tavadele ning mõjutanud keskaja keelefilosoofia arengut. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. Skolastilised grammatikad (u 1100-keskaja lõpuni) - keele vormistiku kirjeldamise juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas. Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb?
Atlanta (Georgia): Scholars Press. Redford, Donald B. 1984. Akhenaten. The Heretic King. Princeton: Princeton University Press. Shafer, Byron E. (toim) 1997. Temples of Ancient Egypt. Ithaca: Cornell University Press. Stadnikov, Sergei 1998a. Igavesest ja kaduvast M. Waltari ajaloovisioonis ning selle egüptoloogilisest taustast. Stadnikov, Sergei. Vana-Egiptuse kultuurilugu. Valitud ar- tikleid, tõlkeid ja esseid. Tallinn: Kodutrükk, lk 301322. Stadnikov, Sergei 1998b. Universalism kui fenomen. Universalistlikud tendentsid Egip- tuse kuningate ideoloogias. Stadnikov, Sergei. Vana-Egiptuse kultuurilugu. Valitud artikleid, tõlkeid ja esseid. Tallinn: Kodutrükk, lk 93142. Summary On a Possible Characteristic of the Governing System of Pharaoh Amenhotep IV (Akhenaten) Tarmo Kulmar Key words: Amenhotep IV (Akhenaten), earliest totalitarianism, ideology, monothe- ism, New Kingdom of Ancient Egypt, religion, state power
Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet, seda parem moraalses mõttes. Näiteks: eetiline egoism, utilitarism Hüve: nauding, mõnu/kannatus, valu; ilu; õnn; tõde; õiglus; vooruslikkus; vabadus Hüve maksimeerimine: · Eetiline egoism: tegu peab maksimeerima tegija hüvet. Inimesed peaksid käituma vastavalt oma parimatele huvidele, so. Vastavalt neile huvidele, mida nad endal tajuvad olevat. · Eetiline universalism e. utilitarism: tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu Hüve-mittehüve bilanss Kõigi heaolu on võrselt tähtis. Utilitarismi 3 aspekti Toimingute moraalset kvaliteeti mõõdetakse tagajärgede alusel. Toimingute tagajärgede hindamise aluseks on kasulikkus. Hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset vaid üleüldist kasu. Kasu Hedonistlik utilitarism Tegu õige ainult siis, kui toob kaasa naudingu vähemalt sama kõrge
Riik Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsuhted, vasalliteet killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja pol süsteemidega osistest dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel universalism vs partikularism keskajal universalistlik maailmapilt Maailm kui korraldatud tervik Poliitika eesmärgiks universaalne kord ja õiglus Euroopa poliitiline süsteem hierarhiline, ilmaliku võimu tipus Püha Rooma keiser, vaimuliku võimu tipus paavst, kuningad de iure neist sõltuvad keisri universaalne võim de facto illusoorne paavsti võim reaalsem reformatsioon universaalsete autoriteetide lõpp Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles
Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv; sarnaneb keskaja skolastikute universalismile; - Dionysios Thrax (2. saj eKr), esimene säilinud täielik grammatika “Techne grammatike”: sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste; traditsiooniline grammatika; B) Keskaja Euroopas: - Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) - Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. C) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) - Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) - Franz Bopp 1816 (sanskrit, kreeka, ladina, pärsia, saksa) - Grimmi(de) seadus 1822 - indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k - indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. f,,h - Wilhelm von Humboldt (1767-1835): Keelefilosoofia, ehk hilisem keelelise
Riik 1.Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik oli killustatud, põhines individuaalsetel sidemetel ja sellest tuleneval hierarhial, konglomeraatlikud (riigisiseselt territoriaalselt erinevad õigus ja poliitilised süsteemid), dualism vastastikused õigused ja kohustuse, võim jagunenud kuningate ja seisuste esinduskogude vahel. Kogu maailma poliitiline süsteem pidi olema korraldatud Universalism. Partikularism pärast reformatsiooni rajati riigid suveräänsuse printsiiile 2.Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles Polis on ideaalne poliitiline ühendus. Aquino Thomas elu põhivormiks on nn. Perfekted kogukonnad, mis kaitsevad ja karistavad, kuid on üksteisega sõbralikes suhetes. Keskaegsed humanistid, põhinevad Cicerol Riik on tähtsaim ,sest aitab inimesi säilitada ja üksikisikul lasub kohustus ohverdada end vajadusel riigile.
soovivad, on üldine võime uusi, tekkivaid ihasid rahuldada. Selline võime on Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhted inimeste vahel) (ingl. k commercial võim (power). society)– inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid. Toetub omakasule Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel Universalism/ partikularism (sõpruse üks vorme) Euroopa poliitilise korralduse põhiideoloogiad (paradigmad): universalism vs. Kokkuvõtteks: era- ja avalik sfäär partikularism Aristoteles ja Cicero: sõprus ühendab üksikuid indiviide ja linnriiki tervikuna, Keskaeg: universalistlik maailmapilt
Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand lingvistikasse on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS-Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Kokkuvõtlikult tõestas see, et paljud keeled on omavahel suguluses. Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktisionaalsust ja kultuurilist aspekti – keel on objektide tähistus &
annaabi.ee 
